Jej Ruwamãejet im Ri Itoitak ilo Lal̦ in Enana
Jej Ruwamãejet im Ri Itoitak ilo Lal̦ in Enana
“Rein otemjej raar . . . kwal̦o̦k kõn aer ruwamãejet im ri itoitak ioon lal̦.”—HIBRU 11:13.
1. Ta eo Jijej ear ba kõn Kũrjin ro rem̦ool im kõn lal̦ in?
JIJEJ ear ba kõn rũkal̦oor ro an: “Rej pãd ilo lal̦ in.” Bõtab, ear bareinwõt ba: “Rejjab an lal̦, ãinwõt ke ijjab an lal̦.” (Jon 17:11, 14, UBS) Naan kein an rej kalikkar kõn wãween an Kũrjin ro rem̦ool aikuj watõke lal̦ in. Setan ej “anij in lal̦ in.” (2 Korint 4:4) Meñe Kũrjin ro rej mour ioon lal̦ in, bõtab rejjab m̦õttan lal̦. Eñin unin Baibõl̦ ej ba bwe Kũrjin ro rej “ãinwõt ro ruwamãejet im ri itoitak” ilo lal̦ in.—1 Piter 2:11.
Rar Mour Ãinwõt Ruwamãejet im Ri Itoitak
2, 3. Etke jemaroñ ba bwe Inok, Noa, im Ebream im Sera rar mour ãinwõt ro “ruwamãejet im ri itoitak”?
2 Aolep iien ri karejar ro retiljek an Jeova rar oktak jãn armej ro ioon lal̦ in. Ruo iaan rein ej Inok im Noa. Baibõl̦ eo ej ba bwe rar “etetal ippãn Anij.” (Jenesis 5:22-24; 6:9) Rar peran ilo aer kwal̦o̦k naan bwe Jeova enaaj kar ko̦kkure jukjuk im pãd eo enana an Setan. (Riit 2 Piter 2:5; Jud 14, 15.) Rar kõm̦m̦ani men ko rejim̦we meñe armej ro rar mour ibwiljier rar kõm̦m̦ani men ko renana. Eñin unin Baibõl̦ eo ej ba bwe Inok ear “kabuñbũruon Anij” im Noa ear “jim̦we ilo epepen eo an.”—Hibru 11:5; Jenesis 6:9.
3 Jemaroñ bareinwõt katak jãn joñak eo an Ebream im Sera. Rar pokake Anij ke ear kajjitõk bwe ren em̦m̦akũt jãn m̦weo im̦wier em̦m̦an ilo Ur, ãneo ãnen Ri Kaldia ro. Rar m̦õn̦õn̦õ in jokwe ilo juon ãne reruwamãejet n̦a ie im ejjel̦o̦k im̦wier ie. (Jenesis 11:27, 28; 12:1) Rijjelõk Paul ear je: “Kõn tõmak Ebream, ke em̦õj kũr e, ear pokake bwe en diwõjl̦o̦k ñan aelõñ eo enaaj an jolõt; im ear diwõjl̦o̦k, im jaje ijo ej ilo̦k ia l̦o̦k. Kõn tõmak ear ruwamãejet ilo ãne eo ãne in kallim̦ur, ãinwõt ilo aelõñ e jab an, im jokwe ilo im̦õn kõppãd ko, ippãn Aisak im Jekob, ro barãinwõt ri jolõt kõn men in kallim̦ur eo.” (Hibru 11:8, 9) Paul ear bar ba kõn rein karejaran Jeova: “Rein otemjej raar mej ilo tõmak, ke raar jañin bõk men in kallim̦ur ko, a raar loi jãn etol̦o̦k, im yokyokwe er, im kwal̦o̦k kõn aer ruwamãejet im ri itoitak ioon lal̦.”—Hibru 11:13.
Juon Naan in Kakkõl ñan Ri Israel Ro
4. M̦okta jãn an kar Jeova lel̦o̦k ãneo ñan Ri Israel ro, ta eo ear kakkõl er kake?
4 Ear kanooj lõñ ro bwijin Ebream. Anij ear kõm̦m̦an bwe ren erom aelõñ in Israel im ear lel̦o̦k juon ãne ñan er kab kien ko ñan er. (Jenesis 48:4; Duteronomi 6:1) Ri Israel ro rar aikuj keememej bwe ãneo kar lel̦o̦k ñan er ejjab ãneer ak ej ãnen Jeova. (Livitikõs 25:23) Innem, jekdo̦o̦n ñe rar jokwe ilo ãneo, ak rar aikuj pokake kien ko an Jeova. Ri Israel ro rar bar aikuj keememej bwe “armej e jab mour kõn pilawã wõt” im bwe aolep men ko rem̦m̦an ippãer rar itok jãn Jeova. (Duteronomi 8:1-3) Eñin unin m̦okta jãn an kar Jeova lel̦o̦k ãneo ñan er, ear kakkõl er im ba: “Ñe Jeova am̦ Anij ej ãñinl̦o̦k eok ñan lowaan ãneo Ear kallim̦ur kake ñan ro jim̦m̦am̦, ñan Ebream, ñan Aisak, im ñan Jekob, bwe En lewõj, jikin kweilo̦k ko re l̦ap im rem̦m̦an, kwaar jab kalõki, im m̦oko re obrak kõn m̦weiuk otemjej rem̦m̦an, ko kwaar jab kobraki, im aebõj dekã, ko kwaar jab jeki, jikin kallib in grep ko, im wõjke oliv, ko kwaar jab kalibwini, im kwõ naaj m̦õñã im mat; innãm kwõn lale ñe kwõ ab mel̦o̦kl̦o̦k Jeova.”—Duteronomi 6:10-12.
5. Etke Jeova ear jab bar kõn̦aan bwe Ri Israel ro ren armej ro an? Ta aelõñ eo ekããl ear kããlõte?
5 Ri Israel ro rar kõm̦m̦ane men eo Jeova ear kakkõl er bwe ren jab kõm̦m̦ane. Ke rar del̦o̦ñl̦o̦k ilowaan ãnen kallim̦ur eo im jokwe ilo m̦oko rem̦m̦an im kanooj lõñ kijeer m̦õñã im limeer wain, rar mel̦o̦kl̦o̦k Jeova. Ilo raan ko an Nihimaia, jet Ri Livai rar kwal̦o̦k aer jook kõn men in Ri Israel ro rar kõm̦m̦ane. Jemaroñ lo naan kein aer ilo Nihimaia 9:25-27. (Riit.) Rar ba bwe armej ro rar “m̦õñã im re mat, im re kilep.” Ri Israel ro rar jum̦ae Anij, im rar m̦an ri kanaan ro Jeova ear jilkinl̦o̦k bwe ren kakkõl er. Kõn men in, Jeova ear kõtl̦o̦k bwe ren pãd ium̦win pein ri kõjdat ro aer. (Hoseia 13:6-9) Tokãlik, ke Ri Israel ro rar pãd ium̦win irooj eo an aelõñ in Rom, rar m̦an Messaia eo me Anij ear kallim̦ur kake! Kõn men in, Jeova ear jab bar kõn̦aan bwe ren armej ro an. Ear kããlõt juon aelõñ ekããl n̦aetan “Israel an Anij.”—Galetia 6:16; Matu 21:43; Jerbal 7:51, 52.
Kũrjin ro Rejjab “M̦õttan Lal̦ In”
6, 7. (1) Enaaj ewi wãween am̦ kõmel̦el̦e kõn ta eo Jijej ear ba kõn Kũrjin ro rem̦ool im kõn lal̦ in? (2) Ta eo Piter ear ba im ej kwal̦o̦k kõn unin an Kũrjin ro rem̦ool jab m̦õttan lal̦?
6 Jaar katak ilo jinoin katak in bwe Jijej, eo ej Bõran congregation ko, ear ba bwe ro rũkal̦ooran rejjab aikuj m̦õttan lal̦ in an Setan. M̦okta wõt jãn an kar mej, ear jiroñl̦o̦k rũkal̦oor ro an: “El̦aññe kom̦ m̦õttan lal̦ in, innem lal̦ in enaaj kar yokwe kom̦ ãinwõt an yokwe ro doon. Ak iar kããlõt kom̦ jãn lal̦ in, im kom̦ij jab an; kõn men in, lal̦ in ej kõjdate kom̦.”—Jon 15:19, UBS.
7 Tokãlik, Kũrjin ro rar pãdjake elõñ jikin ko me rar pãd ium̦win irooj eo an aelõñ in Rom. Kũrjin rein rar aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jab m̦õttan lal̦. Rar aikuj kõjekdo̦o̦n wãween mour ko an armej ro rar jokwe ibwiljier. Jekdo̦o̦n ia eo rar jokwe ie, ak rar aikuj oktak. Emaroñ 30 iiõ ãlikin an Jijej mej, rijjelõk Piter ear jeje ñan Kũrjin rein: “Kom̦ jitõnbõro, ij akwel̦ap ñan kom̦, ãinwõt ro ruwamãejet im ri itoitak, bwe kom̦win kõjparok kom̦ jãn m̦õm̦ ko an kanniõk, . . . im en ekkar ami pãd im kõm̦m̦an ilo bwiljin ri aelõñ ko.”—1 Piter 1:1; 2:11, 12.
8. Ta eo juon ri jeje bwebwenato ear ba im ej kwal̦o̦k bwe Kũrjin ro jinoin rar jab m̦õttan lal̦?
8 Kũrjin ro rar mour ãinwõt “ro ruwamãejet im ri itoitak” ilo iien eo rar pãd ium̦win aelõñ in Rom. Juon ri jeje bwebwenato ear ba bwe Kũrjin ro rar iioon el̦ap matõrtõr im jum̦ae im ekutkut aer kar iione men in. L̦ein ear ba bwe armej ro rar n̦aruer im ba bwe rejjab tõmak ilo Anij kõnke rejjab bõk kun̦aaer ilo kwõjkwõj ko an kabuñ ko reriab. Rar n̦aetaer “ro redike armej” kõnke rar jab kobal̦o̦k ippãn armej ro ipel̦aakier ilo iien kam̦õn̦õn̦õ ko im kwõjkwõj ko me rar obrak kõn mour ettoon im tõmak ko reriab.
Jab Kanooj Jerbale Lal̦ In
9. Ewi wãween jej kwal̦o̦k bwe jejjab dike armej?
9 Ãinwõt Kũrjin ro jinoin, kõj bareinwõt jejjab aikuj m̦õttan “lal̦ in e nana.” (Galetia 1:4) Kõn ad jab m̦õttan lal̦, elõñ armej rejjab mel̦el̦e kõn an oktak wãween ad mour. Jet armej rej dike kõj. Ak jejjab dike armej ãinwõt an jet ba. Jej kwal̦o̦k ad yokwe armej ilo ad itoitak jãn em̦ ñan em̦ im karoñ aolep kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ in Anij. (Matu 22:39; 24:14) Jej kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Jeova kõnke jej tõmak bwe ejjabto jãn kiiõ enaaj ko̦kkure aolep kien ko an armej ro rejjab weeppãn. Innem Jijej, eo ej kiiñ in Aelõñ in, enaaj bõktok juon lal̦ ekããl im ewãnõk.—Daniel 2:44; 2 Piter 3:13.
10, 11. (1) Ewi wãween ad kortokjãn im jerbale lal̦ in? (2) Ilo wãween et Kũrjin ro rejjab kanooj jerbale lal̦ in?
10 Kõnke m̦õttan jidik enaaj jako lal̦ in an Setan, jejel̦ã bwe ejjab iien kiiõ ñan ad kajjioñ kakõm̦anm̦an kõjeãd ilo mour in. Rijjelõk Paul ear ba: “E kadu iien jãn kiiõ . . . im ro rej wiaik ren ãinwõt ñe ejjel̦o̦k ippãer; im ro rej jerbale lal̦ in ren ãinwõt re jab kanooj jerbale; bwe wãween lal̦ in e jakol̦o̦k.” (1 Korint 7:29-31) Ewi wãween ad kortokjãn im jerbale lal̦ in rainin? Ñan waanjoñak, jej kõjerbal kein jerbal ko rekapeel im wãween ko rainin me armej rej kõjerbali ñan tõpar im kõnono ippãn ro jet. Men kein rej jipañ kõj ñan katakin armej ro ipel̦aakin lal̦ in kõn Baibõl̦ eo im ilo elõñ kajin ko. Jej bareinwõt wiaik men ko jej aikuji kajjojo raan. Ak jejjab kanooj jerbale lal̦ in im poub kõn men ko an. Mel̦el̦ein bwe jããn, m̦weiuk ko ippãd, im jerbal ko ad rejjab men ko raorõktata ilo mour eo ad.—Riit 1 Timote 6:9, 10.
11 Bar juon wãween Kũrjin ro rejjab kanooj jerbale lal̦ in ej ilo aer jab jibadek jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko reutiej. Elõñ armej ro ilo lal̦ in rej l̦õmn̦ak bwe juon armej ej aikuj etal ñan college, kappukot juon jerbal eutiej im el̦ap on̦ean. Bõtab, jejjab bõk l̦õmn̦ak in aer kõnke jej mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak ilo lal̦ in. Jejjab kate kõj ñan jibadek “men ko rel̦ap” im renaaj kõm̦m̦an ad buñbuñ im utiej ilo lal̦ in. (Jeremaia 45:5; Rom 12:16) Jej pokake naan in kakkõl in an Jijej ñan kõj: “Kom̦win lale, im kõjparok kom̦ jãn jabdewõt arõk m̦weiuk: bwe an armej mour e jab kõn an lõñ men ko an.” (Luk 12:15) Kõn men in, jodrikdrik ro rej aikuj keememej bwe men eo eaorõktata ej ñan karejar ñan Jeova. Rej aikuj jikuul̦ ñan an bwe jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aer. Ilo wãween in emaroñ jipañ er ñan kabwe aikuj ko aer im jipañ er ñan karejar ñan Jeova kõn aolepen bũrueer, aolepen aer, aolepen aer kajoor im aer l̦õmn̦ak otemjej. (Luk 10:27) El̦aññe rej kõm̦m̦ane men in, renaaj maroñ “m̦weiie ñan Anij.”—Luk 12:21; riit Matu 6:19-21.
Jab Inepata kõn Jabdewõt Men
12, 13. Etke ad pokake naan ko an Jijej ilo Matu 6:31-33, ej kwal̦o̦k bwe jej oktak jãn armej in lal̦ in?
12 Bar juon men ej kalikkar ad oktak jãn armej in lal̦ in ej wãween ad watõk m̦weiuk ko. Jijej ear ba: “Kom̦win jab inepata bũruemi im ba, ‘Ta je naaj m̦õñã?’ Ak ‘ta je naaj idaak?’ Ak ‘ta eo jenaaj kõn̦ake?’ Bwe ro ri aelõñ ko rej pukot men kein otemjej; bwe Jememwõj i lañ E jel̦ã ami aikuj men kein otemjej. A kom̦win pukot m̦okta aelõñ in Anij, im kwõjarjar eo An; im naaj koorl̦o̦k men kein otemjej ñan kom̦.” (Matu 6:31-33) Elõñ iaan ro jeid im jatid remel̦el̦e kõn naan kein an Jijej kõnke rar lo aer jejjet im m̦ool ilo mour ko aer. Aolep iien Jemedwõj ilañ ej letok men ko jej aikuji.
13 Em̦m̦an bwe jen jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãd. (1 Timote 6:6) Eoktak wãween an armej in lal̦ in l̦õmn̦ak kõn men in. Ñan waanjoñak, ñe juon jiroñ im likao rej kab m̦are, ekkã aer kõn̦aan bwe en wõr aer aolep kain ilo iien eo wõt. Rekõn̦aan bwe en wõr juon im̦wier em̦ ak juon aer apartment, en̦ lõñ kõbwebwein lowan m̦weo, juon waaer wã kããl, im men ko jet el̦ap on̦aer. Bõtab, Kũrjin ro im rej mour ãinwõt ruwamãejet ilo lal̦ in rej kwal̦o̦k jatõr, im reban wiaiki men ko rejjab maroñwi. Ekanooj em̦m̦an bwe elõñ rejjab jol̦o̦k iien im jããn ko aer ñan wiaik aolep men kein kõnke ren maroñ kal̦apl̦o̦k iien im maroñ ko aer ilo jerbal eo an Jeova. Jet rej maroñ pioneer, jerbal ilo Betel, lol̦o̦k congregation ko, ak mejinede. El̦ap ad kam̦m̦oolol rein kõn jerbal kein aer ke rej jerbal ñan Jeova kõn aolepen bũrueer.
14. Ta eo jemaroñ katak jãn juon iaan waanjoñak ko an Jijej?
14 Ilo juon iaan waanjoñak ko an Jijej, ear ba bwe “l̦õmn̦ak ko kõn lal̦ in im m̦on̦ kõn m̦weiuk ko” remaroñ kadikl̦o̦k ad kijejeto ilo ad jerbal ñan Anij. (Matu 13:22) Men in eban wal̦o̦k el̦aññe jej mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak ilo lal̦ in. Jeban m̦ad kõn men ko an lal̦ in ñe jej poub wõt ilo ad karejar ñan Anij im likũt Aelõñ eo m̦oktata ilo mour ko ad.—Matu 6:22.
“Lal̦ Ejakol̦o̦k”
15. Ta eo Jon ear ba kõn lal̦ in?
15 Juon un eaorõk unin an Kũrjin ro rem̦ool mour ãinwõt “ro ruwamãejet im ri itoitak” ej kõnke rej tõmak bwe m̦õttan jidik lal̦ in an Setan enaaj jako. (1 Piter 2:11; 2 Piter 3:7) Jej kalikkare men in ilo wãween ad mour. Men in ej kitibuj pepe ko jej kõm̦m̦ani, kõn̦aan ko ad, im mejãnkajjik ko ad. Rijjelõk Jon ear jiroñ Kũrjin ro bwe ren jab yokwe lal̦ ak men ko an lal̦ kõnke “lal̦ e jakol̦o̦k im mõm̦ ko an; a eo ej kõm̦anm̦an ankilaan Anij ej pãd wõt indeeo.”—1 Jon 2:15-17.
16. Ewi wãween jej kwal̦o̦k bwe jej m̦õttan “armej ro” me em̦õj an Jeova kajenolo̦k er jãn lal̦ in?
16 Jeova ear jiroñ Ri Israel ro bwe el̦aññe rej pokake, renaaj erom an “m̦weiuk e aorõk [ak ro doon] jãn aelõñ otemjej.” (Exodus 19:5) Ke Ri Israel ro rar pokake Anij, wãween aer kabuñ im mour ear oktak jãn aelõñ ko jet. Armej ro an Jeova rainin rej bar oktak jãn lal̦ in an Setan. Baibõl̦ eo ej ba bwe “jen kaarmejjete jerawiwi im mõm̦ ko an lal̦, im bwe jen mour im jatõr im jim̦we wõt, im kwõjarjar ilo lal̦ in, im pukot men in kõjatdikdik im kam̦õn̦õn̦õ, aet, weaaktok an aiboojoj eo an Anij l̦apl̦ap im Ri Lo̦mo̦o̦red Jijej Kũraij, Eo Ear make lel̦o̦k E kõn kõj, bwe En lo̦mo̦o̦ren kõj jãn jerawiwi otemjej, im kokwõjarjar ñan E armej ro bwe ren An, ro rej kijejeto ilo jerbal ko rem̦m̦an.” (Taitõs 2:11-14) “Armej ro” an Jeova ej kitibuj ri kabit ro im elõñ milien ‘jiip ro jet’ me rej jipañ er.—Jon 10:16.
17. Etke ri kabit ro im jiip ro jet renaaj kanooj em̦m̦õn̦õn̦õ kõn aer kar mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak ilo lal̦ in enana?
17 ‘Kõjatdikdik eo im ekam̦õn̦õn̦õ’ an ri kabit ro ej ñan irooj ippãn Kũraij ilañ. (Revelesõn 5:10) Kõjatdikdik eo an jiip ro jet ej ñan mour indeeo ioon lal̦. Ñe enaaj jejjet men in, jiip ro jet rejamin bar mour ioon lal̦ in ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak. Renaaj jokwe ilo juon lal̦ aiboojoj im elõñ men ko renno̦ ñan m̦õñã im idaak. (Sam 37:10, 11; Aiseia 25:6; 65:21, 22) Rejamin ãinwõt Ri Israel ro me rar mel̦o̦kl̦o̦k Jeova. Aolep iien renaaj keememej bwe men otemjej ippãer rej jãn Jeova, “Anij in aolepen lal̦.” (Aiseia 54:5) Ri kabit ro im jiip ro jet renaaj kanooj em̦m̦õn̦õn̦õ kõn aer kar mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak ilo lal̦ in enana.
Ta Uwaak eo Am̦?
• Ilo wãween et ro ri karejeran Jeova etto rar mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak?
• Ewi wãween Kũrjin ro jinoin rar mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak?
• Ewi wãween Kũrjin ro rem̦ool rejjab kanooj jerbale lal̦ in?
• Etke jenaaj kanooj em̦m̦õn̦õn̦õ kõn ad kar mour ãinwõt ruwamãejet im ri itoitak ilo lal̦ in enana?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija ilo peij 18]
Kũrjin ro jinoin rar jab bõk kun̦aaer ilo kam̦õn̦õn̦õ ko relãj im rettoon
