1. (1) Ta jerbal eo Anij ear lel̦o̦k ñan Adam? (2) Kajin ej juon menin letok jãn Anij. Ewi wãween an armej ro an Anij kõjerbal menin letok in?

 KAJIN ej juon menin letok jãn Jeova Anij. Ilo kar jikin kallib in Iden, Anij ear lel̦o̦k ñan Adam juon jerbal ñan n̦aetan aolep menninmour ko. Ãt ko Adam ear likũt etan kajjojo menninmour rar jejjet im wõr mel̦el̦eier. (Jenesis 2:19, 20) Jãn jinoin, armej ro an Anij rar kõjerbal kajin ñan nõbare im jiroñ ro jet kõn e. Ilo raan kein, armej ro an Anij rej bar kõjerbal menin letok in ñan kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦ bwe elõñ armej ren jel̦ã kõn Jeova.

2. (1) Ta wãween ko jilu kamiti in ukok Baibõl̦ eo ad ear l̦oore? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

² Ewõr to̦ujin ukokin Baibõl̦ ko, ak jet iaaer ejim̦we mel̦el̦e ko ie jãn ko jet. Ñan kõm̦m̦ane juon ukok in Baibõl̦ ejim̦we, kamiti in ukok Baibõl̦ eo ad ear pepe in l̦oore wãween kein jilu: (1) Kautiej etan Anij ilo aer likũti ilo aolep jikin ko rar pãd ilo jeje ko jinointata. (Riit Matu 6:9.) (2) Ukok jãn jeje ko jinointata ekkar ñan naan kõn naan, el̦aññe ekkar. Bõtab ñe ejjab, renaaj aikuj ukote ekkar ñan mel̦el̦e eo ejim̦we.  (3) Kõjerbal naan ko repidodo ñan riiti im mel̦el̦e kaki. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Riit Nihimaia 8:8, 12, UBS.) Ke kar ukote Baibõl̦ eo ad ilo elõñl̦o̦k jãn 130 kajin ko, rukok ro rar bar l̦oore ejja wãween kein jilu. Ilo katak in, jenaaj etale wãween aer kar l̦oore wãween kein jilu ñan kõm̦m̦ane Baibõl̦ eo ad ekããl (2013 revision of the New World Translation). Bareinwõt, jenaaj lale wãween an rukok ro jãn kajin ko jet l̦oore wãween kein jilu.

3, 4. (1) Ia eo jemaroñ loe lõta ko 4 ilo kajin Hibru me rej jutak kõn etan Anij? (2) Ta eo elõñ ro rar ukote Baibõl̦ eo rar kõm̦m̦ane ñan etan Anij?

³ Etan Anij ej wal̦o̦k ilo lõta ko 4 ilo kajin Hibru me rej n̦aetaer Tetragrammaton. Jemaroñ loi lõta kein emãn ilo elõñ jeje in etto ko ilo kajin Hibru, ãinwõt bok lemlem ko me kar loi ilo Lom̦al̦o in Mej (Dead Sea Scrolls). Jemaroñ bar loi ilo kaape in bok ko ilo kajin Hibru me kar ukoti ñan kajin Grik (Septuagint). Rar kõm̦m̦ani kaape kein 200 iiõ ko m̦okta jãn Kũraij im 100 iiõ ko ãlikin Kũraij. Elõñ armej el̦ap aer bwilõñ ñe rej loe bwe elõñ alen an kar wal̦o̦k etan Anij ilo kaape ko jãn iien ko etto.

⁴ Ealikkar bwe etan Anij eaikuj in kar pãd ilo Baibõl̦ eo. Bõtab, elõñ ukokin Baibõl̦ ko rejjab kõjerbal etan Anij. Ñan waanjoñak, ilo kar 1950 eo, kar kõjjel̦ã kõn ukokin Baibõl̦ eo ad me kar ukote bok ko jãn Matu ñan Revelesõn. Ruo iiõ tokãlik, ear bar wal̦o̦k juon Baibõl̦ ekããl (Revised Standard Version) jãn bar juon doulul. Ukok in ej itok jãn ukok eo etan American Standard Version jãn iiõ eo 1901. Ilo ukokin Baibõl̦ in ilo kar iiõ eo 1901, kar kõjerbal etan Anij. Bõtab, ke rar kõm̦m̦an oktak ko ñan ukokin Baibõl̦ in ilo iiõ eo 1952, rar jol̦o̦k etan Anij. Etke? Kõnke ro rar ukote Baibõl̦ in rar ba bwe “ejjab jim̦we” ñan kõjerbal etan Anij. Elõñ ukok ko ilo kajin Pãlle ekoba kajin ko jet rej kõm̦m̦ane ejja men in wõt.

5. Etke eaorõk ñan likũt etan Anij ilo Baibõl̦ eo?

⁵ Eaorõk ke bwe rukok ro ren kobaik etan Anij ilo ukokin Baibõl̦ ko? Aet! Juon eo elukkuun jel̦ã ukok ej aikuj in jel̦ã kõn kõn̦aan eo an juon rijeje bok kõnke men in enaaj jelõt wãween an ukot bok eo. Baibõl̦ eo ej an Jeova im ekõn̦aan bwe armej ro ren jel̦ã kõn etan. Elõñ eoon ko ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k bwe etan Anij el̦ap an aorõk im jej aikuj in kautieje. (Exodus 3:15; Sam 83:18; 148:13; Aiseia 42:8; 43:10; Jon 17:6, 26; Jerbal 15:14) Jeova ear kõm̦akũt rijeje Baibõl̦ ro bwe ren likũt etan elõñ to̦ujin alen ilo jeje ko jinointata. (Riit Ezekiel 38:23.) Kõn men in, ñe rukok ro rej jol̦o̦k etan Anij, mel̦el̦ein bwe rejjab kautiej Jeova.

6. Etke kar kobaik etan Anij 6 alen ilo Baibõl̦ eo ad me kar kõm̦m̦an oktak ko ñane?

⁶ Rainin, elõñl̦o̦k kein kam̦ool ko rej kaalikkar bwe jej aikuj likũt etan Jeova ilo Baibõl̦. Baibõl̦ eo ad ekããl kiiõ me rar kõm̦m̦an oktak ko ñane ej wal̦o̦k etan Anij 7,216 alen. Ilo Baibõl̦ in ekããl, 6 alen an lõñl̦o̦k etan Anij jãn kar ukokin Baibõl̦ eo ad m̦okta. Unin ad kar kobaik l̦alem iaaer ej kõnke rar pãd ilo bok lemlem ko me kar loi ilo Lom̦al̦o in Mej. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Eoon kein l̦alem repãd  ilo bokin 1 Samuel 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Im eoon eo kein kajiljino ej pãd ilo Ri Ekajet 19:18. Unin ad kar kobaik etan Anij ilo eoon in ej kõnke rar bar lukkuun etale kaape in jeje ko jãn iien ko etto im loe bwe ear pãd etan Anij ie.

7, 8. Ta mel̦el̦ein ãt in Jeova?

⁷ Kũrjin ro rem̦ool rej lukkuun kile bwe eaorõk ñan mel̦el̦e kõn etan Anij. Mel̦el̦ein etan ej “Enaaj Erom Jabdewõt Men Ej Aikuj Erom.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ilo kar m̦okta, ekkã an bok ko ad kwal̦o̦k mel̦el̦ein etan Anij ilo aer kõjerbal Exodus 3:14 me ej ba: “ÑA EO, ÑA E.” Ukokin Baibõl̦ eo ad ilo 1984 eo, ear kwal̦o̦k mel̦el̦ein etan Anij ilo an ba bwe Jeova ej kõm̦m̦an bwe e make en erom jabdewõt men ej aikuj erom ñan kajejjet kallim̦ur ko an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, Baibõl̦ eo ad ekããl kiiõ ej kõmel̦el̦eik etan Anij ilo an ba: “Meñe mel̦el̦ein ãt in Jeova ej kitibuj mel̦el̦e in, ejjab mel̦el̦ein bwe eñin ej aolepen mel̦el̦ein etan Anij. Mel̦el̦ein etan Anij ej bar kitibuj men ko ej kõm̦m̦ani ñan menin kõm̦anm̦an ko an im men ko ej kõm̦m̦ani bwe en jejjet karõk ko an.” (Bar lale bok eo Kein Jipañ ñan Katak Naanin Anij ilo peij 5.)

⁸ Jeova ej kõm̦m̦an bwe menin kõm̦anm̦an ko an ren erom jabdewõt men ekõn̦aan bwe ren erom. Ñan waanjoñak, Anij ear kõm̦m̦an bwe Noa en erom rũkaam̦tõ ñan kalõk wa eo, Bizalel en erom juon rijerbal ekapeel, Gideon en erom juon rũttarin̦ae eperan, im Paul en erom juon mijinede. El̦ap an aorõk mel̦el̦ein etan Anij ñan rũkarejar ro an. Eñin unin kamiti in ukok Baibõl̦ eo ad ear likũt etan Anij ilo ukokin Baibõl̦ eo ad.

9. Etke eaorõk bwe en wõr ukokin Baibõl̦ eo ad ilo kajin ko jet?

⁹ Elõñl̦o̦k ukokin Baibõl̦ ko rej jol̦o̦k etan Anij im likũti naan in “Irooj” ak etan anij ko aer. Eñin ej juon iaan un ko Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko rej kile bwe ej aikuj wõr juon ukokin Baibõl̦ me ej kautiej etan Anij. Rej kile bwe elukkuun aorõk ñan an wõr ukokin Baibõl̦ rot in ñan armej ro jãn aolep kajin. (Riit Malakai 3:16.) Kiiõ, em̦õj ukote Baibõl̦ eo ad ilo elõñl̦o̦k jãn 130 kajin ko. Ukokin Baibõl̦ in ad ej kautiej etan Jeova.

10, 11. Etke ear jab pidodo ñan ukote Baibõl̦ eo ad ñan kajin ko jet?

¹⁰ Ear jab pidodo ñan ukote Baibõl̦ eo ad ñan kajin ko jet. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ in Pãlle eo ad ear kõjerbal naanin Hibru eo “Sheol” ilo Ekklisiastis 9:10 im eoon ko jet. Ebar pãd naan in ilo ukokin Baibõl̦ ko jet ilo kajin Pãlle. Meñe ãindein, ak ear pen ñan aer ukote naan in ñan kajin ko jet kõnke armej ro rejjab jel̦ã kõn naanin Hibru in. Ejjab pãd naan in ilo tũkjinede ko aer im jet rej l̦õmn̦ak bwe naan in ej jitõñl̦o̦k ñan juon jikin. Kõn men in, kar kamãlim rukok ro bwe ren ukote naanin Hibru eo “Sheol” im naanin Grik eo “Hedis” ñan “Lõb.” Eñin ej ukok eo ejim̦we im ealikkar.

¹¹ Naanin Hibru im Grik ko ñan naan eo “an” ear bar pen ñan ukote ñan jet kajin ko. Ilo kajin kein, naan in “an” ej jitõñl̦o̦k ñan juon jetõb me ej weaakl̦o̦k jãn ãnbwinnin juon armej ñe emej. Bwe armej ro ren jab pok kõn mel̦el̦e in, kar kamãlim rukok ro bwe ren ukote naan in  “an” ekkar ñan mel̦el̦e eo ilo kajjojo eoon. Mel̦el̦e kein repãd ilo kõmel̦el̦e ko itulikin Baibõl̦ in katak eo ad ekilep (Reference Bible). Elõñ mel̦el̦e ko kõn naanin Hibru ko im Grik ko rar likũti ilo kõmel̦el̦e ko itulal̦ ilo Baibõl̦ kõnke en pidodo ñan riiti im mel̦el̦e eoon ko.

12. Ta jet iaan oktak ko rar kõm̦m̦ani ñan ukokin Baibõl̦ eo ad ekããl? (Bar lale katak eo “Baibõl̦ eo Ad Ekããl me Kar Kõjjel̦ã Kake ilo 2013 Eo New World Translation” ilo bok in.)

¹² Kajjitõk ko jãn rukok ro rar bar kaalikkar bwe ewõr jet naan ko ilo Baibõl̦ eo ad me armej remaroñ pok kaki. Kõn men in, ilo kar Jeptõm̦ba 2007 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ear kamãlim bwe ren kõm̦m̦an oktak ko ñan Baibõl̦ eo ad ilo kajin Pãlle. Ilo iien in, kamiti in ukok Baibõl̦ eo ad ear etale elõñ to̦ujin kajjitõk ko jãn rukok ro. Rar julo̦ki naanin Pãlle ko jãn iien ko etto im likũt naan ko me armej in raan kein remel̦el̦e kaki. Rar jab ukot mel̦el̦e ko ilo eoon ko bõtab rar kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ñan ad riit im mel̦el̦e. Ukokin Baibõl̦ eo ad ilo kajin ko jet rar bar jipañ ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aer kar kõm̦m̦an oktak ko ñan Baibõl̦ eo ad ekããl ilo kajin Pãlle.​—Jabõn Kõnnaan 27:17, UBS.

13. Ta l̦õmn̦ak eo an elõñ kõn Baibõl̦ eo ad ekããl?

¹³ Ta l̦õmn̦ak eo an elõñ kõn ukokin Baibõl̦ eo ad ekããl ilo kajin Pãlle? Elõñ to̦ujin lõta ko ro jeid im jatid rar jilkinl̦o̦k ñan ra eo ad el̦ap ilo Brooklyn, New York ñan kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn Baibõl̦ in ekããl. Elõñ rej bõk ejja l̦õmn̦ak in an juon jeid im jatid kõrã ke ear je im ba: “Baibõl̦ eo ej ãinwõt juon tõptõp me eobrak kõn dekã ko raorõk. Ilo am̦ riiti Baibõl̦ in ekããl ej ãinwõt ñe kwõj lukkuun etale juon dekã eaorõk im bwilõñ kõn jekjekin, kõl̦arin, im aiboojojin. Epidodo ñan mel̦el̦e eoon ko im men in ejipañ eõ bwe in epaakel̦o̦k Jeova, eo ej ãinwõt juon jemãn me ej likũt pein ioon aera im riiti tok naan kein an rekaenõm̦m̦an ñan eõ.”

14, 15. Ta l̦õmn̦ak ko an ro jet kõn ukokin Baibõl̦ eo ad ilo kajin eo aer make?

¹⁴ Armej ro me rej kõnono kajin ko jet rej bar kam̦m̦oolol kõn ukokin Baibõl̦ eo ad ilo kajin eo aer. Juon l̦al̦l̦ap jãn Sofia,  ilo aelõñin Bulgaria, ej kwal̦o̦k kõn ukokin Baibõl̦ eo ad ilo kajin eo an. Ej ba: “Elõñ iiõ in aõ riit Baibõl̦, ak ijjañin kar riiti juon ukokin Baibõl̦ me epidodo ñan mel̦el̦e im em̦õkaj an tõpar bũruon armej.” Bareinwõt, juon jeid im jatid kõrã jãn Albania ear ba: “El̦ap an em̦m̦an im alikkar Naanin Anij ilo kajin Albania! El̦ap ad jeraam̦m̦an bwe Jeova ej kõnono ñan kõj ilo kajin eo ad make!”

¹⁵ Ilo elõñ aelõñ ko, elukkuun l̦ap on̦ãn Baibõl̦ im pen ñan ellolo. Ej juon jeraam̦m̦an ñe ewõr am̦ Baibõl̦! Juon ripoot jãn Rwanda ej ba: “Ium̦win elõñ iiõ, armej ro me ro jeid im jatid rar katak Baibõl̦ ippãer rar jab maroñ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko kõnke ear ejjel̦o̦k aer Baibõl̦. Ejabwe jããn ippãer ñan wia aer Baibõl̦ jãn kabuñ ko. Bareinwõt, ekkã aer jab mel̦el̦e kõn jet iaan eoon ko ilo ukokin Baibõl̦ kein im men in ekõm̦m̦an bwe en pen aer wõnm̦aanl̦o̦k.” Ke ear wõr ukokin Baibõl̦ eo ad ilo juon iaan kajin ko ilo Rwanda, juon baam̦le me ewõr 4 nejier jo̦dikdik ej ba: “El̦ap ammim kam̦m̦oolol Jeova im rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt kõn Baibõl̦ in. Kõm jerata im ejjel̦o̦k ammim jããn ñan wia Baibõl̦ ñan kõm kajjojo. Bõtab, kiiõ kõmij aolep kajjo Baibõl̦. Kõmij riiti Baibõl̦ eo aolep raan ippãn doon ñan kwal̦o̦k ammim kam̦m̦oolol Jeova.”

16, 17. (1) Ta eo Jeova ekõn̦aan ñan armej ro an? (2) Ta eo jen peek ippãd make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁶ Ilju im jekl̦aj, enaaj wõr ukokin Baibõl̦ eo ad ekããl ilo elõñl̦o̦k kajin ko. Setan ej kajjioñ kabõjrak jerbal in, ak jejel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan bwe aolep armej ro an ren roñjake an kõnnaan ñan er ilo kajin eo ealikkar im epidodo ñan aer mel̦el̦e kake. (Riit Aiseia 30:21.) M̦õttan jidik, “lal̦ enaaj obrak kõn jel̦ã Jeova ãinwõt dãn ko rej kobrak lo̦jet.”—Aiseia 11:9.

¹⁷ Jen peek ippãd make ñan kõjerbal jabdewõt menin letok jãn Jeova, ekoba ukokin Baibõl̦ eo ad ekããl me ej kautiej etan. Kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõnnaan waj ñan kwe aolep raan ikijjeen naan ko an ilo Baibõl̦. Epojak in lukkuun roñjake aolep jar ko ad. An Jeova kõnnaan tok ñan kõj im ad jar ñane enaaj jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien. Bareinwõt, yokwe eo ad ñane enaaj l̦apl̦o̦k wõt.​—Jon 17:3.