Jab Reilik!

“Eo ej jino an kapidodo bwidej kõn plau im ekõn̦aan wõt reilikl̦o̦k, ejakkar ñan Aelõñ in Anij.”​—LUK 9:62, UBS.

EWI WÃWEEN KWÕNAAJ UWAAK?

Etke jej aikuj “keememej lio pãleen Lot”?

Ta men ko jilu jejjab aikuj l̦õmn̦ak kaki?

Ewi wãween jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ippãn doulul eo an Jeova?

1. Ta naan in kakkõl eo Jijej ear kwal̦o̦ke? Im ta kajjitõk eo jemaroñ kajjitõk kake?

 “KOM̦WIN keememej lio pãleen Lot.” (Luk 17:32) Jijej Kũraij ear kwal̦o̦k naan in kakkõl in enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k. El̦apl̦o̦k an aorõk naan in kakkõl in jãn kar m̦okta. Jen kajjitõk ippãd make: ‘Ta mel̦el̦ein an kar Jijej ba men in?’ Eokwe, Ri Ju ro me ear kõnnaan ippãer rar jel̦ã kõn bwebwenato eo kõn lio pãleen Lot. Ke ear ko ippãn baam̦le eo an jãn Sodom, ear jab pokake Jeova im ear reilikl̦o̦k. Kõn wõt men in, ear erom juon jurõn jo̦o̦l̦.​—Riit Jenesis 19:17, 26.

2. Etke lio pãleen Lot ear reilikl̦o̦k? Im ta eo ear wal̦o̦k ñane ke ear jab pokake Jeova?

² Etke lio pãleen Lot ear reilikl̦o̦k? Emaroñ kar kõn̦aan lale ta ko rej wal̦o̦k. Bõlen ear reilik kõn an l̦o̦kjen̦an bwe ejeepepl̦o̦k Sodom. Ak emaroñ kar dik an tõmak im bõlen ear jiktok an kõn̦aan ro̦o̦l kõnke ebũrom̦õji aolep men ko m̦weien im ear likũti wõt. (Luk 17:31) Meñe jejjab lukkuun jel̦ã unin an kar reilik, bõtab jejel̦ã bwe ear mej ke ear jab pokake Jeova. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in! Kõrã in ear mej ilo ejja raan eo wõt me armej ro renana ilo Sodom im Gomorra rar bar mej. Eñin unin Jijej ear ba: “Kom̦win keememej lio pãleen Lot”!

3. Ewi wãween an kar Jijej kalikkar bwe jejjab aikuj reilikl̦o̦k?

³ Lio pãleen Lot en kar jab reilikl̦o̦k. Ilo ejja wãween in wõt, jejjab aikuj reilikl̦o̦k, ak l̦õmn̦ak kaki, men ko me em̦õj ad ilo̦k jãni. Jijej ear kwal̦o̦k joñan an aorõk men in ke ear bwebwenato ippãn juon em̦m̦aan me ear ba ekõn̦aan erom rũkal̦ooran. Em̦m̦aan in ear ba bwe m̦okta jãn an etal ippãn Jijej, ekõn̦aan jepl̦aak m̦okta im kajem̦l̦o̦k ippãn baam̦le eo an. Jijej ear uwaake im ba: “Eo ej jino an kapidodo bwidej kõn plau im ekõn̦aan wõt reilikl̦o̦k, ejakkar ñan Aelõñ in Anij.” (Luk 9:62, UBS) Elukkuun ke eddo im nana uwaak in an Jijej  ñan em̦m̦aan in? Ejjab. Jijej ear jel̦ã bwe em̦m̦aan in ej jekpen kõnke ejjab kõn̦aan bõk jerbal im eddo ko el̦aññe enaaj erom rũkal̦ooran. Jijej ear ba bwe el̦aññe juon armej ej kajjioñ etal ak ko jãn jerbal ko an ñan Anij, armej in “ekõn̦aan wõt reilikl̦o̦k.” Ej ãinwõt juon ri kallib eo ej m̦ad jãn jerbal eo an kõn an reilikl̦o̦k wõt ak likũti kein jerbal eo an ñan lale juon men.

4. Ta ko jej aikuj reim̦aanl̦o̦k wõt ñani?

⁴ Jej aikuj reim̦aanl̦o̦k wõt ñan men ko rej pãd im̦aan im jab reilikl̦o̦k ñan men ko em̦õj ad ilo̦k jãni. Baibõl̦ eo ej ba: “Kwõn reim̦aanl̦o̦k wõt kõn kõjatdikdik em̦ool; kallimjek wõt men eo im̦aam̦.”​—Jabõn Kõnnaan 4:25, UBS.

5. Etke jejjab aikuj reilikl̦o̦k ñan men ko remootl̦o̦k?

⁵ Ewõr unin ad jab aikuj reilikl̦o̦k ñan men ko remootl̦o̦k. Ta in? Kõnke jej mour ilo “raan ko ãliktata.” (2 Timote 3:1) M̦õttan jidik Anij enaaj ko̦kkure aolepen jukjuk im pãd in enana ãinwõt an kar kõm̦m̦ane ñan Sodom im Gomorra. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen jab m̦ad ãinwõt lio pãleen Lot? Jej aikuj jel̦ã ta men ko rekauwõtata me jemaroñ kõn̦aan reilikl̦o̦k ñani. (2 Korint 2:11, UBS) Kõn men in, jen etale ta men kein im lale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõjparok kõj jãni.

YOKWE JO IIEN KO

6. Etke jej aikuj kõjparok kõj jãn l̦õmn̦ak eo bwe em̦m̦anl̦o̦k jem̦aan jãn raan kein?

⁶ Jet rej likjab ilo aer l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k kar mour jem̦aan jãn raan kein. Emaroñ jab jim̦we wãween ad keememej men ko rar wal̦o̦k ilo iien ko m̦okta. Kõn men in, jemaroñ jino make l̦õmn̦ak bwe edik ad kar iioon apañ m̦okta jãn raan kein. Jemaroñ bar l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k ad kar m̦õn̦õn̦õ ilo iien ko jãn kiiõ. Kõn wõt men kein, jemaroñ jino l̦õmn̦ak bwe aolep men ko jem̦aan relukkuun kar em̦m̦an, ak ilo m̦ool rar jab. El̦aññe ejiktok l̦õmn̦ak rot in ebõd, jemaroñ jino kõn̦aan bwe mour ko ad ren kar jepl̦aak im ãinwõt kar m̦okta. Bõtab, Baibõl̦ eo ej kakkõl kõj: “Kwõn jab kajjitõk im ba, ‘Etke ear l̦ap an em̦m̦an men otemjej etto?’ Kajjitõk in ejjab an juon ri jel̦ãl̦o̦kjen̦.” (Ekklisiastis 7:10, UBS) Etke elukkuun kauwõtata l̦õmn̦ak rot in?

7-9. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan Ri Israel ro ke rar pãd Ijipt? (2) Ta ko rar wal̦o̦k im Ri Israel ro ren kar aikuj m̦õn̦õn̦õ kaki? (3) Ta eo Ri Israel ro rar jino aer ellotaan kake?

⁷ Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn ta ko rar wal̦o̦k ñan Ri Israel ro ilo tõre ko an Moses. Ke Ri Israel ro rar ilo̦k m̦okta im jokwe Ijipt, ear em̦m̦an an armej ro kõm̦m̦an ñan er. Bõtab ãlikin an kar Josep mej, Ri Ijipt ro rar “kam̦akokoik Ri Israel ro [im] kanooj kõjerbal er im kaiñtan er.” (Exodus 1:11, UBS) Tokãlik, Pero ear kakiene armej ro bwe ren m̦ane niñniñ l̦addik ro nejin Ri Israel ro kõnke ear jab kõn̦aan bwe ren lõñl̦o̦k wõt. (Exodus 1:15, 16, 22) Eñin unin Jeova ear ba ñan Moses: “Iar lo an Ri Ijipt kõm̦m̦an nana ñan armej ro doõ; iar roñ aer kũr bwe in lo̦mo̦o̦ren er jãn ro rej kam̦akokoik er. Ña ilukkuun jel̦ã kõn joñan aer eñtaan.”​—Exodus 3:7, UBS.

⁸ Kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k joñan an kar Ri Israel ro m̦õn̦õn̦õ ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt im rar jab bar ri kam̦akoko? Rar make loe joñan an Jeova kajoor ke ear bõktok Menin Kaeñtaan ko Joñoul ioon Pero im armej ro an. (Riit Exodus 6:1, 6, 7, UBS.) Ãliktata, Ri Ijipt ro rar kõtl̦o̦k Ri Israel ro. Ilo m̦ool, Ri Ijipt ro  rar ba ñan Ri Israel ro bwe ren m̦õkaj im etal jãn Ijipt. Im joñan an kar l̦ap aer lel̦o̦k kool̦ im jelba ñan er, Baibõl̦ eo ej ba bwe armej ro an Anij rar “rakimi ro Ri Ijipt.” (Exodus 12:33-36) Tokãlik, Ri Israel ro rar lukkuun lañlõñ ke rar loe an Jeova ko̦kkure Pero im jarin tarin̦ae eo an ilo Lom̦al̦o Ekilmir. (Exodus 14:30, 31) Alikkar bwe ej aikuj kar lukkuun kajoor tõmak eo aer ãlikin aer kar loi aolep men kein me Jeova ear kõm̦m̦ani!

⁹ Elukkuun pen ad tõmak bwe ãlikin wõt an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren armej rein ilo kabwilõñlõñ, armej rein rar jino aer ellotaan. Rar ellotaan kõn ta? Kõn m̦õñã! Rar jab m̦õn̦õn̦õ kõn men ko kijeer jãn Jeova, im rar ba: “Kõmij keememej ek ko kõm ar m̦õñã ilo Ijipt im ejjel̦o̦k on̦ean; kiudi ko, im melõn ko, im lik ko, im anien ko, im garlic ko. A kiiõ e jako amim kõn̦aan m̦õñã. Ejjel̦o̦k bar juon, a manna in wõt kõm maroñ in loe.” (Bõnbõn 11:5, 6) Ear bõd wãween an armej rein keememej wãween mour ko aer ilo Ijipt. Kõn wõt an bõd aer l̦õmn̦ak, rar kõn̦aan jepl̦aak ñan ãneo me rar ri kam̦akoko ie! (Bõnbõn 14:2-4) Ri Israel ro rar reilikl̦o̦k ñan men ko rar ilo̦k jãni, im Jeova ear lukkuun illu ippãer.​—Bõnbõn 11:10.

10. Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato eo kõn Ri Israel ro?

¹⁰ Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in? Eokwe, el̦aññe jej iioon apañ ko, jen jab kajjioñ l̦õmn̦ak bwe elukkuun kar em̦m̦anl̦o̦k mour ilo iien ko etto. Jen jab l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k kar mour ko ad m̦okta jãn ad kar jel̦ã m̦ool eo. Ejjab nana ñe jej katak jãn men ko rar wal̦o̦k m̦okta. Im ejjab bar nana ñe jej keememejtok jo iien ko me el̦ap ad kar m̦õn̦õn̦õ. Bõtab, jej aikuj keememej bwe men kein remootl̦o̦k im emaroñ jab jejjet wãween ad keememeje. El̦aññe jej reilikl̦o̦k wõt ñani, jemaroñ jino dike mour ko ad kiiõ im kõn̦aan jepl̦aak ñan wãween mour ko ad m̦okta.​—Riit 2 Piter 2:20-22.

MEN KO JAAR ILO̦K JÃNI

11. Ta l̦õmn̦ak eo an jet armej kõn men ko me rar ilo̦k jãni?

¹¹ Bõlen kwõmaroñ kar etal im jikuul̦ ilo college, buñbuñ im m̦weiie, ak kwaar peek bwe kwõn jab kõm̦m̦ani men kein. Elõñ ro jeid im jatid ilo tõmak ear l̦ap on̦aer ilo kar jerbal ko aer. Ñan waanjoñak, jet ekar wõr make aer peejnej. Ro jet rar ri kaki ilo jikuul̦ ko rel̦l̦ap. Bar ro jet rar buñbuñ ilo iukkure ko ak kõn aer jel̦ã al im kõjañjañ. Bõtab, armej rein rar ilo̦k jãn aolep men kein. Ak elukkuun kabũrom̦õjm̦õj bwe jet iaan armej rein rekõn̦aan bar jepl̦aak ñan men kein me rar ilo̦k jãni. Ak ta kõn kwe? Kiiõ ke em̦õj an mootl̦o̦k elõñ iiõ bõtab ejañin jem̦l̦o̦k jukjuk im pãd in, kwõj ke ajl̦o̦k kõn pepe eo am̦? Kwõj ke reilik im l̦õmn̦ak bwe enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k mour eo am̦ el̦aññe kwaar jab ilo̦k jãn men kein?

12. Ta eñjake eo an Paul kõn men ko ear ilo̦k jãni ak jol̦o̦ki?

¹² Elõñ men ko rijjelõk Paul ear ilo̦k jãni bwe en maroñ erom juon rũkal̦ooran Kũraij. (Pilippai 3:4-6, UBS) Kar ta eñjake eo an Paul kõn men kein ear ilo̦k jãni ak juloki? Ear make ba ilo Pilippai 3:7, 8 (UBS): “Aolepen men ko ikin watõki menin jeraam̦m̦an, ij likũti kiiõ rej menin jerata, ilo wõt etan Kũraij.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Ejjab men kein wõt; ak ij watõk men otemjej menin jerata kõn wõt men eo eaorõktata: aõ jel̦ã Kũraij Jijej aõ Irooj. Bwe kõn wõt e em̦õj aõ juloki men kein otemjej; im ij watõki  kwõpej, bwe in maroñ bõk Kũraij.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Juon armej eo ej jo̦kpej ejjab bũrom̦õj kaki kwõpej ko me ear juloki. Ilo ejja wãween in, Paul ear jab bũrom̦õj kõn an juloki ak ilo̦k jãn jeraam̦m̦an ko an lal̦. Ejako an watõk bwe men kein reaorõk.

13, 14. Ewi wãween jemaroñ l̦oor joñak eo an Paul?

¹³ Ta eo enaaj jipañ kõj el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak kõn men ko me jaar ilo̦k jãni m̦okta? Eokwe, jej aikuj l̦oore joñak eo an Paul. Ewi wãween? Kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan an aorõk men ko ewõr ippam̦ kiiõ. Ñan waanjoñak, kwõj jem̦jerãik Jeova im ej watõk eok ãinwõt juon armej eo etiljek. (Hibru 6:10) Ejjel̦o̦k juon men lal̦ in emaroñ letok ñan kõj im em̦m̦anl̦o̦k im eaorõkl̦o̦k jãn men ko Jeova ej litok ñan kõj rainin im enaaj litoki ilju im jekl̦aj.​—Riit Mark 10:28-30.

¹⁴ Paul ej bar kwal̦o̦k juon men me emaroñ jipañ kõj bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek. Paul ear ba: “Ij mel̦o̦kl̦o̦k men ko rej pãd ilikũ, im kate eõ bwe in tõpar men ko rej pãd im̦aaõ.” (Pilippai 3:13, UBS) Paul ej kwal̦o̦k ruo men ko raorõk im jej aikuj kõm̦m̦ani. M̦oktata, jej aikuj mel̦o̦kl̦o̦k men ko jaar ilo̦k jãni. Jen jab jol̦o̦k maroñ im iien ko ad im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake men kein. Kein karuo, ãinwõt an juon ri iãekwõj kamaat joñan bwe en tõpar jem̦l̦o̦k eo, jej aikuj lukkuun kate kõj bwe jen tõpar men ko rej pãd im̦aad. Jej aikuj reim̦aanl̦o̦k wõt ñan men ko im̦aan.

15. Etke ej juon men em̦m̦an ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko rem̦m̦an an ro doon Anij?

¹⁵ Baj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦õk kõn joñak ko rem̦m̦an an ro doon Anij ilo iien ko etto im bareinwõt ilo raan kein. Joñak kein aer renaaj kakajoor im jipañ eok bwe kwõn reim̦aanl̦o̦k im jab reilikl̦o̦k ñan men ko em̦õj am̦ ilo̦k jãni. El̦aññe Ebream im Sera rar l̦õmn̦ak wõt kõn ijo jikier etan Õr, “renaaj kar maroñ in jepl̦aakl̦o̦k ñane.” (Hibru 11:13-15) Bõtab, rar jab jepl̦aak ñan Õr. Bareinwõt, ke Moses ear ilo̦k jãn Ijipt ilo kar jinoin, elõñl̦o̦k men ko ear ilo̦k jãni jãn kar Ri Israel ro ke rar diwõjl̦o̦k tokãlik. Bõtab, Baibõl̦ eo ejjab ba bwe Moses ear kõn̦aan bar jepl̦aak ñan men kein wõj. Ijello̦kun, Baibõl̦ eo ej ba bwe ear “watõk an eñtaan im jook kõn etan Messaia eo el̦apl̦o̦k an aorõk jãn m̦weiuk ko otemjej ilo Ijipt; bwe ear kallimjekl̦o̦k wõt jinõkjeej eo enaaj itok.”​—Hibru 11:26, UBS.

MEN KO REPPEN JAAR IIOONI M̦OKTA

16. El̦aññe jaar iiooni wãween ko reppen m̦okta, emaroñ ewi ad eñjake?

¹⁶ Bõlen elõñ men ko reppen jaar iiooni m̦okta. Ñan waanjoñak, emaroñ l̦ap ad inepata kõn jerawiwi ko ad ak likjab ko jaar kõm̦m̦ani ilo jinoin. (Sam 51:3) Bõlen jej bũrom̦õj ak illu wõt ñan kiiõ ke juon ear kajju im kajim̦weik kõj. (Hibru 12:11) Bareinwõt, jemaroñ metak wõt el̦aññe jej l̦õmn̦ak bwe ear lukkuun nana im ebõd wãween an armej ro kar kõm̦m̦an ñan kõj. (Sam 55:2) Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen jab l̦õmn̦ak kake men kein? Eokwe, jen lale jilu waanjoñak ko.

17. (1) Etke Paul ear l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k an em̦m̦an ri tõmak ro jet jãn e? (2) Ta eo ear jipañ Paul bwe l̦õmn̦ak rot in en jab kabõjrak e jãn an jerbal ñan Anij?

¹⁷ Bõd ko ad kar m̦okta. Paul ear l̦õmn̦ak  bwe el̦apl̦o̦k an em̦m̦an ri tõmak ro jet jãn e. (Epesõs 3:8) Etke ear l̦õmn̦ak rot in? Kõnke ilo kar jinoin, ear lukkuun nana an kar kõm̦m̦an ñan armej ro doon Anij. (1 Korint 15:9) Joñan in ear lukkuun nana an Paul mour ke ear iiooni Kũrjin em̦m̦aan im kõrã ro me ear l̦ap an kar nana ñan er ilo m̦okta. Bõtab, Paul ear jab kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak rot in en kabbeer e jãn an jerbal ñan Anij. Paul ear l̦õmn̦ak wõt kõn joñan jouj im tũriam̦o eo an Anij ñan e. (1 Timote 1:12-16) Kõn wõt men in, Paul ear jab ebbeer, ak ear kate wõt im niknik ilo jerbal eo an. Ke Paul ear ba bwe ekõn̦aan mel̦o̦kl̦o̦k men ko ekõn kõm̦m̦ani, men in ear kitibuj jerawiwi ak bõd ko an kar m̦okta. Kõnke jejjab maroñ ro̦o̦l likl̦o̦k im kajim̦we bõd ko ad kar m̦okta, ejjel̦o̦k unin ad jol̦o̦k iien im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. Jej aikuj keememej wõt joñan tũriam̦o eo an Jeova ñan kõj im jen kõjerbal kajoor im maroñ ko ad ñan ad jerbal ñan Jeova kiiõ.

18. (1) Ta eo emaroñ wal̦o̦k el̦aññe enana ad l̦õmn̦ak kõn iien ko me juon ear kajjioñ in kajim̦we kõj? (2) Ewi wãween jemaroñ jerbali naan in rõjañ ko an Solomon?

¹⁸ Ñe ekar kajju an juon kajim̦we kõj. Jet iien, emaroñ nana ad l̦õmn̦ak kõn juon iien me juon ear kajju an kajim̦we kõj. L̦õmn̦ak rot in emaroñ kõm̦m̦an ad bũrom̦õj ak illu im emaroñ kõm̦m̦an bwe jen ebbeer. (Hibru 12:5) Ejjel̦o̦k oktak ñe jej kajekdo̦o̦n naan in kajim̦we ko ak ñe jej roñjaki innem tokãlik ebbeer. Etke? Kõnke jejjab kõtl̦o̦k bwe naan in kajim̦we kein ren jipañ kõj. Jej aikuj jerbali naan in rõjañ ko an Solomon: “Kwõn kanooj bõk katak; en jab ilo̦k jãn kwe. Kwõn dãpij e; bwe ej am̦ mour.” (Jabõn Kõnnaan 4:13) Juon eo ej kattõr wa ej aikuj l̦oore kien kattõr ko bwe en ejjel̦o̦k jorrããn. Ãindein, jej aikuj roñjake naan in jipañ ko rej litok. Jen jerbali im wõnm̦aanl̦o̦k wõt.​—Jabõn Kõnnaan 4:26, 27; riit Hibru 12:12, 13.

19. Ewi wãween jemaroñ kajjioñe tõmak eo an Habakkuk im Jeremaia?

¹⁹ Ñe ej wal̦o̦k juon men enana ak ñe jej l̦õmn̦ak bwe ear wal̦o̦k. Jet iien jemaroñ bõk l̦õmn̦ak ko ãinwõt kar ri kanaan Habakkuk, eo ear kajjitõk ippãn Jeova bwe en kajim̦we men ko renana rar wal̦o̦k. Ear jab mel̦el̦e taunin an Jeova kõtl̦o̦k bwe jet men ko renana im rebõd ren wal̦o̦k. (Habakkuk 1:2, 3) Elukkuun aorõk bwe jen kajjioñe tõmak eo an ri kanaan in, eo ear ba: “Ña, Inaaj lañlõñ ilo Jeova; Inaaj m̦õn̦õn̦õ ilo Anij in aõ lo̦mo̦o̦r.” (Habakkuk 3:18) Bar juon eo me ear kajoor tõmak eo an ej Jeremaia. Em̦m̦an joñak in an kõnke ear kõttar wõt Jeova. Jemaroñ l̦oore joñak in an ilo ad lukkuun tõmak bwe Jeova, Anij in ekajet jim̦we, enaaj kajim̦we aolep men ilo iien eo ekkar.​—Liaajlo̦l̦ 3:19-24, UBS.

20. Ewi wãween jemaroñ kam̦ool bwe jej “keememej lio pãleen Lot”?

²⁰ Raan kein jej mour ie kiiõ ej juon iien ekairujruj. Elõñ men ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k kiiõ im ilo naaj raan ko im̦aan. Doulul in an Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt, im jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ippãn. Jen roñjake naan in kakapilõk eo jãn Baibõl̦ eo ñan reim̦aanl̦o̦k wõt, im jab reilik ñan men ko em̦õj ad ilo̦k jãni. Ilo wãween in, jenaaj make kam̦ool bwe jej “keememej lio pãleen Lot”!

[Komel̦el̦e eo itulal̦]

[Kajitõk ko ñan katak]