Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Jipañ Armej ro bwe Ren ‘Ruj jãn Aer Kiki’

Jipañ Armej ro bwe Ren ‘Ruj jãn Aer Kiki’

Jipañ Armej ro bwe Ren ‘Ruj jãn Aer Kiki’

“Ke jej jel̦ã iien, bwe awa in ruj jãn kiki e mottok.”​—ROM 13:11.

KWÕMAROÑ KE KÕMEL̦EL̦E?

Etke eaorõk bwe Kũrjin ro ren ruj wõt im jab kiki?

Etke jej aikuj lukkuun roñjake ro jej kwal̦o̦k naan ñan er im kajjioñ jel̦ã kõn er?

Etke jej aikuj kwal̦o̦k jouj ilo kwal̦o̦k naan?

1, 2. Kain rot kiki eo me armej ro rej aikuj ruj jãne?

 AOLEP iiõ elõñ to̦ujin armej rej mej itok wõt jãn aer mejki im kiki ñe rej kattõr. Ro jet rej luuji jerbal ko aer kõn aer mãjurlep im jab m̦õkaj ñan iien jerbal ak kõn aer kiki ilo iien aer jerbal. Ak ebar wõr juon kain kiki me ekanooj l̦apl̦o̦k an kauwõtata. Kiki rot in ej ilo kõkkar im ej jitõñl̦o̦k ñan ro im rejjab kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan. Rejaje bwe jej mour ilo raan ko ãliktata im bwe mour ko aer rej pãd ilo kauwõtata. Baibõl̦ eo ej kakkõl kõj kõn kiki jab in im ej ba: “E m̦õn̦õn̦õ eo ej ekkõl.”​—Revelesõn 16:14-16.

2 Ke ej epaaktok Armagedõn, elõñ rej kiki im rejjab kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan. Ri tõl ro an kabuñ ko rejjab m̦ool rej bar ba bwe armej ro doon kabuñ ko aer rej kiki. Ewi wãween an juon armej kwal̦o̦k bwe ej kiki im ejjab kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan? Etke eaorõk bwe Kũrjin ro rem̦ool ren ekkõl wõt? Ewi wãween jemaroñ jipañ ro jet bwe ren ruj jãn aer kiki?

EWI WÃWEEN AN JUON ARMEJ KIKI ILO KÕKKAR?

3. Ewi wãween am̦ maroñ kõmel̦el̦e kõn juon eo ej kiki ilo kõkkar?

3 Armej ro me rej kiki ekkã aer jab em̦m̦akũtkũt. Bõtab, ro me rej pãd ilo kiki eo ilo kõkkar, el̦ap aer poub ak ejjab ilo men ko me renaaj jipañ er ñan kabuñbũruon Anij. Bõlen, el̦ap aer m̦ad kõn jerbal ko ñan kõke aikuj ko aer raan otemjej. Ak bõlen rej kamaat aolepen aer maroñ bwe en wõr aer men ko rekõn̦aan, bwe ren buñbuñ ak bwe en lõñ aer jããn. Joñan aer poub ilo men kein, edik aer l̦õmn̦ak kõn men ko me rej aikuji bwe en em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Anij. Bõtab, ñan ro im rej ruj wõt im ekkõl, rejel̦ã bwe jej mour ilo “raan ko ãliktata.” Kõn men in, el̦ap aer poub wõt im kõm̦m̦ani men ko me Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani joñan wõt aer maroñ.​—2 Piter 3:3, 4; Luk 21:34-36.

4. Ta mel̦el̦ein an Paul kar ba: “Jen jab kiki im ãinwõt ro jet”?

4 Riit 1 Tessalonika 5:​4-8, UBS. Rijjelõk Paul ear rõjañ ri tõmak ro m̦õttan ilo Tessalonika bwe ren jab “kiki im ãinwõt ro jet.” Ta mel̦el̦ein an kar ba men in? Eokwe juon wãween jemaroñ “kiki” ej ilo ad kõjekdo̦o̦ni kien ko an Jeova. Bar juon wãween jemaroñ “kiki” ej bwe meñe jejel̦ã bwe elukkuun epaaktok iien eo ñan an Jeova ko̦kkure ri nana ro ak jejjab ekkõl im kate kõj. Jej aikuj lale bwe jen jab po ilo wãween l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an ro me rejjab kabuñbũruon Anij.

5. Ta l̦õmn̦ak ko me rej kalikkar ro rej kiki ilo kõkkar?

5 Jet rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k Anij ñan an ekajet er kõn kõm̦m̦an ko aer. (Sam 53:1) Ro jet rej l̦õmn̦ak bwe Anij ejjab kea kake kõj, kõn men in jejjab aikuj in jel̦ã kõn e. Im jet rej l̦õmn̦ak bwe el̦aññe ewõr aer kabuñ, men in enaaj kõm̦m̦an bwe ren epaake Anij. Aolep ro me rej bõk l̦õmn̦ak kein rebõd, rej kiki ilo kõkkar. Kõn men in rej aikuj ruj. Ak ewi wãween jemaroñ jipañ rein?

JEN JAB KIKI

6. Etke jej aikuj ruj wõt?

6 Bwe jen maroñ jipañ ro jet, jej aikuj ruj wõt. Ak ta ko enaaj jipañ kõj bwe jen jab kiki? Eokwe jej aikuj kõjparok ñan jab kõm̦m̦ani ejja men ko wõt me ro rej kiki ilo kõkkar rej kõm̦m̦ani. Baibõl̦ eo ej ba bwe rein me rej kiki, rej kõm̦m̦an “jerbal in marok.” Jerbal kein rej kitibuji party ko rejekkar, kadek, l̦õñ, kõm̦m̦an ko renana, ire, im ebbanban. (Riit Rom 13:11-14.) Emaroñ pen ñan ad jab l̦oore armej ro ipel̦aakid. Innem, eaorõk bwe jen ekkõl. Juon eo ej kattõr wa ej aikuj keememej bwe ñe ej kattõr im kiki, eokwe emaroñ luuji mour eo an. Kõn men in, eaorõk bwe juon Kũrjin en aolep iien keememej bwe ñe ej kiki jãn an kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan, innem emaroñ mej!

7. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan kõj ñe ebõd ad l̦õmn̦ak kõn armej ro ilo jikin ko jej kwal̦o̦k naan ie?

7 Ñan waanjoñak, juon Kũrjin emaroñ jino l̦õmn̦ak bwe aolep armej ro ilo jikin ko ej kwal̦o̦k naan ie rejjab kõn̦aan roñjake nuuj eo em̦m̦an im rejjab kõn̦aan oktak, men in emaroñ jino kõm̦m̦an an mejki ilo kõkkar. (Jabõn Kõnnaan 6:10, 11) Emaroñ l̦õmn̦ak im ba, “Ñe ejjel̦o̦k armej en ekõn̦aan roñjake nuuj eo em̦m̦an im oktak, etke jej aikuj kate kõj ñan jipañ armej ro?” Em̦ool bwe elõñ en̦ rejjab kõn̦aan roñjake kiiõ ak juon iien emaroñ oktak juon men ilo mour eo aer, im men in emaroñ jino ukot l̦õmn̦ak ko aer. Ewõr jet rej roñjake nuuj eo em̦m̦an im rej oktak, aer ãindein ej kalikkar bwe rej ruj jãn aer kiki. Im jemaroñ jipañ armej rein ñe kõj bareinwõt jej ruj wõt im jab kiki. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ñe jej kajjioñ kõjerbale kõl ko rekããl ñan kõm̦m̦an bwe nuuj eo an Aelõñ eo en kaitoklimoen armej ro. Bwe jen maroñ ruj wõt im jab kiki, jej aikuj keememej taunin an lukkuun aorõk jerbal in kwal̦o̦k naan.

ETKE ELUKKUUN AORÕK JERBAL IN KWAL̦O̦K NAAN?

8. Etke elukkuun aorõk jerbal in kwal̦o̦k naan?

8 Jen keememej aolep iien bwe jerbal in kwal̦o̦k naan ej wũjtake Jeova meñe armej ro rejjab kõn̦aan roñjake. Bareinwõt, Jeova ej kõjerbal jerbal in ñan katõprak ankilaan. M̦õttan jidik Anij enaaj ekajet aolep armej ro. Ro me rejjab roñjake nuuj eo em̦m̦an im kõm̦m̦an oktak, naaj jol̦o̦k er im renaaj mej. (2 Tessalonika 1:8, 9, UBS) Ñe jej l̦õmn̦ak bwe jejjab aikuj kate kõj ilo kwal̦o̦k naan kõnke “ro rem̦m̦an im ro renana, renaaj jerkak jãn mej,” eokwe men in ej juon l̦õmn̦ak ebõd. (Jerbal 24:15, UBS) Jaar katak jãn Naan in Anij bwe ro naaj ekajet er me rej ãinwõt “got” renaaj jako ñan indeeo. Ad jerbal in kwal̦o̦k naan ej wãween eo me Anij ej kwal̦o̦k an tũriam̦o kõnke jerbal in ej lel̦o̦k iien ñan an armej ro ukot mour ko aer im bõk mour indeeo. (Matu 25:32, 41, 46; Rom 10:13-15) El̦aññe jejjab kwal̦o̦k naan, ewi wãween bwe armej ro ren roñ kõn nuuj eo em̦m̦an me emaroñ lo̦mo̦o̦ren er?

9. Ewi wãween kwe im ro jet kom̦ar bõk tokjãn ko rem̦m̦an jãn jerbal in kwal̦o̦k naan?

9 Jej bar bõk tokjãn ko rem̦m̦an jãn jerbal in kwal̦o̦k naan. (Riit 1 Timote 4:16.) Kwõmaroñ errã bwe am̦ kõnono kõn Jeova im Aelõñ eo an ear kapen am̦ tõmak im kakajoor yokwe eo am̦ ñan Anij. Emaroñ kar bar jipañ kwe ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k eok bwe kwõn juon Kũrjin em̦m̦an. Im bõlen el̦ap am̦ m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj kwal̦o̦k am̦ yokwe Anij ikijjeen am̦ kwal̦o̦k naan. Elõñ ro im rar katakin ro jet kõn m̦ool eo rar lañlõñ ke rar kile an kajoor eo an Anij jipañ ri katak ro aer ñan ukot mour ko aer.

RI KWAL̦O̦K RO REM̦M̦AN REJ KAJJIOÑ IN JEL̦Ã KÕN ARMEJ RO

10, 11. (1) Ewi wãween an kar Jijej im Paul kalikkar bwe rar ekkõl im jel̦ã kõn aikuj ko an ro jet? (2) Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen jel̦ã kõn armej ro jej iioone er ilo kwal̦o̦k naan?

10 Elõñ kain wãween ko jemaroñ kõm̦m̦an bwe nuuj eo em̦m̦an en kaitoklimoen armej ro. Kõn men in, ñe jej kwal̦o̦k naan, jen kajjioñ in jel̦ã kõn armej eo. Joñak eo an Jijej kõn men in em̦m̦an ñan ad l̦oore. Jijej ear weeppãn, eñin unin ear jel̦ã bwe juon Parisi ear illu meñe Parisi in ear jab ba jabdewõt. Jijej ear bar jel̦ã bwe kõrã eo me ear juon ri jerawiwi ear ukel̦o̦k. Im ikijjeen bar juon kõrã me emake iaan, Jijej ear bar jel̦ã bwe kõrã in ear lel̦o̦k aolepen an maroñ. (Luk 7:37-50; 21:1-4) Jijej ear maroñ jipañ armej ro kõnke ear jel̦ã kõn er im ta ko rar aikuji. Bõtab, jejjab aikuj weeppãn bwe jen maroñ jel̦ã kõn armej ro im aikuj ko aer. Rijjelõk Paul ej juon eo em̦m̦an waanjoñak eo an kõn men in. Elõñ kain wãween ko ear kõjerbali ilo an kar kwal̦o̦k naan bwe en maroñ jipañ armej otemjej.​—Jerbal 17:22, 23, 34; 1 Korint 9:19-23.

11 El̦aññe jej ekkõl im kate kõj bwe jen jel̦ã kõn armej ro im aikuj ko aer ãinwõt kar Jijej im Paul, jenaaj jel̦ã kilen kaitoklimoik er. Ñan waanjoñak, ñe kwõj kepaak juon armej im kwal̦o̦k naan ñan e, kwõn lale men ko ipel̦aakin bwe kwõn maroñ jel̦ã kõn m̦anit eo an, ta ko ej itoklimo kaki, ak jel̦ã el̦aññe ej juon ri pãlele ak jab ak ñe ewõr nejin. Lale ta ko ej kõm̦m̦ani ilo iien eo im bõlen kwõmaroñ nõbar e kake ñe kwõj jino tõn kõnono ippãn.

12. Ta eo jej aikuj keememej kõn men ko jej bwebwenato kaki ilo iien eo jej kwal̦o̦k naan?

12 El̦aññe jej ekkõl im kajjioñ in jel̦ã kõn armej ro, jeban kõtl̦o̦k bwe men ko jet ren kam̦ad kõj ilo iien eo jej kwal̦o̦k naan. Ñe jej jerbal ippãn bar juon ri kwal̦o̦k, jemaroñ lukkuun bõk kõketak ilo men eo jej bwebwenato kake. Bõtab, jej aikuj keememej bwe unin jerbal in ej bwe jen kwal̦o̦k naan ñan ro jet. (Ekklisiastis 3:1, 7) Kõn men in, jej aikuj kõjparok bwe men eo jej bwebwenato kake en jab kam̦ad kõj ilo iien kwal̦o̦k naan. Wãween eo em̦m̦an me enaaj jipañ kõj bwe jen l̦õmn̦ak wõt kõn jerbal eo jej kõm̦m̦ane ej ñan kõnono kõn ta ko jenaaj ba ñan ro jenaaj iioone er. Bareinwõt, meñe cell phone el̦ap an jipañ ilo jerbal in, ak jen lale bwe en jab ko̦kkure ad kõnnaan ippãn eo jej kwal̦o̦k naan ñan e.

ROÑJAKE IM KWAL̦O̦K AM̦ ITOKLIMO KAKE RO KWÕJ IIOON ER

13, 14. (1) Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen jel̦ã ta eo juon armej ej itoklimo kake? (2) Ta ko jemaroñ bõkm̦aantak ñan ad jinoe bwebwenato eo ippãn ro jej kwal̦o̦k naan ñan er?

13 Eaorõk bwe jen kanooj roñjake ñe ro jej kwal̦o̦k naan ñan er rej kõnnaan. Ta ko kwõmaroñ kajjitõkin rein bwe ren maroñ kwal̦o̦k ñan eok l̦õmn̦ak ko aer? Rej ke inepata kõn an lõñl̦o̦k kabuñ ko rekããl, an wõr kowadoñ ilo bukwõn ko aer, ak an jab jejjet jerbal ko an kien eo? Kwõmaroñ ke jipañ jet ñan jel̦ã kõn Anij ilo am̦ kõnnaan ippãer kõn an em̦m̦an wãween kar kõm̦anm̦an men otemjej ak kõn an lukkuun wõr tokjãn naan in jiroñ ko ilo Baibõl̦ eo? Bar juon men el̦ap an kaitoklimoen armej ro meñe eoktak m̦anit ko aer ej jar. Armej ro me rejjab tõmak bwe ewõr Anij rej bar itoklimo kõn men in. Elõñ armej ro rej l̦õmn̦ak el̦aññe ewõr juon en̦ ej roñjake jar ko aer. Ro jet remaroñ kõn̦aan jel̦ã uwaak in kajjitõk ko ãinwõt: Anij ej ke roñjake aolep jar ko? El̦aññe ejjab, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en maroñ roñjake ad jar?

14 Jemaroñ katak kilen jino juon bwebwenato jãn ri kwal̦o̦k ro im el̦ap aer imminene ilo jerbal in. Wãween aer kwal̦o̦k kajjitõk ko ejjab kõm̦m̦an an armej ro mijak ak jook. Jen lukkuun lale wãween aer kõm̦m̦ane men in. Roñjake wãween ainikier im lale turin mejeir ke rej kajjioñ in mel̦el̦e l̦õmn̦ak ko an ro rej kwal̦o̦k naan ñan er.​—Jabõn Kõnnaan 15:13, UBS.

KWAL̦O̦K JOUJ IM JEL̦Ã KILEN JIPAÑ RO JET BWE REN RUJ

15. Etke jej aikuj kwal̦o̦k jouj ñe jej kwal̦o̦k naan?

15 Em̦m̦an ke ippam̦ ñe juon ej karuj eok ñe kwõj ettoñ im kiki? Elõñ rejjab m̦õn̦õn̦õ ñe jet rej kajju karuj er. Enañin aolep rekõn̦aan bwe armej ro ren kakõm̦anm̦an wãween aer karuj er. Ãindein bareinwõt ñe kwõj kajjioñ karuj juon eo ej pãd ilo kiki eo ilo kõkkar. Ñan waanjoñak, ñe kwõj kwal̦o̦k naan ñan juon armej im ej illu, ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane? Eokwe, kwõn jouj wõt im kwal̦o̦k bwe kwõj m̦õn̦õn̦õ bwe ear kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo an, innem kwõn ilo̦k. (Jabõn Kõnnaan 15:1; 17:14; 2 Timote 2:24) Am̦ kwal̦o̦k wõt jouj ñan e emaroñ kõm̦akũt armej in bwe en oktak im kwal̦o̦k jouj ñe juon enaaj bar kwal̦o̦k naan ñan e.

16, 17. Ewi wãween jemaroñ kõjerbal lol̦o̦kjen̦ ilo jerbal in kwal̦o̦k naan?

16 Jet iien armej eo emaroñ wõnm̦aanl̦o̦k im bwebwenato ippãd meñe ear ba bwe ejjab itoklimo ak bwe ewõr make an kabuñ. Emaroñ ba men kein kõnke ej l̦õmn̦ak bwe eñin wãween eo epidodo ñan an kabõjrake ad bwebwenato ippãn. Ak ñe kwõj jouj wõt im jel̦ã kilen jipañ armej eo, kwõnaaj maroñ kwal̦o̦k juon kajjitõk me enaaj jipañ armej in ñan an itoklimo kake ennaan eo jãn Baibõl̦ eo.​—Riit Kolosse 4:6.

17 Jet iien ñe jej iioon armej ro me rej ba repoub ñan aer roñjake, eokwe em̦m̦an bwe jen kwal̦o̦k kautiej im ilo̦k. Ak jet iien bõlen kwõj kile bwe kwõmaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba juon men ilo tukadu. Ñan waanjoñak, jet rar maroñ kwal̦o̦k juon ennaan jãn Baibõl̦ eo ium̦win juon minit dikl̦o̦k. Rar riiti juon eoon, im m̦okta jãn aer ilo̦k rar likũt juon kajjitõk ippãn armej eo rej kwal̦o̦k naan ñan e im ba bwe renaaj bar uwaake kajjitõk eo ñe renaaj bar ro̦o̦ll̦o̦k. Meñe wãween in ekadu ak jet iien el̦ap an jerbal. Joñan an l̦ap an jerbal, armej eo ej ukot an l̦õmn̦ak im ba bwe ejjab lukkuun poub ñan an bwebwenato jidik. Bõlen, kwõmaroñ kajjioñ kõm̦m̦ane men in ñe kwõnaaj iioone wãween in.

18. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe en em̦m̦anl̦o̦k ad kwal̦o̦k naan ilo iien em̦m̦antok?

18 Ñe jej pojak ñan kwal̦o̦k naan ilo iien ko repel̦l̦o̦k, jemaroñ jipañ armej ro jej iioone er aolep raan bwe ren kõn̦aan jel̦ã kõn Anij. Elõñ ro jeid im jatid ilo tõmak rej bõk ippãer peba jidikdik ko im likũt ilo bõjo̦ ko aer ak bõk ippãer bok ko ilo iep ko aer. Remaroñ bareinwõt pojak kõn juon eoon bwe ren maroñ kwal̦o̦k ñan ro jet ñe epel̦l̦o̦k juon iien ñan er. Ñe kwõj aikuj jipañ kõn kilen kwal̦o̦k naan ilo iien em̦m̦antok, eokwe kwõmaroñ kajjitõk ippãn eo ej bõk eddon kwal̦o̦k naan im pioneer ro.

JIPAÑ RO NUKŨM̦ ILO JOUJ BWE REN RUJ

19. Etke jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjioñ jipañ ro nukũd?

19 Kõj aolep jekõn̦aan jipañ ro nukũd bwe ren oktak. (Joshua 2:13; Jerbal 10:24, 48; 16:31, 32) Ilo jinoin ñe ro nukũd rejjab m̦õn̦õn̦õ in roñjake kõj, men in emaroñ kõm̦m̦an ad jab kõn̦aan bar kajjioñ in kwal̦o̦k naan ñan er. Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe men ko jej ba ak kõm̦m̦ani reban lukkuun kõm̦m̦an aer oktak. Bõtab, emaroñ wõr men ko me rar jelõt mour ko an ro nukũm̦ im kiiõ rej ukot l̦õmn̦ak ko aer. Ak bõlen kiiõ em̦m̦anl̦o̦k wãween am̦ kõmel̦el̦e kõn m̦ool eo im kwõmaroñ tõpar bũrueer.

20. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an ro nukũd ñe jej kõnono ñan er?

20 Jen l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an ro nukũd. (Rom 2:4, UBS) Kwõn kõnono ilo jouj ñan er ãinwõt am̦ naaj kar kõnono ippãn ro kwõj iioone er ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Kwõn kõttãik bũruom̦ im kwal̦o̦k kautiej ñan er. Im kwõjjab aikuj kõnnaan kõn Baibõl̦ eo ñan er aolep iien. Ijoke, kwõmaroñ kalikkar ñan er ikijjeen kõm̦m̦an ko am̦ kõn wãween an Baibõl̦ eo jelõt mour eo am̦. (Epesõs 4:23, 24) Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, renaaj kile bwe unin an em̦m̦an wãween mour eo am̦ ej kõnke Jeova ej katakin eok. (Aiseia 48:17) Joñak eo am̦ en kalikkar ñan ro nukũm̦ kõn wãween an juon Kũrjin em̦ool aikuj mour.

21, 22. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k kõn aorõkin ad kate kõj ñan kajjioñ jipañ ro nukũd bwe ren jel̦ã kõn Jeova.

21 Juon kõrã jeid im jatid ilo tõmak ear jeje im ba bwe aolep iien ear kajjioñ kwal̦o̦k naan ñan l̦õm̦aro im lim̦aro 13 jein im jatin. Ear kõm̦m̦ane men in ikijjeen wãween an kõnono im kõm̦m̦an ko an. Kajjojo iiõ ear jeje ñan rein jein im jatin. Kar e wõt jãn baam̦le eo an im ear Ri Kõnnaan ro an Jeova ium̦win 30 iiõ ko.

22 Juon raan ear calle juon iaan lim̦aro jein me ej jokwe ilo juon jikin ettol̦o̦k. Liin jein ear jiroñl̦o̦k e bwe ear kajjitõk ippãn ri tõl in kabuñ eo an ñan katak Baibõl̦ ippãn ak ejañin. Ke kõrã in jeid im jatid ilo tõmak ear ba bwe em̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦ ippãn, ear uwaake im ba: “Eokwe em̦m̦an, ak ij ba ñan eok bwe ijamin erom juon Ri Kõnnaan ro an Jeova.” Innem kõrã in ear jilkinl̦o̦k ñan ippãn lio jein bok eo etan Ta eo Baibel Ej Lukkun Katakin? Im jet raan ej calle ak in jein ejañin kar lale kobban bok in. Kõrã in ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ãliktata, iar kajjitõk ippãn bwe en bõktok bok eo, im ium̦win 15 minit ko, kõmro ej riit im kõmel̦el̦e kõn jet iaan eoon ko ilowaan bok eo. Ãindein am̦ro kar kõm̦m̦ane men in im tokãlik ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k iien an katak. Innem ear kiiõ jino make calle ña bwe kõmro en katak. Jet iien ej call m̦okta jãn aõ ruj im jet iien ruo alen an call ilo juon raan. Iiõ eo tok juon, ear peptaij, im l̦o̦kin juon iiõ ear jino pioneer.”

23. Etke jej aikuj kate wõt kõj ñan jipañ armej bwe ren ruj?

23 Jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj jel̦ã kilen jipañ armej ro bwe ren ruj. Ej lõñ wõt rej roñjake nuuj eo em̦m̦an im rej oktak. Elõñl̦o̦k jãn 20,000 armej ro rej peptaij kajjojo allõñ. Kõn men in, jen l̦oore naan in kakapilõk in an rijjelõk Paul ñan Arkippos: “Kwõn kate eok kam̦õj jerbal eo em̦õj lewõj kun̦aam̦ ilo am̦ jerbal ñan Irooj.” (Kolosse 4:17) Katak eo tok juon enaaj jipañ kõj ñan mel̦el̦e ta mel̦el̦ein ñan jab aepedped ilo kwal̦o̦k naan.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Bo̦o̦k eo ilo peij 13]

WÃWEEN KO RENAAJ JIPAÑ EOK ÑAN RUJ WÕT IM JAB KIKI

▪ Poub wõt im kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan

▪ Jab kõm̦m̦ani men ko rejakkar

▪ Keememej bwe ekauwõtata ñe juon ej pãd ilo kiki eo ilo kõkkar

▪ En jim̦we am̦ l̦õmn̦ak kõn armej ro kwõj kwal̦o̦k naan ñan er

▪ Kajjioñ kõjerbal kõl ko rekããl ñe kwõj kwal̦o̦k naan ñan ro jet

▪ Keememej unin an aorõk am̦ bõk kun̦aam̦ ilo kwal̦o̦k naan