Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

BWEBWENATO

Ãne ko Rellõñ Ren M̦õn̦õn̦õ

Ãne ko Rellõñ Ren M̦õn̦õn̦õ

Ej juon raan iban mel̦o̦kl̦o̦k. Iar kõttar ilo ruum̦ in kweilo̦k eo an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ña im bar jet jeiũ im jatũ em̦m̦aan jãn ipel̦aakin lal̦ in kõmar kõttar an del̦o̦ñtok ro rej uwaan Kamiti in Jeje Katak eo. Kõmar itõn kwal̦o̦k jet wãween ko ñan kõm̦adm̦õde apañ ko me rej wal̦o̦k ñan rukok ro. Kõn men in, kõmar ikkũm̦kũm̦. Iien in kar Mãe 22, 2000. Ak etke ear lukkuun aorõk kweilo̦k in? M̦okta jãn aõ kõmel̦el̦e, in m̦okta kwal̦o̦k kõn ña make.

IAR l̦otak ilo Queensland, Aujtõrõlia, ilo iiõ eo 1955. Ejjabto jãn iien in, kõrã eo jinõ etan Estelle ear jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ear peptaij juon iiõ ãlikin an katak, im jema, Ron, ear itok ñan m̦ool eo 13 iiõ tokãlik. Iar peptaij ilo 1968 eo ilo juon jikin ettol̦o̦k im ejeja armej ie ilo Queensland.

Jãn ke iar dik, ear em̦m̦an ippa riit bok im katak kajin ko jet. Aolep iien ñe kõmjel jinõ im jema ej ettõr ilo wa im jam̦bo, ikõn jijet lik im riit bok. Jinõ im jema remaroñ kar inepata kõn aõ jab lale an aiboojoj ijoko kõmij etal iel̦o̦k. Bõtab, kõn an lukkuun em̦m̦an ippa riit bok, men in ear jipañ eõ bwe en em̦m̦an aõ ekkatak ilo jikuul̦. Ekõn wõr aõ peba in nõbar ke iar high school ilo juon bukwõn etan Glenorchy ilo ãne eo etan Tasmania.

Ilo kar tõre eo, iar aikuj kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk. Ñe renaaj letok jããn in jipañ (scholarship) bwe in etal im university, inaaj ke etal? Meñe ear em̦m̦an ippa riit bok im ekkatak, im̦õn̦õn̦õ bwe jinõ ear katakin ña bwe in yokwe Jeova el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt men ak armej. (1 Korint 3:18, 19) Ãlikin aõ bõk mãlim jãn jinõ im jema, iar pepe bwe inaaj jino bainier ãlikin wõt aõ bõk peba eo me ej kam̦ool bwe em̦õj aõ high school. Iar kõm̦m̦ane men in ilo Jãnwõde 1971 eo, ke ear 15 aõ iiõ.

Iar bainier ium̦win 8 iiõ ilo Tasmania. Ilo kar tõre eo, iar m̦areik juon jiroñ edeo̦ jãn Tasmania, etan ej Jenny Alcock. Ium̦win 4 iiõ in am̦ro jipejel̦ bainier ilo ruo bukwõn ko rettol̦o̦k etaer Smithton im Queenstown.

MIJINEDE ILO ÃNE KO ILO PACIFIC

Ilo kar 1978 eo, kõm̦ro lio ippa ear kãlo̦k ñan Port Moresby, ilo Papua New Guinea, bwe kõm̦ro en pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap. Iar keememej an juon mijinede kwal̦o̦k juon katak ilo kajin Hiri Motu. Meñe iar jab mel̦el̦e men ko ej ba, ak men in ear kõm̦m̦an aõ kõn̦aan mijinede, katak bar juon kajin, im kakajoor rũttõmak ro m̦õtta ilo aõ kõm̦m̦an katak ilo kajin eo aer. Kõnke iar juon eo eitoklimo kõn kajin, iar kile bwe imaroñ jerbal ñan Jeova ilo wãween in.

Ke kõm̦ro kar ro̦o̦l, kõm̦ro kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke kar ba bwe kõm̦ro maroñ mijinede. Ilo kar Jãnwõde 1979 eo, kõm̦ro kar etal im mijinede ilo ãne eo etan Funafuti, ilo Tuvalu. Kar 3 wõt rukwal̦o̦k naan ro em̦õj aer peptaij ilo aolepen Tuvalu.

Ear jab pidodo ñan katak kajin Tuvalu. Bok eo wõt ear wõr ilo kajin eo kar “Kallim̦ur Ekããl.” Ear ejjel̦o̦k tũkjinede ak kilaaj in katak kajin eo. Kõn men in, kõm̦ro kõn kajjioñ make katak 10 l̦o̦k ñan 20 naan ko rekããl kajjojo raan. Bõtab tokãlik, kõm̦ro kar kile bwe ejjab jim̦we mel̦el̦e ko am̦ro kõn enañin aolep naan ko kõm̦ro kar katak. Ñan waanjoñak, ijello̦kun am̦ro ba ñan armej ro bwe ejjab jim̦we ñan kajjetõbtõb, kõm̦ro ej ba ñan er bwe rejjab aikuj kõjerbal kein joñak ko im jokon̦ ko! Meñe ãindein, ak kõm̦ro kar wõnm̦aanl̦o̦k im kate kõm̦ro ñan katak kajin eo kõnke elõñ kadede am̦ro rũkkatak. Elõñ iiõ tokãlik, juon iaan ro m̦oktata me rar katak Baibõl̦ ippemro ear ba: “Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe kom̦ro maroñ kõnnaan kiiõ ilo kajin in. Ilo kar m̦okta, kõmij jab mel̦el̦e ñan jidik men ko kom̦ro kar kajjioñ ba!”

Ewõr juon men ear lukkuun jipañ kõm̦ro bwe en m̦õkajl̦o̦k am̦ro katak kajin eo. Kõnke ear ejjel̦o̦k em̦ ñan rent, kõm̦ro kar jokwe ippãn juon baam̦le me rej Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo bukwõn eo me elõñ armej ie. Kõm̦ro ear aikuj kõjerbal kajin Tuvalu aolep jikin, ekoba ilo m̦weo. Ãlikin am̦ro jab kõjerbal kajin Pãlle ium̦win elõñ iiõ ko, kõm̦ro kar lo bwe kajin Tuvalu ej kiiõ kajin eo am̦ro.

Ejjabto ãlikin am̦ro kar tõparl̦o̦k aelõñ in, elõñ rar m̦õn̦õn̦õ in katak. Ak enaaj kar elemen ammim katak ippãer ke ear ejjel̦o̦k bok ilo kajin eo aer? Enaaj elemen aer katak ippãer make? Ñe rejino itok ñan kweilo̦k ko, renaaj al kõn ta, enaaj elemen aer kõm̦m̦an katak im kõppojak ñan kweilo̦k ko? Enaaj elemen bwe ren peptaij? Armej rein me ettã bũrueer rar aikuji bok ko ilo kajin eo aer make bwe kõmin katakin er kõn Jeova! (1 Korint 14:9, UBS) Kõm kõn l̦õmn̦ak ippem make im ba, ‘Enaaj ke baj lõñ bok ilo kajin Tuvalu, juon kajin me eiietl̦o̦k jãn 15,000 armej rej kõjerbale?’ Jeova ear uwaake kajjitõk kein. Im men in ej kam̦oole ruo men ko kõn E: (1) Ekõn̦aan bwe armej ro jãn “ãne ko rettol̦o̦k” ren katak kõn e, im (2) ekõn̦aan jipañ im kõjparok armej ro me lal̦ in ej watõk er bwe rettã.​—Jeremaia 31:10; Zepanaia 3:12.

JERBALIN UKOK EAR IJJINO

Ilo 1980 eo, ra eo ear kajjitõk bwe kõm̦ro en ukok ñan kajin Tuvalu. Kõm̦ro kar jinoe jerbal in, meñe kõm̦ro kar l̦õmn̦ak bwe kõm̦ro ejjab lukkuun jel̦ã kajin eo. (1 Korint 1:28, 29, UBS) Ilo kar jinoin, kõmar wiaik juon kein bũriin eto an pãd jãn kien eo. Kõmar kõjerbale ñan bũriin kõn peim katak im bok ko ñan kweilo̦k ko ammim. Tokãlik, kõmar ukote bok eo etan The Truth That Leads to Eternal Life ñan kajin Tuvalu im bũriini ilo kein bũriin in. Ij keememej wõt an kajoor bwiin inik eo (ink), im aõ kõn lukkuun bwil. Men in ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ñan bũriini bok kein kõn peid. Ilo kar tõre eo, ear ejjel̦o̦k jarom!

Ear jab pidodo ñan ukok ñan kajin Tuvalu kõnke ear ejjel̦o̦k tũkjinede im bok ko ñan lale mel̦el̦ein naan ko ak kappok mel̦el̦e ko. Bõtab, jet iien kõmij bõk jipañ ilo wãween ko jet. Ñan waanjoñak, juon jibboñ ke iar bar jepl̦aak ippãn juon eo ear kwal̦o̦k itoklimo, ear bõd m̦weo iar etal ñane. M̦weo kar m̦õn juon eo me ear jum̦ae katak ko ad. L̦al̦l̦ap in ekar juon rũkaki in jikuul̦, im ear kakeememej ña bwe kõmin jab etal ñan m̦weo im̦õn. Innem, ear kwal̦o̦k bwe ilo ukok ko ad, wãween ad karõk naan ko ejjab lukkuun jejjet ñan kajin Tuvalu. Iar lale ippãn ro jet el̦aññe em̦ool men in, im ear m̦ool. Kõn men in, kõmar kõm̦m̦an oktak ko bwe en em̦m̦anl̦o̦k ukok ko ammim. Iar bwilõñ bwe Jeova ear jipañ kõm ilo an kõjerbal l̦ein ear jum̦ae. Ealikkar bwe l̦ein ear riiti bok ko ad!

Men eo m̦oktata ilo kajin Tuvalu me kõmar jino leto letak ej peba in kũr eo ñan Kwõjkwõj in Keememej eo. Tokãlik, ear wõr ammim tũrããk eo etan Nuuj kõn Aelõñ in Anij nõmba 30. Kar kõjjel̦ã kõn tũrããk in ilo ejja iien eo wõt kar kõjjel̦ã kake ilo kajin Pãlle. Kõm lukkuun kar m̦õn̦õn̦õ bwe kõm maroñ kwal̦o̦k naan im lel̦o̦k an armej ro kein riit ilo kajin eo aer make! Tokãlik, ear wõr ammim jet brochure ko im jet bok ko ilo kajin Tuvalu. Ilo kar 1983 eo, ra eo ilo Aujtõrõlia ear jino bũriini Naan in Keeañ eo ilo kajin Tuvalu. Ear wõr 24 peij in bok in im aolep l̦o̦kun 3 allõñ rej itok. Ear ke em̦m̦an bok kein ippãn RiTuvalu? Aet, kõnke ear em̦m̦an ippãer riit. Aolep iien ñe kõmij kõjjel̦ã kõn juon bok kããl, retio station eo an kien ekõn kõjjel̦ã kake im likũti ilo nuuj, im jet iien ej menin kõnnaan an armej ro! *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Ewi wãween ammim kar ukok? M̦oktata, kõmar je ukok ko ammim kõn peen im peba. Innem, kõmij taipi ukok eo elõñ alen m̦ae iien epojak ñan ammim jilkinl̦o̦k ñan ra eo ilo Aujtõrõlia. Ruo kõrã ilo ra eo rej taipi ukok kein ñan juon kampiutõr meñe rejaje kajin eo. Bõtab, ilo aer taipi ukok kein ruo alen im keidi oktak ko ilo kampiutõr eo, ekõm̦m̦an bwe en jeja an wal̦o̦k bõd. Ãlikin men in, ra eo ej kobaiki naan ko em̦õj taipi im rej illik pija ie. Innem, rej jilkintok ilo bal̦uun. Kõmij jããki im bar jilkinl̦o̦k bwe ren bũriini.

Elukkuun em̦m̦anl̦o̦k kilen ukok kiiõ! Tiim in ukok ko kiiõ rej taip im kõm̦m̦an kajjim̦we ilo kampiutõr ko. Enañin aolep iien, ro rej kobaik naan ko im illik pija ie rej pãd ilo ejja jikin ukok eo wõt. Innem, tiim eo ej jilkinl̦o̦k ukok kein ñan ra ko me rej bũriin ilo aer kõjerbal Internet. Ejjel̦o̦k ej aikuj ekkaiuriurl̦o̦k ñan post office bwe en jilkinl̦o̦k men kein.

JERBAL KO JET

Elõñ iiõ ko tokãlik, kõm̦ro kar Jenny bõk jerbal ko jet ilo jikin ko jet ilo Pacific. Ãlikin Tuvalu, kar kajjitõk bwe kõm̦ro en jerbal ilo ra eo ilo Samoa ilo iiõ eo 1985. Ilo kar ijin, kõm̦ro kar jipañ ilo jerbalin ukok ñan kajin Samoa, Tonga, Tokelau, im bar kajin Tuvalu. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Innem ilo 1996 eo, kar kajjitõk bwe kõm̦ro en jerbal ilo ra eo ilo Fiji. Ilo kar ijin, kõm̦ro kar jipañ ilo jerbalin ukok ñan kajin Fiji, Kiribat, Nauru, Rotuma, im Tuvalu.

Aolep iien ij bwilõñ kõn joñan an rukok ro kaorõk jerbal eo aer meñe epen im emaroñ kam̦m̦õkm̦õk. Rein retiljek rej ãinwõt Jeova kõnke rekõn̦aan bwe armej ro ren roñ kõn ennaan eo em̦m̦an ilo kajin ko aer. (Revelesõn 14:6) Ñan waanjoñak, ke ear jino ukok Naan in Keeañ ilo kajin Tonga, iar kweilo̦k ippãn aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Tonga im lale el̦aññe ewõr en̦ emaroñ katak im kamminene ñan an erom juon rukok. Juon iaan em̦m̦aan ro me jerbal eo an ej juon mechanic ear m̦õn̦õn̦õ in kam̦õje raan eo tok juon jãn jerbal in an bwe en jino ukok. Joñak in an em̦m̦aan in ear kakajoor ña. Ej kwal̦o̦k joñan an kajoor tõmak eo an kõnke ear wõr an baam̦le im ejaje enaaj kar ewi wãween an kabwe aikuj ko aer. Bõtab, Jeova ear lale im kabwe aikuj ko an im baam̦le eo an, im ear jerbal in ukok ium̦win elõñ iiõ ko.

Ãinwõt rukok rein, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova elukkuun kõn̦aan kõm̦m̦an bwe en lõñ bok im men ko jet ilo aolep kajin, meñe kajin ko me eiiet armej rej kõjerbali. Ñan waanjoñak, juon iien kar kajjitõk el̦aññe ejim̦we ñan wõnm̦aanl̦o̦k im ukok ilo kajin Tuvalu. Elukkuun em̦m̦an kar uwaak eo an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ñan kajjitõk in ke rar ba: “Kõmij jab lo unin an aikuj bõjrak jerbalin ukok ilo kajin Tuvalu. Meñe eiiet armej in Tuvalu ñe jej keidi ippãn aelõñ ko jet, ak armej ro rej aikuj in bar jel̦ã kõn ennaan eo em̦m̦an ilo kajin eo aer make.”

Ilo 2003 eo, kar bõk kõm̦ro jãn jikin ukok eo ilo Fiji im ba bwe kõm̦ro en ilo̦k im jerbal ilo Patterson, New York, ilo ijo me jej jipañ rukok ro (Translation Services). Joñan am̦ro kar m̦õn̦õn̦õ, ear ãinwõt ñe kõm̦ro kar ettõn̦ak! Kõm̦ro kar m̦õttan juon tiim me ej jipañ ilo jerbalin ukok ñan elõñl̦o̦k kajin ko. Ilo kar tõre in me kõm̦ro kar jerbal ijin ium̦win 2 jim̦a iiõ, kõm̦ro kõn etal ñan elõñ aelõñ ko ñan jipañ tiim in ukok ko.

PEPE KO RELUKKUUN AORÕK

Inaaj bar ro̦o̦l ñan kweilo̦k eo eaorõk me iar kõnnaan kake ilo jinoin. Ilo kar 2000 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ear lo bwe tiim in ukok ko ipel̦aakin lal̦ in rej aikuj jipañ ñan kõm̦m̦ani jerbal ko aer. Elõñ iaan rukok ro rar jab katak im bõk kamminene ko kõn kilen ukok. Ãlikin ammim kar kweilo̦k ippãn Kamiti in Jeje Katak eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ear pepe bwe aolep rukok ro ipel̦aakin lal̦ in rej aikuj katak im kamminene. Rukok ro renaaj katak bwe ren jel̦ã im mel̦el̦e kajin Pãlle, wãween kõm̦adm̦õde apañ ko ñe rej ukok, im wãween aer jerbal ippãn doon ãinwõt juon tiim.

Ta tõprak ko rar wal̦o̦k jãn an rukok ro katak im bõk kamminene? Ukok ko relukkuun em̦m̦anl̦o̦k. Bareinwõt, elõñl̦o̦k bok ko im men ko jet rej ukok ñan elõñl̦o̦k kajin ko jãn kar m̦okta. Ilo kar 1979 eo, ke kõm̦ro kar jino jerbalin mijinede, Naan in Keeañ eo ear wal̦o̦k ilo 82 wõt kajin. Bareinwõt, ilo kar enañin aolep kajin ko, katak ko ilo Naan in Keeañ eo rekõn jino wal̦o̦k ilo kajin kein jejjo allõñ ãlikin aer wal̦o̦k ilo kajin Pãlle. Bõtab kiiõ, Naan in Keeañ eo ej wal̦o̦k ilo elõñl̦o̦k jãn 240 kajin ko. Im ilo enañin aolep kajin kein, katak ko ilo Naan in Keeañ eo rej wal̦o̦k ilo ejja iien eo wõt rej wal̦o̦k ilo kajin Pãlle. Kiiõ armej ro remaroñ riit im katak m̦ool eo jãn Baibõl̦ ilo elõñl̦o̦k jãn 700 kajin ko. Elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k, jaar l̦õmn̦ak bwe men in eban kar wal̦o̦k.

Ilo 2004 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ear pepe bwe ej aikuj wõr ukokin Baibõl̦ eo ad ilo elõñ kajin ko ilo iien eo em̦õkajtata. Kõn aer kar kõm̦m̦ane pepe in, kiiõ elõñl̦o̦k armej ro remaroñ riiti Baibõl̦ eo ad ilo kajin eo aer make. Ilo m̦ool, ilo kar 2014 eo, ear wõr ukokin aolepen Baibõl̦ in ak jimattanin ilo 128 kajin ko. Jet iaan kajin kein rej jãn South Pacific.

Juon iaan iien ko rem̦m̦antata ippa ej iien kweilo̦k el̦ap eo ilo Tuvalu ilo 2011 eo. Ium̦win elõñ allõñ, ear jab wõt im elukkuun kar l̦ap aikuj dãn ilo aolepen aelõñ en̦. Ro jeiũ im jatũ rar l̦õmn̦ak bwe enaaj kar kããnjel̦ iien kweilo̦k el̦ap eo. Bõtab, el̦ap ammim kar m̦õn̦õn̦õ kõnke ilo jo̦teen eo kõmar tõparl̦o̦k ijen̦ ear jino wõt mijeljel. Kõn men in, ear maroñ wõnm̦aanl̦o̦k kweilo̦k el̦ap eo! Ñan ña, ear lukkuun juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan kõjjel̦ã kõn Baibõl̦ eo ilo kajin Tuvalu me kar ukot bok ko jãn Matu ñan Revelesõn! Meñe eiiet uwaan ro jeid im jatid me rej kõjerbal kajin in, er bareinwõt remaroñ bõk jeraam̦m̦an in jãn Jeova. Ãlikin kar iien kweilo̦k el̦ap eo, ear bar wõt mijeljel im ear lõñ dãn ñan aolep. Ejjab men in wõt, ak ear bar wõr aer dãn eo ilo kõkkar!

Ekabũrom̦õjm̦õj bwe Jenny ear jab pãd ilo tõre eo. Ear mej ilo 2009 eo, kõnke ear kããnjõr ium̦win 10 iiõ. Ãlikin am̦ro kar m̦are, kom̦ro kar mour ippãn doon ium̦win 35 iiõ. Ñe enaaj bar mour, enaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe eroñ kõn iien in me kar kõjjel̦ã kõn Baibõl̦ eo ad ilo kajin Tuvalu.

Jeova ear bar kajeraam̦m̦an ña kõn juon pãleõ kõrã me ebar deo̦, etan ej Loraini Sikivou. Loraini im Jenny rar jerbal ippãn doon ilo ra eo ilo Fiji, im Loraini ear juon rukok ñan tiim in ukok eo an Fiji. Bar juon alen, ewõr juon ippa kõrã me el̦ap an tiljek ilo an karejar ñan Jeova im ebar itoklimo kõn kajin ãinwõt ña!

Ium̦win iiõ ko m̦aantak in aõ lo an Jemãd Jeova, eo el̦ap yokwe ippãn, kabwe aikuj ko an armej ro jãn aolep kajin, meñe kajin ko me jejjo wõt armej rej kõjerbali. (Sam 49:1-3) Em̦õj aõ loe joñan an armej ro m̦õn̦õn̦õ ñe rej bõk bok ko im men ko jet ilo kajin ko aer make ak ñe rej al ñan Jeova ilo kajin eo aer. Ilo iien rot kein, ij l̦õmn̦ak kõn yokwe eo el̦ap an Jeova ñan kõj. (Jerbal 2:8, 11, UBS) Ij keememej wõt naan ko an juon l̦al̦l̦ap me ej karejar ñan Jeova ilo Tuvalu etan Saulo Teasi. Iien eo m̦oktata ear al kõn al ko ad ilo kajin eo an, ear ba: “Kwõj aikuj ba ñan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova bwe em̦m̦anl̦o̦k ad roñ al kein ilo kajin Tuvalu jãn kajin Pãlle.”

Ilo Jeptõm̦ba 2005 eo, iar m̦õn̦õn̦õ ke kar letok jeraam̦m̦an eo ñan ña bwe in uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Meñe ijjab juon rukok kiiõ, ij kam̦m̦oolol Jeova bwe ej kõtl̦o̦k aõ wõnm̦aanl̦o̦k im rejetak jerbalin ukok ipel̦aakin lal̦ in. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ ñan jel̦ã bwe Jeova ej kabwe aikuj ko an aolep armej, ekoba ro ilo ãne ko ilo Pacific! Aet, ãinwõt an rijeje sam eo ba, “Jeova e Kiiñ; lal̦ en lañlõñ, aelõñ [ãne, NW] ko rellõñ ren m̦õn̦õn̦õ.”​—Sam 97:1.

^ Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn wãween an kar armej ro l̦õmn̦ak kõn bok ko ad, lale Naan in Keeañ eo an Tijem̦ba  15, 2000, peij 32; O̦kwõj 1, 1988, peij 22; im Awake! eo an Tijem̦ba  22, 2000, peij 9. Aolep ilo kajin Pãlle.

^ Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn jerbalin ukok eo ilo Samoa, lale yearbook eo an 2009, peij 120-121, 123-124.