Mweiuk ko Me Rej jen Anij
Mweiuk ko Me Rej jen Anij
ELAÑE kwoj tiljek wõt ñõn Anij, enaj ke kejerammõn yuk kin mweiuk ko? Bwelen, bõtab emaroñ jab kin kain mweiuk ko kwoj kõtõmene kaki. Lemnok kin Meri, jinen Jisõs. Enjel Gebriel ear weaklok ñõn e im ba bwe Anij ‘ear kejerammõn’ e im bwe enaj keutak eo Nejin Anij. (Luk 1:28, 30-32) Bõtab, liin ear jab mweie. Ke Meri ear katok kin juõn menin jortak elikin an keutak Jisõs, ear katok kin “ruo jinlab in mule ak ruo jindrik in bao,” me ear mõnit bwe armij ro rejeramel ren katok kaki ñõn Jeova.—Luk 2:24, UBS; Liv. 12:8.
Kin an kar Meri jeramel, ear ke melelen bwe Anij ear jab kejerammõn e? Ilo okõtõn, ke ear lolok Elisabet, lio nukin, “Elizabeth ear obrak kin Jitõb Kwojarjar, im ear kalab ainikien im ba, ‘Kwo jerammõn ian kõrã otemjej! Ejerammõn ine in lojeõm!’” (Luk 1:41, 42, UBS) Meri ear bõk jerammõn eo ñõn erom jinen Jisõs, eo ej Nejin Anij ejitenburu.
Jisõs mõke ear jab juõn armij emweie. Ear jab baj lotak wõt ilo juõn jikin etã, im drik im ridtolok ilo juõn baamle ejeramel ak ear jeramel ilo aolepen mour eo an ke ear ber ion lõl. Juõn ien ear jiroñ juõn eman me ear kõnan erom dri kaloran: “Kiru jakol ko eor roñ air, im bao in mejatoto eor ileir: a Nejin armij ejelok jikin An kababu bõran.” (Luk 9:57, 58) Meñe eindrein, men eo Jisõs Kraist ear kõmõne ilo an kar itok ñõn lõl, ear kamaroñ dri kalor ro an ñõn jolit elõñ mweiuk ko. Dri jilik Paul ear je: “E ar erom jeramel kin kom, bwe komin mweie kin An jeramel.” (2 Dri Korint 8:9) Kain mweiuk rõt ko Jisõs ear lilok ñõn ro dri kaloran? Im ta kin ranin?
Kain Rõt Mweiuk Ko?
Mweiuk ekkã an juõn menin kabañ tõmak, kinke juõn armij emweie emaroñ liki mõnni ko an jen an liki Anij. Jisõs ear ba: “Ekanuij bin an ri mweie dreloñ ilo Ailiñ in Anij!” (Mark 10:23, UBS) Inem, alikar bwe mweiuk ko Jisõs ear lilok ñõn dri kalor ro an rar jab kitibuj jããn.
Ilo mol, enañin aolep jarlepju in dri Kristian ro ilo ebeben eo kein kajuõn rar jeramel. Ke juõn eman me ear kirro jen ke ear lotak, ear kajitõk mõnni, Piter ear uak: “Ejelok silver ak gold iba; a men eo eor iba, ij lewoj ñõn yuk: Ilo etan Jisõs, dri Nazeret, kwon jutõk im etal!”—Jerbal 3:6.
Nan ko an dri kalor Jemes rej bareinwõt kalikar bwe enañin aolepen congregation eo an dri Kristian ro ear koba in armij ro rejeramel. Ear je: “Komin roñjake, ro jãtiõ im jitenburu; Anij e ar jab kãlet ro dri jeramel i lõl ke, bwe ren dri mweie kin tõmak, im dri jolit in ailiñ eo, E ar muri kake ñõn ro rej yokwe E?” (Jemes 2:5) Bareinwõt, dri jilik Paul ear bar ba bwe ejjab lõñ “ro rar meletlet,” ak lap air “maroñ” ak “utiej iman mejen armij” kar kir ir ñõn erom mõtõn congregation eo an Kristian.—1 Dri Korint 1:26, UBS.
Elañe mweiuk ko Jisõs ear lilok ñõn dri kalor ro an rar jab ilo kõniek, kain mweiuk rõt ko ear lilok ñõn ir? Ilo juõn letter me Jisõs ear jilkinlok ñõn congregation eo ilo Reveles̃õn 2:8, 9) Meñe dri Kristian ro ilo Smõrna rar jeramel, rar jolit mweiuk ko elaplok air aurõk jen silver im gold. Rar mweie kin tõmak im tiljek eo air ñõn Anij. Tõmak eaurõk kinke “jab ir otemjej rej tõmak.” (2 Dri Tessalonika 3:2) Ro me ejelok air tõmak ilo mol rejeramel iman mejen Anij.—Reveles̃õn 3:17, 18.
Smõrna, ear ba: “I jela am jorran im jeramel (a kwoj mweie).” (Mweiuk ko Me Rej Waloktok jen Tõmak
Bõtab, ilo wãwen it ko tõmak ekanuij in aurõk? Ro me rej tõmak ilo Anij rej lo tokjen “mweiuk in joij eo An, kab An meanwõr.” (Dri Rom 2:4) Rej bareinwõt lo lõñliñ bwe emwij “jolok nana ko” air kin air tõmak ilo katok in binmour eo an Jisõs. (Dri Epesõs 1:7) Bareinwõt, eor ibeir meletlet eo me “nan eo an Christ” ej bõktok ñõn ro eor air tõmak. (Dri Kolosse 3:16, UBS) Ke rej jar ñõn Anij kin tõmak, “ainemõn jen Anij, eo ej elã jen jela otemjej” ej kejbãrok burueir im lemnok ko air, im bõktok ñõn ir jokõne im mõnõnõ.—Dri Pilippai 4:7.
Kobalok iben tokjen kein aolep, ro rej likit air tõmak ilo Anij ikijen Nejin, Jisõs Kraist, eor ibeir kejatrikrik eo eaibujuij kin mour in drio. Ebuñbuñ nan ko an Jisõs Jon 3:16, UBS) Kejatrikrik in eaurõk ej kajurlok ñe juõn ej bõk jelalokjen eo kin Jemen im Nejin, kinke Jisõs ear bareinwõt ba: “Im men in mour in drio, bwe ren jela Kwe juõn wõt Anij emol, im Jisõs Kraist, eo Kw’ar jilkintok.”—Jon 17:3.
Kraist: “Joñan an Anij yokwe lõl, ear letok Nejin eo ej make wõt, bwe jabdrewõt eo ej tõmak ilo e en jab jako, ak en mour indrio.” (Meñe jerammõn ko jen Anij elap wõt air ekkeijaklok ñõn kõtan eo ar iben Anij, jej bar bõk tokjen ilo iñjake im ilo kõniek. Ñõn wanjoñok, lemnok kin Dalídio jen ailiñ in Brazil. Mokta jen an kar bõk jelalokjen eo emol kin karõk eo an Anij, ear juõn armij ekarekrek. Men in ear kanuij kejorran kõtan eo an iben baamle eo an. Bareinwõt, ear iion abañ kin jããn. Inem ear jino katak Baibel eo iben Dri Kennan ro an Jeova im lo juõn oktõk ekabwilõñlõñ.
Men ko Dalídio ear katak jen Baibel rar tel e ñõn jolok mõnit ko an renana. Joñõn an kar wõnmanlok ilo an mour ekkar ñõn jelalokjen eo jen Baibel, ear ba, “Ikin etal jen mõn karek ñõn mõn karek, kiõ ij etetal jen im ñõn im.” Tokelik, ear likit bwe jerbal in kwalok nan kin nan in Anij en jerbal eo moktata ilo mour eo an. Oktõk in ear kõmõne ear jab baj kakõmõnmõnlok wõt ejmour eo an ak bareinwõt kin abañ eo an kin jããn. Dalídio ear ba: “Mõnni ko me ikin juloki ñõn irak dren in karek, ij kiõ kajerbali ñõn jibõñ ro rej ber ilo aikwij ak wiaiki men ko ij aikwiji.” Lein ear bareinwõt or ro mõtõn remol ikijen an kõmao iben armij ro me rej bõk ejja lemnok eo wõt kin wãwen an Anij watõk men ko. Dalídio kiõ ej lo ainemõn im jokõne elaplok jen mokta jen an kar jela kin Anij.
Jen etale bar juõn wanjoñok kin juõn eo me mour eo an ear emõnlok kin an kadreklok an tõmak ilo Jeova Anij, ej bwebwenato eo kin Renato. Ñe kwoj loe an mõnõnõ im mejen ettõñdikdik ranin, ebin ñõn tõmak bwe eor un ko iben ñõn iñjake rõt in kinke ear nana air kõmõn ñõn e. Ke ear juõn niñniñ ej kab lotak wõt, jinen ear jolok e. Kar likit e ilo juõn bãg iomin juõn jea aitok, im ekurar im mao enbwinin im men eo kijen ear etoto wõt iben. Ruo kõra rar etetal im lo an bãg eo iomin jea eo emakõtkit. Ilo jinoin, rar lemnok bwe juõn armij ear likit juõn kuuj ilo ijo. Ke rar lo bwe ear juõn niñniñ ej kab lotak wõt, rar mõkõj im bõklok e ñõn juõn aujpitõl ebak bwe ren kamarmir e.
Juõn ian kõra ro ear juõn ian Dri Kennan ro an Jeova, im ear ba kin niñniñ eo ñõn Rita, bar juõn Dri Kennan ro an Jeova. Elõñ alen ke Rita ear keutak, niñniñ ko nejin rar lotak tok im mij, im eor juõn wõt nejin ledrik. Ear lukkun kõnan juõn nejin ladrik, inem ear beek ñõn kakajiririik Renato.
Rita ear kennanik Renato jen ke ear drik bwe ejjab lukkun jinen. Bõtab ear lale e ilo yokwe im joij im kate joñõn wõt an maroñ ñõn katakin e kin unin kien ko ilo Baibel. Ke ear ridtolok, ear jino or an itoklimo kin Baibel eo. Kamolol eo an kin wãwen eo ekabwilõñlõñ kar lomoren mour eo an ear bar edreklok. Mejen rej obrõk kin dren in kemjalal ien otemjej ej riiti nan ko an dri jeje sam eo Devid: “Bwe jema im jinõ r’ar illok jen ña, a Jeova e naj bõk iõ.”—Sam 27:10.
Ke kamolol eo an kin aolep men ko Jeova ear kõmõni ñõn e ear elaplok, Renato ear
baptais ilo 2002 im ilo yiõ eo tok juõn ear likit bwe jerbal in kwalok nan en jerbal eo moktata ilo mour eo an. Ñõn kiõ ejjab jela wõn lukkun jemen im jinen im bwelen eban jela kajeir. Bõtab, Renato ear kile bwe juõn ian menin letok ko rekanuij aurõk me ear loi ej an kar jela im tõmak Jeova einwõt juõn jemen elap an yokwe im kea.Bwelen kwoj lukkun kõnan bwe en or juõn am kõtan ebak iben Anij me emol an naj kejerammõn mour eo am. Ebellok ien ñõn aolep ro remweie im jeramel jimor ñõn bõk juõn jimjera rõt in iben Jeova Anij im Nejin, Jisõs Kraist. Emaroñ jab kõmõn bwe kwon mweie ilo kõniek, ak enaj bõktok ainemõn im jokõne eo me aolep mõnni ko ilo lõl in rejjab maroñ bõktok. Ekanuij mol nan ko rej walok ilo Jabõn Kennan Ko 10:22: “Kejerammõn jen Jeova, ej namweien armij; im E jab kobaik buromõj na iben.”
Ekanuij lap an Jeova Anij itoklimo kin armij ro rej itok ñõn e: “O elañe kwar eoroñ kien ko Aõ! Inem am ainemõn e naj kar einwõt juõn river, im am wãnik einwõt no ko in lometo.” (Aiseia 48:18) Im ej kalimur bwe ro rej itok ñõn e kin juõn un im lemnok ejime enaj nawõnãir: “Wõnan etã buru im mijõk Jeova, mweiuk, im nebar, im mour.”—Jabõn Kennan Ko 22:4.
[Naan ko ilo peij 11]
Tõmak ilo Anij ej bõktok ainemõn, jokõne im mõnõnõ
[Pija eo ilo peij 10]
Meñe baamle eo an Jisõs ion lõl rar jeramel ilo kõniek, Anij ear kejerammõn ir