“Kwõn Kajoor im Kanooj Peran”
“Kwõn Kajoor im Kanooj Peran”
“Kwõn kajoor im kanooj peran . . . Jeova am̦ Anij ej ippam̦.”—JOSHUA 1:9.
EWI WÃWEEN KWNAAJ UWAAK?
Ewi wãween an kar Inok im Noa kwal̦o̦k peran?
Ewi wãween jet kõrã ro ilo iien ko etto rar kwal̦o̦k joñak kõn tõmak im peran?
Ta joñak ko an jet jodrikdrik kõn peran me em̦m̦an ippam̦?
1, 2. (1) Ñan ad kõm̦m̦ani wõt men ko rejim̦we raan otemjej, ta eo jej aikuji? (2) Ta eo jenaaj katak kake ilo katak in?
JUON armej eperan ejjab mijak, m̦õjn̦o̦ im puwal̦. Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe juon eo eperan edipen im kajoor wõt. Bõtab jet iien, bwe jen maroñ kõm̦m̦ani wõt men ko rejim̦we raan otemjej jej aikuj kwal̦o̦k peran.
2 Ewõr jet armej ilo Baibõl̦ eo im rar kwal̦o̦k peran ilo iien ko rar kanooj pen. Im jet rar peran ilo men ko me ekkã aer wal̦o̦k ñan ri karejar ro an Jeova. Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato ko an ro rar peran ilo Baibõl̦ eo? Ewi wãween bwe jen maroñ peran?
RI KÕNNAAN RO REPERAN ILO KAR JUON LAL̦ ENANA
3. Ta eo Inok ear kanaan kake kõn ro renana?
3 M̦okta jãn kar Ibwijleplep eo ilo raan ko an Noa, ear jab pidodo ñan an juon ri kõnnaan an Jeova mour ibwiljin armej ro renana. Kõn men in, juon ear aikuj peran. Inok, armej eo “kein ka jiljilimjuon jãn Adam,” ear peran in kwal̦o̦k naan in kanaan kein: “Lo, Irooj ear itok ippãn joñoul to̦ujin ko An re kwõjarjar, bwe En kõm̦m̦an ekajet ñan ro otemjej, im n̦a ruõn ro ri nana otemjej, kõn aolep jerbal ko re nana me rar kõm̦anm̦an ilo nana, im kõn men ko otemjej re lãj me ri jerawiwi re nana rar kõnono n̦ae E kaki.” (Jud 14, 15) Naan kein rem̦ool im renaaj kar wal̦o̦k, eñin unin ke Inok ear kwal̦o̦ki ear ba ilo juon wãween me ãinwõt ñe em̦õj aer wal̦o̦k kadede. Im em̦ool bwe armej ro renana rar mej ke ear itok Ibwijleplep eo.
4. Noa ear etetal wõt ippãn Anij jekdo̦o̦n ta ko rar wal̦o̦k ipel̦aakin. Ta kein rar wal̦o̦k?
4 Ear wal̦o̦k Ibwijleplep eo ilo iiõ eo 2370 m̦okta jãn Kũraij, im em̦õj an mootl̦o̦k elõñl̦o̦k jãn 650 iiõ ko ãlikin an kar Inok mej. Ilo kõtaan iiõ ko ãlikin an kar mej Inok im itok Ibwijleplep eo, ear l̦otak Noa. Tokãlik ear wõr an baam̦le im e kab l̦õm̦aro nejin rar kalõk wa eo. Enjel̦ ro renana rar ukot ãnbwinnier ñan ãnbwinnin armej bwe ren pãleek kõrã ro re deo̦ nejin armej, im ear wõr nejier n̦a ippãn kõrã rein. Ajri rein rar rũttol̦o̦k im erom ri inea ro. Enañin aolep armej ro rar kõm̦m̦ani men ko renana im ear l̦ap lãj im kowadoñ iaolepen lal̦. (Jenesis 6:1-5, 9, 11) Meñe lal̦ in ear lukkuun obrak kõn men kein renana ak ‘Noa ear etetal ippãn Anij’ eo em̦ool im peran wõt in kwal̦o̦k naan ãinwõt juon “ri kwal̦o̦k kõn wãnõk.” (Riit 2 Piter 2:4, 5.) Jej aikuj peran ilo ejja wãween in wõt ilo raan kein ãliktata.
RAR KWAL̦O̦K TÕMAK IM PERAN
5. Ewi wãween an kar Moses kwal̦o̦k tõmak im peran?
5 Moses ear juon joñak em̦m̦an kõn kwal̦o̦k tõmak im peran. (Hibru 11:24-27) Jãn iiõ eo 1513 l̦o̦k ñan 1473 m̦okta jãn Kũraij, Anij ear kõjerbale Moses bwe en kadiwõjl̦o̦k Ri Israel ro jãn Ijipt im tõl er ilo ãne jem̦aden. Meñe Moses ear l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñwe men in ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane. (Exodus 6:12, UBS) Elõñ alen e im Aron, l̦eo jein rar kõnono ñan Pero eo ekanooj lãj. Erro ear peran in kwal̦o̦k kõn Menin Kaeñtaan ko Joñoul me Jeova ear bũktok ñan lo̦mo̦o̦ren Ri Israel ro im kam̦oole bwe ejjel̦o̦k kajoor ippãn anij ro an Ijipt. (Exodus, jebta 7-12) Moses ear kwal̦o̦k an tõmak im peran kõnke Anij ear jipañ e. Ãindein ñan bar kõj rainin.—Duteronomi 33:27.
6. El̦aññe ri utiej ro rej kajjitõkin kõj kõn jerbal eo ad ñan Anij, ta eo enaaj kaperan kõj ñan ad jojomare tõmak eo ad?
6 Jejel̦ã bwe jenaaj bar aikuj peran ilo ejja wãween in wõt me Moses ear kwal̦o̦ke. Etke? Kõnke Jijej ear ba: “Renaaj ãñinl̦o̦k kom̦ ñan irooj ro im kiiñ ro kõn Ña, kõn men in kõnnaan ñan er im ri aelõñ ko. A ñe rej ketak kom̦, kom̦win jab inepata bũruomi ekõjkan ak ta kom̦ naaj kõnono, bwe naaj lewõj ñan kom̦ ilo awa eo men eo kom̦ naaj ba. Bwe e jab kom̦ eo kom̦ij kõnono, a Jetõb [kajoor, NW] an Jememi ej kõnono ilo kom̦.” (Matu 10:18-20) El̦aññe ri utiej ro rej kajjitõkin kõj kõn jerbal eo ad ñan Anij, kajoor an Jeova enaaj kaperan kõj ñan ad jojomare tõmak eo ad ilo juon wãween ej kwal̦o̦k kautiej.—Riit Luk 12:11, 12.
7. Etke Joshua ear maroñ peran im lo tõprak ilo an tõl?
7 Joshua eo im ear ri tõl ñan Israel ãlikin Moses, ear kakajoore tõmak eo an ikijjeen an kar keini an katak kõn Kien ko an Anij. Ilo iiõ eo 1473 m̦okta jãn Kũraij, Ri Israel ro rar pojak in del̦o̦ñe Ãnen Kallim̦ur eo. Anij ear kakien im ba: “Kwõn kajoor im kanooj peran.” Ear jiroñ Joshua bwe el̦aññe enaaj pokake Kien eo an, innem enaaj lo tõprak ilo an tõl Israel. Anij ear jiroñ e: “Kwõn jab mijak, im jab lõl̦ño̦ñ, bwe Jeova am̦ Anij ej ippam̦, ijo ko jabdewõt kwõj ilo̦k ie l̦o̦k.” (Joshua 1:7-9) Ennaan kein remaroñ kar lukkuun kakajoore Joshua! Im em̦ool Anij ear pãd ippãn im jipañ e. Jejel̦ã men in kõnke ium̦win wõt jiljino iiõ rar maroñ anjo̦ im bõk enañin aolepen Ãnen Kallim̦ur eo ilo iiõ eo 1467 m̦okta jãn Kũraij.
KÕRÃ RO IM RAR PERAN ILO AER KAREJAR ÑAN ANIJ
8. Etke Rehab ej juon joñak kõn tõmak im peran?
8 Ilo iien ko etto, elõñ kõrã ro rar peran ilo aer jerbal ñan Jeova. Ñan waanjoñak, kõrã eo ekijoñ ilo Jeriko, etan Rehab ear tõmak bwe Jeova enaaj kõjparok e. Ear n̦ooj ri iaroñroñ ro ruo me Joshua ear jilkinl̦o̦k erro ñan waate ãneo, im ear jilkinl̦o̦k em̦m̦aan ro me rar kappukot ri iaroñroñ rein ñan bar juon jikin. Kõn an kar kõm̦m̦ane men in, e im baam̦le eo an rar bõk lo̦mo̦o̦r ke Ri Israel ro rar nitbwili Jeriko. Rehab ear bõjrak jãn mour eo an ettoon im jino kabuñ ñan Jeova ilo tiljek. Bareinwõt ear bõk jeraam̦m̦an eo ñan erom juon iaan ro im ej pãd ilo menmenbwij eo an Messaia eo. (Joshua 2:1-6; 6:22, 23; Matu 1:1, 5) Kar kajeraam̦m̦an Rehab kõn an kar tõmak im peran.
9. Ewi wãween an kar Debora, Berak im Jeel kwal̦o̦k peran?
9 Anij ear kããlõt jet em̦m̦aan ro bwe ren ri ekajet ñan Ri Israel ro ãlikin wõt an kar mej Joshua. Emaroñ kar bõlen mej ilo iiõ eo 1450 m̦okta jãn Kũraij. Kiiñ eo an Kenean etan Jabin ear lukkuun lãj an kõm̦m̦an ñan Ri Israel ro ium̦win 20 iiõ ko. Anij ear kõjerbal ri kanaan Debora bwe en jiroñ Ri Ekajet Berak ñan ko̦kkure Kiiñ Jabin. Kõn men in, Berak ear kakuktok 10,000 em̦m̦aan ro n̦a ilo Tol̦ Tebor im rar pojak ñan aer tarin̦ae ippãn Sisera, eo ej jeban jarin tarin̦ae eo an Kiiñ Jabin. L̦ein im ri tarin̦ae ro, ippãn tok jariot ko 900, rar etal ilo reba eo epããte ilo kom̦lal̦ in Kaishon. Im ke Ri Israel ro rej jino wanlall̦o̦k ñan kom̦lal̦ eo, ilo jidimkij Anij ear kõm̦m̦an bwe en ibwiji ijo ri tarin̦ae ro an Kenean rar etetal ie. Im men in ear kõm̦m̦an an pedkat im jariot ko an Ri Kenean ro rar jab maroñ ettõr. Berak kab ri tarin̦ae ro an rar anjo̦, im ear mej aolep ri tarin̦ae ro an Sisera. Im l̦ein Sisera ear ko im kũttiliek ilo em̦ nuknuk eo im̦õn juon kõrã etan Jeel. Bõtab kõrã in ear m̦an l̦ein ilo iien eo ej kiki. Ãinwõt an kar Debora kanaan, nõbar ear etal ñan juon kõrã ke Ri Israel ro rar anjo̦ ioon Kenean. Im kõrã in kar Jeel. Ri Israel ro rar jab bar lo eñtaan jãn Ri Kenean ro ium̦win 40 iiõ ko kõn men in eperan Debora, Berak im Jeel rar kõm̦m̦ane. (Ri Ekajet 4:1-9, 14-22; 5:20, 21, 31) Elõñ kõrã im em̦m̦aan ro rar bar kwal̦o̦k aer tõmak im peran.
NAAN KO AD REMAROÑ KAPERAN RO JET
10. Ewi wãween ad jel̦ã bwe naan ko ad remaroñ kaperan ro jet?
10 Men ko jej ba remaroñ jipañ ri karejar ro jet an Jeova bwe ren peran. Ilo iiõ ko 1000 m̦okta jãn Kũraij, Kiiñ Devid ear jiroñ Solomon, l̦eo nejin: “Kwõn peran im kajoor. Kwõn jino jerbal im jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kabõjrak eok. Irooj Anij, eo ij jerbal ñan e, enaaj pãd ippam̦. Ejamin el̦l̦o̦k jãn eok ak enaaj pãd ippam̦ m̦ae iien eo kwõnaaj kadedel̦o̦k am̦ kalõk tampel̦ eo an.” (1 Kronikel 28:20, UBS) Kõn men in, Solomon ear peran in kalõk tampel̦ eo eaiboojoj an Jeova ilo Jerusalem.
11. Ewi wãween naan ko juon leddik in Israel ear peran in kwal̦o̦ki rar maroñ jipañ juon em̦m̦aan?
11 Ilo iiõ ko 900 m̦okta jãn Kũraij, naan ko juon leddik in Israel ear peran in kwal̦o̦ki rar jipañ juon em̦m̦aan elõba bwe en mour jãn nañinmej in an im bwe en jel̦ã kõn Jeova. Ri tarin̦ae ro an Siria rar bõke leddik in im ear juon ri kam̦akoko ilo m̦weo im̦õn em̦m̦aan in elõpa etan Neaman. Im l̦ein ej kapen tarin̦ae eo an Siria. Leddik in ear jel̦ã kõn menin kabwilõñlõñ ko Jeova ear kõm̦m̦ani ikijjeen Ilaija. Kõn men in, ear ba ñan kõrã eo pãleen Neaman bwe el̦aññe l̦ein ippãn enaaj etal ñan Israel, innem Ilaija enaaj kõmour e. Neaman ear kõm̦m̦ane men in leddik in ear ba, im ear mour jãn nañinmej in an ilo kabwilõñlõñ kab ear oktak im kabuñ ñan Jeova. (2 Kiiñ 5:1-3, 10-17) El̦aññe kwõj juon jodrikdrik im kwõj yokwe Anij ãinwõt leddik in, eokwe Anij enaaj kaperan eok ñan am̦ kwal̦o̦k naan ñan ri kaki ro am̦, ri jikuul̦ ro im bar ro jet.
12. Ewi wãween naan ko an Kiiñ Hezekaia rar jelõt armej ro an?
12 Naan ko rem̦m̦an im rejejjet jej ba remaroñ kaperan ro jet ilo iien ko reppen. Ilo iiõ eo 732 m̦okta jãn Kũraij, Ri Assiria ro rar tarin̦ae ippãn Jerusalem. Innem Kiiñ Hezekaia ear jiroñ armej ro an: “Kom̦win peran im lole, im kom̦win jab lõl̦ño̦ñ kõn irooj l̦apl̦ap in Assiria en̦, im jarin tarin̦ae en̦ ej tõltok. Kajoor eo ippãd el̦apl̦o̦k jãn kajoor eo ippãn. Kajoor an armej epãd ippãn ak [Jeova] ad Anij ej ippãd bwe en jipañ kõj im tarin̦ae ñan kõj.” Ewi wãween naan kein rar jelõt armej in Juda? Eokwe, naan kein rar kaperan er. Baibõl̦ eo ej ba: “Armej ro rar kanooj peran kõn naan kein an Kiiñ eo aer.” (2 Kronikel 32:7, 8, UBS) Ãinwõt Hezekaia, naan ko rem̦m̦an im rejejjet remaroñ kaperan kõj im ri tõmak ro jet ñe jej pãd ilo matõrtõr.
13. Etke Obedaia, eo im ear lale m̦weo im̦õn Kiiñ Ehab ej juon joñak kõn peran?
13 Jet iien jej kwal̦o̦k peran ñe jej ikõñ wõt. Ilo 900 jim̦a ko m̦okta jãn Kũraij, Obedaia eo im ear lale m̦weo im̦õn Kiiñ Ehab ear peran im kõjparok ri kanaan ro 100 an Jeova. Ear “ajej er ilo ruo kumi im n̦ooj er ilo roñ in tõl ko” bwe lerooj eo enana Jezebel en jab m̦an er. (1 Kiiñ 18:4, UBS) Ãinwõt Obedaia, eo im ear mijak Anij, ri karejar ro an Anij rainin rej peran im kõjparok ri tõmak ro jeer im jatier ilo aer jab lel̦o̦k mel̦el̦e ko kõn er ñan ro rej kajjioñ pukot er im ko̦kkure er.
LEROOJ ESTER EAR PERAN
14, 15. Ewi wãween an kar Lerooj Ester kwal̦o̦k tõmak im peran? Im ta eo ear wal̦o̦k?
14 Lerooj Ester ear kwal̦o̦k an tõmak im peran. Ilo 400 jim̦a ko m̦okta jãn Kũraij, em̦m̦aan eo enana Heman ear pepe ñan m̦an aolep Ri Ju ro rej jokwe ilo joko me rej pãd ium̦win aelõñ in. Ke Ri Ju ro rar jel̦ã bwe rej pojak in tõn m̦an er aolep, rar bũrom̦õj im rar jitlo̦k. Bõlen rar bar jar jãn aolepen bũrueer. (Ester 4:1-3) Lerooj Ester ear lukkuun inepata kõn men in ewal̦o̦k ñan Ri Ju ro. Em̦m̦aan eo enaaj jein etan Mordikeai, ear jilkinl̦o̦k ñan e peba eo me ej kwal̦o̦k kakien eo bwe rej aikuj m̦an aolep Ri Ju ro. Im ear jiroñ Ester bwe en etal im akwel̦ap ñan ippãn kiiñ eo bwe en jipañ armej ro an. Bõtab, jabdewõt eo ej etal ippãn kiiñ eo ak kar jab kũrl̦o̦k e innem enaaj aikuj mej.—Ester 4:4-11.
15 Mordikeai ear jiroñ Ester bwe el̦aññe ejjab etal ippãn kiiñ eo innem Jeova enaaj lo̦mo̦o̦ren Ri Ju ro ilo bar juon wãween. Mordikeai ear ba ñan e bwe bõlen unin an kar erom juon lerooj ej ñan jipañ armej ro an Jeova. Innem, Ester ear ba ñan Mordikeai bwe en kakuktok aolep Ri Ju ro ilo Shushan bwe ren aolep jitlo̦k. Ear ba: ‘Ña bareinwõt inaaj jitlo̦k; ãindein inaaj del̦o̦ñ ñan ippãn kiiñ eo, meñe e jab ekkar ñan kien, im el̦aññe I jako, eokwe, I jako.’ (Ester 4:12-17) Ester ear peran im kõm̦m̦ane men in, im ilo bok in Ester ej kwal̦o̦k bwe Anij ear lo̦mo̦o̦ren armej ro an. Rainin, Kũrjin ri kabit ro im jiip ro jet rej bar kwal̦o̦k peran ñe rej iioon eñtaan. Im aolep iien Jeova, eo ej “roñjake jar” ko ej jipañ rein.—Riit Sam 65:2; 118:6.
“KWON PERAN”
16. Ta joñak eo an Jijej ñan jodrikdrik ro?
16 Juon iien ke Jijej ear 12 iiõ dettan, jemen im jinen rar kappukot e im loe ilo tampel̦ eo. Rar loe an “jijet eol̦apin ro ri kaki; Ej roñjake er, im kajjitõk ippãer.” Im ‘er otemjej rej roñjake re bwilõñ kõn An mãlõtlõt im an uwaak.’ (Luk 2:41-50) Meñe Jijej ear dik wõt ak ear wõr an tõmak im ear peran ñan an kajjitõkin ri kaki ro rerũtto ilo tampel̦ eo. Jodrikdrik ro ilo eklejia ko rej aikuj keememej joñak in an Jijej. Men in enaaj jipañ er kortokjãn iien ko repel̦l̦o̦k ñan aer kõmel̦el̦eik ro jet kõn tõmak eo aer.—1 Piter 3:15.
17. Etke Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren “peran”? Etke jej aikuj bar “peran”?
17 Jijej ear jiroñ ro jet bwe ren “peran.” (Matu 9:2, 22) Ear ba ñan rũkal̦oor ro an: “Emottok im naaj kajeplõklõk kom̦ otemjej ñan jikõmi, im ña inaaj make iaõ. Ijoke ijjab make iaõ, bwe Jema ej pãd ippa. Iar jiroñ kom̦ men in, bwe en wõr ami aenõm̦m̦an ilo adwõj juon wõt. Lal̦ enaaj kaiñtan kom̦, ak kom̦win peran, bwe em̦õj aõ anjo̦ ioon lal̦!” (Jon 16:32, 33, UBS) Ilo lal̦ in, armej ro renaaj kõjdate kõj ãinwõt aer kar bar kõjdate rũkal̦oor ro jinoin an Jijej. Bõtab, jejjab kõn̦aan m̦õttan lal̦ in. Jemaroñ peran in kõjenolo̦ke kõj jãn lal̦ in ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak eo an Jijej kõn peran. Ear anjo̦ ioon lal̦ in im jemaroñ bar kõm̦m̦ane men in.—Jon 17:16; Jemes 1:27.
18, 19. Ewi wãween an kar rijjelõk Paul kwal̦o̦k tõmak im peran?
18 Rijjelõk Paul ear kijenmej ium̦win elõñ mãlejjoñ ko. Juon iien, Ri Ju ro ilo Jerusalem rar tõn m̦an Paul ak ri tarin̦ae ro an Rom rar lo̦mo̦o̦ren e. Ilo juon boñ, Irooj ear jutak ippãn im ba, “Paul, kwõn peran, bwe ãinwõt kwaar kõnnaan kõn Eõ i Jerusalem, ãindein bareinwõt kwõnaaj kõnnaan ilo Rom.” (Jerbal 23:11) Paul ear kõm̦m̦ane men in Jijej ear jiroñ e ñan kõm̦m̦ane.
19 Paul ear peran ilo an jiroñ “rijjelõk re utiejtata” me rar kattoone eklejia eo ilo Korint bwe rebõd. (2 Korint 11:5; 12:11) Rein rar rijjelõk ro reriab. Paul ear maroñ kam̦oole bwe Jijej ear kããlõt bwe en rijjelõk kõnke ear kijenmej ium̦win elõñ mãlejjoñ ko. Rar kalbuuji, m̦an e, ial̦ ko an rar kauwõtata, ewõr apañ ko ear iiooni, ear kwõle, maro, ejabwe iien an kiki in boñ, im aolep iien ear l̦õmn̦ak kõn eklejia ko. (Riit 2 Korint 11:23-28, UBS.) Joñak in em̦m̦an an Paul kõn tõmak im peran ej kalikkar bwe Anij eo ear kakajoor e!
20, 21. (1) Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn etke jej aikuj peran ñan ad kijenmej ilo wãween ko reppen. (2) Ta wãween ko jej aikuji peran ie? Ta eo jej aikuj lõke?
20 Ejjab aolep Kũrjin ro renaaj iioon el̦ap matõrtõr. Bõtab, kõj aolep jej aikuj peran bwe jen maroñ kijenmej ilo apañ ko jej iiooni ilo mour ko ad. Ñan waanjoñak, juon likao ilo Brazil ear pãd ilo juon kumi in ri nana. Ãlikin an kar katak Baibõl̦, ear kiiõ kile bwe ej aikuj in kõm̦m̦an oktak ilo mour eo an. Bõtab, ekkã aer m̦an jabdewõt eo me ej el̦l̦o̦k im bõjrak jãn an kobal̦o̦k ippãn kumi in. Likao in ear jar im ear kõjerbal eoon ko ñan kõmel̦el̦eik bo̦o̦j eo an kumi in kõn etke ear aikuj bõjrak. Kar kõtl̦o̦k likao in im ejjel̦o̦k men en̦ enana rar kõm̦m̦ane ñan e, im tokãlik ear juon ri kwal̦o̦k ejañin peptaij.
21 Jej aikuj peran ilo elõñ wãween ko. Jej aikuji ñan ad maroñ kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an. Jodrikdrik ro rej aikuj peran bwe ren jutak pen im tiljek wõt ilo jikin jikuul̦. Jej bar aikuj peran ñan kajjitõk kõn raan in kakkije jãn jerbal bwe jen maroñ pãd ilo iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Im elõñ bar men ko jet jej aikuj peran kaki. Jekdo̦o̦n ta eo jej iioone, Jeova enaaj roñjake “jar in tõmak” eo ad. (Jemes 5:15) Bareinwõt, jej aikuj lõke bwe Anij enaaj letok kajoor eo an bwe jen “kajoor im kanooj peran.”
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 19]
Inok ear peran in kwal̦o̦k naan ilo juon lal̦ ekanooj nana
[Pija eo ilo peij 20]
Jeel ear peran im kajoor
