IUM̦WIN iiõ ko m̦aantak, elõñ alen ad kõm̦m̦an oktak ko ñan Baibõl̦ eo ad (New World Translation of the Holy Scriptures). Bõtab, el̦aptata an lõñ oktak ko ilo ukok eo ekããl me ear dedel̦o̦k kõm̦m̦ane ilo 2013 eo. Ñan waanjoñak, eiietl̦o̦k naan kiiõ ilo ukokin Baibõl̦ in ilo kajin Pãlle. Kar kõm̦m̦an oktak ñan jet iaan naan ko ie. Bareinwõt, jet iaan jebta ko kar ukoti karõkier bwe ren karõkin boem̦. Im kar kobaiki elõñ kõmel̦el̦e jiddik ko itulal̦. Elukkuun lõñ oktak ko jaar kõm̦m̦ani. Jejjab maroñ kwal̦o̦k aolepeer ilo katak in, bõtab jenaaj etale jet iaan oktak ko rel̦l̦ap.

Ta jet iaan naan ko raorõk kar ukoti? Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo katak eo m̦oktal̦o̦k, kar kõm̦m̦an oktak ko ñan naan ko ãinwõt “Sheol,” “Hedis,” im “an.” Bõtab, ebar lõñ naan ko jet kar kõm̦m̦an oktak ñani.

Ñan waanjoñak, naan eo ilo kajin Pãlle me ej mel̦el̦ein “kõm̦m̦an ko renana,” kar ukote ñan “peran in kõm̦m̦ani men ko renana.” Unin aer kar ukote ej kõnke ilo kajin Grik, mel̦el̦ein naan in ej kaalikkar joñan an nana m̦wilin armej ro. Bareinwõt, naan eo me ej mel̦el̦ein “airuwaro” kar ukote ñan “iien iiãio ko robrak kõn m̦anit nana” kõnke armej in raan kein remel̦el̦e l̦o̦k kake.​—Galetia 5:19-22. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

Jet iaan naan ko me ilo kar m̦okta jaar kõjerbal juon naan ñani ilo aolepen Baibõl̦, kiiõ eokkõtaktak naan ko jej kõjerbali ekkar ñan mel̦el̦e eo ejim̦we ilo kajjojo eoon. Ñan waanjoñak, naanin Hibru eo ʽoh·lamʹ, ilo kar m̦okta jekõn ba “indeeo.” Bõtab, jet iien naan in emaroñ bar jitõñl̦o̦k ñan juon iien me ewõr jinoin ak jem̦l̦o̦kin. Kwõmaroñ lale wãween an mel̦el̦e in jelõt kajjim̦we ko ñan eoon ko ãinwõt Sam 90:2 im Maika 5:2.

Naan eo “ine” ekkã an wal̦o̦k ilo eoon ko. Ilo kajin Hibru im Grik, naan in emaroñ jitõñl̦o̦k ñan ine ko me rej katõki im emaroñ bar jitõñl̦o̦k ñan ro nejin ak bwijjin juon armej. Ilo ukokin Baibõl̦ ko ad m̦okta, jekõn kõjerbal naan in “ine” ilo aolep eoon ko, ekoba eoon eo ilo Jenesis 3:15. Bõtab, ilo kajin Pãlle, ejako aer kõjerbal naan in “ine” ñe rej kõnnaan kõn ro nejin juon armej. Kõn men in, ilo Baibõl̦ in ekããl, jaar kõjerbal naan in “nejin” ilo Jenesis 3:15 im eoon ko rej ekkejel ippãn eoon in. (Jenesis 22:17, 18; Revelesõn  12:17) Eoon ko jet me ear pãd naan in “ine” ie, jaar ukoti ñan mel̦el̦e eo ejim̦we, ekkar ñan kajjojo eoon.​—Jenesis 1:11; Sam 22:30; Aiseia 57:3.

Etke kar kõm̦m̦an oktak ñan elõñ iaan naanin kõkkar ko? Kõmel̦el̦e ko itulikin Baibõl̦ eo ekããl (Appendix A1) ej ba bwe juon ukokin Baibõl̦ eo me em̦m̦an ej “kaalikkar mel̦el̦e eo ejim̦we ñe rej lo bwe eban alikkar mel̦el̦e eo ñe renaaj ukote naan kõn naan.” Ñe naanin kõkkar ko ilo kajin Hibru ak Grik remel̦el̦e ilo kajin ko jet, rej ukoti ilo ejja wãween eo wõt ilo kajin Hibru im Grik. Ñan waanjoñak, ilo elõñ iaan kajin ko, remel̦el̦e naan ko “etale bũruon” ilo Revelesõn 2:23. Bõtab, ilo ejja eoon in wõt, elõñ kajin ko remaroñ jab mel̦el̦e kõn naan ko “etale dekã in jibke ko.” Kõn men in, ilo Baibõl̦ in ekããl, kar ukot “dekã in jibke” ñan “l̦õmn̦ak ko” kõnke eñin mel̦el̦e eo jãn jeje ko jinointata. Ejja ãindein wõt eoon eo ilo Duteronomi 32:14. Kar ukote naan ko ilo kajin Hibru “kũriij in dekã in jibke an wiit” ñan “wiit ko rem̦m̦antata.” Bareinwõt, elõñ kajin ko rejjab lukkuun mel̦el̦e naan ko “tiõ ejjañin m̦wijm̦wij.” Bõtab, remel̦el̦e ñe jej ba “ejjab wãjepdik aõ kõnono.”​—Exodus 6:12.

Etke kar ukote naan kein “ro nejin Israel” ñan “RiIsrael ro” im “l̦adik ro ejjel̦o̦k jemãer” ñan “ajri ro ejjel̦o̦k jemãer”? Ilo kajin Hibru, ewõr naan ko rej kõjerbali ñan kaalikkar ñe rej jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro im jet naan ñan kõrã ro. Bõtab, jet iien, naan ko me rej kõjerbali ñan jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro remaroñ bar kitibuj kõrã ro. Ñan waanjoñak, naanin Hibru eo ñan “ro nejin Israel” ej jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro. Bõtab, ilo jet eoon ko, “ro nejin Israel” ejjab jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro wõt ak ebar kitibuj kõrã ro. Eñin unin, jej kiiõ kõjerbal naan in “RiIsrael ro” ilo elõñ eoon ko.​—Exodus 1:7; 35:29; 2 Kiiñ 8:12.

Ãindeinl̦o̦k wõt, naanin Hibru eo me ej mel̦el̦ein “l̦addik” ilo Jenesis 3:16, kar ukote ñan “ajri” ilo ukokin Baibõl̦ ko ad m̦okta. Bõtab, ilo Exodus 22:24, kar kõm̦m̦an oktak ñan ejja naan in wõt. Eoon in ej kiiõ ba: “Ajri [kajin Hibru, “l̦addik”] ro nejũm̦ enaaj ejjel̦o̦k jemãer.” Ilo eoon ko jet, em̦õj ukote “l̦adik eo ejjel̦o̦k jemãn” ñan “ajri eo ejjel̦o̦k jemãn” ak “atajinemjen.” (Duteronomi 10:18; Job 6:27) Naan kein rej ãinl̦o̦kwõt naan ko ilo ukokin Baibõl̦ eo ilo kajin Grik etan Septuagint. Kar bareinwõt kõm̦m̦an oktak ñan naan ko “ke kwõj likao” ñan “ke em̦m̦an dettam̦” ilo Ekklisiastis 12:1.

Etke kar kõm̦m̦an oktak ñan jet iaan naan ko me ilo kajin Hibru rej kwal̦o̦k kõn an armej ro kõm̦m̦ane jet men (verb)? Ilo kajin Hibru, elõñ naan ko rej kõjerbali me rej kwal̦o̦k kõn an armej ro kõm̦m̦ane jet men. Jet iaan naan kein rej kaalikkar bwe men ko armej ro rej kõm̦m̦ani rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt, im jet iaaer rej kaalikkar bwe ededel̦o̦k aer kõm̦m̦ani. Ilo Baibõl̦ ko ad m̦okta, jaar kobaik jet naan ñan kaalikkar bwe men ko armej ro rej kõm̦m̦ani rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Ñan waanjoñak, jekõn kõjerbal naan kein “ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an” ak “ear etal wõt.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kar bar kõjerbal naan ko jet ñan kaalikkar ta eo armej eo ej aikuj kõm̦m̦ane ilo m̦õkaj. Jet iaan naan kein rej “lukkuun,” “aikuj,” im “ilo m̦ool.”

Ilo Baibõl̦ in ekããl, jaar julo̦ki naan kein ilo elõñ iaan eoon ko im likũti wõt ilo eoon ko me emenin aikuj ñan aer pãd. Ñan waanjoñak, ilo Baibõl̦ ko ad m̦okta, Jenesis 1:3 ear ba: “Im Anij ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an ba: ‘En meram.’” Bõtab, ejjab menin aikuj ñan kaalikkar bwe Anij el̦akkar ãliji an ba naan kein. Kõn men in, ilo Baibõl̦ eo ad ekããl, eoon in ej ba, “Im Anij ear ba.” Bõtab, ilo Jenesis 3:9, elukkuun alikkar bwe elõñ alen an kar Jeova kũri Adam. Kõn men in,  jaar likũt wõt naan ko me rej ba “wõnm̦aanl̦o̦k im kũri.” Ilo wãween in, epidodo ad mel̦el̦e kõnke eoon ko rej kõnnaan kõn ta ko armej ro rar kõm̦m̦ani, ejjab kõn ewi toon ak ñããt eo ear dedel̦o̦k aer kõm̦m̦ani. Men in ekõm̦m̦an bwe en alikkar lukkuun mel̦el̦e ko ilo kajin Hibru.

Etke elõñl̦o̦k jebta ko kar ukoti karõkier bwe ren karõkin boem̦? Elõñ jebta ko ilo Baibõl̦ kar jei ilo karõkin boem̦ ilo jeje ko jinointata. Kajin ko raan kein ekkã aer kõm̦m̦an boem̦ ekkar ñan wãween ainikien ak pel̦l̦o̦kin naan ko. Bõtab, ilo kajin Hibru, ñe rej kõm̦m̦an boem̦, rej karõki ekkar ñan wãween an naan ko ekkejel ippãn doon im oktak jãn doon. Rej karõki boem̦ ko aer ekkar ñan mel̦el̦e ko, im ejjab ekkar ñan pel̦l̦okin naan ko.

Ilo ukokin Baibõl̦ ko ad m̦okta, bokin Job im Sam rar wal̦o̦k ilo karõkin boem̦ ñan kaalikkar bwe ilo kar jeje ko jinointata, kar karõki ilo wãween in kõnke armej ro ren maroñ al ak riiti ilo el̦l̦aaj. Karõk in ear kõm̦m̦an bwe en alikkar naan ak mel̦el̦e ko raorõk im bwe en pidodo an armej ro keememeji. Ilo Baibõl̦ eo ad ekããl, bokin Jabõn Kõnnaan, Al eo an Solomon, im elõñ iaan jebta ko ilo bok ko an rũkanaan ro kar bar ukoti bwe ren karõkin boem̦. Kar karõki ilo wãween in ñan kaalikkar bwe eñin kar wãween karõkier ilo jeje ko jinointata. Ej bareinwõt kaalikkar wãween an naan im mel̦el̦e ko ie ekkejel ippãn doon im oktak jãn doon. Juon waanjoñak ej Aiseia 24:2. Kajjojo iaan l̦ain ko ilo eoon in rej kwal̦o̦k oktan armej ro me eoon in ej kwal̦o̦k kake er, im aolep l̦ain ko rej ekkejel ippãn doon ñan kaalikkar bwe Anij enaaj ekajete aolep armej rein. Eoon rot kein me kar likũti ilo karõkin boem̦ rej kaalikkar bwe armej ro rar jei eoon kein rar karõki ilo wãween in ejjab ñan baj ãliji ta ko rej ba. Rar karõki ilo wãween in ñan lukkuun kaalikkar ennaan ko jãn Anij.

Eokkõtaktak wãween an rukok Baibõl̦ ro l̦õmn̦ak kõn eoon ta ko rej aikuj likũti karõkier ilo boem̦ kõnke emaroñ jab lukkuun alikkar ñan er oktan boem̦ ko im jeje ko jet ilo kajin Hibru. Rukok ro rej kõjerbal lol̦o̦kjen̦ ilo aer pepe kõn eoon ta ko rej aikuj likũti ilo karõkin boem̦. Jet rejjab likũti eoon ko ilo karõkin boem̦ bõtab rej likũti naan ko me ekkã aer kõjerbali ilo boem̦ ko, naan ko em̦õkaj an armej ro pijaik ilo l̦õmn̦ak ko aer, naan ko rekãitoktoklimo, im naan ko rej ekkejel ippãn doon ñan lukkuun kaalikkar mel̦el̦e eo.

Ewõr juon men ekããl ilo Baibõl̦ in. Ilo jinoin aolep kajjojo bok, ewõr juon laajrak me ej kwal̦o̦k ta ko kajjojo jebta ej kõnnaan kaki. El̦aptata an men in jipañ kõj ñan jel̦ã wõn ro rej kõnnaan ilo bokin Al eo an Solomon.

Ãlikin ad kar ekkatak im etale bok lemlem im jeje ko jinointata, ewi wãween an kar men in jelõt wãween ad kõm̦m̦an oktak ñan Baibõl̦ in ekããl? Jaar kõm̦m̦ane ukokin Baibõl̦ eo ad m̦oktata jãn jeje ko n̦aetaer Hebrew Masoretic im jeje ko ilo kajin Grik an Westcott im Hort. Kõnke elõñ ekkatak im etale ko kar kõm̦m̦ani kõn bok lemlem im jeje ko jãn iien ko etto, elõñ men ko kar loi kõn lukkuun mel̦el̦ein jet iaan eoon ko ilo Baibõl̦. Elõñl̦o̦k kiiõ kaape in bok lemlem ko kar loi ilo Lom̦al̦o in Mej, im elõñl̦o̦k jeje in Grik ko rar loi im ekkatak kaki. Bareinwõt, elõñl̦o̦k kein kam̦ool ko rej kab loi jãn bok lemlem im jeje ko jãn iien ko etto, im kiiõ em̦õj aer kõm̦m̦an bwe ren wal̦o̦k ilo kampiutõr ko. Wãween in ekõm̦m̦an bwe en pidodo ad keidi oktak ko ilo jeje im bok lemlem ko ñan ad lale ta iaaer rejim̦we mel̦el̦e im jeje ko ie. Kamiti in ukok Baibõl̦ eo ad ear kortokjãn men kein ñan etale im kõm̦m̦an ekkatak kõn jet iaan eoon ko ilo Baibõl̦, im eñin unin ewõr jet oktak ko.

Ñan waanjoñak, ilo 2 Samuel 13:21 ilo ukok eo ilo kajin Grik (Septuagint), ear wõr naan kein me rej ba: “Ak ear jab kõn̦aan kõmetak bũruon Amnon l̦eo nejin, kõnke ear yokwe e, bwe ear m̦aanje eo nejin.” Ear ejjel̦o̦k naan kein ilo ukokin Baibõl̦ ko ad m̦okta kõnke rar jab pãd ilo jeje in Hibru ko (Hebrew Masoretic). Bõtab, naan kein rar pãd ilo bok lemlem ko rar loi ilo Lom̦al̦o in Mej. Eñin unin, kar kobaiki naan kein ilo Baibõl̦ eo ekããl im kar kobaiki etan Anij 5 alen ilo bokin Juon Samuel. Ãlikin ad kar ekkatak kõn jeje ko ilo kajin Grik, jaar kõm̦m̦an oktak ñan karõkin naan ko ilo Matu 21:29-31. Jaar kõm̦m̦ani jet iaan oktak ko itok jãn ad kar etale elõñ kein kam̦ool ko, ijello̦kun ad kar l̦oore juon wõt kein kam̦ool.

Erkein ej jet wõt iaan oktak ko kar kõm̦m̦ani ñan jipañ ro rej watõk Baibõl̦ in ad ãinwõt juon menin letok jãn Anij. Oktak kein rejipañ elõñ iaan rein bwe en pidodo aer riit im mel̦el̦e.