KE L̦AL̦L̦AP eo nãj jim̦m̦aõ etan Nikolai Dubovinsky ear epaak an mej, ear jeje kõn men ko rem̦m̦an im men ko renana ear iiooni ilo mour eo an. Ear kwal̦o̦k kõn mour eo an ke ear karejar ñan Jeova ilo tõre eo me kar kamo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo Soviet Union. Meñe ear iioon apañ im wãween ko reppen, ak ear tiljek wõt im dãpij wõt an m̦õn̦õn̦õ. Jim̦m̦a Nikolai ekõn ba bwe ekõn̦aan bwe ro reddik ren roñ bwebwenatoun mour eo an. Kõn men in, ikõn̦aan kwal̦o̦k jidikin bwebwenato in an. Ear l̦otak ilo iiõ eo 1926. Baam̦le eo an ear jerata im rar mour ilo juon bukwõn etan Podvirivka, me epãd ilo Chernivtsi Oblast, ilo Ukraine.

Jim̦m̦a Nikolai ear jinoe bwebwenato eo an ilo an ba: “Juon raan ilo kar iiõ eo 1941, l̦adik eo jeiũ etan Ivan ear bõktok jet bok ko (The Harp of God im The Divine Plan of the Ages), jet Naan in Keeañ, im jejjo bok jiddik ñan m̦weo. Iar riiti aolepeer. Iar bwilõñ ke iar riit im mel̦el̦e bwe Tepil̦ eo ej kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k apañ ko ilo lal̦ in, im ejjab Anij. Iar bar riiti bokin Gospel ko im kile bwe iar loe m̦ool eo. Iar lukkuun itoklimo in kwal̦o̦k kõn kõjatdikdik eo aõ ñan ro jet. Ilo aõ kar katak kõn bok kein, ear l̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool im iar lukkuun kõn̦aan karejar ñan Jeova.

“Iar jel̦ã bwe inaaj iioon eñtaan kõn men ko iar tõmaki. Ear jino iien pata eo, bõtab iar pepe bwe iban bõk kun̦aõ im m̦anm̦an armej. Iar jino kakkilõklõke jet iaan eoon ko ilo Baibõl̦ ãinwõt eoon ko ilo Matu 10:28 im 26:52 kõnke in maroñ naaj pojak ñan mãlejjoñ ko inaaj iiooni. Iar jek ilo bũruõ bwe inaaj tiljek wõt ñan Jeova ñan mej!

“Ke ear 18 aõ iiõ ilo iiõ eo 1944, kar kũr eõ bwe in etal im bõk kun̦aõ ilo tarin̦ae. Iien eo m̦oktata in iar pãd ibwiljin rũttõmak ro m̦õtta. Rũttõmak rein m̦õtta rar jet likao ro me dettaer wõt ña im kar bar bõktok er bwe ren itõn tarin̦ae. Kõmar ba ñan rũtõl ro bwe kõm ban bõk kun̦aam ilo tarin̦ae. Ke kõmar ba men in, rũttarin̦ae ro rar ba bwe renaaj ko̦kwõleik kõm, iuun kõm bwe kõmin kõb ro̦ñ, ak buuki kõm. Bõtab, kõmar jab mijak. Kõmar uwaake er im ba: ‘Kom̦ maroñ kõm̦m̦an jabdewõt ñan kõm. Ak jekdo̦o̦n ta ko kom̦ naaj kõm̦m̦ani ñan kõm, kõm ban rupe kien eo an Anij me ej ba, “Kwõn jab uror.”’​—Exodus 20:13.

“Em̦m̦an bwe rar jilkinl̦o̦k ña im bar ruo iaan rũttõmak ro m̦õtta ñan Belarus bwe kõmin jerbal ilo jikin kallib ko im kõm̦m̦ani m̦õko me rejorrããn. Ij keememej wõt aõ kõn loe men ko rekaamijak ilo jikin ko iturin bukwõn eo etan Minsk, itok wõt jãn pata eo. Ekõn lõñ wõjke ko rebwil me em̦õj aer okjak ñan ilowaan ial̦ ko. Ikõn loe an ejjerwawa ãnbwinnin rimej ro ilo mel̦aaj ko im o̦o̦j ko remej ilo dãn ko im ibul̦õn wõjke ko. Ikõn bar ellolo kein tarin̦ae im wãikõn ko em̦õj julo̦ki. Jet iien ij bar ellolo baat in bal̦uun ko me rar kũrããj. Iar jel̦ã bwe unin an wal̦o̦k men kein ej kõn an armej ro rupe kien ko an Anij.

 “Ear jem̦l̦o̦k pata eo ilo 1945 eo, bõtab rar ba bwe renaaj kalbuuji wõt kõm ium̦win 10 iiõ kõn am kar jab tarin̦ae. Ilo jinoin, ium̦win 3 iiõ ilo kalbuuj, ear ejjel̦o̦k bok ñan am riit im kweilo̦k kaki. Kõmar maroñ jeje lõta ñan jet jeid im jatid kõrã, bõtab rar bar bõk er im kalbuuji er ium̦win 25 iiõ ilo juon jikin kalbuuj me aolep raan rej jerbal ie.

“Innem ilo kar iiõ eo 1950, ear m̦õkaj aer kadiwõj kõm jãn kalbuuj. Kõn men in, kõmar diwõj im jepl̦aak ñan kapijukunen ko ammim. Bõtab, ke iar pãd ilo kalbuuj, jinõ im ledik eo jatũ etan Maria rar erom Ri Kõnnaan ro an Jeova! L̦adik ro jeiũ rejjañin kar erom Ri Kõnnaan ro an Jeova, bõtab rar katak Baibõl̦. Doulul eo me ej kõjparok aenõm̦m̦an eo an Soviet Union ear kõn̦aan bar karo̦o̦l ña ñan kalbuuj kõn aõ kar kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Tokãlik, em̦m̦aan ro me rar loloorjake jerbal ko ad rar kajjitõk bwe in jipañ kõm̦m̦ani bok ko ad ilo ittino bwe ro ilo kien ren jab jel̦ã. Ilo kar tõre in, kar 24 aõ iiõ.”

“Ri Kõnnaan ro an Jeova rekõn ba, ‘Ñe renaaj kamo jerbalin kwal̦o̦k naan ioon ãne, enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ium̦win bwidej.’ (Jabõn Kõnnaan 28:28) Ilo kar tõre in, enañin aolep bok ko ad me jaar bũriini rar kõm̦m̦ani ilo ittino ilo jet jikin ko ium̦win bwidej. ‘Jikin jerbal’ eo aõ m̦oktata ear ilo juon ruum̦ me ej pãd ium̦win bwidej iturin wõt m̦weo m̦õn l̦adik eo jeiũ etan Dmitry. Jet iien ijjab diwõj jãn ruum̦ in ium̦win ruo wiik. Ñe ej kun l̦aam̦ kaaj eo kõn an jabwe akjijen, ikõn babu im kõttar an bar wõr akjijen ilowaan ruum̦ eo.

“Juon raan, juon jeid im jatid em̦m̦aan me iar jerbal ippãn ear kajjitõk ippa im ba, ‘Nikolai, em̦õj ke am̦ peptaij?’ Meñe iar karejar ñan Jeova  ium̦win 11 iiõ, ak ijjañin kar peptaij. Innem, ear bwebwenato kõn men in ippa im ilo kar boñõn eo iar peptaij ilo juon reba jidikdik. Kar 26 aõ iiõ ilo iien in. Jilu iiõ tokãlik, kar letok elõñl̦o̦k jerbal ñan ña. Iar juon iaan em̦m̦aan ro me rej loloorjake jerbal ko ad ilo aelõñ eo. Ilo kar tõre eo, kar jitõñ em̦m̦aan ro me rar jab kalbuuj bwe ren pinej jenkwan em̦m̦aan ro rej pãd ilo kalbuuj. Ilo wãween in, jerbalin kwal̦o̦k naan ear maroñ wõnm̦aanl̦o̦k.”

“Aõ bũriin bok ilo ittino ear l̦apl̦o̦k an pen jãn ke iar pãd ilo kalbuuj! Ium̦win 7 iiõ, iar jab maroñ pãd ilo kweilo̦k ko kõnke iar jab kõn̦aan bwe ro rej uwaan doulul eo etan KGB ren lo eõ im kinaakl̦o̦k ña ñan kien eo. Iar aikuj katak ippa make ñan kakajoor wõt jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova. Elukkuun kar jo̦kkutkut aõ loe baam̦le eo aõ. Aõ lo wõt er ñe ij lol̦o̦k er. Bõtab, el̦ap an kar kakajoor eõ kõnke rar mel̦el̦e kõn jerbal ko aõ. Iar m̦õjn̦o̦ kõn aõ lukkuun m̦õk im inepata kõn aõ aikuj pojak wõt aolep iien. Ñan waanjoñak, juon jota ruo bwilijmããn̦ rar itok ñan m̦weo iar jokwe ie. Ke rar jãdetok, iar ko ilo juon iaan wũntõ ko ilo m̦weo im ko ñan bul̦õn wõjke ko. Ke iar ko l̦o̦k im tõpar juon mel̦aaj, iar roñ ainikien wejel̦. Ak ejjabto, iar roñ ainikien aer bu im ij kab kile bwe ainikien wejel̦ eo ej ainikien jõõt ko rej kajjioñ buuki ña kaki! Juon iaan bwilijmããn̦ ro ear uwe ioon juon o̦o̦j im el̦akkar bu tok m̦ae iien emaat an jõõt. Innem ear lel peiũ kõn juon iaan jõõt ko. Ãliktata, ãlikin aõ ko ium̦win 3 m̦ail̦, iar ko l̦o̦k im kũttiliek ibul̦õn wõjke ko. Tokãlik ke iar keej ilo im̦õn ekajet eo, kar ba ñan ña bwe 32 kõttan aer buuki tok ña!

“Kõn an kar l̦ap aõ pãd ilo jikin ko ium̦win bwidej, iar lukkuun mouj. Men in emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en m̦õkaj an ro jet kile bwe ewõr jerbal ko ij kõm̦m̦ani ilo ittino. Kõn men in, ikõn diwõj im dete eõ. Aõ pãd ium̦win bwidej ear bar jelõt ãjmour eo aõ. Juon iien iar jab maroñ etal ñan juon kweilo̦k eaorõk ippãn em̦m̦aan ro jet kõnke ear to̦o̦r bõtõktõk jãn bo̦tũ im lo̦ñiũ.”

“Ilo kar Jãnwõde 26, 1957 eo, rar kalbuuji ña. Jiljino allõñ tokãlik, Im̦õn Ekajet eo El̦ap an Ukraine ear kwal̦o̦k pepe eo aer kõn ña. Rar kõn̦aan buuki ña bwe in mej. Bõtab kõnke ej kab m̦õj aer kabõjrak aer kõm̦m̦an kaje rot in ilo Ukraine, rar ba bwe inaaj kalbuuj ium̦win 25 iiõ. Ralitõk iaammim kõmar kalbuuj ilo jikin kalbuuj ko me  aolep raan kõmij jerbal ie. Ñe jenaaj kobaik aolep iiõ in kalbuuj ko ammim ippãn doon, enaaj tarrin 130 iiõ. Kar jilkinl̦o̦k kõm ñan jet iaan jikin kalbuuj kein ilo Mordvinia, juon jikin me ekar wõr enañin 500 Ri Kõnnaan ro an Jeova ie. Kõm kõn kõm̦m̦an kumi jiddik ko im n̦ooje ammim katak Naan in Keeañ eo ippãn doon. Juon iien juon iaan ruwaj ro ear loe jet iaan bok ko kõmar n̦ooji. Ãlikin an kar riiti, ear ba: ‘Ñe kom̦ naaj wõnm̦aanl̦o̦k im riit bok kein, enaaj l̦apl̦o̦k ami peran im ejjel̦o̦k enaaj maroñ kabõjrak kom̦ jãn ami tiljek!’ Aolep iien kõmar m̦ool ilo ammim jerbal. Joñan, kõmar jel̦ã kun̦aam im kõm̦m̦ani jerbal ko jet me kar jab kajjitõk bwe kõmin kõm̦m̦ani. Jekdo̦o̦n, ak rũttarin̦ae eo me ej loloorjake jikin kalbuuj in ear jab m̦õn̦õn̦õ. Ear ba: ‘Ejjel̦o̦k tokjãn jerbal ko kom̦ij kõm̦m̦ani ijin. Men eo kõm kõn̦aan ej bwe kom̦win bõjrak jãn ami tiljek.’”

Ãlikin an kar jim̦m̦a Nikolai diwõj jãn kalbuuj ilo 1967 eo, ear jipañ kajutak jet eklejia ko ilo Estonia im St. Petersburg, ilo Rojia. Ilo jinoin iiõ eo 1991, pepe eo me jikin ekajet eo ear kõm̦m̦ane ilo kar iiõ eo 1957 ear oktak kõnke ejjel̦o̦k aer kein kam̦ool bwe ewõr ruõn. Kien eo ear kaeñtaan elõñ Ri Kõnnaan ro an Jeova. Bõtab, ilo kar tõre eo, kien eo ear karõl̦o̦k rein kõnke rar lo bwe ejjel̦o̦k rueer. Im ilo kar iiõ eo 1996, Nikolai ear em̦m̦akũt ñan bukwõn eo etan Velikiye Luki ilo Pskov Oblast, enañin 300 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn St. Petersburg. Ear wiaik juon m̦õn em̦ jidikdik. Im ilo kar 2003 eo, kar kalõk juon Im̦õn Kweilo̦k ilo bwidej eo an. Rainin, ewõr ruo eklejia ko me el̦ap aer wõnm̦aanl̦o̦k rej kweilo̦k ilo Im̦õn Kweilo̦k in.

Kõm̦ro l̦eo ippa ej jerbal ilo ra eo Rojia. Iien eo ãliktata jim̦m̦a Nikolai ear lotok kõm̦ro kar ilo M̦aaj 2011 eo, jejjo allõñ m̦oktal̦o̦k jãn an kar mej. Ear ba: “Il̦ak lale, ej ãinwõt ñe kiiõ jepãd ilo raan eo kein kajiljilimjuon me jej rauni Jeriko.” (Joshua 6:15) Ilo an kar ba naan kein, ear kijooror im reim̦aanl̦o̦k ñan men ko rej pojak in wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. Men in ear lukkuun kõm̦akũt bũruom̦ro. Kar 85 an iiõ ilo iien in. Meñe ear lukkuun pen wãween an kar mour m̦aantak, ak ear ba: “Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ke iar likao, iar pepe in karejar ñan Jeova! Ijjab ajl̦o̦k kõn men in ñan jidik!”