Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Etke Baibel eo Ekeie ñõn Ran Kein Ar

Etke Baibel eo Ekeie ñõn Ran Kein Ar

Etke Baibel eo Ekeie ñõn Ran Kein Ar

‘Jeje ko otemjej emwij letok kin kakõrmol an Anij . . . kin katakin armij.’​—2 TIMOTE 3:​16.

JEN ien ko etto, Baibel eo ear kamakit elõñ armij jen kajjojo ailiñ ko bwe ren ukot mour ko air ñõn juõn mour emõn. Eon eo ej walok itulõñ ej kemelele unin Baibel eo ekeie, ej kinke nan ko ie rej an Anij. Meñe armij ro rar je Baibel eo ak ej kwalok lemnok ko an Anij ñõn kij. Ilo Baibel eo ej ba: “Armij r’ar konono jen Anij, kin an Jitõb Kwojarjar kokononoik ir.”​—2 Piter 1:​21.

Baibel eo ej juõn buk ekeie ñõn tel kij ilo ruo wãwen ko. Mokta, ej letok juõn lemnok emol kin ta ko rej kõmõn an juõn armij lo juõn mour elemõnõnõ. Ken karuo, ekajur im emaroñ kamakit armij ro ñõn kõmõn oktõk ko ñõn air lo juõn wãwen mour emõn. Jen etale wãwen kein ruo.

Bõk Juõn Lemnok Ejime kin Mejenkajik ko Rekeie

Ilo Baibel eo, Anij ej kalimur: “I naj kajelaik yuk im katakin yuk ilo ial eo kwo naj etal ie: I naj bebeik yuk ke meja ej lo yuk.” (Sam 32:8) Ilo ijin Anij ejjab baj kejelãik kij ak ej katakin kij kin ta eo jej aikwij kõmõne. Ñe jej jela im jibarek mejenkajik ko eor tokjeir, men in enaj kejbãrok kij jen ar kokkure ien ko ar ilo ar jibarek mejenkajik ko ejelok tokjeir.

Ñõn wanjoñok, elõñ rej kõmõn mejenkajik ko me rej kõmõn air buñbuñ ak mweie. Elõñ buk ko rej kemelele kin wãwen an armij ro maroñ kõmõne men in ilo air kwalok bwe remeletlet lok jen armij ro jet. Ak ilo ijo turãjet, Baibel eo ej jiroñ kij: “Men eo dri turin ej junmare juõn armij . . . [ej] men bata im einwõt kõñ kõto.” “Eo ej yokwe silver, e jamin mãt kin silver.” (Ekklisiastis 4:4; 5:​10) Nan in kakabilek in ekeie ke ñõn kij ranin?

Ñõn kwalok juõn wanjoñok kin wãwen nan in kakabilek in jen Baibel ej keie, jen etale juõn bwebwenato kin juõn eman jen Japan, etan Akinori. Meñe ear jelmae elõñ aituerõk ko, Akinori ear tõbar mejenkajik eo an ñõn kadrioijlok jen juõn university ebuñbuñ im bõk juõn jerbal eutiej. Men otemjej rar lukkun emõn ñõn Akinori, bõtab meñe ear lo tõbrõk ear jab tellok e ñõn an lo mõnõnõ. Jen an eindrein, kin an mõk im inebata, men kein rar kokkure ejmour eo an. Ro mõtõn ilo jikin jerbal eo an rar jab kanuij kainemõn e. Kin an buromõj, ear erom dri karek im ear lemnok in mõn e mõke. Tokelik, ear jino katak Baibel iben Dri Kennan ro an Jeova. Men ko ear katak kaki rar ukot lemnok eo an kin ta eo ej lukkun aurõk ñõn mour. Ejjabto tokelik, nañinmij ko an rar jino jokolok. Jen an utiej buruen im kabukot kõnan ko an mõke, Akinori ear lo tokjen ta eo Baibel eo ilo buk in Jabõn Kennan ej ba: “Buru e ainemõn, ej mour ñõn kõniekin.”​—Jabõn Kennan Ko 14:30.

Ta mejenkajik eo kwoj lemnok ej mõke wõt keie ñõn mour an juõn armij? Ta tõbrõk eo enaj lukkun kamõnõnõik yuk? Ej ke kin mour in mare eo elap tõbrõk ie? Ak ej ke ñõn jibõñ ajiri ro nejõm jibarek juõn mour emõn? Ejaak jimjera ikõtam im ro jet ke? Lo lõñliñ ke ilo mour? Aolep mejenkajik kein remõn. Ilo mol, Baibel eo ej rejañ kij ñõn jibarek men kein bõtab rejjab unleplep in mour eo ar. Kin an Baibel eo keie, ej jitõñlok ñõn ki eo ñõn ar lo juõn mour elemõnõnõ, ke ej ba: “Kwon kautiej Anij im kabuñ ñõne, im kwon bokake kien ko an, kinke eñin unin an kar Anij kõmõnmõn kij armij.” (Ekklisiastis 12:13, UBS) Elañe jej likjõp in kajejit kien in, mour enaj ejelok tokjen ñõn kij, jeban buñburu kin mour im jenaj ebwer. Ilo okõtõn men in, Baibel eo ej kalimuri kij: “Eo ej liki Jeova, e jerammõn.”​—Jabõn Kennan Ko 16:20.

Wãwen an Baibel eo Ukot Mour ko an Armij

Dri jilik Paul ear je nan kein: “Nan in Anij ej mour im jerbal wõt.” Einwõt juõn jãji ruo mejen, emaroñ jelet lemnok im bebe ko remũlõl an armij. (Dri Hibru 4:​12) Joñõn kajurin Baibel eo emaroñ ukot wãwen mour an armij ro kinke ej jibõñ ir ñõn kile likjõp ko air mõke im jab watõk ir einwõt ro rewãnik. Ro emõn burueir, renaj kile bwe rej aikwij kajime mour ko air. Ñõn wanjoñok, ikijen Dri Kristian ro mokta ilo congregation eo ilo Korint, kar mokta rar dri kwot, dri karek, dri ejej, im ro eierwõt, Paul ear ba: “Jet iami rar eindrein. Ak emwij karreoik kom . . . kin Jitõbõn adwõj Anij.” (1 Dri Korint 6:​9-11, UBS) Jitõb kwojarjar eo an Jeova ej jerbal wõt ilo ran kein einwõt kar mokta, im emaroñ kamakit armij ro ñõn kõmõn oktõk ilo mour ko air.

Mario, juõn eman jen ailiñ in Europe, ear lukkun lej, ear kõbatat im wia kake marijuana. Juõn ien ke juõn bolijmãn ear bõki uno ko rekajur jen e, ear lukkun illu im ear mõn bolijmãn eo kab kokkure wa eo waan. Bareinwõt, Mario ejañin or an jerbal im ear lap an muri. Ke ear kile bwe ejjab maroñ kamarmire abañ ko an, ear jino errã ñõn katak Baibel. Ke ear wõnmanlok ilo an katak, Mario ear kajime mwilin, bwijrõk jen an kajerbal im wia kake uno ko rekajur im jolok an lej. Ro me rar jela kain armij rot e kar mokta rar lukkun bwilõñ im rej kajitõk iben, “Lukkun kwe ne ke, Mario?”

Ta eo ear kamakit Akinori im Mario ñõn ukot mour ko airro im lo juõn mour elemõnõnõ? Ealikar ej jelalokjen eo an Anij ikijen air katak Baibel eo. Anij wõt emaroñ letok nan in jiroñ ko rekeie jej aikwiji ñõn lo juõn mour elemõnõnõ kiõ im ñõn bõk juõn kejatdrikdrik ñõn mour in drio ilo mour eo ej ber iman. Jeova Anij ej einwõt Jemer im ej konono ñõn kij ikijen Baibel eo: “Kwon roñjake, O nejiõ, im bõk nan ko aõ; inem yiõ ko in am mour re naj lõñ. . . . Ñe kwoj etetal, jetñakin neõm re jamin karu; im elañe kwoj etõr, kwo jamin jebebep. Kwon kanuij bõk katak; en jab illok jen kwe: kwon drebij e; bwe ej am mour.” (Jabõn Kennan Ko 4:​10-​13) Ejelok juõn nan in kakabilek emõnlok jen nan in tel eo jej bõk jen Dri Kõmõnmõn eo ar.

[Bo̦o̦k/Pija eo ilo peij 7]

Nan in Kakabilek ko Rekeie ñõn Ran Kein Ar

Baibel eo ej letok katak ko rekeie ñõn tel kij ilo wãwen mour otemjej. Erkein ej jet iair:

Drebij juõn kõtan emõn iben ro jet

“Inem men otemjej jabrewõt komij kõnan bwe armij ren kõmõnmõn ñõn kom, en ein drein ami kõmõnmõn ñõn ir.”​—Matu 7:​12.

“Eo ej eriktata ibemi otemjej, e in elap.”​—Luk 9:​48.

“Komin lorlok kajijõtarmij.”—Dri Rom 12:13.

Anjo ion mwil ko renana

“Kwon etetal iben ro dri meletlet, inem kwo naj meletlet; a eo ej komao iben ro dri bwebwe, e naj jorran kake.”​—Jabõn Kennan Ko 13:20.

“Kwon jab kobalok ibben ro elab air idrak wine.”​—Jabõn Kennan Ko 23:20, UBS.

“Kwon jab jeraik juõn armij e lulu.”—Jabõn Kennan Ko 22:24.

Ejaake juõn mour in mare ekajur

“Jabrewõt iami en yokwe lio belen im einwõt e; im bareinwõt lio en mijõk leo belen.”​—Dri Epesõs 5:​33.

“Komin kõnõk buruen tiriamo, joij, etã buru, inimõn, jejanunoij; im komin meamiwõr ñõn dron, im jeorilok nana jen dron.”​—Dri Kolosse 3:​12, 13.

Jibõñ ajiri ro

“Kwon kibel juõn ajiri ilo ial eo en etal ie, im ñe e ridto e jamin illok jen e.”—Jabõn Kennan Ko 22:6.

“Ro jemeir, komin jab biuktõke ro nejimi ñõn illu: a komin kakajiririik ir ilo kaje im kowe an Iroij.”​—Dri Epesõs 6:4.

Jab akwail

“Nan in uak e joij, ej kajeorlok illu; a nan e bin, ej biuktõki illu aitok.”​—Jabõn Kennan Ko 15:1.

“Komin kwalok ami mõnõnõ in kautiej dron.”​—Dri Rom 12:10, UBS.

Meñe ibwiljin ro mõtar, ejelok biuktõk ikõtar elañe jej je bebe ko ar. Kin men in dri korijer eo an Anij, Jeremaia, ear je nan kein: “Iar saini paper in kamol ke iar wiaiki bũdrej eo, im sili iman mejen ri kamol ro, im iar bauni money ko ilo kein baun eo.”​—Jeremaia 32:​10, UBS.

Kadrek lemnok ko rejime

“Jabrewõt men ko remol . . . re jime, . . . emõn air buñbuñ; elañe eor emõn, im elañe eor nebar, komin lemnok kin men kein.”​—Dri Pilippai 4:8.

Baibel eo ej ba bwe enana ñõn bõk lemnok ko renana im ej kananaik ro rej “aol im lotan.” Ej ba: “lõñliñ ilo kejatrikrik.”​—Jud 4, 16; UBS, Dri Rom 12:12.

Jerbali eon kein rekeie ejjab kamaroñ kij ñõn lo ainemõn im jokõne kiõ wõt ak enaj bareinwõt jibõñ kij ñõn bokake kien ko an Anij im bõk jerammõn jen e. Baibel eo ej ba: “Ro remõn re naj jolit ene eo, im jokwe iloan ñõn in drio.”—Sam 37:29.

[Pija ko ilo peij 5]

Akinori ke ear jerbal ilo jikin jerbal eo an (ituanmiñ) im lio iben rej mõnõnõ in kwalok nan ranin