Men ko Jemaroñ Katak jãn “M̦ool” eo ilo Kien Moses

“Wãween jel̦ã im m̦ool ilo kien ej pãd ippam̦.”​—ROM 2:20.

TA UWAAK EO AM̦ ÑAN KAJJITÕK KEIN?

Menin katok ko ilo Kien Moses rar pijaikl̦o̦k ta?

Ewi wãween men ko jej lil̦o̦k ñan Jeova rej ãinl̦o̦k wõt menin katok ko an Ri Israel ro?

Kain menin katok rot ko Jeova ej buñbũruon kaki, im kain menin katok rot ejjab buñbũruon kaki?

1. Etke eaorõk bwe jen mel̦el̦e kõn men ko Paul ear kõmel̦el̦e kaki kõn Kien Moses?

 MEN ko rijjelõk Paul ear je ilo Baibõl̦ eo rej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn aorõkin elõñ iaan men ko ilo Kien Moses. Ñan waanjoñak, Paul ear kõmel̦el̦e ilo lõta eo an ñan Ri Hibru ro bwe Jijej ear “bũrij l̦apl̦ap eo etiljek” im ear katok juon wõt alen. Ro im rej tõmak ilo katok eo an Jijej remaroñ bõk juon kõtaan eaenõm̦m̦an ippãn Anij im bõk “lo̦mo̦o̦r indeeo.” (Hibru 2:17, UBS; 9:11, 12) Paul ear bar kõmel̦el̦e bwe im̦õn kabbed eo ear annañel̦o̦k “men ko ilañ.” Jijej ear juon Ri Kõlaajrak kõn juon bujen em̦m̦anl̦o̦k jãn Kien Moses. (Hibru 7:22; 8:1-5) An kar Paul kõmel̦el̦e kõn ta eo men ko ilo Kien eo rar jitõñl̦o̦k ñane, men in ear lukkuun jipañ Kũrjin ro ilo raan ko an. Men kein ear kwal̦o̦k kaki remaroñ bar jipañ kõj rainin im kal̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn aolep men ko Anij ear kõm̦m̦ani ñan kõj.

2. Etke Ri Ju ro im rar Kũrjin ear l̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn Anij im unin an kar kõm̦m̦ani kien ko jãn ri aelõñ ko?

² Jet iaan men ko Paul ear jei ñan Kũrjin ro ilo Rom rar jitõñl̦o̦k ñan Ri Ju ro im rar Kũrjin. Ri Ju rein me rar jokwe ilo Rom em̦õj kar katakin er kõn Kien Moses. Paul ear ba bwe kõnke rejel̦ã kõn Kien eo, epãd ippãer kadede “wãween jel̦ã im m̦ool” eo kõn Jeova im un ko unin an kar kõm̦m̦ani kien ko. Rar mel̦el̦e im kaorõk katak ko raorõk ilo Kien Moses. Innem ãinwõt kar Ri Ju ro retiljek m̦okta jãn er, Ri Ju rein im rar Kũrjin rar maroñ katakin ro jet m̦ool eo kõn Jeova.​—Riit Rom 2:17-20.

MEN KO RAR ANNAÑEL̦O̦K KATOK EO AN JIJEJ

3. Ad katak kõn menin katok ko an Ri Israel ro, men in enaaj jipañ kõj ñan ta?

³ “M̦ool” eo Paul ear kõnono kake me ej katak ko  raorõk kõn Jeova ilo kien Moses, ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn karõk ko an Jeova. Katak kein me Jeova ear katakin ro doon kaki ilo Kien eo rej aorõk wõt ñan kiiõ. Kõn men in, jenaaj katak kõn menin katok ko im joortak ko me Ri Israel ro rar aikuj kõm̦m̦ani ekkar ñan Kien Moses. Menin katok kein rar tõl Ri Ju ro ettã bũrueer ñan Kũraij im jipañ er ñan mel̦el̦e kõn ta eo Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Im kõnke men ko Jeova ekõn̦aan bwe ro doon ren kõm̦m̦ani rejamin oktak, kien ko an ñan Ri Israel ro kõn menin katok ko remaroñ jipañ kõj ñan etale im lale wãween ad karejar ñan Jeova.​—Malakai 3:6.

4, 5. (1) Ta eo Kien Moses ear kakeememej Ri Ju ro kake? (2) Menin katok ko rar annañel̦o̦k ta?

⁴ Elõñ iaan men ko ilo kien Moses rar kakeememej Ri Ju ro bwe er ri jerawiwi. Ñan waanjoñak, jabdewõt eo ear uññũri ãnbwinnin juon ri mej ear ettoon innem ear aikuj karreoiki e make. Bwe en bar erreo, ear aikuj katok kõn juon kau bũrõrõ me eãjmour. Bũrij eo ear m̦an kau eo, tile, im kãreiki melokwararin ilo dãn. Im kar kabũtũktũki armej eo kõn dãn in bwe en erreo ilo raan eo kein kajilu im ilo raan eo kein kajiljilimjuon. (Bõnbõn 19:1-13, UBS) Bareinwõt Kien eo ear kakeememej Ri Ju ro bwe rar l̦otaktok im jerawiwi. Kõnke ilo iien eo juon kõrã ear keotak ear ettoon. Im tokãlik kõrã in ear aikuj ajel̦o̦k juon menin katok ñan jeorl̦o̦k an bõd kõn an jab erreo.​—Livitikõs 12:1-8, UBS.

⁵ Ebar wõr men ko jet Ri Ju ro rar aikuj katok kaki kõn menin mour ko ñan jeorl̦o̦k aer jerawiwi. Menin katok kein me rar katok kaki ilo im̦õn kabbed eo im tokãlik ilo tampel̦ eo rar ‘annañel̦o̦k’ menin katok eo eweeppãn an Jijej. Eñin men eo me menin katok kein rar pijaikl̦o̦k, meñe Ri Ju ro rar kile ak jab kile.​—Hibru 10:1-10.

L̦ÕMN̦AK EO EJIM̦WE KÕN MENIN KATOK KO

6, 7. (1) Ta eo Ri Israel ro rar aikuj keememeje ñe rej kããlõt juon menin katok? Menin katok ko rem̦m̦antata rar pijaikl̦o̦k ta? (2) Ta kajjitõk ko jemaroñ kajjitõk ippãd make?

⁶ Jeova ear kakien Ri Israel ro bwe ren katok kõn menin mour ko wõt me rãjmour im rejjab pilo, kinejnej, utam̦we, ak nañinmej. (Livitikõs 22:20-22, UBS) Ke Ri Israel ro rar ajel̦o̦k menin joortak ko kõn wit im leen wõjke ko, rar aikuj lel̦o̦k “men ko rem̦m̦antata” im “jom̦õkaj” in jonikõn ko aer. (Bõnbõn 18:12, 29, UBS) Jeova ear jab buñbũruon kõn menin joortak ko rejjab em̦m̦antata. Menin katok ko rem̦m̦antata rar pijaikl̦o̦k katok eo an Jijej me enaaj kar lukkuun weeppãn im ejjel̦o̦k lipjinjin ie. Jeova enaaj kar katok kõn men eo em̦m̦antata im aorõktata ippãn ñan lo̦mo̦o̦ren armej otemjej jãn jerawiwi im mej.​—1 Piter 1:18, 19, UBS.

⁷ El̦aññe juon armej ear ajel̦o̦k juon menin katok kõn an lukkuun kam̦m̦oolol Jeova kõn jouj eo an el̦ap, innem enaaj m̦õn̦õn̦õ in kããlõt menin katok eo em̦m̦antata. Ewõr an armej in maroñ ñan kããlõt el̦aññe en katok kõn men eo em̦m̦antata ak jab. Bõtab, ejel̦ã kadede bwe Anij ejamin m̦õn̦õn̦õ kõn menin katok eo ejjab em̦m̦antata. El̦aññe ear katok kõn men ko renañinmej im jorrããn, men in enaaj kalikkar bwe armej in ej watõk ejjel̦o̦k tokjãn menin katok ko im ej juon kien eddo. (Riit Malakai 1:6-8, 13, UBS.) Waanjoñak in ej kwal̦o̦k bwe jej aikuj  l̦õmn̦ak kõn wãween ad karejar ñan Anij. Jemaroñ kajjitõk ippãd make: Etke ij karejar ñan Anij? Ij aikuj ke kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ karejar ñan e? Ij ke lel̦o̦k men eo em̦m̦antata ñan e?

8, 9. Ta eo jej katak jãn wãween an kar Ri Israel ro l̦õmn̦ak ke rar lel̦o̦k menin katok ko?

⁸ Jet iien Ri Israel ro rar lel̦o̦k menin katok ko kõnke rem̦õn̦õn̦õ im rekõn̦aan. El̦aññe juon Ri Israel ear kõn̦aan ajel̦o̦k menin katok ko ñan kam̦m̦oolol Jeova ak lel̦o̦k menin katok ko kõn kijeek ñan kajjitõk ippãn Jeova bwe en buñbũruon ippãn, innem enaaj pidodol̦o̦k an kããlõt menin mour eo em̦m̦antata. Im enaaj m̦õn̦õn̦õ in ajel̦o̦k menin mour in ñan Jeova. Rainin, jejjab katok kõn menin mour ko ekkar ñan Kien Moses, bõtab ewõr jet men ko jej katok kaki ñan Jeova. Jej ajel̦o̦k iien im maroñ ko ad ekoba men ko m̦weied ilo ad jerbal ñan Anij. Rijjelõk Paul ear ba bwe ad “kwal̦o̦k” kõn kõjatdikdik eo ad im “kõm̦anm̦an em̦m̦an im lel̦o̦k ñan ro jet” rej ãinwõt menin katok ko rej kabuñbũruon Anij. (Hibru 13:15, 16) Ad watõk wãween ad karejar ñan Jeova ej kalikkar ewi joñan ad kam̦m̦oolol e kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani ñan kõj. Innem, ãinwõt Ri Israel ro, jej aikuj etale wãween ad karejar ñan Anij im etke jej karejar ñan e.

⁹ Ekkar ñan Kien Moses, el̦aññe juon Ri Israel ear kõm̦m̦ane juon men enana ak jirilo̦k im kõm̦m̦an bõd, innem armej in ear aikuj katok kõn jerawiwi ko an. Kõnke ear aikuj kõm̦m̦ane men in, kwõl̦ak lale enaaj ke kar m̦õn̦õn̦õ ilo an lel̦o̦k menin katok in? (Livitikõs 4:27, 28) Eokwe el̦aññe ear kõn̦aan kõjparok kõtaan eo an ippãn Jeova, enaaj kar m̦õn̦õn̦õ wõt in kõm̦m̦ane men in.

10. Ta ko jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ani el̦aññe jaar kõm̦m̦an bõd?

¹⁰ Rainin, jemaroñ ba juon men im kal̦õkatip juon armej ilo ad jab kile ak kõn ad jab l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad kõnnaan. Ak bõlen emaroñ nana ad mour kõnke jaar kõm̦m̦ane juon men enana. El̦aññe jekõn̦aan kabuñbũruon Jeova, jenaaj kate kõj ñan kõm̦adm̦õde apañ eo ad. Ewi wãween? Jenaaj aikuj kajjitõk jol̦o̦k bõd kõn aolepen bũruod ippãn armej eo jaar kal̦õkatipi. Ak el̦aññe jaar kõm̦m̦ane juon men enana, jenaaj aikuj kajjitõk jipañ ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. (Matu 5:23, 24; Jemes 5:14, 15) Jej aikuj em̦m̦akũt im kate kõj ñan jol̦o̦k ad bõd ippãn eo jeid im jatid ak ippãn Anij. Men in ej ãinwõt ñe jej kõm̦m̦ane juon menin katok. El̦aññe jej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in, enaaj em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn Jeova im eo jeid im jatid, im enaaj em̦m̦an ad mour. Tokjãn kein rem̦m̦an rej kal̦apl̦o̦k ad lõke bwe Jeova ejel̦ã ta eo em̦m̦antata ñan kõj.

11, 12. (1) Jouj im kõmmel̦el̦e kõn ta ko rej kõm̦m̦ani ñe rej katok kõn menin katok ko kõn aenõm̦m̦an. (2) Ta eo jemaroñ katak jãn an kar Ri Israel ro katok kõn menin katok kein?

¹¹ Menin katok ko kõn aenõm̦m̦an rej jet  iaan menin katok ko ilo Kien Moses. Menin katok kein rej kõkkar kõn aenõm̦m̦an ippãn Jeova. Armej eo me ear katok im baam̦le eo an rar bõlen jijet ilowaan juon iaan ruum̦ ko ilo tampel̦ eo im kañ kanniõkin menin mour eo kar katok kake. Bũrij eo ear katok kõn menin mour eo im bareinwõt bũrij ro jet me rar jerbal ilo tampel̦ eo ear wõr aer kõj. (Livitikõs 3:1; 7:31-33) Unin an kar armej in ajel̦o̦k menin katok in ej kõnke ekõn̦aan bwe en em̦m̦an kõtaan eo an ippãn Anij. Ear ãinwõt ñe e im baam̦le eo an, bũrij ro, im Jeova rar m̦õñã ippãn doon ilo juon iien ekamõnõnõ im eaenõm̦m̦an.

¹² Innem ke Ri Israel ro rar katok kõn menin katok ko kõn aenõm̦m̦an ej ãinwõt ñe rar kũr Jeova ñan juon iien kõjota. Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñe Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ kũr eo an juon Ri Israel ñan kõjota ippãn. Alikkar Ri Israel in enaaj kõn̦aan ajel̦o̦k men eo em̦m̦antata ñan Anij. Menin katok ko kõn aenõm̦m̦an rar m̦õttan “m̦ool” eo ilo Kien Moses. Men kein rar kalikkar bwe ikijjeen katok eo an Jijej, aolep remaroñ bõk juon kõtaan eaenõm̦m̦an ippãn Ri Kõm̦anm̦an eo. Rainin, jemaroñ epaake Jeova ãinwõt juon jerad el̦aññe jej m̦õn̦õn̦õ in katok ak kõjerbal men ko m̦weied im maroñ ko ad ilo jerbal eo an Anij.

MENIN KATOK KO ANIJ EAR JAB BUÑBŨRUON KAKI

13, 14. Etke Jeova ear jab buñbũruon kõn men ko Kiiñ Saul ear kõn̦aan katok kaki?

¹³ El̦aññe juon armej ear jim̦we wãween an watõk menin katok ko, innem Jeova enaaj buñbũruon kõn menin katok eo an. Bõtab ebar wõr jet waanjoñak ko ilo Baibõl̦ eo kõn menin katok ko me Anij ear jab buñbũruon kaki. Etke ear jab buñbũruon kõn menin katok kein? Jen lale ruo waanjoñak ko.

¹⁴ Ri kanaan Samuel ear ba ñan Kiiñ Saul bwe ejejjet iien eo ñan an Jeova ko̦kkure Ri Amelek ro. Ear jiroñ Saul bwe en m̦an aolep armej ro im menin mour ko aer. Bõtab, ãlikin wõt an Saul anjo̦ ilo tarin̦ae eo n̦ae Ri Amelek ro, ear jab m̦an Egag, kiiñ eo aer. Bareinwõt Saul ear bõk menin mour ko aer rem̦m̦antata bwe en katok kaki ñan Jeova. (1 Samuel 15:2, 3, 21) Ewi wãween an kar Jeova l̦õmn̦ak kõn men in? Jãn iien in, Jeova ear jab bar kõn̦aan bwe Saul en kiiñ in Israel kõnke ear jab pokake. (Riit 1 Samuel 15:22, 23.) Ta eo jej katak jãn men in? Jej katak bwe el̦aññe jej pokake kien ko an Anij, enaaj buñbũruon kõn men ko jej katok ak lil̦o̦k ñan e.

15. Ilo an kar Ri Israel ro ajel̦o̦k menin katok ko im wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ani men ko renana, ta eo men in ear kalikkar?

¹⁵ Ebar wõr juon waanjoñak im ej pãd  ilo bok in Aiseia. Ri Israel ro ilo raan ko an Aiseia rar ajel̦o̦k menin katok ko ñan Jeova ñan jeorl̦o̦k aer bõd. Bõtab, ilo ejja iien eo wõt rar wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ani men ko renana. Im ear ejjel̦o̦k tokjãn menin katok ko aer. Jeova ear kajjitõk: “Ewi tokjãn Ippa ami men in katok relõñ?” Ear jiroñl̦o̦k er: “I ñate katok kijeek ko kom̦ij kõm̦m̦ani kõn sip kom̦m̦aan ko, im kũriij jãn kidu em̦õj tããpi, im I jab m̦õn̦õn̦õ kake bõtõktõkin kau kom̦m̦aan ko, ak lamb ko, ak got kom̦m̦aan ko.” Ear bar ba ñan er: “Kom̦win jab bar bõktok joortak ko re waan; Ami kaijurjur ej men in jõjõik Ippa.” Etke Anij ear jab m̦õn̦õn̦õ kõn menin katok ko aer? Anij ear ba: “Ñe kom̦ij kõm̦m̦an elõñ jar, I jãmin eo̦roñ; peimi re lõñ kõn bõtõktõk. Kom̦win kwal̦ kom̦, kom̦win karreoik kom̦; kom̦win jol̦o̦k kõm̦m̦an ko ami re nana jãn im̦aan Meja. Bõjrak jãn ami kõm̦m̦an nana.”​—Aiseia 1:11-16.

16. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe Anij en buñbũruon kõn menin katok ko ad?

¹⁶ Jeova ear jab buñbũruon kõn menin katok ko an ro im rar wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ani men ko renana. Bõtab, ear buñbũruon kõn jar ko im menin katok ko an ro im rar kate er ñan pokake kien ko an. “M̦ool” eo ilo Kien Moses ear katakin rein bwe er ri jerawiwi im rar aikuj jipañ jãn Jeova ñan jeorlok bõd ko aer. (Galetia 3:19, UBS) Ke juon Ri Israel ear mel̦el̦e kõn men in, ear bũrom̦õj im ajl̦o̦k kõn jerawiwi ko an im ear kõn̦aan bwe Jeova en jeorl̦o̦k an bõd. Rainin, jej aikuj keememej bwe katok eo wõt an Kũraij emaroñ kõm̦m̦an bwe Jeova en jol̦o̦k jerawiwi ko ad. El̦aññe jej mel̦el̦e kõn aorõkin katok eo an Kũraij im lukkuun kam̦m̦oolol kake, Jeova enaaj “m̦õn̦õn̦õ” kõn aolep men ko jej kõm̦m̦ani ilo jerbal eo an.​—Riit Sam 51:17, 19, UBS.

KWAL̦O̦K AM̦ TÕMAK ILO KATOK EO AN JIJEJ!

17-19. (1) Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jej lukkuun kam̦m̦oolol kõn katok eo an Jijej? (2) Ta eo jenaaj katak kake ilo katak eo tok juon?

¹⁷ Ri Israel ro rar loe wõt “annañin men ko renaaj itok” kõn karõk eo an Anij. Ak kõj em̦õj ad loe an jejjet men in. (Hibru 10:1) Kien ko kõn menin katok ko rar katakin Ri Israel ro bwe ren jel̦ã ta ko rar aikuj kõm̦m̦ani ñan ejaake juon kõtaan em̦m̦an ippãn Anij. Rar aikuj kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol Anij, lel̦o̦k menin katok ko rem̦m̦antata ñan e, im mel̦el̦e bwe rar aikuj bwe en jeorl̦o̦k aer bõd. Rainin, Jeje ko Rekwõjarjar jãn Matu ñan Revelesõn rej jipañ kõj ñan mel̦el̦e bwe ikijjeen katok in mej eo an Jijej, Jeova enaaj jol̦o̦k jerawiwi im mej ñan indeeo. Ikijjeen katok eo an Jijej, Jeova emaroñ jol̦o̦k ad bõd im jemaroñ erreo im̦aan mejen Jeova kiiõ. Katok eo an Jijej ej juon menin letok ekanooj em̦m̦aan jãn Jeova.​—Galetia 3:13, UBS; Hibru 9:9, 14, UBS.

¹⁸ Ejabwe ñan ad baj jel̦ã wõt kõn katok in mej eo an Jijej. Ebar wõr juon men jej aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe jekõn̦aan bõk tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦ktok jãn katok in mej eo an. Paul ear je: “Ãindein kien juon ad ri lale in tõl kõj ñan Kũraij, bwe jen wãnõk kõn tõmak.” (Galetia 3:24) Jej aikuj kwal̦o̦k ad tõmak ikijjeen kõm̦m̦an ko ad. (Jemes 2:26) Ri Ju ro im rar Kũrjin ilo raan ko an Paul rar mel̦el̦e “m̦ool” eo kõnke rar jel̦ã kõn Kien Moses. Paul ear rõjañ er ñan mour ekkar ñan men ko rar katak im jel̦ã kaki. Ilo wãween in, renaaj mour ekkar ñan m̦ool eo me rar katakin ro jet kake.​—Riit Rom 2:21-23, UBS.

¹⁹ Rainin jejjab pãd ium̦win Kien Moses. Meñe ãindein, elõñ menin katok ko jet jej aikuj lel̦o̦k ñan Jeova im rej kabuñbũruon. Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 19]

Men ko Jeova ekõn̦aan bwe ro doon ren kõm̦m̦ani rejamin oktak

[Pija eo ilo peij 20]

Ewi wõt menin mour eo kwõn kar katok kake ñan Jeova?

[Pija eo ilo peij 21]

Jemaroñ kabuñbũruon Jeova el̦aññe jej ajel̦o̦k menin katok ko rej kabuñbũruon