1, 2. (1) Ta eo jinen im jemãn jo̦dikdik ro rej inepata kake? (2) Ta men ko rem̦m̦an ajri ro remaroñ kõm̦m̦ani ilo iien aer jo̦dikdik?

 JUON iaan iien ko rekam̦õn̦õn̦õtata ñan jinen im jemãn ajri ro ej ñe ro nejier rej peptaij. Aolepen ajri ro 4 nejin Berenice rar peptaij m̦okta jãn an kar 14 aer iiõ. Kõrã in ej ba: “Ekar juon iien el̦ap an kam̦õn̦õn̦õ ñan kõm. El̦ap am m̦õn̦õn̦õ bwe ajri ro nejim rar kõn̦aan karejar ñan Jeova. Bõtab, el̦ap am bar jel̦ã bwe elõñ apañ im mãlejjoñ ko renaaj iiooni ñe rej jo̦dikdik.” Ejjel̦o̦k pere bwe kwõmaroñ bar inepata kõn men in ñe eo nejũm̦ ej juon jo̦dikdik ak m̦õttan jidik erom jo̦dikdik.

² Juon rũmmãlõtlõt me ej katak kõn wãween mour ko an ajri ro ej ba bwe iien ko rej jo̦dikdik ej juon iien el̦ap an pen ñan er im jineer im jemãer. Bõtab, jineer im jemãer rejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe jo̦dikdik ro nejier rejajel̦o̦kjen̦ ak bwe rej niñniñ wõt. Rũmmãlõtlõt in ej kwal̦o̦k bwe jo̦dikdik ro rekapeel, kajoor eñjake ko aer, im rej aikuj iien ippãn ro m̦õttaer. Kõn men in, ilo iien in ro nejũm̦ rej jo̦dikdik wõt, remaroñ epaake Jeova ãinwõt an kar Jijej epaake ke ear dik wõt. (Riit Luk 2:52, UBS.) Remaroñ bar kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aer kwal̦o̦k naan im ejaake juon aer kõn̦aan ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo aer karejar ñan Anij. Remaroñ make kõm̦m̦ani pepe ko  aer. Ñan waanjoñak, remaroñ pepe el̦aññe rekõn̦aan ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova im pokake e. Bõtab, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan katakin jo̦dikdik eo nejũm̦ ñan karejar ñan Jeova? Kwõmaroñ katak jãn joñak eo an Jijej ilo an kar kwal̦o̦k yokwe im ettã bõro, im kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ ke ear katakin rũkal̦oor ro an.

3. Ewi wãween an kar rijjilõk ro jel̦ã bwe Jijej ekar m̦õttaer?

³ Jijej ear jab baj Irooj wõt ñan rijjilõk ro an. Ak ear bar juon m̦õttaer im eo epaake er. (Riit Jon 15:15.) Ilo iien ko etto, juon eo ewõr an rũkam̦akoko ekkã an jab kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an im eñjake ko an ñan er. Bõtab, Jijej ear jab watõk rijjilõk ro an bwe rej rũkam̦akoko. Ear yokwe er im ear kõm̦m̦an an iien ippãer. Ear m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko an ñan er. Bareinwõt, ear lukkuun roñjake rijjilõk ro an ke rar kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko aer ñane. (Mark 6:30-32) Wãween kein rar kõm̦m̦an bwe Jijej im rijjilõk ro ren lukkuun epaake doon. Men in ear bar kõpooj rijjilõk ro bwe ren pojak ñan juon jerbal renaaj kar kõm̦m̦ane.

4. Ewi wãween am̦ maroñ m̦õttãik ro nejũm̦? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁴ Meñe ewõr am̦ maroñ ioon ajri ro nejũm̦, ak kwõmaroñ bar m̦õttãik er. Ro rej m̦õttãik doon rej kõm̦m̦an aer iien ippãn doon. Bõlen kwõmaroñ jol̦o̦k jidik iien jãn jikin jerbal ak jãn men ko jet kwõj kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ kal̦apl̦o̦k am̦ iien ippãn ajri ro nejũm̦. Eaorõk bwe kwõn jar kõn men in im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Ro rej m̦õttãik doon ekkã aerro itoklimo in kõm̦m̦ane juon men. Kõn men in, kwõn lale ta eo jo̦dikdik eo nejũm̦ ej itoklimo kake. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ lale al ta ko rem̦m̦an ippãn, pija ta ko rem̦m̦an ippãn, im iukkure ta ko rem̦m̦an ippãn. Innem, kwõn kate eok bwe en em̦m̦an ippam̦ men kein ej itoklimo kaki. Ilaria, me ej jokwe ilo Itali, ej ba: “Al ko iar roñjaki rar bar em̦m̦an ippãn jinõ im jema. Ejjab men in wõt, ak iar lukkuun epaake jema. Iar maroñ kwal̦o̦k bũruõ ñane kõn jabdewõt men ekoba men ko epen kõnono kaki.” Kwõban luuji maroñ eo am̦ ioon ajri eo nejũm̦ el̦aññe kwõj m̦õttãiki im jipañe bwe en epaake Jeova im m̦õttãiki. (Sam 25:14, UBS) Ajri ro nejũm̦ renaaj kile bwe kwõj yokwe im kautiej er. Kõn men in, enaaj pidodo aer kepaake eok im kõnnaan kõn jabdewõt men.

5. Ewi wãween an kar rũkal̦oor ro an Jijej lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo aer karejar ñan Jeova?

⁵ Jijej ear jel̦ã bwe ñe rũkal̦oor ro an rej itoklimo im niknik ilo aer karejar ñan Jeova im poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, renaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Kõn men in, ear rõjañ er bwe ren kate er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im ear kallim̦uri er bwe enaaj jipañ er.​—Matu 28:19, 20.

6, 7. Ewi wãween am̦ maroñ kwal̦o̦k bwe kwõj yokwe ajri ro nejũm̦ ñe kwõj katakin er kõn aorõkin an aikuj wõr juon aer jikejuul̦ ilo aer karejar ñan Jeova?

⁶ Kokõn̦aan bwe jo̦dikdik ro nejũm̦ ren epaake wõt Jeova. Im Jeova ekõn̦aan bwe kwõn kammineneik im katakin er. Ear lewaj maroñ ñan eok bwe kwõn kõm̦m̦ane men in. (Epesõs 6:4) Kõn men in, kwõn katakin jo̦dikdik ro nejũm̦ kõn Jeova aolep iien. L̦õmn̦ak kõn men in: Kokõn̦aan bwe ro nejũm̦ ren etal im jikuul̦ kõnke eaorõk im kokõn̦aan bwe ren itoklimo in katak kõn men ko rejjañin kar jel̦ã kaki. Ãindeinl̦o̦k wõt, kwõj aikuj in lale bwe ro nejũm̦ ren pãd ilo kweilo̦k ko, kweilo̦k ko rel̦l̦ap, im iien kabuñ an baam̦le eo am̦. Etke? Kõnke jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo rej bõke jãn Jeova emaroñ kõjparok mour ko aer. Kõn men in, kwõn jipañ er bwe ren m̦õn̦õn̦õ in katak kõn Jeova im ren kile bwe Jeova emaroñ katakin er bwe ren mãlõtlõt im lol̦o̦kjen̦. (Jabõn Kõnnaan 24:14) Bareinwõt, kwõn katakin im kammineneik er bwe ren keini aer jerbalin kwal̦o̦k naan. L̦oore joñak eo an Jijej ilo am̦ jipañ er bwe ren m̦õn̦õn̦õ ilo aer katakin ro jet kõn Naanin Anij.

 ⁷ Elukkuun aorõk bwe en wõr an jo̦dikdik ro nejũm̦ laajrak ñan keini aer katak Baibõl̦ ippãer make, pãd ilo aolep kweilo̦k ko, im keini aer jerbalin kwal̦o̦k naan. Ewi wãween an men in naaj jipañ er? Erin, me ej jokwe ilo South Africa, ej ba: “Ekkã ameañ ajri ro jeiũ im jatũ m̦akoko im kam̦bũl̦ein ñe kõmij katak Baibõl̦, pãd ilo kweilo̦k ko, im etal im kwal̦o̦k naan. Jet iien kõmij kajju kabõjrak iien katak Baibõl̦ an baam̦le eo kõnke kõmij jab kõn̦aan pãd. Bõtab, jinõ im jema rar jab ebbeer.” El̦ap an kõrã in kam̦m̦oolol jinen im jemãn kõnke rar jipañe ñan kile aorõkin men kein. Kiiõ, ñe ej jako jãn juon iien kweilo̦k ak ejjab maroñ etal im kwal̦o̦k naan, ej kate bwe en bar kajejjet jikejuul̦ eo an.

8. (1) Ewi wãween an kar Jijej kwal̦o̦k ettã bõro? (2) Ke Jijej ear kwal̦o̦k ettã bõro, ewi wãween an kar men in jipañ rũkal̦oor ro an?

⁸ Meñe Jijej ear weeppãn, ak ear ettã bũruon im ear ba l̦o̦k ñan rũkal̦oor ro an bwe ej aikuj jipañ jãn Jeova. (Riit Jon 5:19, UBS.) Men in ear ke kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k an rũkal̦oor ro kwal̦o̦k kautiej ñan Jijej? Jaab. Aolep iien ke rekar lo an Jijej atartar ioon Jeova, men in ear jipañ er bwe en l̦apl̦o̦k aer lõke Jijej. Tokãlik, rũkal̦oor ro an Jijej rar l̦oore joñak eo an ñan kwal̦o̦k ettã bõro.​—Jerbal 3:12, 13, 16, UBS.

9. Ñe kwõj kile bwe kwaar likjab im kwõj jol̦o̦k am̦ bõd, ewi wãween an men in jipañ jo̦dikdik eo nejũm̦?

⁹ El̦ap ad oktak jãn Jijej kõnke jejjab weeppãn im jej kõm̦m̦an likjab. Kõn men in, kwõn kwal̦o̦k ettã bõro. Jej aikuj kile bwe elõñ men ko ejjel̦o̦k ad maroñ ioer im jelikjab im jej aikuj kajjitõk jol̦o̦k bõd. (1 Jon 1:8) Ñe kwõj kõm̦m̦ane men in, jo̦dikdik eo nejũm̦ enaaj katak ñan jel̦ã ke ej bar likjab im ej aikuj kajjitõk jol̦o̦k bõd. Wãween in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an kautiej eok. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in. Wõn eo enaaj kar l̦apl̦o̦k am̦ kautieje, juon bo̦o̦j me ejel̦ã ke ej kõm̦m̦an bõd im jol̦o̦k an bõd ke, ak juon bo̦o̦j eo ejaje jol̦o̦k an bõd ñan jidik? Rosemary me 3 nejin, ej ba bwe ñe erro l̦eo pãleen ej likjab erro ej jol̦o̦k aerro bõd. Rosemary ej ba: “Men in ear kõm̦m̦an bwe en pidodo an ajri ro nejũm̦ro kepaake kõm̦ro ñe ewõr aer apañ. Kõm̦ro ear katakin er kõn ia eo remaroñ bõk jipañ jãne kõn apañ ko aer. Ñe rej aikuj jipañ, ekkã am̦ro jipañ er ñan make pukot uwaak ko jãn katak ko ilo bok ko ad, im bar jar ippãer.”

10. Ewi wãween an kar Jijej kwal̦o̦k bwe ettã bũruon ke ear kwal̦o̦k ñan rũkal̦oor ro an kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani?

¹⁰ Jijej ear wõr an maroñ ñan jiroñ rũkal̦oor ro an kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani. Bõtab kõn an ettã bũruon, ekkã an kar kõmel̦el̦eik rũkal̦oor ro an kõn unin aer aikuj in kõm̦m̦ane men eo ej ba. Ñan waanjoñak, ear jab baj ba l̦o̦k wõt ñan rũkal̦oor ro an bwe ren pukot m̦okta Aelõñ eo an Anij im kwõjarjar eo an. Ak ear bar ba: “Naaj koorl̦o̦k men kein otemjej ñan kom̦.” Ke Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren jab ekajete ro jet, ear kõmel̦el̦eik er etke rejjab aikuj kõm̦m̦ane men in. Ear ba: “Bwe en jab ekajet kom̦. Bwe ilo ekajet eo kom̦ij ekajet kake, naaj ekajet kom̦.”​—Matu 6:31–7:2.

11. Ewi wãween am̦ maroñ jipañ jo̦dikdik eo nejũm̦ ilo am̦ kõmel̦el̦eik er kõn unin am̦ kõm̦m̦ani kien ko ilo m̦weo ak kõm̦m̦ane juon pepe?

¹¹ Ñe ekkar, kwõn kõmel̦el̦eik jo̦dikdik eo nejũm̦ kõn unin am̦ kõm̦m̦ani kien ko ilo m̦weo ak kõm̦m̦ane juon pepe. El̦aññe eo nejũm̦ enaaj mel̦el̦e unin, enaaj m̦õn̦õn̦õ in pokake eok. Barry, eo me ewõr 4 nejin ajri im rerũtto kiiõ, ej ba: “Ñe kwõj kõmel̦el̦eik jo̦dikdik ro nejũm̦, men in enaaj jipañ er bwe ren lõke eok.” Renaaj kile bwe unin am̦ kõm̦m̦an kien ak kõm̦m̦ane juon pepe ejjab kõnke el̦apl̦o̦k am̦ maroñ ioer, ak kõnke ewõr juon un em̦m̦an unin am̦ kar kõm̦m̦ane. Bareinwõt, keememej bwe jo̦dikdik ro nejũm̦ ejako aer ajri kiiõ. Rej katak ñan jel̦ã kõjerbal kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ko aer, im rekõn̦aan kõm̦m̦an pepe ñan er make. (Hibru 5:14) Barry ej kõmel̦el̦e im ba bwe jo̦dikdik ro rej aikuj katak ñan make kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im kõm̦m̦ani  pepe ko rejim̦we im jab kõm̦m̦ani pepe ko ekkar ñan kõn̦aan ko aer. (Sam 119:34, UBS) Innem, kwõn kwal̦o̦k ettã bõro im kõmel̦el̦eik jo̦dikdik eo nejũm̦ kõn pepe eo kwaar kõm̦m̦ane im unin am̦ kar kõm̦m̦ane. Ilo wãween in, enaaj katak ñan make kõm̦m̦ani pepe ko an. Bareinwõt, enaaj jel̦ã bwe kwõj kwal̦o̦k kautiej ñane im kwõj kile ke erũtto kiiõ.

12. Kõn an kar Jijej kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦, ewi wãween an men in kar jipañ Piter?

¹² Jijej ear kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ im ear mel̦el̦e kõn ta eo ej aikuj kõm̦m̦ane ñan jipañ rũkal̦oor ro an. Ñan waanjoñak, ke Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe enaaj mej, Piter ear jiroñ Jijej bwe en jab l̦õmn̦ak rot in. Jijej ear jel̦ã bwe Piter ear yokwe e, ak ear bar jel̦ã bwe ebõd l̦õmn̦ak eo an Piter. Ewi wãween an kar Jijej jipañ Piter im rũkal̦oor ro jet? M̦okta, Jijej ear kajim̦we l̦õmn̦ak in an Piter. Innem, Jijej ear kõmel̦el̦eik er kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñan ro rejjab kõm̦anm̦an ankilaan Jeova ilo iien ko reppen. Jijej ear bar ba bwe Jeova enaaj kajeraam̦m̦an ro rejjab l̦õmn̦ak kõn er make. (Matu 16:21-27) Piter ear ekkatak jãn ta eo Jijej ear ba.​—1 Piter 2:20, 21.

13, 14. (1) Ta eo kwõmaroñ kile ippãn eo nejũm̦ me ej kwal̦o̦k ke ej aikuj in kakajoorl̦o̦k tõmak eo an? (2) Ewi wãween am̦ maroñ jel̦ã ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane ñan jipañ eo nejũm̦?

¹³ Jar ñan Jeova bwe en jipañ eok ñan kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ im kajjioñ mel̦el̦e ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane ñan jipañ jo̦dikdik eo nejũm̦. (Sam 32:8, UBS) Bõlen kwõnaaj kile bwe eo nejũm̦ ejjab kiiõ m̦õn̦õn̦õ ãinwõt kar m̦okta. Ak ejjab em̦m̦an wãween an kõnnaan kõn rũttõmak ro jein im jatin. Bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe ewõr men en̦ ej n̦ooje jãn kwe im ejjab kõn̦aan kõnono kake ippam̦. Kwõn jab m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe eo nejũm̦ ej kõm̦m̦ane juon bõd ilo ittino. Kwõn jab kõjekdo̦o̦n apañ eo ej iioone ak l̦õmn̦ak bwe enaaj make jako. Ijello̦kun, emaroñ aikuj jipañ jãn kwe ñan kakajoorl̦o̦k tõmak eo an.

¹⁴ Bwe kwõn jel̦ã ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane ñan jipañ jo̦dikdik eo nejũm̦, kwõj aikuj kwal̦o̦k kajjitõk ko ñane ilo jouj im kautiej. Ejjel̦o̦k oktak men in jãn ñe kwõj etteiñ dãn jãn juon aebõj lal̦. El̦aññe kwõj ekkaiuriur ilo am̦ etteiñ, enaaj jidik wõt dãn eo kwõj teiñi jãn aebõj lal̦ eo. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe kwõjjab kijenmej ilo am̦ kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan eo nejũm̦ ak kwõj iuuni bwe en kõnnaan waj, kwõban lukkuun  jel̦ã kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko an. (Riit Jabõn Kõnnaan 20:5, UBS.) Ilaria ej keememej ke ear jo̦dikdik, ear kõn̦aan jol̦o̦k el̦ap iien ippãn rijikuul̦ ro ilo kilaaj eo an ak ear jel̦ã bwe ejjab juon men em̦m̦an. Kõn men in, jinen im jemãn rar kile bwe ewõr men en̦ ej inepata kake. Ilaria ej ba: “Juon jota, jinõ im jema rar kõnnaantok ñan ña im ba bwe rej kile aõ jab m̦õn̦õn̦õ, im rar kajjitõk ta eo ij inepata kake. Ikar jañ im iar kõmel̦el̦eik erro kõn men eo ij inepata kake im iar kajjitõk jipañ ippãerro. Rar atbo̦kwõj eõ im jiroñ eõ bwe remel̦el̦e kõn wãween eo ij iioone im rar kallim̦ur bwe renaaj jipañ eõ.” Jinen im jemãn Ilaria rar m̦õkaj im jipañe bwe en wõr ro m̦õttan rem̦m̦an ilo eklejia eo.

15. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an kar Jijej kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ ke ear jerbal ippãn ro jet.

¹⁵ Jijej ear bar kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ ke ear kile ta wãween ko rem̦m̦an ippãn rũkal̦oor ro an. Ñan waanjoñak, ke Natanael ear roñ an Jijej ba bwe e RiNazeret, Natanael ear ba: “Jabdewõt men eo em̦m̦an ej itok jãn Nazeret ke?” (Jon 1:46) El̦aññe kwaar pãd ilo tõre in, kwõmaroñ ke kar l̦õmn̦ak bwe Natanael ear jab jim̦we l̦õmn̦ak in an ak bõlen edike armej ro jãn aelõñ ko jet? Ak kwõmaroñ ke kar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k an tõmak ñan jidik? Ekar jab ãindein an Jijej l̦õmn̦ak kõn Natanael. Jijej ear kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ im ear jel̦ã bwe ear juon armej em̦m̦an im m̦ool. Kõn men in, Jijej ear ba bwe Natanael ej juon ‘RiIsrael em̦ool im ejjel̦o̦k m̦on̦ ippãn!’ (Jon 1:47) Jijej ear jel̦ã kõn ta ko ilo bũruon juon armej. Ear kõjerbal jel̦ã in an ñan lale ta wãween ko rem̦m̦an ippãn juon armej.

16. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan rõjañ eo nejũm̦ ñan kate im kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ippãn?

¹⁶ Meñe kwõjjab maroñ ãinwõt Jijej ñan jel̦ã kõn ta ko ilo bũruon juon armej, ak kwõmaroñ kõjerbal lol̦o̦kjen̦. Jeova emaroñ jipañ eok bwe kwõn jel̦ã kõn wãween ko rem̦m̦an ippãn jo̦dikdik eo nejũm̦. Meñe emaroñ wõr jet iien ej kainepataik eok, ak kwõn jab jiroñl̦o̦ke bwe ej juon armej nana im rũkõm̦m̦an poktak. Jab bõk l̦õmn̦ak rot kein ñan jidik kõn e. Ijello̦kun am̦ ãindein, kwõn ba ñane bwe kwõj kile wãween ko rem̦m̦an ippãn im kwõj tõmak bwe ekõn̦aan kõm̦m̦ane ta eo ejim̦we. Lale ta eo ej kate ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k im nõbare kõn an kate. Jipañe ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ippãn ilo am̦ lel̦o̦k eddo ko ñane ilo iien ko rekkar. Jijej ear kõm̦m̦ane men in ippãn rũkal̦oor ro an. Juon iiõ jim̦a ãlikin an Jijej iioone Natanael (ãt eo juon Bartolomu), Jijej ear lel̦o̦k ñane juon jerbal eaorõk. Ear kõm̦m̦an bwe Natanael en juon iaan rijjilõk ro an, im Natanael ear tiljek im kõm̦m̦ane jerbal eo Jijej ear lel̦o̦k ñane. (Luk 6:13, 14; Jerbal 1:13, 14) Ijello̦kun am̦ kõm̦m̦an bwe eo nejũm̦ en l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tõprak ilo men ko ej kõm̦m̦ani, kwõn rõjañ im nõbare. Kõm̦m̦an bwe en jel̦ã bwe emaroñ kam̦õn̦õn̦õik eok im kabuñbũruon Jeova im bwe emaroñ kõjerbal jel̦ã im kapeel ko an ñan karejar ñan Jeova.

17, 18. Ta eo enaaj wal̦o̦k el̦aññe kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katakin jo̦dikdik eo nejũm̦ ñan karejar ñan Jeova?

¹⁷ Bõlen kwõmaroñ bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an rijjilõk Paul. Ear inepata kõn ro me ear watõk er ãinwõt ajri ro nejin. Ear jipañ rein bwe ren jel̦ã kõn Jeova im ear lukkuun yokwe er. Kõn men in, ear lukkuun pen ippãn Paul ñan l̦õmn̦ak bwe jet iaan rein reban tiljek wõt im wõnm̦aanl̦o̦k ilo aer karejar ñan Jeova. (1 Korint 4:15, UBS; 2 Korint 2:4) Victor eo me ear lale im katakin ajri ro jilu nejin m̦aantak ej ba: “Ke ajri ro nejim rar jo̦dikdik ear jab juon iien epidodo. Bõtab, elõñl̦o̦k iien ko rem̦m̦an im kam̦õn̦õn̦õ rar wal̦o̦k ñan kõm jãn iien ko kõmar iiooni apañ ko. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, kõmar m̦õn̦õn̦õ ilo am epaake ro nejim.”

¹⁸ Jinen im jemãn jo̦dikdik ro, kom̦ij kate kom̦ ñan katakin ro nejũmi kõnke kom̦ij yokwe er. Jab ebbeer jãn ami katakin er. Kwõnaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe rej pepe ñan karejar ñan Anij im tiljek wõt ñane.​—3 Jon 4.