IAR l̦otak ilo 1927 eo ilo juon bukwõn jidikdik etan Wakaw, ilo Saskatchewan, Canada. Ear wõr 7 nejin jinõ im jema, 4 l̦addik im 3 leddik. Kõn men in, iar jel̦ã wãween mour ippãn elõñ armej.

Ilo kar 1930 jim̦a ko, ke ear lukkuun l̦apl̦o̦k on̦ãn mour, men in ear jelõt baam̦le eo ammim. Meñe kõmar jab m̦weiie, ak kõm jañin kar kwõle. Ear wõr nejim bao im juon kau. Kõn men in, aolep iien ej wõr lep, jiij, milik, im bõta. Aolep ro ilo baam̦le eo ear wõr aer jerbal ñan lale menninmour ko nejim.

Elõñ men ko rem̦m̦an ij keememej jãn ke iar dik. Ij keememej wõt an enno̦ bwiin m̦weo kõn bwiin abõl̦. Ñe jema ej etal im wia kõn kobban atake eo, enañin aolep iien ej ro̦o̦ltok kõn bo̦o̦k in abõl̦. Innem, aolep raan kõmij idaak abõl̦ juice!

Ear 6 aõ iiõ ke baam̦le eo aõ ear jino jel̦ã kõn m̦ool eo. L̦adik eo erũttotata nejin jinõ im jema, etan Johnny, ear mej ejjabto ãlikin an kar l̦otak. Kõn men in, jinõ im jema rar kajjitõk ippãn bũrij eo ilo bukwõn eo bwe en kwal̦o̦k ñan erro ia eo Johnny epãd ie. Bũrij eo ear ba bwe kõnke Johnny ear mej ke ear niñniñ im ejjañin peptaij, ejjab pãd ilo lañ. Ear ba bwe Johnny epãd ilo Limbo, ijo me añin ro rem̦m̦an im niñniñ ro rej etal ñane el̦aññe rejjañin kar peptaij. Bũrij eo ear bar ba bwe ñe renaaj kõl̦l̦ã, enaaj jar kõn Johnny bwe en etal ñan lañ. El̦aññe en kar kwe eo ej jiroñ waj eok, enaaj kar ta eñjake eo am̦? Jinõ im jema rar lukkuun inepata im rar jab bar kõnnaan ippãn bũrij in. Bõtab, ear jab jem̦l̦o̦k aerro kõn̦aan jel̦ã kõn Johnny.

Juon raan kar lel̦o̦k ñan jinõ juon bok an Ri Kõnnaan ro an Jeova im ej kõnnaan kõn ro remej. Im ear kajju riiti. Ke jema ear ro̦o̦ltok ñan m̦weo, jinõ ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ im ear ba ñane: “Ijel̦ã Johnny epãd ia! Ej kakkije im kiki kiiõ, bõtab juon iien enaaj bar mour.” Ilo jo̦teen eo, jema ekar riiti aolepen bok eo. Jinõ im jema rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar jel̦ã bwe ekkar ñan Baibõl̦, ro remej rej kiki im juon iien renaaj bar mour.​—Ekklisiastis 9:5, 10; Jerbal 24:15, UBS.

Men ko rar riiti jãn bok eo rar kõm̦m̦an bwe en aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ baam̦le eo aõ. Jinõ im jema rar jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova im kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko aer ilo juon eklejia jidikdik ilo Wakaw. Enañin aolep ro ilo eklejia in ewõr bõtõktõkin RiUkraine ippãer. Ejjabto tokãlik, jinõ im jema rar jino kwal̦o̦k naan.

Tokãlik, kõmar em̦m̦akũt ñan British Columbia im ro ilo eklejia eo ijin rar lukkuun karwainene kõm. Ij keememejtok an kar em̦m̦an ammim kõn kõpooje Naan in Keeañ ko am ñan Jabõt. Ear l̦apl̦o̦k ammim yokwe Jeova im m̦ool eo. Iar lo joñan an kar em̦m̦anl̦o̦k wãween am mour im an Jeova kar kajeraam̦m̦an kõm.

 Ña im ajri ro jatũ, ear jab pidodo ammim kõnnaan ñan ro jet kõn tõmak eo ammim. Bõtab, juon men ear l̦ap an jipañ kõm̦ro ledik eo jatũ etan Eva, ej ñe kõm̦ro ej kõmmãlmeli naanin ijjino ko ñan kajjojo allõñ. Enañin aolep iien kõm̦ro ej kõm̦m̦ane men in im kwal̦o̦ke ilo iien kweilo̦k in Ad Jerbal ñan Anij. Wãween in ear kõm̦m̦an bwe en pidodo am̦ro kõnnaan ippãn armej kõn Baibõl̦ meñe kõm̦ro kar ejjookok. El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn wãween am̦ro kar bõk kamminene ñan kwal̦o̦k naan!

Juon iaan men ko ij keememeje ke iar dik im elukkuun em̦m̦an ippa ej ñe ro rar kal̦apl̦o̦k kun̦aaer ilo doulul in rej kiki ilo m̦weo im̦õm. Ñan waanjoñak, elukkuun kar em̦m̦an ippemmim ñe Jack Nathan, em̦m̦aan eo ej lotok eklejia eo ammim, ej kiki ilo m̦weo im̦õm. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Elukkuun lõñ an bwebwenato ko rem̦m̦an, im an kam̦m̦oolol im nõbar kõm ear kõm̦m̦an bwe kõmin tiljek ñan Jeova.

Ij keememej aõ kõn ba: “Ñe irũtto inaaj ãinwõt Nathan.” Bõtab, ikar jab lukkuun kile bwe joñak eo an ear jipañ ña bwe in pojak ñan kal̦apl̦o̦k kun̦aõ ilo jerbal ko ilo doulul in. Ke ear 15 aõ iiõ, ikar pepe in karejar ñan Jeova. Im ilo iiõ eo 1942, kõm̦ro Eva kar peptaij.

Ilo kar Pata eo an Lal̦ Kein Karuo, ekar l̦ap an armej ro kautiej aelõñ ko aer. Juon iaan rũkaki ro ilo jikuul̦ eo ammim me el̦ap an dike armej ro jãn aelõñ ko jet ear kabõjrak an ledik ro ruo jatũ im juon iaan l̦adik ro jatũ jikuul̦. Etke? Kõnke rar m̦akoko in kabuñ ñan bõl̦eak eo. Ãlikin an kar kabõjrak ajri rein jatũ jãn jikuul̦, ear ba ñan rũkaki eo aõ bwe en kabõjrak aõ jikuul̦. Bõtab, rũkaki eo aõ ear ba: “Aelõñ in jej pãd ie ewõr an armej ro jim̦we im maroñ ñan jab bõk kun̦aaer ilo m̦akũtkũt ko an aelõñ eo.” Meñe liin ekar kajjioñ kõm̦m̦an bwe rũkaki eo aõ en jol̦o̦k eõ jãn jikuul̦ eo ak rũkaki eo aõ ear ba, “Aõ pepe ñan likũti wõt ilo jikuul̦ in.”

Bõtab, liin ear jiroñl̦o̦k rũkaki eo aõ im ba: “Ejjab am̦ pepe ñan likũti wõt Melita ilo jikuul̦ in. Inaaj ripoote eok ñe kwõjab jol̦o̦ke.” Rũkaki eo aõ ekar kepaake jinõ im jema im kõmel̦el̦eik erro bwe ejjab kõn̦aan luuji jerbal eo an. Kõn men in, enaaj aikuj jol̦o̦k eõ jãn jikuul̦ eo, meñe ejel̦ã bwe men in ejjab juon men ejim̦we. Meñe kõmar bõjrak jãn jikuul̦, ak ekar wõr bok im kein jikuul̦ ko me rekar jipañ kõm bwe kõmin pãdwõt ilo m̦weo im jikuul̦. Ejjabto tokãlik, kõmar em̦m̦akũt ñan bar juon jikin 20 m̦ail̦ ettol̦o̦kin, im kõmar maroñ jikuul̦ ilo bar juon jikuul̦.

Ilo iiõ ko me ear wal̦o̦k pata eo, ear jab mãlim ammim kõjerbal bok ko ad. Kõn men in, kõmar kõjerbal wõt Baibõl̦ ñe kõmij kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Tokjãn men in, kõmar jel̦ã kõjerbal Baibõl̦ ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. Men in ear jipañ kõm ñan jel̦ã kobban Baibõl̦ im epaakel̦o̦k Jeova. Bareinwõt, kõmar lo an Jeova jipañ kõm.

Ãlikin an m̦õj am̦ro Eva jikuul̦, kõm̦ro kar jino bainier. Jerbal eo m̦oktata ikar kõm̦m̦ane ej jerbal ilo juon m̦õn wia m̦õñã. Tokãlik, ikar bõk juon kilaaj in ekkatak m̦wijbar im jitael̦ bar, juon men me iar itoklimo in kõm̦m̦ane ñe ij pãd ilo m̦weo im̦õ. Kilaaj in ej 6 allõñ aetokan. Ãlikin aõ kar bõk kilaaj in, ikar jerbal ruo raan kajjojo wiik ilo juon m̦õn m̦wijbar. Bareinwõt, ikar katakin ro jet kõn kilen  m̦wijbar 2 alen ilo kajjojo allõñ. Ilo wãween in, iar maroñ kabwe aikuj ko aõ ilo aõ bainier.

Ilo kar 1955 eo, ikar kõn̦aan pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo New York im Nuremberg, ilo Jãmne. Bõtab, m̦okta jãn aõ kar etal ñan New York, ikar iioon Nathan Knorr, eo im ej itok jãn ra eo el̦ap. Erro kar lio ippãn itok ñan Vancouver, ilo Canada bwe ren maroñ pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap. Ilo iien in, kar kajjitõk ippa bwe in m̦wijbare bõran lio ippãn. Ãlikin an kar dedel̦o̦k, Knorr ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ im ear kõn̦aan iioone ña. Ke kõmar bwebwenato, iar ba bwe ij l̦õmn̦ak in etal ñan New York m̦okta jãn aõ etal ñan Jãmne. Kõn men in, ear ba bwe in etal ñan New York im jerbal ilo Betel̦ eo ilo Brooklyn ium̦win 9 raan.

Ewõr juon men el̦ap ear wal̦o̦k ilo mour e aõ ke iar etal ñan New York. Ke iar pãd ijin iar iioone juon likao etan Theodore (Ted) Jaracz. Ãlikin aõ kar iioone, iar bwilõñ ke ej kajjitõk ippa im ba, “Kwõj ke bainier?” Iar uwaake im ba, “Ijjab.” Bõtab, juon iaan ro m̦õtta etan LaVonne, ear roñ im ear ba, “Aet, ej bainier.” Kõn men in, Ted ear kajjitõk ippãn LaVonne im ba, “Wõn n̦e el̦apl̦o̦k an jel̦ã, kwe ke ak e?” Iar kõmel̦el̦eiki bwe kar m̦okta iar bainier ak ij l̦õmn̦ak in naaj bar jinoe ãlikin kweilo̦k el̦ap eo.

Ted ear l̦otak ilo iiõ eo 1925 ilo Kentucky, ilo Amedka. Ear ajel̦o̦k mour eo an im peptaij ke ear 15 an iiõ. Meñe ejjel̦o̦k juon iaan baam̦le eo an ear itok ñan m̦ool eo, ak ãlikin 2 iiõ jãn iien eo ear peptaij ear jino bainier. Kõn men in, kar 67 iiõ in an Ted kal̦apl̦o̦k kun̦aan ilo jerbal ko ilo doulul in.

Ilo kar Jul̦ae 1946 eo, ke ear 20 an Ted iiõ, ekar diwõjl̦o̦k jãn jikuul̦ in mijinede eo kein kajiljilimjuon. Tokãlik, ear jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ilo Cleveland, Ohio. Im 4 jim̦a iiõ tokãlik, kar kajjitõk bwe en etal im loloorjake ra eo ilo Aujtõrõlia.

Ted ear pãd ilo kweilo̦k el̦ap eo ilo Nuremberg, im kõm̦ro kar kõm̦m̦an am̦ro iien ippãn doon. Kõm̦ro kar jino kõn̦aan doon. Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe mejãnkajjik ko an rar ñan jerbal ñan Jeova kõn aolepen bũruon. Ear juon eo em̦ool an jerbal im el̦ap an niknik im kate ilo jerbal ko an. Bõtab, ear bar juon eo ejouj im epidodo kepaake. Iar jel̦ã bwe ear kõn̦aan likũt m̦okta kõn̦aan ko an ro jet jãn kõn̦aan ko an make. Ãlikin kar kweilo̦k el̦ap eo, Ted ear ro̦o̦l ñan Aujtõrõlia ak iar ro̦o̦l ñan Vancouver. Bõtab, kõm̦ro kõn jeje lõta ñan doon.

Ãlikin l̦alem iiõ jim̦a in an Ted pãd ilo Aujtõrõlia, ear ro̦o̦l ñan Amedka. Innem, tokãlik ear itok ñan Vancouver im bainier ie. Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe baam̦le eo aõ ear lukkuun yokwe Ted. L̦adik eo jeiũ, Michael, ekõn l̦ap an kõjparok eõ im inepata ñe likao ro jet rej kwal̦o̦k aer kõn̦aan ña. Bõtab, Michael ear m̦õkaj an yokwe Ted. Kõn men in, Michael ear ba ñan ña, “Melita, em̦m̦an likao en̦. Lale bwe en em̦m̦an am̦ kõm̦m̦an ñane im kwõn kab bõke.”

Iar bar yokwe Ted. Im ilo Tijem̦ba 10, 1956 eo kõm̦ro kar m̦are. Innem, kõm̦ro kar jim̦or bainier ilo Vancouver, im tokãlik ilo California. Tokãlik, kõm̦ro kar jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ilo Missouri im Arkansas. Enañin 18 iiõ in am̦ro kõm̦m̦ane jerbal in im kajjojo wiik eoktak m̦õko kõm̦ro ej jokwe ie ilo am̦ro lol̦o̦k eklejia ko ilo elõñ jikin ko ilo Amedka. Ñe kõmij kwal̦o̦k naan, elõñ men ko rem̦m̦an kõm̦ro ej iiooni im el̦ap am̦ro m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro kõn kobal̦o̦k ippãn ro jeid im jatid. Meñe ekar jab pidodo ñan em̦m̦akũt jãn jikin ñan jikin, ak kõm̦ro kar m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro kõm̦m̦ane jerbal in.

Juon men el̦ap aõ kautiej Ted kake ej kõn an lukkuun kaorõk jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Ear kaorõk jerbal ko ej kõm̦m̦ani ñan Jeova, Eo eutiejtata ilo lañ im lal̦. Ekõn em̦m̦an ippemro ñan riit im katak Baibõl̦ ippãn doon. Im m̦okta jãn am̦ro kiki,  kõm̦ro ej jar iturin peet eo am̦ro. El̦ak m̦õj, kõm̦ro ej jenolo̦k jãn doon im make jar. Aolep iien ijel̦ã ñe ewõr juon men Ted ej inepata kake ñe ej to jãn peet eo am̦ro im kaetok an jar ippãn make. El̦ap aõ nõbare im kam̦m̦oolole kõnke ekõn̦aan jar ñan Jeova kõn jabdewõt men ko ej inepata kaki, meñe men ko rel̦l̦ap ak men ko reddik.

Jet iiõ ãlikin am̦ro kar m̦are, Ted ear kõmel̦el̦eik ña bwe enaaj jino m̦õñã bũreet im idaak wain ilo iien Kwõjkwõj eo. Ear ba: “Iar lukkuun jar kõn men in ñan lale el̦aññe em̦ool im eñin ej kõn̦aan eo an Jeova.” Iar jab lukkuun bwilõñ ke kajoor eo an Anij ear jitõñe bwe en bõk jeraam̦m̦an eo ñan mour ilañ tokãlik. Ij kile bwe ear juon jeraam̦m̦an ñan rejetake juon iaan ro jatin Kũraij.​—Matu 25:35-40.

Ilo kar 1974 eo, ilo am̦ro jab kar kõtmãne, kar jitõñ Ted bwe en uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Kõn men in, kar kajjitõk bwe kõm̦ro en etal im jerbal ilo Betel̦ eo ilo Brooklyn. Ilo an Ted lale eddo ko an, iar jerbal in karreo im m̦wijbar.

Juon iaan eddo ko an Ted ej ñan lol̦o̦k kajjojo ra ko. Ear l̦aptata an kõn̦aan jipañ ilo aelõñ ko me em̦õj an kien ko aer kamo jerbalin kwal̦o̦k naan ie. Juon iien ke kõm̦ro kar kakkije ilo Sweden, Ted ear ba ñan ña, “Melita, em̦õj kamo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo Poland, im ikõn̦aan jipañ rũttõmak ro m̦õtta ijen̦.” Kõn men in, kõm̦ro kar kõm̦m̦an am̦ro mãlim ñan etal ñan Poland. Ke kõm̦ro kar pãd ijin, Ted ear iioon em̦m̦aan ro me rej loloorjake jerbal ko ad, im rar etetal ippãn doon im bwebwenato bwe en ejjel̦o̦k ej roñ ta ko rej kõnnaan kaki. Ekar bõk 4 raan ñan an Ted kweilo̦k ippãn em̦m̦aan rein. Bõtab, iar m̦õn̦õn̦õ in lo joñan an Ted jubũruon kõn an kar jipañ rũttõmak ro m̦õttan.

Ilo kar Nobõm̦ba 1977 eo, kõmar bar etal ñan Poland. Ilo iien in, F. W. Franz, Daniel Sydlik, im Ted rar lol̦o̦k aelõñ in. Eñin ej iien lol̦o̦k eo aer kein kajuon ãinwõt Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ejjañin kar jako an mo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo aelõñ in. Meñe ãindein, ak em̦m̦aan rein jilu rar maroñ kõnnaan ippãn ro rej lol̦o̦k eklejia ko, bainier ro, im ro me eto aer pãd ilo m̦ool eo ilo bukwõn ko reoktak jãn doon.

Iiõ eo tok juon, ke Milton Henschel im Ted rar lol̦o̦k Poland, rar lol̦o̦k ro ilo kien eo an Poland me rar jino m̦õn̦õn̦õ ippãd im jerbal ko ad. Ilo kar 1982 eo, kien eo an Poland ear kamãlim an ro jeid im jatid kõm̦m̦ane juon kweilo̦k el̦ap me juon raan aetokin. Ilo iiõ eo tok juon, jaar rent jet jikin ko ñan kõm̦m̦an kweilo̦k ko rel̦l̦ap me elõñl̦o̦k raan aetokier. Meñe ejjañin kar jako an mo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo kar iiõ eo 1985, kar kamãlim ad kõm̦m̦ane 4 kweilo̦k ko rel̦l̦ap ilo jikin iukkure ko rel̦l̦ap. Innem, ilo kar 1989 eo, jaar jino bar kõm̦m̦an pepe bwe en wõr kweilo̦k ko jet rel̦l̦apl̦o̦k. Bõtab ilo iiõ in, kien eo ilo Poland ear kõtl̦o̦k ad kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko ad im ear jako aer kamo jerbal ko ad. Juon iaan iien  ko rel̦l̦aptata kein me rar lukkuun kam̦õn̦õn̦õik Ted.

Ilo kar 2007 eo, kõm̦ro kar etal ilo tũreep eo am̦ro l̦o̦k ñan South Africa bwe kõm̦ro en pãd ilo iien eo rej aje ra eo ijen̦. Ke kõm̦ro kar tõpar Iñlen, Ted ear high blood, im taktõ eo an ekar ba ñane bwe en jab etal wõt ñan South Africa. Ãlikin an kar em̦m̦an an Ted mour, kõm̦ro kar ro̦o̦l ñan Amedka. Bõtab ãlikin jet wiik, ear bõk nañinmej in stroke im ear mej ituanmoon̦in ãnbwinnin.

Ear to kũtien bwe en em̦m̦an an Ted mour. Ilo kar jinoin, ear jab maroñ etal im jerbal ilo opij eo an. Bõtab, el̦ap am̦ro m̦õn̦õn̦õ bwe ear maroñ em̦m̦an wõt an kõnnaan. Meñe ear m̦õjn̦o̦, ak ear kate wõt e ñan l̦oore laajrak ko an. Joñan, ekõn bõk kun̦aan ilo kweilo̦k ko kajjojo wiik an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo an roñjake im kõnnaan ilo talboon jãn ruum̦ eo am̦ro.

Ted ear lukkuun l̦ap an kam̦m̦oolol bwe ear em̦m̦an aer jipañe ilo jikin taktõ eo ilo Betel̦ bwe en jel̦ãl̦o̦k kõm̦akũt ãnbwinnin. Jidik kõn jidik, ear jel̦ã kõm̦akũtkũti enañin aolepen ãnbwinnin. Ear maroñ kõm̦m̦ani jet iaan jerbal ko an, im aolep iien ej m̦õn̦õn̦õ wõt.

Jilu iiõ tokãlik, ear bar mej rãjetin ãnbwinnin Ted im ear mej ilo Wõnje, Juun 9, 2010 eo. Meñe iar jel̦ã bwe Ted ej mour ilañ ãlikin an kar mej, ak ijjab maroñ kõmel̦el̦eik joñan aõ bũrom̦õj im oñkake. Aolep raan ij kam̦m̦oolol Jeova bwe iar maroñ rejetak im jipañ Ted. Kõm̦ro kar lo m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro kal̦apl̦o̦k kun̦aam̦ro ippãn doon ilo jerbal ko an Jeova ium̦win elõñl̦o̦k jãn 53 iiõ. El̦ap aõ kam̦m̦oolol Jeova kõn wãween an Ted kar jipañ eõ bwe in maroñ epaake E. Kiiõ, ejjel̦o̦k aõ pere ñan jidik bwe el̦ap an Ted m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal eo ekããl ej kõm̦m̦ane kiiõ.

Elõñ iiõ ko in aõ poub im lo m̦õn̦õn̦õ ippãn l̦eo pãleõ. Bõtab, ãlikin iiõ kein, ejjab pidodo apañ ko ij iiooni kiiõ. Kõm̦ro Ted kõn itoklimo in iioone im bwebwenato ippãn ro rej lotok Betel̦ ak eklejia eo am. Kiiõ ke Ted ejako jãn ña im im̦õjn̦o̦ kiiõ, ijjab maroñ jol̦o̦k el̦ap iien ippãn rein. Meñe ãindein, ak ej l̦ap wõt aõ m̦õn̦õn̦õ ñe ij pãd ippãn ro jeiũ im jatũ ilo Betel̦ im ilo eklejia eo aõ. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ ilo aõ jerbal ñan Anij ilo Betel̦, meñe ejjab pidodo ñan ña laajrak ko ie. Im ej l̦ap wõt aõ yokwe jerbalin kwal̦o̦k naan. Meñe jet iien ij m̦õk im ijjab maroñ jutak aetok, ak el̦ap aõ lo m̦õn̦õn̦õ ilo aõ bõk kun̦aõ im kwal̦o̦k naan iturin ial̦ ko im katak Baibõl̦ ippãn rũkkatak ro aõ.

Ñe ij lo aolep men ko renana rej wal̦o̦k ilo lal̦ in, el̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe iar maroñ jerbal ñan Jeova ippãn l̦eo pãleõ me el̦ap an kar em̦m̦an! Jeraam̦m̦an ko jãn Jeova rar lukkuun kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ mour.​—Jabõn Kõnnaan 10:22.