Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Em̦m̦an Ippa ñan Epaake Anij

Em̦m̦an Ippa ñan Epaake Anij

KE EAR 9 aõ iiõ, ear bõjrak aõ aetokl̦o̦k. Kiiõ, 43 aõ iiõ ak 3 ne aetokũ. Ke jinõ im jema rar kile bwe ejem̦l̦o̦k aõ aetokl̦o̦k, rar rõjañ ña bwe in kõm̦ad aõ ilo jerbal bwe en jab l̦ap aõ l̦õmn̦ak kõn joñan aetokũ. Bwe in maroñ poub wõt, iar kajutak juon aõ kein wiakaki leen wõjke ko inabõjin m̦weo im̦õ im kõm̦m̦an bwe en aiboojoj an armej lale. Im men in ear kõm̦m̦an an elõñ armej itok im wia.

Aõ kar poub wõt ilo jerbal ear jab ukot aolep men. Iar kadu wõt im iar iioon elõñ apañ ko ilo mour e aõ. Ñan waanjoñak, iar kadu jãn jikin wia ko ilo m̦õn wia ko. Im iar l̦õmn̦ak ippa make bwe aolep men rekkar wõt ñan ro me relukkuun aetok jãn ña. Men in ear kõm̦m̦an aõ lukkuun bũrom̦õj. Bõtab, ke ear 14 aõ iiõ ear jako aõ bũrom̦õj.

Juon raan, ruo kõrã rej Ri Kõnnaan ro an Jeova rar wia jet leen wõjke ippa im kajjitõk el̦aññe ikõn̦aan katak Baibõl̦. Ejjabto ij kab kile bwe aõ jel̦ã kõn Jeova im karõk ko an raorõkl̦o̦k jãn joñan aõ aetok. Aõ kar jel̦ã kõn men in ear lukkuun jipañ ña. Juon eoon ear lukkuun em̦m̦an ippa ej bokin Sam 73:28. Ilo jinoin eoon in ej ba: “Em̦m̦an ippa bwe in kepaakwaj ñan Anij.”

Ilo jidimkij, baam̦le eo ammim ear em̦m̦akũt jãn Côte d’Ivoire ilo Africa ñan bar juon jikin ilo Africa etan Burkina Faso, im wãween mour eo aõ ear lukkuun oktak. Ilo m̦weo im̦õm kar jinoin, armej ro rej jokwe iturin m̦weo rekõn lo ña aolep iien iturin jikin wiakake leen wõjke eo aõ. Ak kiiõ ilo m̦weo im̦õm ekããl, iar juon ruwamãejet im armej ro rej jokwe iturin m̦weo im̦õ rar lukkuun bwilõñ kõn aõ kadu. Kõn an armej ro reitok im kalimjek ña, iar lukkuun jook im iar pãdwõt ilowaan m̦weo im̦õ ium̦win elõñ wiik. Innem, iar keememej tok kõn wãween an kar em̦m̦an aõ mour ke iar jino epaakel̦o̦k Jeova im katak kõn e. Kõn men in, iar jejel̦o̦k ñan ra eo an Ri Kõnnaan ro an Jeova im rar jilkintok juon eo em̦m̦an im ejouj. Etan mijinede in ej Nani. Im ear lotok ña kõn wõtbai eo waan.

Ial̦ ko ilo bukwõn eo ebokbok im aolep iien rej ijjir. Ilo allõñ ko me el̦ap an wõt, ekõm̦m̦an bwe en l̦ap an pedkat ial̦ ko. Elõñ alen an Nani okjak jãn wõtbai eo waan ñe ej itok im katak ippa. Meñe ear ãindein, ak ear jab ebbeer. Juon raan, ear kajjitõk bwe in etal im kweilo̦k. Iar jel̦ã bwe inaaj aikuj etal jãn m̦weo im̦õ im kate eõ meñe armej ro renaaj reitok im kalimjek eõ. Ejjab men in wõt ak aõ naaj uwe ilo wõtbai eo waan enaaj kõm̦m̦an an eddo im pen ñan an kajjeerer. Bõtab, iar m̦õn̦õn̦õ in uwe kõnke iar keememej naan ko jet ilo eoon eo elukkuun em̦m̦an ippa me ej ba: “Iar kõm̦m̦an Anij Jeova aõ likõpejñak.”

Meñe jet iien kõm̦ro Nani ear okjak ilo pedkat ko jãn wõtbai eo waan, ak kõm̦ro ejjab kea kõnke el̦ap am̦ro kaorõk kweilo̦k ko. Elukkuun l̦ap oktak iar loe ilowaan eklejia ñe rũttõmak ro jeiũ im jatũ rar ettõñdikdik ñan ña ñe ij keidi ñan armej ro iturin m̦weim̦õ ilo aer kalimjek ña! Ãlikin 9 allõñ, iar peptaij.

“Ñan kõnnaan kake jerbal ko Am̦ otemjej” ej men eo kein kajilu em̦m̦an ippa ilo eoon eo. Iar jel̦ã bwe jerbalin kwal̦o̦k naan enaaj kar juon men eo epen ñan ña. Ij keememej wõt iien eo jinointata iar etal im kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Ajri im rũtto ro aolep rar kalimjek ña, anõke ña, im kõm̦m̦an kõjak kõn wãween aõ etetal. Men kein rar kõm̦m̦ani, rar lukkuun kajook eõ im kõm̦m̦an bwe in bũrom̦õj. Bõtab, kõn aõ kar keememej bwe armej rein relukkuun aikuji Pedetaij eo ãinwõt aõ bar aikuji, men in ear jipañ ña ñan kijenmej wõt.

Men eo ear jipañ ña bwe en pidodo aõ m̦akũtkũt ej ilo aõ kar wiaik juon waõ wõtbai me jilu neen. Rukwal̦o̦k naan eo m̦õtta ej bwilli ña lõñl̦o̦k im ej uwe ke kõm̦ro ej wõtbai lal̦l̦o̦k. Meñe ear lukkuun pen aõ kwal̦o̦k naan ilo jinoin, ak jidik kõn jidik men in ear kõm̦m̦an bwe in m̦õn̦õn̦õ. Im iar jino rekũl̦ar bainier ilo iiõ eo 1998 eo.

Ear lõñ ro iar katak Baibõl̦ ippãer im 4 iaan rein rar peptaij. Bareinwõt, juon iaan ledik ro jatũ ear bar peptaij! Aõ roñ kõn an ro jet kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k, men in ear kakajoor eõ ilo iien eo ij aikuji. Juon raan ke iar bõk nañinmej in malaria, ear wõr juon aõ lõta jãn Côte d’Ivoire, aelõñ eo iar itok jãne. Iar jino katak ippãn juon rijikuul̦ in university ilo Burkina Faso im iar lel̦o̦k e ñan juon iaan em̦m̦aan ro jeiũ im jatũ ilo eklejia eo. Bõtab tokãlik, rũkkatak eo ear em̦m̦akũt ñan Côte d’Ivoire. Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ij roñ bwe kiiõ ej juon rukwal̦o̦k naan ejjañin peptaij!

Ewi wãween aõ maroñ kabwe aikuj ko aõ? Juon doulul me rej jipañ ro ewõr aer nañinmej rar kajjitõk ñe remaroñ katakin ña keke nuknuk. Juon iaan ro rej katakin ña ear kile joñan aõ niknik ilo jerbal im ear ba ñan ña: “Jej aikuj katakin eok kilen kõm̦m̦an joob.” Kõn men in, rar katakin ña kõm̦m̦an joob. Ilo m̦weo im̦õ, iar kõm̦m̦an joob in kwal̦kol̦ nuknuk im joob in kwal̦kol̦ pã. Ear lukkuun em̦m̦an ippãn armej ro joob ko ij kõm̦m̦ani im rar ba ñan ro jet kaki. Im ij kõjerbale wõtbai eo waõ me jilu wõt neen ñan bõkto bõktak joob ko ij kõm̦m̦ani.

Bõtab, ekabũrom̦õjm̦õj bwe ilo 2004 eo, iar aikuj bõjrak jãn aõ bainier kõn an kar lukkuun metak diũ. Ak ij wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan aolep iien.

Aõ ettõñdikdik ekõm̦m̦an bwe armej ro ren jel̦ã kajjieõ. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ bwe iar maroñ epaake Anij im ej juon men em̦m̦an ippa.​—Bwebwenato eo an Sarah Maiga.