Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kõjparok L̦õmn̦ak im Kõm̦m̦an ko Rem̦m̦an ilo Eklejia Eo

Kõjparok L̦õmn̦ak im Kõm̦m̦an ko Rem̦m̦an ilo Eklejia Eo

Kõjparok L̦õmn̦ak im Kõm̦m̦an ko Rem̦m̦an ilo Eklejia Eo

“Jouj an Irooj Jijej Kũraij en pãd [ippemi kõn ami kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an, NW].”​—PILIPPAI 4:23.

EWI WÃWEEN JEMARON JIPAÑ RO JET ILO EKLEJIA ÑAN KOWÕNM̦AANL̦O̦K L̦ÕMN̦AK IM KÕM̦M̦AN KO REM̦M̦AN ÑE JEJ. . .

kobal̦o̦k ippãn ro jeid im jatid?

kijejeto ilo kwal̦o̦k naan?

kõjjel̦ãik em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo kõn juon eo ear kõm̦m̦an juon bõd el̦ap?

1. Etke ear em̦m̦an an Paul im Jijej Kũraij kõnnaan kõn eklejia ko ilo Pilippai im Thaietaira?

 KŨRJIN ro etto ilo Pilippai rar jeram̦õl, bõtab rar kwal̦o̦k jouj im yokwe ñan ro jeer im jatier ilo tõmak. (Pilippai 1:3-5, 9, UBS; 4:15, 16) Eñin unin Paul ear ba ñan er: “Jouj an Irooj Jijej Kũraij en pãd [ippemi kõn ami kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rejim̦we, NW].” (Pilippai 4:23) Kõnke Kũrjin ro ilo Thaietaira rar bar kwal̦o̦k ejja wãween in wõt, Jijej Kũraij ear jiroñl̦o̦k er: “I jel̦ã jerbal ko am̦, im am̦ yokwe, im tõmak im jerbal in jipañ im kijenmej, im bwe jerbal ko am̦ ãliktata re lõñ jãn ko m̦okta.”​—Revelesõn 2:19.

2. Ilo wãween et l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad remaroñ jelõt ro jet ilo eklejia eo?

2 Eklejia ko kajjojo an Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an. Ak kajjojo iaaer reoktak jãn doon. Jet eklejia ko rebuñbuñ kõn aer kwal̦o̦k jouj im yokwe. Im jet el̦ap aer kijejeto in rejetake jerbal in kwal̦o̦k naan im kaorõk jerbal in kwal̦o̦k naan full-time. Ñe jej aolep kate kõj ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an, jej jipañ bwe eklejia eo en bõrokuk wõt im bwe en kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko rem̦m̦an. (1 Korint 1:10) Ak el̦aññe enana wãween ad l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an, men in emaroñ kadikl̦o̦k an ro jet bõk kun̦aaer ilo jerbal eo an Anij im aer kijejeto ilo kwal̦o̦k naan. Im emaroñ kõm̦m̦an aer kõtl̦o̦k wõt an wõr men ko renana rej wal̦o̦k ilo eklejia eo. (1 Korint 5:1; Revelesõn 3:15, 16) Eklejia eo am̦ ej ke kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an? Ewi wãween kwõmaroñ jipañ bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt men ko rem̦m̦an ilo eklejia eo?

KOWÕNM̦AANL̦O̦K L̦ÕMN̦AK IM KÕM̦M̦AN KO REM̦M̦AN ILO EKLEJIA EO

3, 4. Ewi wãween jemaroñ nõbar Jeova ilo kweilo̦k ko?

3 Devid ear al ñan Jeova: “Inaaj kam̦m̦oolol Eok ilo jar eo el̦ap, i bwiljin elõñ armej inaaj nõbar Eok.” (Sam 35:18) Devid ear nõbar Jeova ke ear pãd ippãn ri karejar ro jet an Anij. Kweilo̦k ko ad kajjojo wiik, ãinwõt kweilo̦k in katak bok eo etan Naan in Keeañ, rej letok juon iien em̦m̦an ñan kwal̦o̦k ad kijejeto im tõmak. Ewi wãween? Ej ilo ad uwaak. Jemaroñ kajjitõkin kõj make: Ij ke uwaak ilo kweilo̦k ko joñan wõt aõ maroñ? Ij ke kapojakl̦o̦k im̦aan bwe en maroñ em̦m̦an uwaak ko aõ? Ãinwõt juon eo me ej bõran baam̦le, ij ke jipañ ajri ro nejũ kõpooj aer uwaak im katakin er ñan uwaak jãn naan ko aer make?

4 Jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej jek ilo bũruod ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we ilo wãween ad al ilo kweilo̦k ko. Devid ear ba: “Bũruõ e pen O Anij, bũruõ e pen; inaaj al, aet inaaj al im nõbar.” (Sam 57:7) Al ko ilo kweilo̦k ko ad rej letok juon iien em̦m̦an ñan ad “al im nõbar” Jeova jãn aolepen bũruod. El̦aññe jejjab kilõki jet iaan al ko, eokwe jemaroñ kõmmãlmeli ilo iien kabuñ an baam̦le eo. Jekõn̦aan ãinwõt Devid, eo ear ba: “Inaaj al ñan Jeova ium̦win iien aõ mour; inaaj al im nõbar aõ Anij ke ij pãd wõt im mour.”​—Sam 104:33.

5, 6. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k karwainene im jouj ñan ro jet? Ta eo men in enaaj kõm̦akũt ro jet ilo eklejia eo ñan kõm̦m̦ane?

5 Ñe jej kwal̦o̦k karwainene ñan ro jeid im jatid jej kõm̦m̦an bwe yokwe eo ilo eklejia en wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Ilo jebta eo ãliktata ilo lõta eo an Paul ñan Ri Hibru ro, ear je naan kein: “En pãd wõt yokwe jemjein jemjaten. Kom̦win jab mel̦o̦kl̦o̦k kõn lale ro ruwamãejet” ak kwal̦o̦k karwainene. (Hibru 13:1, 2) Juon wãween em̦m̦an me jemaroñ kõm̦m̦ane men in ej ilo ad kũrtok ro rej lol̦o̦k eklejia ko im lim̦aro pãleer ak ro jet me rej jerbal full-time ilo jerbal eo an Anij ñan m̦õñã ippãd. Jet iien jemaroñ bar kũrtok ro me emej eo pãleer, ak ro me rej make iaaer im rej lale ajri ro nejier. Jemaroñ kũrtok rein im ro jet ñan m̦õñã ippãd ak ñan pãd ilo iien kabuñ an baam̦le eo ad.

6 Paul ear jiroñ Timote bwe en rõjañ ro jet “bwe ren kõm̦m̦an em̦m̦an, im m̦weiie kõn jerbal ko rem̦m̦an, ren emmol, im jel̦ã ajej ñan ro jet. Ilo wãween in renaaj kõpooj ñan er juon menin aorõk eo enaaj juon foundation epen ñan raan ko rej itok. Im renaaj maroñ bõk mour eo ej lukkuun mour em̦ool.” (1 Timote 6:17-19, UBS) Paul ear rõjañ ri tõmak ro m̦õttan bwe ren jel̦ã kwal̦o̦k jouj im jipañ ro jet. Meñe epen mour ak jemaroñ kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, ñe ewõr waam̦ wa eokwe kwõmaroñ ektake ro jet ñan jikin eo rej ilen kwal̦o̦k naan ie ak ñan kweilo̦k ko. Ewi wãween rein jeid im jatid remaroñ kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn wãween in ejouj? Eokwe kõn an l̦apl̦o̦k on̦ean kiaj im on̦ean men ko jet me ej menin aikuj ñan wa eo, remaroñ jipañ ilo aer lel̦o̦k jããn joñan wõt aer maroñ. Ad kõm̦m̦ane men in enaaj kõm̦m̦an an aolep ilo eklejia eo kwal̦o̦k wõt jouj ñan doon. Bar juon men jemaroñ kõm̦m̦ane ej kal̦apl̦o̦k ad iien ippãn ro jeid im jatid, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ren kile bwe jej bar aikuji er im jej yokwe er. Ñe jej kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan ro jeid im jatid ilo tõmak im kõjerbale iien ko ad im men ko m̦weied ñan jipañ er, enaaj l̦apl̦o̦k wõt ad yokwe er. Im men in enaaj kõm̦akũt ro jet ilo eklejia eo ñan bar jipañ doon im kwal̦o̦k jouj ñan doon.​—Galetia 6:10.

7. Ñe jejjab kwal̦o̦k ñan ro jet kõn juon men me eo m̦õttad ear ba tok, ewi wãween men in ej kowõnm̦aanl̦o̦k yokwe eo ilo eklejia?

7 El̦aññe em̦ool ad jem̦jerã im jejjab kõnnaan kõn men ko ejjab tõllo̦kũn an ro jet jel̦ã kaki, men in enaaj bareinwõt kakajoorl̦o̦k yokwe eo ikõtaad im ro jeid im jatid. (Riit Jabõn Kõnnaan 18:24.) Ñe juon m̦õttad ej ba tok juon men me ejjab kõn̦aan bwe jen ba ñan ro jet, eokwe jen kõm̦m̦ane men in. Ilo wãween in jej kalikkar bwe jej m̦ool ñan ro m̦õttad. Jen dãpij wõt ippãd men ko ear ba im jen jab kwal̦o̦k ñan ro jet kaki. Ñe juon jeid im jatid ej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko an ñan kõj im ej lõke bwe jeban ba ñan ro jet, men in enaaj kal̦apl̦o̦k wõt ad yokwe doon. Jen m̦ool im tiljek ñan ro m̦õttad kõnke ilo wãween in jej kowõnm̦aanl̦o̦k yokwe eo ilo eklejia.​—Jabõn Kõnnaan 20:19.

KIJEJETO ILO KWAL̦O̦K NAAN

8. Ta eo Jijej ear ba ñan eklejia eo ilo Leodisia? Im etke?

8 Jijej ear jiroñl̦o̦k eklejia eo ilo Leodisia: “I jel̦ã jerbal ko am̦, bwe kwõ jab pio̦ im jab bwil; I kõn̦aan kwõn pio̦ ak bwil, juon iaaer. Innem bwe kwõj mããn̦ãn̦ jidik, im jab pio̦ ak bwil, Inaaj m̦õjakel̦o̦k eok jãn lo̦ñiõ.” (Revelesõn 3:15, 16) Rein ilo Leodisia rar jab kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Men in emaroñ kar jelõt wãween aer l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ñan doon. Innem ilo jouj, Jijej ear ba naan kein ñan er: “Ro jabdewõt Ij yokwe er Ij kauwe im kajeik er. Innem kwõn kate eok im ukel̦o̦k ippam̦.”​—Revelesõn 3:19.

9. Ñe jej kijejeto ilo kwal̦o̦k naan, ewi wãween men in ej jipañ eklejia eo?

9 El̦aññe jekõn̦aan bwe eklejia eo en dãpij juon l̦õmn̦ak ejim̦we im em̦m̦an jej aikuj kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Juon iaan jerbal ko an eklejia eo ej ñan pukot ro em̦ool bũrueer im katakin er kõn katak ko rem̦ool. Kõn men in, jej aikuj kijejeto ilo jerbal in kõm̦m̦an rũkal̦oor ãinwõt kar Jijej. (Matu 28:19, 20; Luk 4:43) Ñe el̦ap ad kijejeto ilo jerbal in, innem enaaj l̦apl̦o̦k wõt ad bõrokuk ippãn doon ãinwõt ro im rej “ri jerbal ippãn Anij.” (1 Korint 3:9) Ñe jej kwal̦o̦k naan ippãn ro jet ilo eklejia eo im lo aer jojomare tõmak eo aer im aer kwal̦o̦k aer yokwe Jeova im m̦ool eo, jenaaj yokwe l̦o̦k wõt rein im kwal̦o̦k kautiej ñan er. Bareinwõt, ad jerbal ippãn doon ilo kwal̦o̦k naan “kõn juon wõt bõro” enaaj kabõrokuk wõt eklejia eo.​—Riit Zepanaia 3:9.

10. Ewi wãween jenaaj jipañ ro jet ilo eklejia eo ñe jej kate kõj kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad kwal̦o̦k naan?

10 Ad kate kõj bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween ad kwal̦o̦k naan ej bareinwõt jipañ ro jet. Ñe jej kwal̦o̦k ad itoklimo kake ro im jej kwal̦o̦k naan ñan er im kate kõj bwe jen maroñ tõpar bũrueer, men in enaaj kal̦apl̦o̦k ad itoklimo kõn jerbal in kwal̦o̦k naan ak kijejeto kake. (Matu 9:36, 37) Ñe eo m̦õttad ilo jerbal in ej lo ad kõm̦m̦ane men in, innem enaaj kõm̦m̦an an bar kijejeto. Ke Jijej ear jilkinl̦o̦k rũkal̦oor ro an ñan kwal̦o̦k naan ear karuol̦o̦k iaaer. (Luk 10:1) Ear jab baj kõm̦m̦ane men in ñan aerro jim̦or rõjañ doon im katak jãn doon wõt ak bwe ren bar jipañ doon kal̦apl̦o̦k aerro kijejeto kõn jerbal in kwal̦o̦k naan. Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej jerbal ippãn juon ri kwal̦o̦k eo el̦ap an kijejeto. Aer kijejeto ej kakajoore kõj bwe jen itoklimo im bar kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan.​—Rom 1:12, UBS.

JAB ELLOTAAN AK N̦OOJI BÕD KO REL̦L̦AP

11. Ta men eo enana Ri Israel ro ilo raan ko an Moses rar kwal̦o̦ke? Im ta eo men in ear tõl er ñan aer kõm̦m̦ane?

11 Ilowaan wõt jet wiik ãlikin an Jeova kõm̦m̦an bwe Ri Israel ro ren erom juon aelõñ, armej ro rar jino alliñũrñũr ak ellotaan. Kõn aer kar ãindein rar jum̦ae Jeova im ro im ear kããlõt er bwe ren tõl, ej Moses im Aron. (Exodus 16:1, 2) Jet wõt iaan Ri Israel ro me rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt rar maroñ del̦o̦ñe Ãnen Kallim̦ur eo. Moses bareinwõt ear jab maroñ del̦o̦ñe Ãnen Kallim̦ure eo kõnke ear bõd an uwaak ke Ri Israel ro rar ellotaan. (Duteronomi 32:48-52) Ñan kõj rainin, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen jab kwal̦o̦k wãween in?

12. Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen jab ellotaan?

12 Jej aikuj kõjparok bwe jen jab ellotaan. Ettã bõro im kwal̦o̦k kautiej ñan ro rej tõl enaaj jipañ kõj bwe jen jab ellotaan. Bar juon men emaroñ jipañ kõj ej ñe jej kõjparok kõm̦m̦ao ko ad. Jenaaj iioon jorrããn ñe jej kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko me rejjab em̦m̦an im ñe jej aetõl ad aolep iien ippãn ro rejjab pokake Jeova ilo jikin jerbal ak ilo jikin jikuul̦. Em̦m̦an bwe jen jab kõm̦m̦ao aolep iien ippãn ro ekkã aer ellotaan ak ro rejaje kõttãik er.​—Jabõn Kõnnaan 13:20.

13. Ñe juon ej ellotaan ak aol, ta eo men kein emaroñ kõm̦m̦ane ñan eklejia eo?

13 Ñe juon ej ellotaan ak aol, men in emaroñ tõll̦o̦k e ñan men ko me renaaj ko̦kkure kõtaan eo an ippãn Jeova. Ñan waanjoñak, ellotaan ak aol emaroñ ko̦kkure aenõm̦m̦an im bõrokuk eo ilowaan eklejia eo. Bareinwõt, ñe juon ej kõm̦m̦ani men kein ñan ri tõmak ro jein im jatin, men in emaroñ kõmetak er. Ejjab men in wõt, ak emaroñ tõll̦o̦k armej in ñan jerawiwi, ãinwõt ruruwe im kananaik ro jet. (Livitikõs 19:16; 1 Korint 5:11) Ilo iien ko an rijjelõk ro, jet iaan ro im rar ellotaan ak aol rar kananaik ro im rar lale eklejia eo. (Jud 8, 16) Aer kõm̦m̦ane men in ekar jab kabuñbũruon Anij.

14, 15. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan eklejia eo ñe jej kõjekdo̦o̦n juon bõd el̦ap? (2) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe jejel̦ã bwe juon ej n̦ooje an kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap?

14 Ta el̦aññe kwõjel̦ã bwe juon ej n̦ooj an kõm̦m̦ane juon men ekanooj nana ãinwõt kadek, alwõje pija ko rettoon ak l̦õñ? Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane? (Epesõs 5:11, 12) Eokwe, el̦aññe kwõjel̦ã ak kwõj kõjekdo̦o̦n men in, Jeova emaroñ bõk kajoor eo an jãn eklejia eo im men in enaaj kõm̦m̦an bwe en jako aenõm̦m̦an eo ie. (Galetia 5:19-23) Paul ear jiroñl̦o̦k Kũrjin ro ilo Korint bwe ren “karreoik er jãn iij eo e m̦or.” Ãindein bar ilo tõre kein, jej aikuj jol̦o̦k aolep men ko renana jãn ilowaan eklejia eo bwe en maroñ wõr wõt aenõm̦m̦an ie. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ilowaan eklejia eo?

15 Ãinwõt ad kar etale m̦oktal̦o̦k, ñe juon ej jiroñ kõj kõn jet men me ejjab kõn̦aan bwe ro jet ren jel̦ã kake, eokwe eaorõk bwe jen jab ba ñan jabdewõt. El̦aptata ñe rein rej lõke kõj im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko aer tok ñan kõj. Ej juon men ebõd im ejjab jouj ñe jej kwal̦o̦k ñan ro jet men ko kõn juon armej me ejjab tõllo̦kũn aer jel̦ã kake. Meñe ãindein, ñe juon ej kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej aikuj jel̦ã. Ekkar ñan Baibõl̦, ej aer eddo ñan kõm̦adm̦õde men in. (Riit Livitikõs 5:1.) Kõn men in, el̦aññe jejel̦ã bwe juon jeid ak jatid ear kõm̦m̦an juon bõd el̦ap, jej aikuj ba ñan e bwe en kõnono ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo bwe ren jipañ e. (Jemes 5:13-15) Ak ñe ejjab m̦õkaj in kwal̦o̦k bõd eo an ñan rein, eokwe jen ba ñan em̦m̦aan rein rej lale eklejia eo.

16. Ñe jej kõjjel̦ãik em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo kõn juon armej ej kõm̦m̦an jerawiwi, ewi wãween men in ej kõjparok eklejia eo?

16 Eklejia eo ej juon jikin me armej ro rej aikuj eñjake aer bõk kõjparok ie im jej aikuj bõk kun̦aad ñan kõjparoke. Ewi wãween jemaroñ kõjparoke? Ej ilo ad kõjjel̦ãik ro rej lale eklejia eo ñe jejel̦ã kõn juon eo im ear kõm̦m̦an jerawiwi. Ñe em̦m̦aan rein rej jipañ armej in ñan kile bwe enana men eo ej kõm̦m̦ane, im jipañ e ñan ukel̦o̦k im m̦õn̦õn̦õ in bõk kaje, innem enaaj jako an kauwõtata ñan eklejia eo. Ak ta el̦aññe ejjab kõn̦aan ukel̦o̦k jãn bõd eo an im ejjab kõn̦aan bõk jipañ jãn rein? Eokwe naaj bukwel̦o̦k e. Ilo wãween in em̦m̦aan rein rej kõjparok bwe en erreo wõt eklejia eo. Baibõl̦ eo ej ba: “Kom̦win liaakel̦o̦k armej in ñan Setan bwe kom̦win maroñ jol̦o̦k jerawiwi eo an jen an ajeeded, bwe wãween l̦õmn̦ak an ro ilo eklejia eo en jab jorrããn ilo raan eo an Irooj.” (1 Korint 5:5NW) Kõn men in, ej an aolep eddo ñan kõjjel̦ãik em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo el̦aññe jejel̦ã kõn juon eo ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap im ñan l̦oore naan in tõl ko jãn em̦m̦aan rein. Jen kõm̦m̦ane men eo me ej ñan em̦m̦an eo an ro jeid im jatid im kõjparok eklejia eo.

KOWÕNM̦AANL̦O̦K BÕROKUK

17, 18. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen dãpij wõt an eklejia eo bõrokuk?

17 Rũkal̦oor ro an Jijej ilo iien ko etto rar ‘pen ilo katak ko an rijjelõk’ ro. Men in ear jipañ er ñan kowõnm̦aanl̦o̦k bõrokuk eo ilo eklejia. (Jerbal 2:42) Rar kaorõk naan in tõl ko me rar pedped wõt ioon Baibõl̦ eo jãn em̦m̦aan ro rerũtto. Ãindeinl̦o̦k wõt rainin, eklejia ko rej bõk jipañ im naan in rõjañ ko rej aikuji bwe ren bõrokuk wõt ippãn doon kõnke ro rej lale eklejia ko rej l̦oor wõt naan in tõl ko jãn kumi in ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt. (1 Korint 1:10) Ñe jej pokake naan in tõl ko jãn doulul eo an Jeova me rej itok jãn Baibõl̦ eo im l̦oore wõt naan in tõl ko jãn ro rej lale eklejia eo, jej kalikkar bwe jej kate kõj kõjparok bõrokuk eo an eklejia eo.​—Epesõs 4:3.

18 Jen kate kõj ñan jipañ dãpij wõt an eklejia eo bõrokuk. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, “jouj an Irooj Jijej Kũraij” enaaj pãd ippãd kõn ad kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko rejim̦we.​—Pilippai 4:23.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 24]

Kwõj ke kowõnm̦aanl̦o̦k l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an ilo am̦ kõpooje uwaak ko rem̦m̦an?

[Pija eo ilo peij 25]

Jej kowõnm̦aanl̦o̦k l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an ñe jejel̦ã al in kweilo̦k ko