1-3. (1) Etke jejel̦ã bwe el̦ap an utiejl̦o̦k l̦õmn̦ak ko an Anij jãn armej ro? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 JEOVA ear kõn̦aan bwe en wõr ro jet ren mour im lo m̦õn̦õn̦õ. Eñin unin ear kõm̦anm̦an enjel̦ ro im tokãlik ear kõm̦anm̦an armej ro. (Sam 36:9, UBS; 1 Timote 1:11) M̦oktata, Jeova ear kõm̦anm̦an eo me rijjilõk Jon ear n̦aetan “Naan eo.” (Jon 1:1, UBS) Jijej ear “Naan eo” im Jeova ear kwal̦o̦k ñane l̦õmn̦ak ko an im eñjake ko an. (Jon 1:14, 17; Kolosse 1:15) Rijjilõk Paul ej ba bwe enjel̦ ro ewõr aer make kajin im remaroñ roñjake im kõnono ñan doon. Bõtab, kajin in aer eoktak jãn kajin ko an armej ro.​—1 Korint 13:1, UBS.

² Elõñ bilien enjel̦ ro ilañ im armej ro ijin ioon lal̦. Bõtab, el̦ap an Jeova jel̦ã kõn rein kõnke ear kõm̦anm̦an er. Jeova emaroñ roñjake jar ko an elõñ milien armej ro ilo juon wõt iien im emaroñ mel̦el̦e kõn jar ko aer meñe rej jar ilo kajin ko reoktak jãn doon. Jeova ejjab baj roñjake wõt aolep jar kein, ak ej bar kõnnaan ñan enjel̦ ro im lel̦o̦k naanin jiroñ ñan er kõn ta eo ren kõm̦m̦ane. L̦õmn̦ak ko an Jeova im kajin eo an eutiejl̦o̦k jãn kajin ko an armej. (Riit Aiseia 55:8, 9.) Eñin unin ñe ej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan armej ro, ej lukkuun kapidodoik l̦o̦k naan ko an ñan er bwe ren maroñ mel̦el̦e.

 ³ Ilo katak in, jenaaj etale wãween an Jeova kõnnaantok ñan armej ilo juon wãween ealikkar im epidodo ñan aer mel̦el̦e. Jenaaj bar etale wãween an Jeova ukoktak ilo an kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan armej ro, ekkar ñan aikuj ko aer.

4. (1) Kajin ta eo Jeova ear kõjerbale ñan kõnnaan ñan Moses, Samuel, im Devid? (2) Ta ko Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki?

⁴ Bõlen Jeova ear kõjerbal kajin Hibru eo m̦oktata ke ear kõnnaanl̦o̦k ñan armej eo m̦oktata, Adam, ilo jikin kallib in Iden. Tokãlik, Jeova ear kõnnaan ñan armej ro ãinwõt kar Moses, Samuel, im Devid. Meñe rein rar jei naan ko aer ilo kajin Hibru im wãween aer jeje ear oktak jãn doon, ak l̦õmn̦ak ko rar jei rar an Anij. Rar jei ta ko Jeova ear ba ñan er im rar bar jei bwebwenatoun armej ro an Anij im jem̦jerã eo aer ippãn. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn tõmak eo aer im yokwe eo aer ñan Anij. Ej bar kwal̦o̦k kõn bõd ko rar kõm̦m̦ani im aer kar jab tiljek ñane. Ewõr tokjãn aolep naan kein rar jei ilo Baibõl̦ eo ñan kõj ilo raan kein.​—Rom 15:4.

5. Jeova ear ke kõjerbal wõt kajin Hibru ñan kõnnaan ñan armej ro? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁵ Ejjab aolep iien Jeova ear kõnnaan ñan armej ro ilo kajin Hibru. Ke RiIsrael ro rar anemkwõj jãn Babil̦on, jet iaaer rar kõnono ilo kajin Aramea. Bõlen eñin unin Jeova ear kõm̦akũt Daniel, Jeremaia, im Ezra ñan jei jet iaan eoon ko ilo Baibõl̦ ilo kajin Aramea. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

6. Etke kar ukote bokin Jenesis l̦o̦k ñan Malakai jãn kajin Hibru ñan kajin Grik?

⁶ Tokãlik, enañin aolep aelõñ ko rar pãd ium̦win tõl eo an Alexander, rũtõl eo an kar aelõñin Grik. Kõn men in, kajin Koine Grik ear kajin eo me elõñ aelõñ ko rar kõjerbale. Elõñ RiJu ro rar jino jel̦ã kajin in, im rar maroñ ukot bokin Jenesis l̦o̦k ñan Malakai jãn kajin Hibru ñan kajin Grik. Rar n̦aetan ukok in, Septuagint. Kar ukokin Baibõl̦ eo jinointata in im ear l̦ap an aorõk. Ro me rej ekkatak kõn Baibõl̦ rej tõmak bwe ear wõr 72 rukok ro rar ukote Baibõl̦ in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jet iaan rukok rein rar ukot Baibõl̦ in ekkar ñan naan kõn naan, ak ro jet rar jab. Kõn men in, ear lõñ ukok ko reoktak jãn doon ke rar ukote Baibõl̦ eo. Meñe ãindein, ak RiJu ro me rar kõnono kajin Grik im Kũrjin ro rar tõmak bwe ukok in (Septuagint) ej Naanin Anij.

7. Kajin ta eo Jijej ear kõjerbale ñan katakin rũkal̦oor ro an?

⁷ Ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, emaroñ kar kõnono ilo kajin Hibru. (Jon 19:20, UBS; 20:16, UBS; Jerbal 26:14) Emaroñ kar bar kõjerbal jet naanin Aramea ko me armej ro rar kõjerbali ilo tõre eo. Bõtab, Jijej ear bar jel̦ã kõn kajin Hibru eo m̦oktata me Moses im rũkanaan ro jet rar kõjerbale. Etke? Kõnke bok ko rein rar jei rekõn riiti kajjojo wiik ilo im̦õn kweilo̦k ko an RiJu. (Luk 4:17-19, UBS; 24:44, 45; Jerbal 15:21, UBS) Armej ro ilo tõre ko an Jijej rar bareinwõt kõnono ilo kajin Grik im Latin. Bõtab, Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k el̦aññe Jijej ear bar kõnono ilo kajin kein.

8, 9. (1) Etke jet iaan bok ko ilo Baibõl̦ rar jei ilo kajin Grik? (2) Ta eo men in ej katakin kõj kõn Jeova?

⁸ Rũkal̦oor ro m̦oktata an Jijej rar kõnono ilo kajin Hibru. Bõtab ãlikin an kar Jijej mej, rũkal̦oor ro tokãlik rar kõnono ilo kajin ko  jet. (Riit Jerbal 6:1, UBS.) Ke ear ajeededl̦o̦k ennaan eo em̦m̦an, elõñ Kũrjin ro rar kõnono ilo kajin Grik ijello̦kun aer kõnono ilo kajin Hibru. Kõnke kajin Grik ear kajin eo me aolep rar kõjerbale, rar je bokin Matu, Mark, Luk, im Jon ilo kajin Grik im kajeededi. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bareinwõt, lõta ko an rijjilõk Paul im bok ko jet ilo Baibõl̦ rar jei ilo kajin Grik im kajeededi.

⁹ Ke ro rar je bokin Matu ñan Revelesõn rar jei jet iaan eoon ko me rar bar pãd ilo bok ko jãn Jenesis ñan Malakai, ekkã aer kõjerbal ukok in Grik eo (Septuagint). Jet iien, jet iaan naan ko ilo eoon kein rar oktak jidik jãn naanin Hibru ko. Meñe ãindein, ak jerbal kein an rukok rein me rejjab weeppãn rej pãd ilo Baibõl̦ eo im rej m̦õttan naan ko an Anij me em̦õj an kakũrm̦ooli. Men in ej katakin kõj bwe Jeova ejjab l̦õmn̦ak bwe juon kajin ak aelõñ em̦m̦anl̦o̦k jãn bar juon.​—Riit Jerbal 10:34.

10. Ta eo jej katak kake kõn wãween an Jeova kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan armej ro?

¹⁰ Em̦õj ad katak im jel̦ã bwe Jeova ejel̦ã ukoktak ilo an kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan armej ro, ekkar ñan aikuj ko aer. Jeova ejjab kõtmãne bwe jen kõjerbal juon wõt kajin bwe jen maroñ jel̦ã kõn e im ankilaan. (Riit Zekaraia 8:23; Revelesõn 7:9, 10.) Jaar bar katak im jel̦ã bwe Jeova ear kõm̦akũt rijeje ro bwe ren jei l̦õmn̦ak ko an ilo Baibõl̦. Bõtab, ear kõtl̦o̦k bwe ren jei l̦õmn̦ak ko an ilo naan ko aer make.

11. Meñe elõñ kajin ko reoktak jãn doon, etke men in ejjab kapañ an Jeova kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan kõj?

¹¹ Kajin ko an armej ro reoktak jãn doon. Bõtab, men in ejjab kapañ an Jeova kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan kõj. Ewi wãween ad jel̦ã men in? Kar likũt wõt ilo Baibõl̦ jejjo iaan naan ko Jijej ear kõjerbali ilo kajin eo ear kõnono ie. (Matu 27:46; Mark 5:41; 7:34; 14:36) Bõtab, Jeova ear kõm̦m̦an bwe ren jei katak ko an Jijej im ukoti ñan kajin Grik im tokãlik ñan kajin ko jet. Bareinwõt, naan ko an Anij rar jab maroñ jako kõnke RiJu ro im Kũrjin ro rekõn bar jei im kõm̦m̦an elõñ kaape ko. Kõn men in, rar maroñ kõjerbal kaape kein ñan kõm̦m̦an ukok ñan kajin ko jet. Enañin 400 iiõ ko ãlikin Kũraij, John Chrysostom ear ba bwe em̦õj ukote katak ko an Jijej ñan kajin ko an RiSiria, RiIjipt, RiIndia, RiPõrsia, RiItiopia, im ebar lõñ kajin ko jet.

12. Ewi wãween an armej ro kar kajjioñ ko̦kkure Baibõl̦ eo?

¹² Bwebwenato ko jãn iien ko etto rej kwal̦o̦k kõn an armej ro kar kajjioñ ko̦kkure Baibõl̦ im m̦an ro rar ukok im kajeedede ñan ro jet. Elõñl̦o̦k jãn 300 iiõ ko ãlikin an kar Jijej l̦otak, rũtõl eo an Rom etan Diocletian  ear kakien bwe ren ko̦kkure aolep kaape in Baibõl̦ ko. Enañin 1,200 iiõ ko tokãlik, William Tyndale ear jino ukote Baibõl̦ eo ñan kajin Pãlle. Ear ba bwe ñe Anij enaaj kõtl̦o̦k bwe en to l̦o̦k an mour, enaaj kate e ñan jipañ armej ro rettã bwe ren jel̦ãl̦o̦k Baibõl̦ jãn bũrij ro. Kõnke William ear iioon jum̦ae im matõrtõr, ear ko jãn Iñlen ñan Europe bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ukote Baibõl̦ eo im bũriini. Meñe rũtõl in kabuñ ro rar kajjioñ tũli aolep kaape in Baibõl̦ ko, ak ukokin Baibõl̦ eo an William ear ajeeded ñan elõñ armej ro. Ejjabto tokãlik, rar bõke William im lukwõje ilo juon al̦al̦ im tile. Bõtab, rũtõl in kabuñ ro rar jab maroñ ko̦kkure ukokin Baibõl̦ eo William ear kõm̦m̦ane. Ro jet rar kõjerbale ukokin Baibõl̦ eo an ñan kõm̦m̦ane bar juon ukokin Baibõl̦ etan King James Version.​—Riit 2 Timote 2:9.

13. Etale ko im ekkatak ko rej kwal̦o̦k ta kõn ukokin Baibõl̦ eo jãn iien ko etto?

¹³ Ewõr jet bõd jiddik ko im oktak ko ilo jet iaan kaape in Baibõl̦ ko jãn iien ko etto. Bõtab, ro rej ekkatak kõn Baibõl̦ rar lukkuun etali elõñ to̦ujin bok lemlem ko im m̦õttan peba ko im bar ukokin Baibõl̦ ko jãn etto. Ãlikin aer kar etali im keidi ippãn doon, rar loe bwe ewõr jet wõt eoon ko me reoktak jidik jãn doon. Bõtab, ennaan eo jãn Baibõl̦ ear jab oktak. Etale ko im ekkatak ko an rein ekõm̦m̦an bwe ro rej m̦oolin katak Baibõl̦ ren lukkuun tõmak bwe Baibõl̦ eo ej kakũrm̦ool in Jeova.​—Aiseia 40:8, UBS. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

14. Rainin ewi joñan an ajeeded Baibõl̦ eo?

¹⁴ Em̦õj ukote Baibõl̦ eo ñan elõñl̦o̦k jãn 2,800 kajin ko meñe elõñ rar kajjioñ ko̦kkure im kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k ukokin. Rainin, elõñl̦o̦k ukokin Baibõl̦ eo jãn aolep bok ko jet. Meñe elõñ armej ro rejjab tõmak ilo Anij, ak Baibõl̦ ej bok eo el̦aptata an ajeeded ipel̦aakin lal̦ in. Jet ukokin Baibõl̦ ko rejjab pidodo ñan riiti im rejjab lukkuun jim̦we mel̦el̦e ko ie. Bõtab, enañin aolepeer rej kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an im kõjatdikdik eo ñan mour indeeo.

15. (1) Jãn kar 1919 eo, ta oktak eo ej wal̦o̦k ñan bok ko ad? (2) Etke rej m̦okta jei bok ko ad ilo kajin Pãlle?

¹⁵ Ilo kar 1919 eo, kar kããlõt juon kumi jidikdik jãn rũkkatak Baibõl̦ ro bwe ren “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt.” Ilo kar tõre in, ekkã an kar kumi in kõjerbale kajin Pãlle ñan kõm̦m̦ani katak ko ñan rũkarejar ro jet an Anij. (Matu 24:45, UBS) Bõtab ilo raan kein, bok ko ad rej wal̦o̦k ilo elõñl̦o̦k jãn 700 kajin ko. Ãinwõt kajin Grik ilo iien ko etto, kajin Pãlle ej kajin eo el̦ap an armej ro kõjerbale ilo jikin peejnej ko im jikin jikuul̦ ilo raan kein. Eñin unin, bok ko ad rej m̦okta jei  ilo kajin Pãlle im tokãlik rej ukoti ñan kajin ko jet.

16, 17. (1) Ta eo rũkarejar ro an Anij rar aikuji? (2) Ewi wãween an kar tõprak aikuj in aer? (3) Ta kar kõn̦aan eo an jeid im jatid Knorr?

¹⁶ Aolep bok ko ad rej pedped wõt ioon Baibõl̦. M̦okta, jaar kõjerbal ukokin Baibõl̦ eo King James Version me ear dedel̦o̦k ilo iiõ eo 1611. Bõtab, naan ko ilo ukokin Baibõl̦ in rar naan in etto im epen ñan mel̦el̦e kaki. Bareinwõt, etan Anij ear wal̦o̦k jet wõt alen ilo ukokin Baibõl̦ in meñe elõñ to̦ujin alen an kar wal̦o̦k ilo bok lemlem im jeje ko jãn iien ko etto. Im ilo ukokin Baibõl̦ in (King James Version), ear wõr jet bõd ko im jet eoon ko me rar kobaik tok meñe rar jab pãd ilo kaape in Baibõl̦ ko jãn iien ko etto. Ear bar ãindein ukokin Baibõl̦ ko jet ilo kajin Pãlle.

¹⁷ Ear lukkuun alikkar bwe rũkarejar ro an Anij rar aikuji juon ukokin Baibõl̦ me ejim̦we mel̦el̦e ko ie im epidodo ñan aer mel̦el̦e kake. Kõn men in, ear ejaak juon kamiti in ukok Baibõl̦ (New World Bible Translation Committee). Jãn kar iiõ eo 1950 ñan 1960, ro jeid im jatid ilo kamiti in ukok Baibõl̦ in rar kõjjel̦ã kõn ukokin Baibõl̦ in me rar kõm̦m̦ane ilo 6 m̦õttan ko. Rar kõjjel̦ã kake m̦õttan eo kein kajuon ilo kar juon kweilo̦k el̦ap ilo O̦kwõj 2, 1950. Ilo kar kweilo̦k el̦ap in, jeid im jatid Knorr ear ba bwe rũkarejar ro an Anij rar aikuji juon ukokin Baibõl̦ me ejim̦we im epidodo an armej in raan kein mel̦el̦e kake. Ear bar ba bwe rar aikuji juon Baibõl̦ me emaroñ jipañ armej ro bwe en alikkarl̦o̦k aer katak kõn m̦ool eo. Rar aikuji juon ukokin Baibõl̦ me epidodo ñan riiti im mel̦el̦e kake ãinwõt an kar rũkal̦oor ro an Jijej je bok ko aer ilo juon wãween epidodo an armej ro mel̦el̦e. Jeid im jatid Knorr ear kõn̦aan bwe ukokin Baibõl̦ eo ad (New World Translation) en maroñ jipañ elõñ milien armej bwe ren jel̦ã kõn Jeova.

18. Ta pepe ko rar jipañ bwe en wõr ukokin Baibõl̦ eo ad ilo elõñ kajin ko?

¹⁸ Ilo kar 1963 eo, ear tõprak kõn̦aan in an jeid im jatid Knorr. Ukokin Baibõl̦ in ad me kar ukot bok ko jãn Matu ñan Revelesõn ear wõr ilo 6 kajin ko (Dutch, French, German, Italian, Portuguese, im Spanish). Ilo kar 1989 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ear ejaake juon kumi ilo Ra eo el̦ap bwe ren jipañ ñan kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦ eo ad ñan kajin ko jet. Innem ilo kar 2005 eo, kar kamãlim bwe en wõr ukokin Baibõl̦ eo ad ilo kajin ko me rej ukote Naan in Keeañ eo. Kõn men in, kiiõ ewõr ukokin Baibõl̦ in (New World Translation) ilo elõñl̦o̦k jãn 130 kajin ko. Jet iaan kajin kein kar ukote aolepen bok ko ilo Baibõl̦, im jet iaaer kar ukote jet iaan bok ko ilo Baibõl̦.

19. Ta eo ear wal̦o̦k ilo 2013 eo, im ta eo jenaaj katak kake ilo katak in tok juon?

¹⁹ Kajin Pãlle eoktakl̦o̦k kiiõ jãn kar tõre ko rar kõjjel̦ã kõn ukokin Baibõl̦ eo ad m̦oktata (New World Translation). Kõn men in, naan ko ilo Baibõl̦ rar aikuj in oktak. Kweilo̦k eo ad me ej wal̦o̦k kajjojo iiõ ear kõm̦m̦an ilo Oktoba 5 im 6, ilo 2013 eo. Ear wõr joñan in 1,413,676 armej ro jãn 31 aelõñ ko me rar roñjake katak ko ilo kweilo̦k in. Elõñ rar pãd ilo jikin in me rar kõm̦m̦ane kweilo̦k in ie im ro jet rar maroñ roñjake ikijjeen Internet. Juon iaan ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ear kõjjel̦ã kõn ukokin Baibõl̦ eo ad me kar kõm̦m̦an oktak ko ñane. Ro rar pãd ilo iien in rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ im elõñ rar jañ ke rar lel̦o̦k aer kaape in Baibõl̦ in. Ke rũkõnono ro rar riiti jet eoon jãn Baibõl̦ in, ear alikkar an aolep loe bwe epidodol̦o̦k ñan riiti im mel̦el̦e. Ilo katak in tok juon, jenaaj katak kõn Baibõl̦ in ekããl im wãween an rukok ro ukote ñan kajin ko jet.