Jeova Ej Tarrin Kõj eo Aõ
Jeova Ej Tarrin Kõj eo Aõ
“Kwo jamin jolete jabdrewõt ene im enaj ejjelok am bũdrej ilo enen Israel. Ña, Iroij, ña wõt ij tarrin menin jolet eo am im kõj eo am.”—BÕNBÕN 18:20, UBS.
1, 2. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan bwijin Livai ke Jeova ear lel̦o̦k an aolep bwij ko jet wãto? (2) Ta eo Jeova ear kallim̦uri ri Livai ro kake?
ÃLIKIN an kar ri Israel ro anjo̦ ilo tarin̦ae im bõk Ãnen Kallim̦ur eo, Joshua im Pris eo El̦ap etan Iliezar kab ri tõl ro jãn kajjojo bwij rar ajeje bwidej in ãneo ñan elõñ wãto ko. Enañin aolep bwijin Israel ear wõr aer kõj. (Bõnbõn 34:13-29) Jeova ear lel̦o̦k an aolep bwij ko wãto ijello̦kun wõt bwijin Livai. (Joshua 14:1-5) Etke ear ejjel̦o̦k an ri Livai ro wãto ak kõj ilo Ãnen Kallim̦ur eo? Rar ke mel̦o̦kl̦o̦k er?
2 Jemaroñ lo uwaak eo ilo kar naan ko an Jeova ñan Aron ikijjeen ri Livai ro. Jeova ear kallim̦ur bwe eban kejole er. Ear ba: “Ña, Iroij, ña wõt ij tarrin menin jolet eo am im kõj eo am.” (Bõnbõn 18:20, UBS) Jeova ear kõm̦m̦ane juon kallim̦ur em̦m̦antata ñan ri Livai ro ke ear ba ‘ña ij tarrin kõj eo am̦.’ En kar ewi am̦ eñjake ñe Jeova ear ba men in ñan kwe? Bõlen ilo jinoin kwõn kar ba, “Jeova en ke letok kallim̦ur rot in ñan juon armej ãinwõt ña?” Ak kwõmaroñ kar ba, “Jeova emaroñ ke ãinwõt tarrin kõj eo an Kũrjin ro meñe rejjab weeppãn?” Ekanooj aorõk kajjitõk kein kõnke rej ñan kwe im armej ro rejitenburu ippam̦. Kiiõ jenaaj lale ta mel̦el̦ein ñe Jeova ej tarrin kõj eo an juon armej. Men in enaaj jipañ kõj ñan mel̦el̦e ewi wãween bwe Jeova en ãinwõt tarrin kõj eo an Kũrjin ro rainin. El̦aptata, jenaaj mel̦el̦e ewi wãween Jeova emaroñ ãinwõt kõj eo am̦ meñe kõjatdikdik eo am̦ ej ñan mour ilañ ak ilo pedetaij eo ioon lal̦.
Jeova Ear Kõjparok Ri Livai Ro
3. Kõmel̦el̦e m̦õk ewi wãween an kar Jeova kããlõt ri Livai ro bwe ren kõm̦m̦ane jerbal eo an?
3 M̦okta jãn an kar Jeova lel̦o̦k Kien eo ñan ri Israel ro, kajjojo bõran baam̦le ear ãinwõt pris ñan baam̦le eo an. Ak ke Jeova ear lel̦o̦k Kien eo ñan er, ear kããlõt jet jãn bwijin Livai bwe ren pris im bareinwõt ri jipañ ñan pris ro. Ewi wãween an kar wal̦o̦k men in? Jeova ear ba bwe ke ear m̦an aolep l̦addik ro im rar m̦aanje ilo Ijipt, ear “kokwojarjar” ñan e aolep l̦addik ro im rar m̦aanje ilo Israel. Mel̦el̦ein bwe m̦aanje otemjej rar an Jeova im ear kõjenolo̦k er ñan kõm̦m̦ane jerbal eo an. Ak tokãlik, Jeova ear pepe ñan “bõk ro ri Livai jãn ro nejin Israel, bwe ren pinej jenkwon m̦aanjier otemjej.” Bõtab, ear lõñl̦o̦k m̦aanje in l̦addik ro ilo bwij ko jet jãn oran m̦aan ro ilo bwijjin Livai. Kõn men in, Jeova ear ba ñan bwij ko jet bwe ren kõl̦l̦ã on̦ean bween m̦aanje ro. (Bõnbõn 3:11-13, 41, 46, 47) Innem ri Livai ro rar maroñ jino kõm̦m̦ane jerbal eo aer.
4, 5. (1) Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ eo ba bwe Anij ear tarrin kõj eo an ri Livai ro? (2) Ewi wãween an kar Anij kõjparok ri Livai ro?
4 Jeova ear ãinwõt tarrin kõj eo an ri Livai ro ke ear kããlõt er bwe ren jerbal ñan e. Ewi wãween? Ijello̦kun an kar lel̦o̦k aer bwidej ãinwõt juon menin jolõt, ear lel̦o̦k ñan er juon jerbal ekanooj aorõk. Ej “jerbal in pris.” Eñin kar kõj ak menin jolõt eo aer jãn e. (Joshua 18:7) Ilo Jepta 18 in bok in Bõnbõn, ej kwal̦o̦k bwe naaj bareinwõt kabwe aikuj ko aer. (Riit Bõnbõn 18:19, 21, 24, UBS.) Ri Livai ro rar bõk “juõn mõttan joñoul in mweiuk ko [an ri Israel ro], jonikkan ko air, kab menin mour ko air.” Kar lel̦o̦k men kein ñan ri Livai ro bwe en on̦ean aer jerbal. Innem rein rar lel̦o̦k ñan pris ro juon m̦õttan joñoul in “men ko remmõntata” me bwij ko jet rar lil̦o̦k ñan er. (Bõnbõn 18:25-29, UBS) Bareinwõt pris ro rar bõk menin joortak ko ri Israel ro rar katok kaki ñan Jeova ilo tampel̦ eo. Kõn men in, pris ro rar lõke bwe Jeova enaaj kõjparok er im kabwe aikuj ko aer.
5 Jet rej ba bwe ewõr bar juon iien ri Israel ro rar lel̦o̦k juon m̦õttan joñoul ak allõñ iju. Ilo iien in, baam̦le ko ilo Israel rar kõjerbale ñan wia m̦õñã, limeer dãn, im ñan men ko rekõn̦aan ilo iien kwõjkwõj ko rel̦ap kajjojo iiõ. (Duteronomi 14:22-27) Bõtab, rar bar kõjerbale juon m̦õttan joñoul in ñan bar juon men. Ilo iiõ eo kein kajiljilimjuon, ekkã an kar ri Israel ro kwõjkwõje iiõ in Jabõt eo. Ilo jem̦l̦o̦kin iiõ eo kein kajilu im kajiljino iloan iiõ kein jiljilimjuon, ri Israel ro rar kõjerbale juon m̦õttan joñoul in ñan jipañl̦o̦k ri jeram̦õl ro im bareinwõt ri Livai ro. Etke kar kakobaik ri Livai ro ilo kien in? Kõnke ear ejjel̦o̦k aer “kõj ak jolõt” ilo ãnen Israel.—Duteronomi 14:28, 29.
6. Meñe ekar ejjel̦o̦k an ri Livai ro kõj ilo ãneo, ia eo rar jokwe ie?
6 El̦aññe ekar ejjel̦o̦k an ri Livai ro kõj ak bwidej ilo ãneo, ia eo rar jokwe ie? Eokwe, Anij ear kõjparok er. Ear lel̦o̦k 48 jikin kweilo̦k ko ñan ri Livai ro ekoba mel̦aaj ko me rar pãd ipel̦aakin jikin kweilo̦k kein. Jikin kone ko jiljino rar m̦õttan jikin kweilo̦k ko 48. (Bõnbõn 35:6-8, UBS) Kõn men in, ear wõr jikin an ri Livai ro jokwe el̦aññe rar jab jerbal ilo tampel̦ eo an Anij. Jeova ear lukkuun kõjparok im kabwe aikuj ko an ro im rar kõm̦m̦ane jerbal eo an. Innem ewi wãween an kar ri Livai ro maroñ kwal̦o̦k bwe Jeova ej tarrin kõj eo aer? Ilo aer lõke bwe ewõr an Jeova maroñ ñan kõke aikuj ko aer im bwe ekõn̦aan kõjparok er.
7. Ta eo ri Livai ro rar aikuj kõm̦m̦ane bwe Jeova en tarrin kõj eo aer?
7 Ear ejjel̦o̦k juon kien ñan kajeik ri Israel ro el̦aññe rar jab lel̦o̦k juon m̦õttan joñoul ñan ri Livai ro. Bõtab, ke armej ro rar jab pokake kien eo an Jeova kõn juon m̦õttan joñoul eo, ri Livai ro im pris ro rar jorrããn. Men in ear wal̦o̦k ilo raan ko an Nihimaia. Eñin unin ri Livai ro rar aikuj jerbal ilo jikin kallib ko im rar jab maroñ kajejjete jerbal eo aer ñan Anij. (Riit Nihimaia 13:10, UBS.) Kõl eo wõt bwe ri Livai ro ren maroñ lo aer mour, ej ñe ri Israel ro rar pokake Kien eo an Jeova. Bareinwõt, pris ro im ri Livai ro rar aikuj lõke Jeova im kõn wãween ko ej kõke aikuj ko aer.
Jet Ri Livai ro me Jeova Ear Ãinwõt Tarrin Kõj eo Aer
8. Ta eo ear kainepataik Esap?
8 Jeova ear tarrin kõj eo an bwijin Livai. Bõtab jet iaan ri Livai ro rar bareinwõt ba naan kein ‘Jeova ej aõ kõj.’ Rekõn ba naan kein ñe rej kõnono kõn jem̦jerã eo aer ippãn Anij im kõn aer lõke E. (Liaajlo̦l̦ 3:24) Ñan waanjoñak, Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn juon ri Livai me ej juon ri al im ri kine al ko. Ri Livai in ear ba bwe Jeova ej tarrin kõj eo an. Jenaaj n̦aetan ri Livai in Esap kõnke jejjab lukkuun jel̦ã el̦aññe kar e eo ak el̦aññe ej juon iaan ro uwaan baam̦le eo an Esap. L̦ein kar ri al eo ilo tõre eo an Kiiñ Devid. (1 Kronikel 6:31-43) Ilo Sam jebta 73, ej kwal̦o̦k kõn an kar Esap ebanbane ri nana ro. Ear jab mel̦el̦e kõn etke rein rar lo jeraam̦m̦an ilo mour eo aer. Ear ba: “Innem ta ejjelok tokjen aõ kar kejbarok aõ erreo ke, im kejbarok beiõ jen jerawiwi?” Ilo iien in, Esap emaroñ kar bõlen mel̦o̦kl̦o̦k bwe jerbal eo Jeova ear lel̦o̦k bwe en kõm̦m̦ane elukkuun aorõk im jeja. Ear mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ej tarrin kõj eo an. Esap ear inepata ‘m̦ae iien eo ear del̦o̦ñ ilo tampel̦ eo’ an Anij.—Sam 73:2, 3, 12, 13, 17, UBS.
9, 10. Etke Esap ear maroñ ba bwe Anij ej an “men in jolõt ñan indeeo”?
9 Esap ear kajim̦we l̦õmn̦ak eo an ke ear pãd ilo tampel̦ eo an Anij. Bõlen men in ear bar wal̦o̦k ñan kwe. Bõlen kwaar mel̦o̦kl̦o̦k kõn joñan an aorõk jerbal eo am̦ ñan Jeova. Im kwõj jino l̦õmn̦ak kõn men ko kokõn̦aan bwe en kar wõr am̦. Bõtab, ilo am̦ kar katak Baibõl̦ eo im etal ñan kweilo̦k ko, kwõj jino am̦ bar bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men kein. Esap ear mel̦el̦e tokãlik kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñan ri nana ro. Innem ear l̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ko ej loi kõn an jerbal ñan Anij. Im tokãlik ear ba bwe Jeova ej jibwe pein ianmoon̦ im tõl e. Esap ear ba kõn Jeova: “Ebar wor ke juõn aõ ilõñ elañe ejjab kwe? Innem kin am bed ibba ejjelok men en ij aikwiji ilõl.” (Sam 73:23, 25, UBS) Innem ear ba bwe Jeova ej tarrin kõj eo an. (Riit Sam 73:26.) Esap ear je: “Kanniõkõ im bũruõ re kijel̦o̦k.” Bõtab, ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe Anij ej an “men in jolõt ñan indeeo.” Ear jel̦ã bwe Jeova enaaj keememej e ãinwõt juon jeran. Im ejamin mel̦o̦kl̦o̦ke kõn an tiljek ilo jerbal eo an. (Ekklisiastis 7:1) Ejjel̦o̦k pere bwe men in ear lukkuun kaenõm̦m̦an Esap. Ear al im ba: “A em̦m̦an ippa bwe in kepaakwõj ñan Anij; iar kõm̦m̦an Anij Jeova aõ likõpejñak.”—Sam 73:28.
10 Ke Esap ear ba bwe Anij ej tarrin kõj eo an, ear jab kõnono wõt kõn m̦weiuk ko ear bũki kõn an juon ri Livai. Men eo el̦aptata an kar kõnono kake ãinwõt kõj eo an ej jerbal eo an ñan Jeova im jem̦jerã eo an ippãn Anij eo Eutiejtata. (Jemes 2:21-23) Bwe en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jeran Jeova, Esap ear aikuj dãpij an tõmak im lõke Jeova. Ear aikuj tõmak bwe el̦aññe ej pokake Jeova, innem Jeova enaaj kajeraam̦m̦an e kõn juon mour ekam̦õn̦õn̦õ ilju im jekl̦aj. Kwõmaroñ lõke bwe Jeova enaaj bar kõm̦m̦ane men in ñan kwe.
11. Ta eo Jeremaia ear kajjitõk kake ippãn Jeova? Ewi wãween an kar Jeova uwaake kajjitõk eo an?
11 Ewõr bar juon ri Livai ear ba bwe Jeova ej tarrin kõj eo an. Wõn in? Ej ri kanaan Jeremaia. Jen etale ta mel̦el̦ein an kar ba men in. Jeremaia ear jokwe ilo juon jikin kweilo̦k an ri Livai ro etan Anatot me ej pãd epaake Jerusalem. (Jeremaia 1:1) Ewõr juon iien me Jeremaia bareinwõt ear kajjitõk ippãn Jeova kõn etke ri nana ro rej lo jeraam̦m̦an im ro rem̦m̦an rej eñtaan. (Jeremaia 12:1) Ke ear lo ta ko rar wal̦o̦k ilo Jerusalem im Juda, ear kwal̦o̦k an abn̦õn̦õ ñan Jeova. Jeremaia ear jel̦ã bwe Jeova ewãnõk. Innem Jeova ear roñjake abn̦õn̦õ eo an Jeremaia. Ear jiroñ Jeremaia bwe en keeañ bwe enaaj bõktok juon jorrããn el̦ap. Innem ear kajejjete kanaan in. Ro rar pokake Jeova rar el̦l̦ã im mour, bõtab ro renana rar mej kõnke rar jab l̦oor naan in kakkõl eo.—Jeremaia 21:9.
12, 13. (1) Etke Jeremaia ear ba, ‘Jeova ej aõ kõj’? Im men in ear jipañ e ñan ta? (2) Etke aolep bwij ko an Israel rar aikuj likũt aer “kõjatdikdik” ilo Jeova ãinwõt kar Jeremaia?
12 Tokãlik, ke Jeremaia ear reito reitak im lale ãneo ãnen, ear lo joñan an jorrããn im ejjel̦o̦k armej ie. Ear ãinwõt ñe ej etetal ilo marok jilõñlõñ im ãinwõt ñe Jeova ear kõm̦m̦an bwe en “jokwe ijo emarok einwõt juõn armij emij.” (Liaajlo̦l̦ 1:1, 16; 3:6, UBS) Jeremaia ear jiroñ ri Israel ro bwe ren bar oktak ñan Jemãer ilañ. Bõtab kõn an kar tarjen joñan aer nana, Jeova ear aikuj ko̦kkure Jerusalem im Juda. Ear lukkuun eddo bũruon Jeremaia kõn men in, meñe ejim̦we men eo ear kõm̦m̦ane. Ilo iien in ej bũrom̦õj, ri kanaan in ear keememej tũriam̦o eo an Anij. Ear ba: “Je jab jako bwe tũriam̦okake ko An rejjab jem̦l̦o̦k. Re kããl jibboñ otemjej.” Innem eñin kar iien eo Jeremaia ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba naan kein: “Jeova aõ kõj.” Ear wõr wõt ippãn Jeremaia juon men elukkuun aorõk. Ta in? Ej jerbal eo an ñan Jeova ãinwõt juon ri kanaan.—Riit Liaajlo̦l̦ 3:22-24.
13 Ium̦win 70 iiõ, ãneo l̦ãm̦oran ri Israel ro ear jorrããn im ejjel̦o̦k kõn armej. (Jeremaia 25:11) Bõtab ke Jeremaia ear ba ‘Jeova ej aõ kõj,’ ear kwal̦o̦k an lõke Jeova. Men in ear jipañ e ñan likũt an “kõjatdikdik” ilo Anij. Mel̦el̦ein bwe ear kõttar wõt Jeova. Aolep bwij ko an Israel rar luuji menin jolõt eo aer, kõn men in rar aikuj likũt aer kõjatdikdik ilo Jeova ãinwõt kar Jeremaia. Jeova wõt emaroñ kar jipañ er. Ãlikin 70 iiõ, rar jepl̦aak ñan ijo kapijukuneer im kõm̦m̦ane jerbal eo an Jeova ijo.—2 Kronikel 36:20-23.
Ro Jet im Rar Kõm̦m̦an bwe Jeova En Aer Kõj
14, 15. Ijello̦kun ri Livai ro, bar wõn ear ba bwe Jeova ej an kõj? Etke?
14 Esap im Jeremaia rar jim̦or itok jãn bwijin Livai. Bõtab, ejjab ri Livai ro wõt rar maroñ bõk jeraam̦m̦an eo ñan jerbal ñan Jeova. Devid, kiiñ eo naaj kar an Israel tokãlik, ear ba bwe Anij ej an “kõj ilo ãne an ri mour.” (Riit Sam 142:1, 5.) Ke Devid ear je naan kein, ear jab pãd ilo im̦weo m̦õn kiiñ ak ilo juon em̦. Ilo iien in, ear tilekek jãn ri kõjdat ro an iloan juon roñ. Ruo alen an kar Devid aikuj kũttiliek iloan roñ ko. Roñ eo juon ear pãd epaake Adulam im eo juon ear pãd ilo ãne jem̦aden ilo Engedai. Kõn men in, Devid emaroñ kar je Sam 142 ilo juon iaan roñ kein.
15 Devid ear je Sam 142 iloan juon iaan roñ kein kõnke ear kũttiliek jãn Kiiñ Saul. Saul ear kõn̦aan m̦õn Devid im kõn men in Devid ear ko ñan juon roñ me epen etal ñan e. (1 Samuel 22:1, 4) Ilo ijin me ettol̦o̦k, bõlen Devid ear inepata im l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k m̦õttan ñan kõjparok e. (Sam 142:4) Innem eñin kar iien eo Devid ear kajjitõk jipañ jañ Anij.
16, 17. (1) Etke Devid ear bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k en emaroñ jipañ e? (2) Wõn eo Devid ear maroñ reilok wõt ñane bwe en jipañ e?
16 M̦okta jãn an kar Devid je Sam 142, bõlen ear roñ kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Pris eo El̦ap etan Ahimelek. L̦ein ear jipañ Devid ak ear ñak ke Saul ej lukworkwore e. Kõnke Saul ear lukkuun pal̦e Devid, ear kakien bwe ren m̦an Ahimelek im baam̦le eo an. (1 Samuel 22:11, 18, 19) Devid ear n̦aruon make kõn men in ear wal̦o̦k ñan Ahimelek. Ear lukkuun nana an mour kõnke ippãn make ear ãinwõt ñe e eo ear m̦an pris in me ear jipañ e. Baj l̦õmn̦ak m̦õk, el̦aññe en kar kwe Devid, kwõn kar ke n̦aruom̦ make? Im ejjab men in wõt, ak ejjab jem̦l̦o̦k an kar Saul lukworkwore Devid. Kõn men in, ear ejjel̦o̦k iien an Devid kakkije.
17 Ãlikin wõt men eo ear wal̦o̦k ñan Ahimelek, ear mej ri kanaan Samuel, eo me ear kabiti Devid bwe enaaj kiiñ in Israel. (1 Samuel 25:1) Men in emaroñ kar kabũrom̦õjl̦o̦k wõt Devid bwe ejjel̦o̦k en emaroñ jipañ e. Meñe ãindein, Devid ear jel̦ã bwe emaroñ reilok ñan Jeova. Meñe ear jab bõk jerbal eo an ri Livai ro, ak kar kabiti ñan kõm̦m̦ane bar juon kain jerbal eaorõk. Kain rot? Enaaj kar kiiñ ioon armej ro doon Anij. (1 Samuel 16:1, 13) Innem Devid ear kwal̦o̦k aolepen bũruon ñan Jeova im ear jab jem̦l̦o̦k an lõke E. Kwe bareinwõt kwõmaroñ kõm̦m̦an bwe Jeova en tarrin kõj eo am̦. Kwõn reilok ñan e ke kwõj kate eok ilo jerbal eo am̦ ñan e.
18. Ewi wãween an kar jet ri karejar ro etto kwal̦o̦k bwe Jeova ej tarrin kõj eo aer?
18 Ilo katak in, jaar katak kõn jet iaan ri karejar ro an Jeova ilo etto me rar ba bwe Jeova ej aer kõj. Ta mel̦el̦ein aer kar ba men in? Ear mel̦el̦ein bwe aoleper rar bõk juon jerbal eaorõk jãn Jeova. Rar bareinwõt lõke bwe Jeova enaaj kar kõjparok er. Ri Livai ro im ro jet jãn bwij ko jet an Israel ãinwõt Devid, rar maroñ kõm̦m̦an bwe Jeova en aer kõj. Ewi wãween jemaroñ l̦oore joñak in aer im kõm̦m̦an bwe Jeova en tarrin kõj eo ad? Jenaaj kõnono kake men in ilo katak in tok juon.
Ta Uwaak eo Am̦?
• Ewi wãween Jeova ear tarrin kõj eo an ri Livai ro?
• Ta eo Esap, Jeremaia, im Devid rar kõm̦m̦ane me ej kwal̦o̦k bwe Jeova ear tarrin kõj eo aer?
• Ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane bwe Anij en tarrin kõj eo am̦?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija ilo peij 8]
Ear ejjel̦o̦k an kar ri Livai ro kõj ilo ãneo. Jeova ear tarrin kõj eo aer kõnke ear lel̦o̦k juon jerbal eaorõk bwe ren kõm̦m̦ane
[Pija ilo peij 7]
Ewi wãween Jeova ear tarrin kõj eo an pris ro im ri Livai ro?
[Pija ilo peij 9]
Ta eo ear jipañ Esap bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an bwe Jeova en tarrin kõj eo an?
