Katak jãn Wãween an Rijjelõk ro Kar Ekkõl Wõt

“Kom̦win pãd ijin im ekil Ippa.”​—MATU 26:38.

TA EO KWÕMAROÑ KATAK KÕN:

Ekkõl wõt im l̦oore naan in tõl ko kõn ia eo ñan kwal̦o̦k naan ie?

Ekkõl wõt im jar?

Kwal̦o̦k naan wõt meñe ewõr mãlejjoñ?

1-3. Ta men eo rijjelõk ro rar likjab in kõm̦m̦ane ilo boñõn eo ãliktata in an kar Jijej pãd ioon lal̦? Ta eo ej kalikkar bwe rar katak jãn bõd eo aer?

 PIJAIKL̦O̦K m̦õk men ko rar wal̦o̦k ilo boñõn eo ãliktata in an kar Jijej mour ioon lal̦. Jijej ear itok ñan jikin kallib eo ilo Getsemane me ej juon iaan jikin ko rem̦m̦an ippãn, im ej pãd iturin Jerusalem. Ear itok ñan jikin in ippãn rijjelõk ro an retiljek. Elõñ men ko raorõk Jijej ear aikuj l̦õmn̦ak kaki. Innem ear aikuj pukot juon jikin me emaroñ makel̦o̦k iaan im jar.​—Matu 26:36; Jon 18:1, 2.

² Rijjelõk Piter, Jemes, im Jon rar l̦oorl̦o̦k Jijej ibul̦õn jikin kallib eo. Jijej ear jiroñ er: “Kom̦win pãd ijin im ekil Ippa,” innem ear ilo̦k bwe en jar. Ke ear ro̦o̦ltok ñan ippãn rein jeran, ear lo aer kiki. Innem ear bar jiroñ er: “Kom̦win ekil.” Bõtab, ruo alen ear bar lo aer kiki! Ilo lukwõnl̦o̦k boñõn eo, ear wal̦o̦k juon men me aolep rijjelõk ro rar jab pojak ñane. Rein rar jab ekkõl wõt im rar etal jãn Jijej im rar ko!​—Matu 26:38, 41, 56.

³ Alikkar bwe rijjelõk ro rar iañaktok aer kõn aer kar jab ekkõl wõt. Em̦õkaj an kar l̦õm̦arein retiljek katak jãn bõd eo aer. Bok in Jerbal ej kwal̦o̦k bwe l̦õm̦arein rar likũt joñak ko rekanooj em̦m̦an kõn ekkõl wõt. Joñak ko aer remaroñ kar jipañ Kũrjin ro jet jeir im jatier ñan kõm̦m̦ane ejja men in wõt. El̦apl̦o̦k an aorõk kiiõ bwe jen ekkõl wõt. (Matu 24:42) Jen etale jilu men ko im jemaroñ katak jãn bok in Jerbal im renaaj jipañ kõj ñan ekkõl wõt.

RAR EKKÕL IM L̦OORE NAAN IN TÕL KO KÕN IA EO REN KWAL̦O̦K NAAN IE

4, 5. Ewi wãween an kar kajoor eo an Anij tõl Paul im ro m̦õttan?

⁴ Men eo kein kajuon jemaroñ katak ej bwe rijjelõk  ro rar ekkõl im l̦oore naan in tõl ko kõn ia eo ren kwal̦o̦k naan ie. Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn wãween an kar Jijej kõjerbal kajoor eo an Anij ñan tõl rijjelõk Paul im ro m̦õttan ilo ial̦ eo aer im ear kabwilõñlõñ. (Jerbal 2:33, UBS) Jen riit kõn ta eo ear wal̦o̦k jãn jinoin.​—Riit Jerbal 16:6-10, UBS.

⁵ Paul, Sailas, im Timote rar etal jãn Listra me ej pãd turõk ilo Galetia. Ãlikin jet raan, rar tõparl̦o̦k juon ial̦ an Rom me ej kaiokl̦o̦k jikin ko irilik ilo Esia me elõñ armej ro ie. Rar kõn̦aan bõk ial̦ in bwe ren etal ñan jikin ko me elõñ to̦ujin armej ro ie im rar aikuj katak kõn Kũraij. Bõtab ilo jidimkij, juon men ear kabõjrak er. Eoon 6 ej ba: “Rar etal im deblok ilo aelõñ in Prijia im Galetia, kõnke Jetõb Kwõjarjar [kajoor eo an Anij, NW] ar jab kõtl̦o̦k aer kwal̦o̦k naan ilo aelõñ in Esia.” Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k ewi wãween kar kabõjrak er, bõtab kajoor eo an Anij ear kabõjrak ri kwal̦o̦k rein jãn aer kwal̦o̦k naan ilo Esia. Alikkar bwe Jijej ear kõn̦aan tõl Paul im ro m̦õttan ñan bar juon jikin ikijjeen an kõjerbal kajoor eo an Anij.

6, 7. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan Paul im ro m̦õttan ilo Bitinia? (2) Ta eo rũkal̦oor ro rar pepe in kõm̦m̦ane? Im ta eo ear wal̦o̦k?

⁶ Innem ia eo Paul im ro m̦õttan rar ilo̦k ñane? Eoon 7 ej ba bwe “ke rar tõpar tõreren Misia, rar kajjioñ in del̦o̦ñl̦o̦k ilo Bitinia,” ak kajoor eo an Anij me Jijej ear kõjerbale ear jab kõtl̦o̦k er. Kõnke kajoor eo an Anij ear kabõjrak er jãn aer kwal̦o̦k naan ilo Esia, rein rar wãniñeañl̦o̦k im l̦õmn̦ak in kwal̦o̦k naan ilo jikin ko ilo Bitinia. Bõtab ke rar epaakel̦o̦k Bitinia, Jijej ear bar kõjerbal kajoor eo an Anij ñan kabõjrak er. L̦õm̦arein remaroñ kar kõn̦aan jel̦ã etke ear ãindein. Rar jel̦ã ta eo ren kwal̦o̦k naan kake im kilen kwal̦o̦k naan, ak rar jab jel̦ã ia eo ren kwal̦o̦k naan ie. Rar kajjioñ in kwal̦o̦k naan ilo Esia, ak rar jab maroñ. Innem rar kajjioñ kwal̦o̦k naan ilo Bitinia, ak rar jab bar maroñ. Ri kwal̦o̦k naan rein rekijejeto rar ke ebbeer im bõjrak? Jaab, rar jab!

⁷ Tokãlik, rein rar kõm̦m̦ane juon pepe me ejjel̦o̦k juon emaroñ kar mel̦el̦e kake. Eoon 8 ej kwal̦o̦k ta pepe eo aer. Ej ba: “Kõn men in rar ilo̦k wõt im deblo̦k Misia im wanlall̦o̦k ñan Troas.” Rein rar kiiõ etal irilikl̦o̦k im etetal ium̦win 350 m̦ail̦ ko. Rar kijoone elõñ jikin ko m̦ae iien rar tõparl̦o̦k op eo ilo Troas. Im jãn op in, ekkã an armej ro uwe ilo wa ko im jerakl̦o̦k ñan Masedonia. Eoon 9 ej kwal̦o̦k ta eo ear wal̦o̦k tokãlik. Ej ba: “Paul ear lo juon visõn ilo boñõn eo, im ear lo juon em̦m̦aan in Masedonia ej jutak im akwel̦ap ñane im ba, ‘Itok ñan Masedonia im jipañ kõm!’” Kiiõ Paul im ro m̦õttan rej kab jel̦ã ia eo ren kwal̦o̦k naan ie. Kein kajilu in aer kajjioñ in kwal̦o̦k naan, im rej kab lo tõprak ilo iien in! Rein rar m̦õkaj im jerakl̦o̦k ñan Masedonia.

8, 9. Ta eo jemaroñ katak jãn men eo ear wal̦o̦k ilo ial̦ eo an Paul?

⁸ Ta eo jemaroñ katak jãn men in? Kwõmaroñ kile bwe kajoor eo an Anij ear tõl Paul ãlikin wõt an kar jino etal ñan Esia. Im Jijej ear bar lel̦o̦k elõñl̦o̦k naan in tõl ko ñan Paul ãlikin wõt an kar Paul tõparl̦o̦k turin Bitinia. Ãliktata, ãlikin wõt an kar Paul etal ñan Troas, Jijej ear jiroñ e bwe en etal ñan Masedonia. Ãindeinl̦o̦k wõt, Jijej emaroñ bar tõl kõj kõnke ñan kiiõ e eo ej bõran eklejia ko. (Kolosse 1:18) Ñan waanjoñak, bõlen kwaar l̦õmn̦ak in erom juon ri kwal̦o̦k naan full-time ak em̦m̦akũt ñan bar juon jikin el̦ap aikuj jipañ ie. Ak Jijej enaaj kõjerbale kajoor eo an Anij ñan an tõl eok ãlikin wõt am̦ kate eok ñan tõpar mejãnkajjik kein am̦. Men in ej ãinwõt ñe juon ej kattõr juon wa. Wãween eo wõt bwe ri kattõr eo en maroñ kajeõr wa eo waan ñan anmiiñ ak anmoon̦, ej el̦aññe wa eo ej jo im em̦m̦akũt. Ãindeinl̦o̦k wõt, Jijej emaroñ  tõl kõj ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ilo kwal̦o̦k naan, bõtab wãween eo wõt bwe en tõl kõj ej el̦aññe jej em̦m̦akũt ak kate kõj ñan tõpar mejãnkajjik ko ad.

⁹ Ak ta el̦aññe kwõj lukkuun kate eok ak ejjab m̦õkaj am̦ lo tõprak? Kwõj aikuj ke l̦õmn̦ak bwe kajoor eo an Anij ejjab tõl eok innem kiiõ kwõj ebbeer im bõjrak? Keememej bwe ear jab m̦õkaj an Paul lo tõprak ilo wãween eo ear kõtmãne kake. Jekdo̦o̦n ak ear kate wõt e ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt. El̦aññe kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pukot juon ‘iien em̦m̦an ñan kõm̦m̦ane juon jerbal el̦ap im ewõr tokjãn,’ enaaj l̦ap tõprak kwõnaaj loe.​—1 Korint 16:9, UBS.

“EKKÕL BWE KOM̦WIN KAB MAROÑ IN JAR”

10. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe ñan ad ekkõl wõt jej aikuj niknik ilo jar?

¹⁰ Jen bar etale juon men im jemaroñ katak kake jãn joñak eo an ro jeid im jatid ilo iien ko an rijjelõk ro. Rein rar ‘ekkõl bwe ren maroñ in jar.’ (1 Piter 4:7, UBS) Ñan jipañ kõj ekkõl wõt, jej aikuj niknik ilo jar. Keememej bwe ilo kar jikin kallib eo ilo Getsemane, m̦okta jãn aer kar kalbuuji Jijej, ear jiroñ rijjelõk ro: “Kom̦win ekkõl im jar.”​—Matu 26:41.

11, 12. Etke ear nana an kar Herõd kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro ekoba Piter? Ta eo Herõd ear kõm̦m̦ane?

¹¹ Piter ear roñ naan kein an Jijej ilo kar jikin kallib eo ilo Getsemane. Tokãlik, ear kile bwe jar ko an ro jet el̦ap aer aorõk. (Riit Jerbal 12:1-6.) Ilo eoon ko jinointata ilo bok in Jerbal ilo jebta 12, ej kwal̦o̦k bwe ear lukkuun nana an Herõd kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro. Etke? Kõnke ear kõn̦aan kabuñbũruon Ri Ju ro. Herõd emaroñ kar jel̦ã bwe Jemes kar juon iaan rijjelõk ro repaake Jijej. Kõn men in, ear kõm̦m̦an bwe ren m̦an Jemes “kõn jãje.” (Eoon 2) Men in ear juon mãlejjoñ el̦ap ñan ro ilo eklejia eo kõnke rar lukkuun yokwe Jemes!

¹² Ta eo Herõd ear kõm̦m̦ane tokãlik? Eoon 3 ej ba: “Im ke ej lo bwe men in ej kalañlõñ rũ Ju ro, ej barãinwõt jibwe Piter.” Bõtab, ilo iien ko m̦oktal̦o̦k kar karõl̦o̦k jet iaan rijjelõk ro ekoba Piter jãn jikin kalbuuj eo ilo kabwilõñlõñ. (Jerbal 5:17-20) Herõd emaroñ kar jel̦ã kõn men in. Im ear jab kõn̦aan bwe Piter en rõl̦o̦k. Herõd ear “likũt e ilowaan m̦õn kalbuuj, im ketak e ñan joñoul im jiljino ri tarin̦ae bwe ren baar e; ej pepe ñe e jem̦l̦o̦k kwõjkwõj in kijoone, enaaj ãñintok e ñan armej ran̦.” (Eoon 4) Baj pijaikl̦o̦k m̦õk men in! Herõd ear kõm̦m̦an bwe ren lukwõj Piter ikõtaan ruo ri waj. Ear likũt 16 ri waj ro im rej kotaik doon raan im boñ ñan waje rijjelõk in bwe en jab rõl̦o̦k. Herõd ear l̦õmn̦ak in m̦an Piter ãlikin Kwõjkwõj in Kijoone eo ñan kam̦õn̦õn̦õik bũruon elõñ armej ro. Ak kiiõ ta eo ri tõmak ro m̦õttan Piter rar kõm̦m̦ane kõn apañ in el̦ap?

13, 14. (1) Ta eo ro ilo eklejia rar kõm̦m̦ane ke kar kalbuuji Piter? (2) Ta eo jemaroñ katak kõn jar jãn men eo ro ilo eklejia eo rar kõm̦m̦ane?

¹³ Ro ilo eklejia eo rar jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane. Eoon 5 ej ba: “Innem rej baar Piter ilowaan m̦õn kalbuuj, a el̦ap an eklejia jar ñan Anij kõn e.” Ear kanooj l̦ap an ri tõmak rein m̦õttan Piter jar kõn e jãn bũrueer. Mej eo an Jemes ear jab kabbeer er ak kõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn aer jar. Ijello̦kun aer ãindein, rar jel̦ã bwe el̦ap an Jeova kaorõk jar ko an ro doon retiljek. Ej uwaake jar kein el̦aññe rej ekkar ñan ankilaan.​—Hibru 13:18, 19; Jemes 5:16.

¹⁴ Ta eo jemaroñ katak jãn men eo ro ilo eklejia eo rar kõm̦m̦ane? Eokwe bwe jen ekkõl wõt, jej aikuj jab jar wõt kõn kõj make ak bareinwõt kõn ro jeid im jatid ilo tõmak. (Epesõs 6:18, UBS) Ewõr ke juon jeid im jatid me kwõjel̦ã bwe ej iioon apañ? Bõlen ewõr jet rej iioon matõrtõr ak eñtaan jãn jorrããn ko rel̦ap rar wal̦o̦k ilo aelõñ ko aer.  Im ro jet rej jokwe ilo aelõñ ko me kien ko ie rekõn̦aan kabõjrak jerbal in kwal̦o̦k naan. Ekanooj in aorõk bwe jen jar kõn rein jeid im jatid ilo tõmak. Bõlen kwõjel̦ã kõn ro jet im rej iioon apañ ko me ejjab aolep rejel̦ã kaki. Emaroñ wõr apañ ilo baam̦le eo aer, remaroñ m̦õjn̦o̦ im ebbeer ak wõr aer nañinmej. Jej aikuj keememej rein im kwal̦o̦k etaer ñe jej jar ñan Jeova, eo ej “roñjake jar” ko.​—Sam 65:2.

15, 16. (1) Ewi wãween an kar enjel̦ eo an Jeova kanemkwoj Piter jãn jikin kalbuuj eo? (Lale pija eo itulal̦.) (2) Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren Piter, etke men in ej kakajoor tõmak eo ad?

¹⁵ Ak ta eo ear wal̦o̦k ñan Piter? Ilo boñõn eo ãliktata in an kar pãd ilo kalbuuj, juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k. (Riit Jerbal 12:7-11.) Pijaikl̦o̦k m̦õk men in: Piter ej kiki ikõtaan ruo ri waj im ilo kabwilõñlõñ juon meram ear wal̦o̦k im romel̦o̦k lowaan ijo ej kalbuuj ie. Kar kalbuuji Piter ikõtaan ri waj ro ruo ak ri waj rein rejjab lo bwe ewõr juon enjel̦ ej jutak ijo. Enjel̦ eo ej jiroñ Piter bwe en m̦õkaj im jerkak. Innem ear kajju tũm men ko kar lukwõje pein Piter kaki! Enjel̦ eo ear jipañe bwe en rõl̦o̦k jãn jikin kalbuuj im bwe en el̦l̦ã jãn ri waj ro me rej jutak inabõj. Innem kõjãm in worwor aen eo ear make pel̦l̦o̦k im Piter im enjel̦ eo rar maroñ diwõj ie. Ãlikin aerro diwõjl̦o̦k jãn jikin kalbuuj eo, enjel̦ eo ear jakol̦o̦k. Im Piter ear anemkwoj!

¹⁶ Tõmak eo ad ej kajoorl̦o̦k ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova maroñ lo̦mo̦o̦ren ri karejar ro an. Em̦ool, jejjab kõtmãne bwe Jeova en lo̦mo̦o̦ren kõj rainin ilo kabwilõñlõñ. Bõtab, jej lukkuun tõmak bwe Jeova ej kõjerbal kajoor eo an ñan jipañ ro doon. (2 Kronikel 16:9) Jeova emaroñ kõjerbal kajoor eo an ñan kakajoor kõj bwe jen maroñ kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni. (2 Korint 4:7; 2 Piter 2:9) Im ejjabto jãn kiiõ, Jeova enaaj lel̦o̦k ñan Jijej maroñ eo ñan kejerkak elõñ milien ro im rar mej. (Jon 5:28, 29) Ad tõmak ilo kallim̦ur ko an Anij emaroñ l̦ap an kaperan kõj bwe jen kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko jej iiooni rainin.

EAR LET AER KWAL̦O̦K NAAN MEÑE RAR IIOON MÃLEJJOÑ

17. Ewi wãween Paul ear likũt juon joñak em̦m̦an ilo an kar kijejeto im kaorõk jerbal in kwal̦o̦k naan?

¹⁷ Men eo kein kajilu me jemaroñ katak jãn rijjelõk ro kõn ekkõl wõt ej bwe rein rar jab kõtl̦o̦k bwe mãlejjoñ ko rar iiooni ren kabõjrak aer kwal̦o̦k naan. Bwe jen ekkõl wõt, jej aikuj kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan im lukkuun kaorõke jerbal in. Rijjelõk Paul ear likũt juon joñak ekanooj em̦m̦an kõn men in. Ear buul̦ kate e ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Ear itoitak ñan elõñ jikin ko im ear jino kajutak elõñ eklejia ko. Meñe Paul ear kijenmej ium̦win elõñ mãlejjoñ ko, ak ear kijejeto wõt ilo an kwal̦o̦k naan im  ear kanooj kaorõke jerbal in.​—2 Korint 11:23-29.

18. Ewi wãween an kar Paul wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ke ear juon ri kalbuuj ilo Rom?

¹⁸ Iien eo ãliktata jej riit kõn Paul ilo bok in Jerbal ej ilo jebta 28. Paul ear tõpartok Rom bwe ren ekajete im̦aan irooj eo an Rom etan Nero. Paul ear juon ri kalbuuj im bõlen rar lukwõje n̦a ippãn juon ri waj. Bõtab, men in ear jab kabõjrak rijjelõk in im ekijejeto jãn an kwal̦o̦k naan! Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k im pukot wãween ko emaroñ kwal̦o̦k naan ñan ro jet. (Riit Jerbal 28:17, 23, 24, UBS.) Ãlikin jilu raan, Paul “ear kakweilo̦k ri tõl ro an Ri Ju ro” bwe en kwal̦o̦k naan ñan er. Bareinwõt, armej ro rar kããlõt juon raan bwe ren bar lo Paul im ilo iien in Paul ear maroñ bar kwal̦o̦k naan. Eoon 23 ej ba: “Innem rar kajejjet juon raan ñan Paul, im ke ejejjet ekanooj in lõñ armej rar itok ñan ijo Paul ej pãd ie. Jãn jibboñ ñan jota Paul ear kwal̦o̦k im kõmel̦el̦eik mel̦el̦e ko an kõn Aelõñ in Anij. Ear kajjioñ in kareel er kõn Jijej ilo an kar kõnono jãn Kien Moses im bareinwõt jãn jeje ko an ri kanaan ro.”

19, 20. (1) Etke Paul ear lo el̦ap tõprak ilo jerbal in kwal̦o̦k naan? (2) Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane meñe ejjab aolep rar tõmake nuuj eo em̦m̦an?

¹⁹ Etke Paul ear lo el̦ap tõprak ilo jerbal in kwal̦o̦k naan? Eoon 23 ej kwal̦o̦k ñan kõj ta unin. (1) Ear katakin ro jet kõn Aelõñ eo an Anij im kõn Jijej Kũraij. (2) Ear jipañ ro rar roñjake ikijjeen an kar “kareel er” ak kwal̦o̦k ñan er un ko rem̦m̦an unin rej aikuj tõmak. (3) Ear kõjerbal Jeje ko Rekwõjarjar ke ear kõmel̦el̦eik katak ko ñan armej ro. (4) Ilo an kar let an kwal̦o̦k naan “jãn jibboñ ñan jota,” ear kwal̦o̦k bwe el̦apl̦o̦k an l̦õmn̦ak kõn ro jet jãn e make. Ear kanooj l̦ap an kar Paul kwal̦o̦k naan, ak ejjab aolep rar tõmake nuuj eo em̦m̦an. Eoon 24 ej ba: “Jet iaaer rar reel kõn naan ko an, ak jet rar abwin tõmake.” Men in ear kõm̦m̦an an armej ro jab errã ippãn doon, innem rar etal.

²⁰ Paul ear ke ebbeer kõn an jab aolep armej ro tõmake nuuj eo em̦m̦an? Jaab ñan jidik! Jerbal 28:30, 31 ej ba: “Ej jokwe ium̦win aolepen ruo iiõ ilowaan m̦weo ej kõl̦l̦ã on̦ãn jokwe, im bõk er otemjej rej del̦o̦ñ ñan ippãn, im ej kwal̦o̦k aelõñ in Anij, im katakin men ko kõn Irooj Jijej Kũraij, kõn el̦ap peran, im ejjel̦o̦k en̦ ej bõbrae” e. Erkein naan ko rekõketak ilo jem̦l̦o̦kin bõk in Jerbal.

21. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Paul ke ekar kalbuuj ilo juon em̦?

²¹ Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Paul? Ke kar kalbuuji Paul ilo juon em̦, ear jab maroñ kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Bõtab, ear jab kõtl̦o̦k bwe men in en kabbeer e, im ear jab bõjrak jãn an kwal̦o̦k naan ñan aolep armej ro rar lol̦o̦k e. Ãindein, elõñ ro doon Anij rainin rej dãpij wõt aer lañlõñ im jab bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan meñe rej kalbuuji er kõn tõmak eo aer. Im meñe jet ro jeid im jatid rejitõnbõro ippãd rej pãdwõt ilo m̦oko im̦wier kõn aer nañinmej ak bwijwol̦ã, ak rej kwal̦o̦k naan ñan ro rej lol̦o̦k er im ñan bar ro jet. Im jet rej kwal̦o̦k naan ñan taktõ ro im ri jerbal ro joñan wõt aer maroñ. Rein jeid im jatid rekõn̦aan bwe en let aer kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij. Ekanooj l̦ap ad kaorõk joñak kein aer!

22. Ta eo kokõn̦aan kõm̦m̦ane ke kwõj kõttar an itok jem̦l̦o̦kin jukjuk im pãd in enana?

²² Ñe jej riit kõn rijjelõk ro im Kũrjin ro jet ilo bok in Jerbal, elõñ men ko jej katak kaki kõn wãween jemaroñ ekkõl wõt. Jelukkuun kõn̦aan l̦oore joñak ko an rein ilo ad peran im kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Jej kõm̦m̦ane men in ke jej kõttar an itok jem̦l̦o̦kin jukjuk im pãd in enana. Jeraam̦m̦an eo el̦aptata ewõr ippãd kiiõ ej ñan kalet ad kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij!​—Jerbal 28:23.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 16]

Juon enjel̦ ear jipañ Piter ñan kõjãm in worwor aen eo me ear make pel̦l̦o̦k