Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Ewi Wãween Ad Kwal̦o̦k bwe Jej Yokwe Jeova?

Ewi Wãween Ad Kwal̦o̦k bwe Jej Yokwe Jeova?

“Jej yokwe bwe Ear yokwe kõj m̦okta.”​—1 JON 4:19.

AL: 6, 1

1, 2. Ewi wãween an kar Jeova katakin kõj bwe jen kwal̦o̦k ad yokwe e?

 WÃWEEN eo em̦m̦antata juon jemãn emaroñ katakin ajri ro nejin ej ilo an kwal̦o̦k juon joñak em̦m̦an ñan er. El̦aññe ej kwal̦o̦k yokwe ñan ajri ro nejin, ej katakin er bwe ren bar kwal̦o̦k yokwe. Ejjel̦o̦k juon el̦apl̦o̦k an yokwe kõj jãn Jemãd, Jeova. Kõn men in, jej katak ñan kwal̦o̦k yokwe kõnke “ear yokwe kõj m̦okta.”​—1 Jon 4:19.

2 Ewi wãween an kar Jeova kaalikkar bwe “ear yokwe kõj m̦okta”? Baibõl̦ ej ba: “Anij ej kwal̦o̦k kadkadin An yokwe ñan kõj ilo men in, ke jaar rijjerawiwi, Kũraij Ear mej kõn kõj.” (Rom 5:8) Jemãd Jeova, eo el̦ap yokwe ippãn, ear letok Nejin bwe en katok kõn mour eo an ñan lo̦mo̦o̦ren kõj jãn jerawiwi im mej. Ikijjeen katok in mour eo an Jijej, jemaroñ epaake Jeova im kwal̦o̦k bwe jej bar yokwe e. Jeova ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj ke ear kõm̦m̦ane men in. Joñak in an ej katakin kõj bwe jen kwal̦o̦k yokwe ilo ad jab l̦õmn̦ak kõn kõj make im ilo ad kwal̦o̦k jouj.​—1 Jon 4:10, UBS.

3, 4. Ewi wãween ad kaalikkar bwe jej yokwe Anij?

3 Yokwe ej men eo el̦aptata ippãn Jeova. Kõn men in, jemaroñ mel̦el̦e unin an kar Jijej kwal̦o̦k kõn ta kien eo eaorõktata jãn Anij, ke ear ba: “Kwõn yokwe Irooj am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦, im kõn aolepen am̦, im kõn aolepen am̦ l̦ol̦ãtãt, im kõn aolepen am̦ kajoor.” (Mark 12:30) Jeova ekõn̦aan bwe jen yokwe e jãn ‘aolepen bũruod.’ Enaaj l̦ap an Jeova bũrom̦õj el̦aññe el̦apl̦o̦k ad yokwe armej ro ak men ko jet jãn ad yokwe e. Yokwe eo ad ñan Jeova ejjab aikuj in itok wõt jãn eñjake ko ad. Jeova ej bar kõtmãne bwe jen yokwe e kõn ‘aolepen ad l̦ol̦ãtãt, im kõn aolepen ad kajoor.’ Mel̦el̦ein men in bwe jej aikuj in kaalikkar ad yokwe Jeova ilo wãween ad l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an.​—Riit Maika 6:8, UBS.

4 Jej aikuj in yokwe Jeova kõn aolepen ad im kõn aolep men ko ewõr ippãd. Ilo ad likũt Jeova m̦oktata ilo mour ko ad, jej kwal̦o̦k bwe el̦ap ad yokwe e. Ilo katak eo m̦oktal̦o̦k, jaar etale wãween ko 4 me rej kaalikkar an Jeova yokwe kõj. Ilo naaj katak in, jenaaj lale wãween ko jemaroñ kal̦apl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova im kaalikkar ñane bwe jej yokwe e.

KWAL̦O̦K KAM̦M̦OOLOL ÑAN JEOVA

5. Ñe jej l̦õmn̦ak kõn aolep men ko Jeova ej litok ñan kõj, ta eo jenaaj kõn̦aan kõm̦m̦ane?

5 El̦aññe juon ej lewaj juon menin lewaj ñan kwe, ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kwal̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol ñan armej in. Kwõnaaj kõjerbal menin lewaj in im jab kajettokjãn. Jemes ear je im ba: “Menin letok em̦m̦an im weeppãn otemjel̦o̦k rej jãn lañ, im wanlal̦tak jãn Jemãn meram ko, im Ippãn ejjel̦o̦k m̦akũtkũt ak wãween oktak.” (Jemes 1:17) El̦ap ad kam̦m̦oolol Jeova bwe ej litok aolep men ko jej aikuji bwe jen mour im lo m̦õn̦õn̦õ. Jej kile joñan an yokwe kõj, im jekõn̦aan kaalikkar bwe jej bar yokwe e. Eñin ke l̦õmn̦ak eo am̦?

6. Ta eo RiIsrael ro rar aikuj in kõm̦m̦ane ñe rekõn̦aan bwe Jeova en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajeraam̦m̦an er?

6 Elõñ men ko rem̦m̦an Jeova ear lel̦o̦k im kajeraam̦m̦an RiIsrael ro kaki. Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko, Jeova ear tõl RiIsrael ro kõn kien ko an im ear lel̦o̦k aolep men ko rar aikuji bwe ren mour. (Duteronomi 4:7, 8, UBS) Im RiIsrael ro rar aikuj in kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol Jeova ilo aer pokake kien ko an. Ñan waanjoñak, ñe rej lel̦o̦k menin joortak ñan Jeova, rej aikuj in lel̦o̦k ñane jom̦õkaj in leen keinikkan ko aer jãn ãne eo ãneer. (Exodus 23:19) RiIsrael ro rar jel̦ã bwe Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajeraam̦m̦an er ñe renaaj pokake e im lel̦o̦k men ko rem̦m̦antata ñan e.​—Riit Duteronomi 8:7-11.

7. Ewi wãween ad maroñ kõjerbal men ko ‘m̦weied’ ñan kwal̦o̦k bwe jej yokwe Jeova?

7 Kõj bareinwõt jemaroñ kõjerbal men ko ‘m̦weied’ ñan kwal̦o̦k bwe jej yokwe Jeova. (Jabõn Kõnnaan 3:9) Jej kõm̦m̦ane men in ilo ad kõjerbal men ko ewõr ippãd ñan nõbare. Ñan waanjoñak, jemaroñ jabawõt ñan jipañ im rejetak jerbalin kwal̦o̦k naan ilo eklejia eo ad im ipel̦aakin lal̦ in. Kõj aolep jemaroñ kõjerbal men ko ewõr ippãd ñan kwal̦o̦k ad yokwe Jeova meñe jet iaad emaroñ jabwe men ko ippãd. (2 Korint 8:12, UBS) Bõtab, ebar lõñ wãween ko jet jemaroñ kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jej yokwe e.

8, 9. (1) Ta wãween eo juon jej kaalikkar ad yokwe Jeova? (2) Ta eo Mike im baam̦le eo an rar kõm̦m̦ane?

8 Jijej ear katakin kõj bwe jen pukot m̦okta Aelõñ eo an Anij im jen jab inepata kõn aikuj ko ad ãinwõt m̦õñã im nuknuk. Jemãd Jeova ej kallim̦uri kõj bwe enaaj kabwe aikuj ko ad. (Matu 6:31-33) Jej lõke Jeova im jejel̦ã bwe enaaj kajejjet kallim̦ur in an. Jejel̦ã bwe em̦ool ad yokwe juon armej ñe jej lõke e. Innem, ñe el̦apl̦o̦k ad lõke Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k ñane bwe jej yokwe e. (Sam 143:8) Kõn men in, em̦m̦an jen kajitũkin kõj make im ba: ‘Pepe ko ij kõm̦m̦ani im aõ kõjerbal iien ko aõ im maroñ ko aõ rej ke kaalikkar bwe el̦ap aõ yokwe Jeova? Aolep raan ij ke atartar ioon Jeova bwe en kabwe aikuj ko aõ?’

9 Mike im baam̦le eo an rar kwal̦o̦k aer lõke Jeova. Ke Mike ear dik, ear lukkuun kõn̦aan etal im kwal̦o̦k naan ilo aelõñ ko jet. Meñe ear m̦are im wõr ruo nejin ajri, ak ear kõn̦aan wõt etal ñan aelõñ ko jet im kwal̦o̦k naan ie. Ãlikin an Mike im baam̦le eo an riiti bwebwenatoun ro jeid im jatid me rej jipañ ilo aelõñ ko el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ie, rar pepe in wiakake m̦weo im̦weer im em̦m̦akũt ñan juon em̦ edikl̦o̦k. Bareinwõt, Mike ear kõm̦m̦an bwe en iietl̦o̦k jikin ko ej karreoiki im ear ekkatak kilen loloorjake peejnej in karreo in an jãn bar juon aelõñ ilo an kõjerbal Internet. Kõn an kar Mike im baam̦le eo an kõm̦m̦ani men kein, rar maroñ em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ im jipañ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Rej lo el̦ap m̦õn̦õn̦õ ilo aer jipañ ijin. Mike ej ba, “Kõmij lo an lukkuun m̦ool naan ko an Jijej ilo bokin Matu 6:33.”

KÕL̦MÃNL̦O̦KJEN̦ KÕN MEN KO JEOVA EJ KATAKIN EOK KAKI

10. Ãinwõt Kiiñ Devid, etke eaorõk bwe jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej katak kaki kõn Jeova?

10 Kiiñ Devid ear ba: “Lañ ko rej kõnnaan kõn aiboojoj an Anij, im mejatoto ej kwal̦o̦k jerbal an pein.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Kien Jeova eweeppãn im ej kakajoor armej; naanin katak an Jeova epen im ej kamãlõtlõt ro rejaje.” Kõn an kar Devid kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kien ko an Jeova im menin kõm̦anm̦an ko an raiboojoj, ear epaakel̦o̦k Jeova im ear kõn̦aan kwal̦o̦k bwe ej yokwe e. Devid ear ba: “Naan ko jãn loõ, im l̦õmn̦ak ko ilo bũruõ, ren em̦m̦an im̦aan mejam̦, O Jeova aõ dekã im aõ Rũlo̦mo̦o̦r.”—Sam 19:1, 7, 14.

11. Ewi wãween ad maroñ kõjerbal jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo Jeova ej letok ñan kaalikkar bwe jej yokwe e? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

11 Rainin, Jeova ej katakin kõj bwe jen jel̦ã kõn e, ankilaan, menin kõm̦anm̦an ko an, im kõn naan ko an ilo Baibõl̦. Jukjukun pãd in ej rõjañ armej ro bwe ren jibadek jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k. Bõtab enañin aolep iien, yokwe eo an armej ro ñan Anij ej jako itok jãn aer bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k. Elukkuun oktak Jeova jãn armej ro ilo jukjukun pãd in. Etke? Kõnke Jeova ejjab baj kõn̦aan wõt bwe jen jel̦ã, ak ej bar jipañ kõj bwe jen mãlõtlõt. Ekõn̦aan bwe men ko jej katak kaki ren jipañ kõj im ro jet. (Jabõn Kõnnaan 4:5-7) Ñan waanjoñak, ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k kõn “m̦ool” eo ñan ro jet im jipañ er bwe ren bõk lo̦mo̦o̦r. (1 Timote 2:4) Jej kaalikkar ad yokwe Jeova im armej ro ilo ad kate kõj bwe jen katakin elõñ armej kõn Aelõñ eo an Anij im ta eo enaaj kõm̦m̦ane ñan armej ro.​—Riit Sam 66:16, 17, UBS.

12. Ta eo juon jiroñ ej ba kõn juon menin lel̦o̦k jãn Jeova?

12 Jo̦dikdik ro im ro reddik remaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko rem̦m̦an Jeova ear kajeraam̦m̦an er kaki im katakin er. Juon jeid im jatid jiroñ etan Shannon ej keememej wõt joñan an kar m̦õn̦õn̦õ ilo juon kweilo̦k el̦ap ke ear 11 an iiõ im ledik eo jatin ear 10 an iiõ. Ilo kar iien kweilo̦k el̦ap in ilo iiõ eo 1989, kar kajjitõk ippãn aolep jo̦dikdik ro ekoba Shannon im ledik eo jatin, bwe ren jijet ilo juon jikin ejenolo̦k. Ilo kar jinoin, Shannon ear mijak. Bõtab, ear l̦ap an m̦õn̦õn̦õ ke kar lel̦o̦k ñan kajjojo iaaer bok eo an jo̦dikdik (Questions Young People Ask—Answers That Work). Kar ta eñjake eo an Shannon kõn men in? Shannon ej ba: “Ij kab lukkuun kile ilo tõre eo bwe Jeova ej juon eo em̦ool an pãd im elukkuun l̦ap an yokwe eõ. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe Anij eo ad, Jeova, em̦õn̦õn̦õ in letok menin letok ko rem̦m̦an ñan kõj, ãinwõt kar bok in!”

KÕTL̦O̦K BWE JEOVA EN KATAKIN IM KAUWEIK EOK

13, 14. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe Jeova ej katakin im kauweik kõj, im etke?

13 Baibõl̦ ej kakeememej kõj im ba: “Jeova ej kauwe eo ej yokwe, ãinwõt juon jemãn ñan nejin eo ej m̦õn̦õn̦õ kake.” (Jabõn Kõnnaan 3:12) Ñe jej kõtl̦o̦k bwe Jeova en katakin im kauweik kõj, jenaaj jel̦ã kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im jenaaj aenõm̦m̦an. Alikkar bwe ñe jej bõk kauwe ak “jabdewõt kaje, ilo iien in ejjab men in m̦õn̦õn̦õ, a men in bũrom̦õj.” (Hibru 12:11) Meñe ãindein, ak ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane el̦aññe Jeova ej kauweik kõj? Jejjab aikuj in kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõk ko an ak wõnm̦aanl̦o̦k wõt im inepata ñe ejjab em̦m̦an ippãd naan in kakapilõk ko. Kõnke jej yokwe Jeova, jej roñjake e im kõm̦m̦ani oktak ko jej aikuj kõm̦m̦ani.

14 Ilo tõre ko an Malakai, elõñ RiJu ro rar jab roñjake Jeova. Rar jab kea el̦aññe menin katok ko aer ñan Jeova rejjab kabuñbũruon. Kõn men in, Jeova ear lel̦o̦k naanin kauwe ñan er kõn men in rar kõm̦m̦ane. (Riit Malakai 1:12, 13.) Elõñ alen an kar Jeova lel̦o̦k naanin kauwe ñan rein, bõtab rar jab roñjake. Innem, Jeova ear ba ñan er: “Inaaj jilkinwaj lia ioomi, im Inaaj kaliaik jeraam̦m̦an ko ami.” (Malakai 2:1, 2) Elukkuun alikkar bwe el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k im kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõk ko an Jeova ak l̦õmn̦ak ippãd make bwe rejjab lukkuun aorõk ñan ad roñjaki, jenaaj luuji jem̦jerã eo ad ippãn Jeova.

15. Kain l̦õmn̦ak rot eo jej aikuj in kõjparok kõj jãne?

15 Jukjukun pãd in an Setan ej rõjañ armej ro bwe en utiej bũrueer im ren l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Elõñ rejjab kõn̦aan bwe ro jet ren kajim̦we er ak ba l̦o̦k ñan er ta ko ren kõm̦m̦ani. Jet rej roñjake naanin rõjañ ko jãn ro jet kõnke rej aikuj, im ejjab kõnke rekõn̦aan. Jejjab aikuj in ãindein. Baibõl̦ ej ba bwe jen “jab anõk m̦antin lal̦ in.” Jej aikuj in jel̦ã ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane im jej aikuj kõm̦m̦ani men ko rej kabuñbũruon. (Rom 12:2, UBS) Jeova ej kõjerbal doulul in an ñan letok naanin kakapilõk ko jej aikuji ilo iien ko rejejjet. Ñan waanjoñak, aolep iien doulul in ej kakeememej kõj kõn wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jet ak ro ejjab pãleed, kããlõt ro m̦õttad, im kããlõt iukkure im menin kam̦õn̦õn̦õ ko rekkar. Ñe jej m̦õn̦õn̦õ in pokake naanin kauwe ko an Jeova im kõm̦m̦an oktak ko ñan kabuñbũruon, jej kwal̦o̦k bwe jej kam̦m̦oolole kõn an tõl kõj im bwe jej lukkuun yokwe e.​—Jon 14:31, UBS; Rom 6:17, UBS.

REILO̦K ÑAN JEOVA BWE EN JIPAÑ IM KÕJPAROK EOK

16, 17. (1) Etke jej aikuj in jel̦ã kõn ta l̦õmn̦ak eo an Jeova m̦okta jãn ad kõm̦m̦ane juon pepe? (2) Ijello̦kun an kar RiIsrael ro lõke Jeova, ta eo rar kõm̦m̦ane?

16 Ajri jiddik ro rej atartar wõt ioon jineer im jemãer bwe ren jipañ im kõjparok er. Meñe ro rerũtto, ak jet iien rej bar kajjitõk jipañ ippãn rũtto ro jemãer im jineer. Meñe rejel̦ã bwe remaroñ make kõm̦m̦an aer pepe, ak rekõn̦aan bwe ro jineer im jemãer ren lel̦o̦k naanin kakapilõk ko rem̦m̦an. Jemãd Jeova, ej kõtl̦o̦k bwe jen kõm̦m̦ani pepe ko ad make. Bõtab, kõnke el̦ap ad lõke im yokwe e, aolep iien jej kajjitõk jipañ ippãn im jej kate kõj ñan jel̦ã ta l̦õmn̦ak eo an m̦okta jãn ad kõm̦m̦ane juon pepe. El̦aññe jenaaj reilo̦k wõt ñan Jeova, enaaj letok kajoor eo an ñan jipañ kõj kõm̦m̦ani men ko rejim̦we.​—Pilippai 2:13.

17 Ilo tõre ko an Samuel, RiIsrael ro rar jab anjo̦ ke rar tarin̦aeik RiPilistia ro. Ijello̦kun aer kajjitõk ippãn Jeova kõn ta eo rar aikuj in kõm̦m̦ane, rar ba: “Jen bõktok tõptõp in kallim̦ur an Jeova jãn Shailo ñan ippãd, bwe en pãd iol̦apãd, im lo̦mo̦o̦ren kõj jãn pein ro rũkõjdate kõj.” Ta eo ear wal̦o̦k ñan er? Baibõl̦ ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe ear wõr 30,000 rũttarin̦ae in Israel rar mej, im rũkõjdat ro rar bõk Tõptõp in Kallim̦ur eo an Anij. (1 Samuel 4:2-4, 10, 11) RiIsrael ro rar l̦õmn̦ak bwe ñe renaaj bõk tõptõp in ippãer, Jeova enaaj jipañ im kõjparok er. Bõtab, rar jab kajjitõk jipañ ippãn Jeova im lale ta l̦õmn̦ak eo an. Rar kõm̦m̦ane men eo er make rar l̦õmn̦ak bwe ejim̦we. Kõn men in, el̦ap jorrããn ear wal̦o̦k ñan er.​—Riit Jabõn Kõnnaan 14:12.

18. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn lõke Jeova?

18 Juon iaan ro rar je bokin Sam me el̦ap an yokwe Jeova im ear atartar wõt ioon, ear je im ba: “Inaaj likũt aõ kõjatdikdik ilo Anij im inaaj bar nõbare, kõnke e aõ Rũlo̦mo̦o̦r im aõ Anij. Bũruõ erup wõt, innem inaaj keememej e.” (Sam 42:5, 6, UBS) Eñin ke bar l̦õmn̦ak eo am̦ kõn Jeova? Kwõj ke epaake Jeova im lõke e? Kwõmaroñ katak ñan kal̦apl̦o̦k am̦ lõke e. Baibõl̦ ej ba: “Kwõn lõke Jeova kõn aolepen bũruom̦, im kwõn jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦. Kwõn kwal̦o̦k E ilo ial̦ ko am̦ otemjel̦o̦k, innem Enaaj ba kajjien ial̦ ko am̦.”​—Jabõn Kõnnaan 3:5, 6.

19. Ewi wãween am̦ maroñ kaalikkar ñan Jeova bwe kwõj yokwe e?

19 Ilo an kar Jeova yokwe kõj m̦okta, men in ej katakin kõj bwe jen yokwe e. Aolep iien jej aikuj in kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko ej litok im kõm̦m̦ani ñan kõj im kõn joñan an yokwe kõj. Im jen kaalikkar ñane bwe jej yokwe e kõn aolepen bũruod, aolepen ad, aolepen ad l̦õmn̦ak, im aolepen ad kajoor.​—Mark 12:30.