Wãween ko Baam̦le ko Remaroñ Lo M̦õn̦õn̦õ

Wãween an Mour eo An L̦eo im Lio Oktak Ñe Ej Wõr Ajri

Charles: * “Kõmro Mary ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear l̦otaktok leddik eo nejõm̦ro. Ak jet allõñ tokãlik, ear jino jabwel̦o̦k awa in aõ kiki. M̦okta, kõmro ar pepel̦o̦k im̦aan kõn wãween am̦ro naaj lale ajri eo nejõmro. Bõtab ãlikin jidik iien kõmro ar mel̦o̦kl̦o̦k aolep men kein.”

Mary: “Ke ear l̦otak ajri eo nejõmro, mour eo aõ ear lukkuun oktak. Aolep men ko ij kõm̦m̦ani rej pedped wõt iion ajri eo. Aolep iien ij kõm̦m̦ani bato in ninnin ko an, jenij an kal̦ im kaenõm̦m̦an e ñe ej jañ. Ear lukkuun l̦ap oktak. Ekar bõk elõñ allõñ ñan an kõtaan eo aõ ippãn l̦eo pãleeõ Charles bar ro̦o̦l ñan m̦okta.”

ELÕÑ renaaj errã bwe juon iaan men ko rekam̦õn̦õn̦õ ilo mour ej ñe ej wõr nejier ajri. Baibõl̦ eo ej ba bwe ajri ro rej “men in jolõt jãn Jeova.” (Sam 127:⁠3) Ãinwõt Charles im Mary, ro ewõr nejier rejel̦ã bwe ajri ro remaroñ jelõt l̦eo im lio ilo elõñ wãween ko rar jab kõtmãne kake. Ñan waanjoñak, kõrã eo emaroñ poub wõt kõn ajri eo im emaroñ jab kile oktak ko rej wal̦o̦k ñan ãnbwinin. L̦eo emaroñ l̦ap an naaj bwilõñ kõn joñan an epaak kõrã eo ñan ajri eo im emaroñ bar inepata kõn an dikl̦o̦k an lio iien ippãn.

Jet iien apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaan l̦eo im lio ñe ej kab kein kajuon an wõr nejierro. Kõnke el̦ap aerro m̦õk, erro maroñ bar bõklõñtak apañ ko remootl̦o̦k im rar jab n̦amejl̦aer ak kõm̦adm̦õdi kar m̦okta.

Ewi wãween remaroñ kõm̦m̦an oktak ilo allõñ ko jinoin im el̦ap poub ie me ej kab l̦otak ajri eo? Ta eo erro ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jab dikl̦o̦k yokwe eo aerro ñan doon? Ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane ñe rejjab errã ippãn doon ilo juon men? Jen etale men kein im lale ewi wãween naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ ri pãlele ro ewõr nejier.

APAÑ EO KEIN KAJUON: El̦ap wõt iien ippãn ajri eo.

Kõrã eo el̦ap wõt an iien ippãn ajri eo im el̦apl̦o̦k an epaake ajri eo jãn l̦eo. Lio emaroñ eñjake bwe em̦m̦anl̦o̦k an mour ñe ej lale ajri eo. Bõtab, l̦eo pãleen emaroñ eñjake bwe ejjel̦o̦k  an lio iien ippãn. Juon em̦m̦aan ilo Brazil, etan Manuel, ej ba: “Ear lukkuun pen ippa ke iar lo bwe el̦apl̦o̦k an lio pãleeõ pãd ippãn ajri eo jãn ña. M̦okta, kar kõmro wõt, innem kiiõ el̦ap wõt an lio iien ippãn ajri eo.” Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦adm̦õde oktak in?

▪ Wãween eo ñan lo tõprak: Meanwõd. Baibõl̦ eo ej ba: “Yokwe ej meanwõd, im jouj . . . ejjab lemnak wõt kin e make, ejjab illulu.” (1 Korint 13:​4, 5, UBS) Ñe ej kab l̦otak juon niñniñ, ta eo l̦eo im lio rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren l̦oore naan in kakapilõk in?

Juon em̦m̦aan eo elol̦o̦kjen̦ ej kam̦oole yokwe eo an ñan lio pãleen ilo an kajjioñ katak ak etale ta ko rej wal̦o̦k ñan ãnbwinin im eñjake ko an juon kõrã me ej kab kol̦otak. El̦aññe ej kõm̦m̦ane men in, innem enaaj kile etke ejidimkij an oktak tam̦m̦ũn kõrã eo. * Juon em̦m̦aan ilo France, etan Adam im ewõr juon nejin leddik 11 an allõñ ej ba: “Jet iien elukkuun pen aõ mel̦el̦e im epen aõ meanwõd ñe ej oktak im nana tam̦m̦ũn lio pãleeõ. Bõtab, ij kajjioñ kakeememej eõ bwe unin ej inepata ejjab kõn ña. Unin an kõm̦m̦ane men in ej kõnke eoktak wãween ko ippem im elukkuun m̦õk.”

Ewõr ke iien lio ippam̦ ejjab mel̦el̦e bwe kwõj bar kate eok im kajjioñ in jipañ e? El̦aññe aet, kwõn jab m̦õkaj in illu. (Ekklisiastis 7:⁠9) Ak kwõn meanwõd wõt im likũt aikuj ko an m̦oktata jãn ko am̦. El̦aññe kwõj ãindein, innem kwoban m̦õkaj in illu.​​​—Jabõn Kõnnaan 14:⁠29.

Bareinwõt, juon kõrã eo elol̦o̦kjen̦ enaaj rõjañ l̦eo pãleen kõn eddo ko an ñan lale ajri eo. Im lio en meanwõd ilo an kwal̦o̦k kilen ñan l̦eo kõkããl kal̦ ak kepoj bato in ninnin ko an ajri eo. Ej aikuj kwal̦o̦k meanwõd ñan l̦eo meñe ilo jinoin elukkuun pen awiia.

Ellen, juon kõrã 26 an iiõ ej make kile bwe ej aikuj bar l̦õmn̦ak kõn l̦eo pãleen. Ej ba: “Iaar aikuj bar lel̦o̦k ajri eo ñan l̦eo im ejjab baj ña wõt ij lale. Im iar aikuj keememej bwe in jab n̦otaane l̦eo ñe ej kajjioñ in l̦oore wãween ko ikõn̦aan ilo an lale ajri eo.”

KAJJIOÑ KÕM̦M̦ANE MEN IN: Lim̦aro, el̦aññe eoktak wãween an l̦eo pãleem̦ lale ajri eo jãn kwe, kwõn jab luuki ak kajjioñ in kajim̦we men eo ear kõm̦m̦ane me kwõj l̦õmn̦ak ebõd. Ak kwõn nõbare kõn men eo ear kõm̦m̦ane meñe ejjab lukkuun em̦m̦an ippam̦. Ilo wãween in, l̦eo enaaj kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ eok. L̦õm̦aro, kom̦win kadikl̦o̦k ami jol̦o̦k iien ilo men ko ejjel̦o̦k tokjeir bwe kwõn maroñ jipañ lio, el̦aptata ilo allõñ ko m̦oktata me ej kab m̦õj an kõl̦otak.

APAÑ EO KEIN KARUO: Edikl̦o̦k amiro yokwe doon.

Elõñ jemen im jinen rej lukkuun m̦õk kõn wõt an jabwe aer kiki im kõn an wal̦o̦k apañ ko rar jab kõtõmãni. Innem emaroñ kõm̦m̦an bwe yokwe eo aerro ñan doon en dikl̦o̦k. Juon kõrã ilo France etan Vivianne im ewõr ruo nejin ajri ej ba: “Ilo jinoin elukkuun l̦ap aõ l̦õmn̦ak wõt im poub kõn eddo eo aõ ãinwõt juon jinen. Iar mel̦o̦kl̦o̦k bwe ewõr aõ eddo ãinwõt juon kõrã eo ewõr pãleen.”

L̦eo emaroñ likjab in kile bwe elõñ apañ ko renaaj jelõte eñjake im ãnbwinnin kõrã eo ilo iien eo ej etta ak bõro̦ro. Ke ear ejjel̦o̦k nejierro, ear wõr aerro iien ñan kwal̦o̦k bũrueerro ñan doon. Ear bar wõr aerro iien ñan babu im pãd ippãn doon. Bõtab, ke ej l̦otaktok, niñniñ eo emaroñ bõk iien im kajoor ko an jemen im jinen jãn aer kõm̦m̦ane men kein. Innem, ta ko ri pãlele ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe erro en epaakel̦o̦k wõt doon meñe ewõr nejierro niñniñ?

▪ Wãween eo ñan lo tõprak: Kalikkar ñan eo pãleem̦ bwe kwõj yokwe im kaorõk e. Baibõl̦ eo ej ba naan kein kõn ri pãlele ro: “L̦eo enaaj likũt jemãn im jinen, im eddãp n̦a ippãn lio pãleen; im erro naaj juon wõt kanniõk.” * (Jenesis 2:​ 24) Jeova ear karõk bwe ilo aer rũttol̦o̦k, ajri ro renaaj ilo̦k jãn jemãer im jineer. Bõtab, ear karõk bwe l̦eo im lio ren pãd wõt ippãn doon ñan indeeo kõnke rej juon wõt kanniõk. (Matu 19:​3-9) Kõn men in, karõk eo an Anij ej bwe ruo ri pãlele ren yokwe im kaorõk wõt doon meñe ewõr nejierro ajri. Ewi wãween remaroñ kõm̦m̦ane men in?

Vivianne, eo kar kõnono kake l̦o̦k im̦aan, ej ba: “Iar l̦õmn̦ak kõn eoon eo ilo Jenesis 2:​24, im naan ko ie rar lukkuun jipañ eõ. Ij kiiõ kile bwe ij aikuj ‘juon wõt kanniõk’ ippãn l̦eo pãleeõ im jab ippãn ajri eo nejũ. Iar bar kile bwe ij aikuj kakajoor kõtaan eo aõ ippãn eo pãleeõ.” Theresa, juon kõrã im ewõr juon nejin leddik ruo an iiõ, ej ba: “Ñe ij kile bwe ej jino ettol̦o̦k kõtaan eo aõ ippãn eo pãleeõ, ij m̦õkaj im kate eõ kõm̦m̦an aõ iien ippãn meñe emaroñ jidik wõt iien ilo kajjojo raan.”

Ak el̦aññe kwõj juon em̦m̦aan, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kakajoor kõtaan eo amiro eo pãleem̦? Kwõn jiroñl̦o̦k kõrã eo bwe kwõj yokwe im kwõn kalikkare men in ilo kõm̦m̦an ko am̦. Kwõn pojak in jipañ lio ñe ej jino tin wõr an eñjake in ebbeer. Juon kõrã 30 an iiõ ej ba: “Eaorõk bwe kõrã eo en jel̦ã bwe l̦eo pãleen ej yokwe im kaorõke wõt meñe eoktakl̦o̦k ãnbwinin jãn kar m̦okta.” Juon em̦m̦aan etan Alan me ej jokwe ilo Jãmne im ewõr ruo nejin l̦addik, ej kile bwe elukkuun aorõk ñan an em̦m̦aan ro kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Aolep iien ij kate eõ ñan kaenõm̦m̦an lio pãleeõ ñe ej bũrom̦õj.”

Jemel̦el̦e bwe ñe ej kab l̦otak niñniñ eo, emaroñ kapañ an l̦eo im lio babu im pãd ippãn doon. Kõn men in, erro ej aikuj kõnono ippãn doon kõn aikuj ko aerro jim̦or. Baibõl̦ eo ej ba bwe ri pãlele ro rej aikuj ‘buru wõt juon’ ilo men in. (1 Korint 7:​1-5) Ta mel̦el̦ein? Eokwe, komiro ej aikuj bwebwenato ippãn doon kake men in. Bõlen komiro maroñ ãliklik in kõnono kake kõnke ejakkar ñan m̦anit ak ejakkar ñan wãween amiro kar dik im rũttol̦o̦k. Bõtab, komiro ej aikuj kõm̦m̦ane kõnke eoktak wãween ko ippamiro im ewõr kiiõ nejõmiro ajri. Komiro en bareinwõt kwal̦o̦k tũriam̦o, meanwõd im kwal̦o̦k bũruomiro ñan doon. (1 Korint 10:​24) El̦aññe komiro jimor naaj kõm̦m̦ane men in, komiro naaj mel̦el̦e kake doon im enaaj kam̦wilal̦l̦o̦k yokwe eo amiro.​​​—1 Piter 3:​7, 8.

Enaaj l̦apl̦o̦k yokwe eo amiro ñe komiro ej bar kwal̦o̦k kam̦m̦oolol im nõbar ñan doon. Juon em̦m̦aan eo ejel̦ãl̦o̦kjen̦ ej nõbare im kam̦m̦oolole kõrã eo pãleen kõn jerbal ko ej kõm̦m̦ani. Kõrã eo etan Vivianne ej ba naan kein: “Meñe iar lukkuun poub in lale ajri eo ak ekkã aõ l̦õmn̦ak bwe ãinwõt ñe ejjel̦o̦k men en etõprak iar kõm̦m̦ane ilo raan eo.” Jekdo̦o̦n ñe el̦ap an lio poub, ak ej aikuj kõjparok bwe en jab kõrraate l̦eo ilo an kate ñan jipañ e im ajri ro nejierro.​​​—Jabõn Kõnnaan 17:​17, UBS.

KAJJIOÑ KÕM̦M̦ANE MEN IN: Kõrã ro, el̦aññe niñniñ eo ekiki, kwõn kakkije im kiki jidik ñe ekkar. Ñe kwõj kõm̦m̦ane men in, innem kwõnaaj bar kajoor im kwoban m̦õk jãn l̦eo  rejetam̦. L̦õm̦aro, ñe kwõmaroñ, kwõn jipañ lale niñniñ eo in boñ im naajidiki ak jãnij an kal̦ bwe lio en baj kakkije. Kwõn ekkeini am̦ kalikkar ñan eo pãleem̦ bwe kwõj yokwe im kaorõk e. Kwõmaroñ je jet ennaan ilo juon peba jiddikdik ñan e, text l̦o̦k ñan e, ak call e. Kõm̦m̦an iien amiro bwebwenato ippãn doon. Bwebwenato kõn komiro im jab kõn ajri eo wõt. El̦aññe ekajoor wõt yokwe eo amiro ñan doon, innem komiro maroñ kõm̦adm̦õd jabdewõt apañ ko komiro ej iioni.

APAÑ EO KEIN KAJILU: Komiro ejjab errã ippãn doon kõn kilen lale ajri eo.

Jet ri pãlele ro emaroñ oktak wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k jãn doon. Remaroñ kile bwe men in ej kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k akweel el̦aññe erro ejjab errã ippãn doon kõn juon men. Juon kõrã ilo Jepaan etan Asami im l̦eo pãleen etan Katsuro rar iione apañ in. Asami ej ba: “El̦ap jen joñan an Katsuro jouj im kaorõke leddik eo nejũm̦ro, bõtab Katsuro ej ba bwe el̦e jãn joñan an pen kien ko aõ ñan leddik eo.” Ewi wãween kwõmaroñ kate eok bwe men in en jab wal̦o̦k ñan kwe im eo pãleem̦?

▪ Wãween eo ñan lo tõprak: Kõnono ippãn doon im kom̦iro en rejetake doon. Kiiñ eo emãlõtlõt Solomon ear je naan kein: “Utiej buru ej kõmmõn akwel. Ro ri jelãlokjen rej bukõt nan in kabilõk jen ro jet.” (Jabõn Kõnnaan 13:​10, UBS) Ewi joñan am̦ jel̦ã kõn l̦õmn̦ak eo an eo pãleem̦ kõn kilen lale ajri? El̦aññe kwõjaje im kwõjjab kõnono kake men in ippãn eo rejetam̦ m̦okta jãn an ajri eo l̦otak, innem enaaj pen amiro kõm̦adm̦õde apañ ko rej wal̦o̦k kõn kilen lale ajri.

Ñan waanjoñak, ta uwaak eo im komiro ej errã kake ñan kajjitõk kein ilal̦: “Ewi wãween arro naaj katakin ajri eo nejũrro ñan m̦õñã men ko reuõne, im bwe en jel̦ã bwe ej iien an kiki? Ñe ej kiki im ej jañ, kõjro ej ke aikuj in kõjajaiki aolep iien? Ewi wãween kõjro naaj katakin e bwe en jel̦ã kilen make kapojõk?” Alikkar bwe uwaak ko amiro enaaj oktak jãn uwaak ko an ri pãlele ro jet. Juon em̦m̦aan etan Ethan, im ewõr ruo nejin l̦addik ej ba: “Komiro lio aikuj kõnono ippãn doon bwe komiro en bõro wõt juon ak errã ilo juon wõt men. Innem, enaaj pidodo amiro jim̦or lale aikuj ko an ajri eo nejõmiro.”

KAJJIOÑ KÕM̦M̦ANE MEN IN: L̦õmn̦ak kõn wãween ko jinõm̦ im jemam̦ rekõn kõm̦m̦ani ñan katakin eok ke kwaar dik. Innem kããlõt men ko kokõn̦aan l̦oori ak kajerbali ilo am̦ katakin ak lale ajri eo nejõm̦. Bareinwõt, kããlõt men ko im kwõban l̦oori ak kajerbali ilo am̦ katakin ak lale eo nejõm̦. Kõnono ippãn eo pãleem̦ kõn pepe kein am̦.

Ajri ro Remaroñ Bõktok Lem̦õn̦õn̦õ ñan Mour eo Amiro

Ej bõk iien ñan amiro maroñ jerbal ippãn doon ilo bõrokuk ilo amiro lale ajri eo nejõmiro. Bõtab, el̦aññe komiro ej kate komiro im kijenmej wõt, komiro naaj lo tõprak.

Lale ajri ej iien eo im ej mãlejjoñwe yokwe eo am̦ ñan eo rejetam̦, im enaaj jelõt mour in m̦are eo amiro ilo elõñ wãween ko. Bõtab, ej bareinwõt juon iien im enaaj jipañ eok bwe en l̦apl̦o̦k am̦ kwal̦o̦k yokwe, meanwõd, jouj im ko jet. El̦aññe kwõj l̦oor naan in kakapilõk kein innem kwõnaaj iion ejja wãween eo wõt me Kenneth ear iione. Ej ba: “Kakajiriri ajri el̦ap an kar jelõt kõmro lio ippa. Ear katakin kõmro ñan l̦õmn̦ak kõn bar eo juon. Im kiiõ el̦apl̦o̦k amro yokwe doon im mel̦el̦e kake doon.” Meñe emaroñ wõr oktak ko, ak men in enaaj jelõt l̦eo im lio ilo wãween ko rem̦m̦an.

[Kamelele eo itulal]

KAJJITÕKIN EOK MAKE . . .

▪ Ilo kar wiik eo l̦o̦k, ewõr ke men en iar kõm̦m̦ane ñan kam̦m̦oolol im nõbare eo rejeta kõn ijo kun̦aan ñan ajri ro im ña?

▪ Kar ñããt eo ãliktata iar kõm̦m̦an iien ñan eo rejeta bwe kõmro en baj bwebwenato ippãn doon kõn kõmro make im jab wõt kõn ajri eo?