Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Jihu Ear Kijejeto kõn Kabuñ eo Em̦ool

Jihu Ear Kijejeto kõn Kabuñ eo Em̦ool

Jihu Ear Kijejeto kõn Kabuñ eo Em̦ool

JIHU ear lukkuun kijejeto kõn kabuñ eo em̦ool. Ke ear loloorjake jerbal eo an, ear juon em̦m̦aan ekajoor, ejjab aepedped, eniknik im kijejeto, kab eperan. Jej aikuj anõke Jihu ilo wãween ko rem̦m̦an.

Kar lel̦o̦k juon jerbal ñan Jihu ke Ri Israel ro rar mour ilo juon iien enana. Jezebel ear lio pãleen kar Ehab im jinen kiiñ Joram. Liin ear tõl Ri Israel ro ñan kõm̦m̦ani men ko renana. Ear kareel im jiped armej ro ñan kabuñ ñan Beal im jab kabuñ ñan Jeova. Bareinwõt, ear m̦an ri kanaan ro an Anij, im kapo armej ro ñan “anijnij” im “kabuñ ñan ekjab ko.” (2 Kiiñ 9:​22, UBS; 1 Kiiñ 18:​4, 13) Jeova ear kakien ñan m̦an aolepen baam̦le eo an Ehab, ekoba Joram im Jezebel. Kar jiroñ Jihu ñan kõm̦m̦ane men in.

Baibõl̦ eo ej jino kwal̦o̦k kõn Jihu ilo iien eo ear jijet ippãn kapen ro an jarin tarin̦ae eo an Ri Israel ro. Ilo tõrein rar tarin̦ae ippãn Ri Siria ro ilo Remot-giliad. Jihu ear juon em̦m̦aan eutiej, bõlen ear tõl jarin tarin̦ae eo an Israel. Ri kanaan Ilaisha ear jilkinl̦o̦k juon iaan likao ro nejin ri kanaan ro ñan kabiti Jihu bwe en kiiñ. Im bareinwõt bwe en jiroñ Jihu ñan m̦an aolep l̦õm̦aro ilo baam̦le eo an Ehab me rar jum̦ae Jeova.​​—2 Kiiñ 8:28; 9:​1-10.

Ke ri utiej ro m̦õttan Jihu rar kajjitõk ippãn kõn unin an kar likao eo kõn̦aan kõnono ippãn, Jihu ear ãliklik in ba ñan er. Bõtab, kõn aer kar jipede ear jujen wõt kwal̦o̦k m̦ool ñan er. Innem e im l̦õm̦arein m̦õttan rar pepe in m̦an Joram. (2 Kiiñ 9:​11-14) Bõlen eto an jet iaan ri tarin̦ae rein illu im dike Ehab im Jezebel. Mekarta, Jihu ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween eo em̦m̦antata ñan an kajejjet jerbal eo kar kakien e bwe en kõm̦m̦ane.

Kiiñ Joram ear jorrããn ilo tarin̦ae im ear ko ñan bukwõn in Jezriel im kõttar an mo kinej ko kinjen. Jihu ear jel̦ã bwe enaaj jejjet kõttõpar eo an el̦aññe ejjel̦o̦k juon ej kõnnaanek armej ro ilo Jezriel kake. Jihu ear ba: “Ejjel̦o̦k en ko im diwõjl̦o̦k jãn jikin kweilo̦k in, bwe en ilen kwal̦o̦k men in i Jezriel.” (2 Kiiñ 9:​14, 15) Bõlen Jihu ear jel̦ã kadede bwe ri tarin̦ae ro rej rejetake Joram renaaj kõn̦aan tarin̦aek e. Kõn men in, ear jab kõn̦aan bwe ren jel̦ã kõnke remaroñ pojak in jum̦aeik e.

EAR KANOOJ KAIIM̦!

Jihu ear kõn̦aan ankõmãjur er. Innem ear m̦õkaj im uwe ioon juon jariot im ettõr 45 mail jãn Remot-giliad ñan Jezriel. Ke ear epaakel̦o̦k Jezriel, juon ri waj ioon m̦weo eutiej ear lo jar in tarin̦ae an Jihu. (2 Kiiñ 9:​17) Kõnke ear pen kõttõpar eo an Jihu ear bõk ippãn juon jarin tarin̦ae el̦ap bwe ren jipañ e.

Ke ri waj eo ear kile bwe Jihu ear pãd ilo juon iaan jariot ko, ear lam̦õjl̦o̦k ñan Joram im ba bwe Jihu ‘e kanooj kaiim̦’ an ettõr. (2 Kiiñ 9:​20) Bõlen Jihu ekõn kaiim̦ ñe ej ettõr kõn jariot ko. Ak ilo tõre in el̦apl̦o̦k an kaiim̦.

Jihu ear m̦akoko in ba jabdewõt ñan ri keeañ ro ruo kar jilkinl̦o̦k ñan e. Kõn men in, Kiiñ Joram im l̦eo m̦õttan, Ehazaia, kiiñ in Juda, rar kajjo jariot im ilen wõnm̦aik e. Joram ear kajjitõk ippãn Jihu: “Kwõj itok ke ilo aenõm̦m̦an?” Jihu ear uwaak im ba: “Ekõjkan an maroñ wõr aenõm̦m̦an ke ej lõñ wõt ro rej anijnij im kabuñ ñan ekjab ko jinõm Jezebel ear jinoi im kõm̦m̦ani?” Ke Joram ear roñ naan kein, ear kor im ko. Ak Jihu ear m̦õkaj jãn e! Ear kiele lippo̦n̦ eo an im lippo̦n̦el̦o̦k Joram im jejjete menono eo an. Innem kiiñ eo ear mej ioon jariot eo waan. Meñe Ehazaia ear ko, tokãlik Jihu ear lukworkwore im jibwe im ear ba ren bar m̦ane.​​—2 Kiiñ 9:​22-24, 27, UBS.

Armej eo juon me Jihu ear pojak in m̦ane ej Lerooj Jezebel. Jihu ear jim̦we an jitõñl̦o̦k ñan e ãinwõt “lio em̦õj koole.” Ke Jihu ear del̦o̦ñ ilo Jezriel, ear lo an Jezebel reilal̦tak jãn wũntõ eo ilo im̦õn kiiñ. Jihu ear jab bar pãd. Ear jiroñl̦o̦k ri utiej ro ilo im̦õn kiiñ ñan jolal̦tak Jezebel jãn wũntõ eo. Innem, kidia ko nejin Jihu rar jujuri Jezebel, eo im ear tõl aolep Ri Israel ro ñan kõm̦m̦ane men ko renana. Tokãlik, Jihu ear m̦ane aolepen baam̦le im armej ro an Kiiñ Ehab.​​—2 Kiiñ 9:​30-34; 10:​1-14.

Meñe emaroñ pen ad riit im l̦õmn̦ak kõn an kar l̦ap lãj, jej aikuj keememej bwe ilo tõre kein Jeova ear kõjerbale ri karejar ro an ñan bõktok ekajet ioon armej ro renana. Baibõl̦ eo ej ba, “Ak jorrããn eo an Ehazaia ear jãn Anij, kõn an ilo̦k ñan ippãn Joram. Bwe ke ear itok, ear diwõjl̦o̦k ippãn Joram n̦ae Jihu nejin Nimshai, eo Jeova ear kapit e bwe en bukwel̦o̦k m̦õn Ehab.” (2 Kronikel 22:⁠7) Jihu ear ba bwe ren jol̦o̦k ãnbwinin Joram jãn jariot eo n̦a ilo bwidej eo an Nebot. Ke ej ba men in, ear kile bwe ear kajejjet kallim̦ur eo an Jeova ke ear ba enaaj kaje Ehab kõn an kar m̦ane Nebot. Bareinwõt, Jeova ear kakien Jihu bwe en nawõnãn ‘bõtõktõkin ro ri karejeran’ me Jezebel ear m̦an er.​​—2 Kiiñ 9:​7, 25, 26; 1 Kiiñ 21:​17-19.

Rainin, ejjel̦o̦k juon iaan ro rej karejar ñan Jeova ej aikuj ire ippãn ro rej jum̦ae kabuñ eo em̦ool. Anij ej ba, “Idenon̦e Aõ.” (Hibru 10:​30) Bõtab, ñan kõjparok congregation eo jãn men ko ak armej ro renana, elder ro rej aikuj peran ãinwõt kar Jihu. (1 Korint 5:​9-13) Bareinwõt aolep ro uwaan congregation eo rej aikuj peek ilo bũrueer bwe ren jab kõm̦m̦ao ippãn armej ro im em̦õj aer bukwel̦o̦k.​​—2 Jon 9-11, UBS.

JIHU EAR KIJEJETO ÑAN JEOVA

Ej alikkar unin an kar Jihu kajejjet jerbal eo an Jeova ilo naan ko an tokãlik ñan Jihonadab, eo im ear tiljek. Ear ba ñan e: “Kwõn itok ippa, im lo aõ kijejeto kõn Jeova.” Jihonadab ear m̦õn̦õn̦õ in etal ippãn im ear kãlõñl̦o̦k ioon jariot eo waan Jihu im rar kaiokl̦o̦k Sameria. Ilo Sameria, Jihu ear m̦on̦e armej ro “bwe en maroñ in m̦an ro rej kabuñ ñan Beal.”​​—2 Kiiñ 10:​15-17, 19.

Jihu ear kõjjel̦ã im ba bwe ear kõn̦aan kõm̦m̦ane “juon katok el̦ap” ñan Beal. (2 Kiiñ 10:​18, 19) Juon ri mãlõtlõt ear ba bwe ke Jihu ear ba naan kein “juon katok el̦ap” ear kaitoktoklimo kõnke elõñl̦o̦k jãn juon mel̦el̦ein. Ilo iien in, ear kõjerbale naan in “katok” ñan jitõñl̦o̦k ñan juon iien me renaaj m̦an elõñ ro im rar jum̦ae Jeova. Jihu ear jab kõn̦aan bwe jabdewõt iaan ro rej kabuñ ñan Beal ren jako jãn iien eo. Eñin unin ear ko̦kweilo̦ktok aoleper ñan im̦õn Beal im ear ba bwe ren kõn̦ak jet kain nuknuk ko me rej kalikkar ri kabuñ ro an Beal. Ãlikin wõt an “ajel̦o̦k menin katok ko,” Jihu ear jiroñ 80 em̦m̦aan ro bwe ren m̦an aolep ri kabuñ ro an Beal. Innem ear ba ren ko̦kkure im̦õn kabuñ eo an Beal im ukote ñan im̦õn bwidej ñan kalikkar bwe ejjab juon jikin ekkar ñan kabuñ ie.​​—2 Kiiñ 10:​20-27, UBS.

Em̦ool bwe el̦ap an kar Jihu kato̦o̦rl̦o̦k bõtõktõk ilo iien in. Bõtab, Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe ear juon em̦m̦aan eperan me ear kanemkwoj Ri Israel ro jãn aer eñtaan im kam̦akoko ium̦win irooj eo an Jezebel im baam̦le eo an. Bwe juon ri tõl in Israel en maroñ kar lo tõprak ilo men in, ear aikuj juon em̦m̦aan eperan, ejjab aepedped, im ekijejeto. Juon tikjinere in Baibõl̦ ej ba: “Men in ear juon jerbal ekanooj pen im elet wãween kar kõm̦m̦ane. El̦aññe armej eo ear kwal̦o̦k jouj eban kar lo tõprak ñan to̦rl̦o̦kpoke kabuñ in Beal jãn Israel.”

Ejjel̦o̦k pere kwõmaroñ kile bwe ewõr jet apañ ko me Kũrjin ro rainin rej iiooni im rej aikuj anõke joñak eo an Jihu. Ñan waanjoñak, jej ita ñe jej kõn̦aan kõm̦m̦ane juon men me Jeova edike? Eokwe, jejjab aikuj aepedped kake. Jej aikuj peran im kamaat joñan ad maroñ ñan jum̦ae men in. Ñe ej itok ñan kabuñ eo ad, jej aikuj kwal̦o̦k ad kijejeto ñan Jeova.

KÕJPAROK ÑAN ETETAL WÕT ILO KIEN JEOVA

Jem̦l̦o̦kin bwebwenato in ej kwal̦o̦k juon men me jej aikuj ekkõljake. Jihu ear jab ilo̦k jãn an kabuñ ñan koon in kau gold ko rar pãd ilo Betel im Dan. (2 Kiiñ 10:​29) Ta eo ear kõm̦m̦an bwe l̦ein me ear kijejeto kõn kabuñ eo em̦ool en oktak im ri kabuñ ñan ekjab?

Ilo tõrein, bwijjin Israel ear jepel ñan ruo aelõñ ko, aelõñ in Israel im aelõñ in Juda. Kõn men in, Jihu emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ear aikuj oktak bar kabuñ eo aer jãn doon. Innem, ãinwõt kiiñ ro m̦oktal̦o̦k an Israel, Jihu ear kajjioñ kõm̦m̦an bwe ren jepel wõt ilo an kar kowõnm̦aanl̦o̦k aer kabuñ ñan koon in kau ko. Bõtab, men in ear kwal̦o̦k bwe Jihu ear jab lõke Jeova, eo ear kõm̦m̦an bwe en kiiñ.

Jeova ear nõbar Jihu ‘kõn an kõm̦m̦an em̦m̦an ilo an jerbale men eo ejim̦we im̦aan mejen.’ Bõtab, Jihu “ear jab lale bwe en etetal ilo kien Jeova Anij in Israel kõn aolepen bũruon.” (2 Kiiñ 10:​30, 31) Ñe jej l̦õmn̦ak kõn men ko Jihu ear kõm̦m̦ani m̦okta, jemaroñ bwilõñ im bũrom̦õj kõn men in ear wal̦o̦k ñan e. Ak ewõr juon men im jemaroñ katak jãn bwebwenato in. Eñin bwe jen jab kajitokjen kõtaan eo ad ippãn Jeova. Aolep raan, jej aikuj kapen ad tiljek ñan Jeova ilo ad katak Baibõl̦, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, im jar ñan Jemed ilañ kõn aolepen bũruod. Kõn men in, jen kamaat joñan ad maroñ ñan etetal ak pokake kien Jeova kõn aolepen bũruod.​​—1 Korint 10:⁠12.

[Box ilo page 4]

Bwebwenato ko an Armej kõn Jihu

Armej ro ekkã aer pere el̦aññe ro ilo Baibõl̦ rar lukkuun mour ioon lal̦ in. Ak ewõr ke kein kam̦ool ko jet ijello̦kun Baibõl̦ im rej kwal̦o̦k kõn Jihu?

Ewõr jilu men ko an Ri Assiria ro etto im ej kwal̦o̦k etan kiiñ in an aelõñ in Israel. Ilo juon iaaer, ej kwal̦o̦k an Jihu ak bõlen juon iaan ri utiej ro an badikdik im̦aan kiiñ in Assiria eo etan Shalmaniser III im lel̦o̦k jet men ko ñan e. Naan ko ilo men in rej ba: “Jihu, l̦eo nejin Omrai, ear letok menin letok kein ñan eõ: jelba, kool̦, bool̦ im jãpe ko kõm̦m̦an jãn kool̦, kab kool̦, bakõj kool̦, tiin, im juon jokon̦ an kiiñ.” Jihu, ejjab lukkuun “nejin Omrai.” Bõtab, Omrai ear buñbuñ im kajutak jikin kweilo̦k eo el̦ap an Ri Israel ro etan Sameria. Kõn men in, rekõn ba naan kein “nejin Omrai” ñan jitõñl̦o̦k ñan kiiñ ro an aelõñ in Israel.

Meñe kiiñ in Assiria eo ear ba bwe Jihu ear lel̦o̦k men kein ak ejjel̦o̦k kein kam̦ool bwe Jihu ear kõm̦m̦ane men in. Jekdo̦o̦n, ak Kiiñ Shalmaniser ear kwal̦o̦k etan Jihu jilu alen. Ear kwal̦o̦k ilo juon dekã, ilo ekjab eo jekjekin wõt e, im bok lemlem ko kõn bwebwenato in kiiñ ro an Assiria. Aolep men kein rej kam̦ool bwe Jihu ear mour ioon lal̦ in.