Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwõj Ke Kaorõk Menin Letok eo an Anij kõn Mour in M̦are?

Kwõj Ke Kaorõk Menin Letok eo an Anij kõn Mour in M̦are?

Kwõj Ke Kaorõk Menin Letok eo an Anij kõn Mour in M̦are?

“Jeova en lewõj bwe kom̦ro en lo kakkije, jabdewõt iaami ilowaan m̦weo im̦õn l̦eo pãleen.”​—RUT 1:9.

PUKOT UWAAK IN KAJJITÕK KEIN:

Ewi wãween ri karejar ro an Anij etto rar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol im kaorõk menin letok eo an Anij kõn mour in m̦are?

Ewi wãween ad jel̦ã bwe eaorõk ippãn Jeova wõn eo jej kããlõte bwe jen m̦areiki?

Ta naan in kakapilõk eo ilo Baibõl̦ kõn mour in m̦are im kwõj l̦õmn̦ak in jerbale ilo mour eo am̦?

1. Ta eo Adam ear ba ke Anij ear kõm̦m̦ane kõrã eo im lel̦o̦k bwe en pãleen?

 KIIÕ ej kab naaj wõr m̦õtta, diin ej diiũ im kanniõkin ej kanniõkũ. Kõnke ãnbwinnin lio ear wal̦o̦k jãn em̦m̦aan, naaj likũt etan Kõrã.” (Jenesis 2:23, UBS) Naan kein rej an em̦m̦aan eo m̦oktata, Adam. Ear m̦õn̦õn̦õ kõnke Jeova ear kõm̦m̦ane juon kõrã edreo im lel̦o̦k bwe en pãleen! Anij ear kõm̦m̦an bwe Adam en kiki im ettoñ, im ear bõk juon di jãn katin im kõm̦m̦ane juon kõrã. Tokãlik, Adam ear n̦aetan kõrã in Iv. Anij ear kõm̦areik erro im rar pãlele. Kõnke Jeova ear bõk juon di jãn katin Adam im kõm̦m̦ane kõrã eo, Adam im Iv rar kanooj epaake doon jãn jabdewõt ri pãlele ilo raan kein!

2. Etke ewõr juon eñjake ippãn em̦m̦aan im kõrã ro ñan kõn̦aan doon im yokwe doon?

2 Ke Jeova ear kõm̦anm̦an em̦m̦aan im kõrã, ear likũt juon eñjake ippãer ñan kõn̦aan doon im yokwe doon. Kain yokwe rot in ej kakobaik l̦eo im lio ri pãlele. Enañin aolep armej rej kõtmãne bwe ñe rej m̦are, yokwe eo aer enaaj pãd ñan indeeo.

RAR KAORÕK MENIN LETOK EO KÕN MOUR IN M̦ARE

3. Ta eo Ebream ear kõm̦m̦ane ñan pukot juon pãleen Aisak, l̦eo nejin?

3 Armej eo etiljek, Ebream, ear kaorõk karõk eo an Jeova kõn mour in m̦are. Innem ear jilkinl̦o̦k l̦eo karejaran ñan Mesopotemia bwe en pukot juon pãleen Aisak. Ri karejar in ear jar ñan Jeova bwe en jipañ e, im ear lo tõprak. Ear lo Rebeka, juon kõrã ej mijak Anij, eo me tokãlik ear erom pãleen Aisak. Kõn men in, ear wõr kun̦aan Rebeka ilo kallim̦ur eo an Jeova ñan kowõnm̦aanl̦o̦k menmenbwij eo an Ebream. (Jenesis 22:18; 24:12-14, 67) Elõñ armej rainin rej make kããlõt wõn eo rekõn̦aan m̦areiki. Jet iien armej rej kõn̦aan jipañ ro jet im kappok l̦o̦k pãleer. Ak rejjab aikuj kõm̦m̦ane men in el̦aññe armej ro rejjab kajjitõk bwe ren jipañ er. Bareinwõt, Anij ejjab kããlõt wõn eo juon armej ej aikuj m̦areiki. Bõtab, ñe Kũrjin ro rej l̦õmn̦ak in m̦are, Anij emaroñ jipañ er kõn men in el̦aññe rej jar bwe en jipañ er im kõtl̦o̦k bwe kajoor eo an en tõl er.​—Galetia 5:18, 25.

4, 5. Etke jejel̦ã bwe jiroñ in Shulem eo im jabõt eo rar lukkuun yokwe doon?

4 Jiroñ in Shulem eo edreo jãn aelõñ in Israel ear jab kõn̦aan bwe ro m̦õttan ren iuuni bwe en erom juon iaan kõrã ro rellõñ pãleen Kiiñ Solomon. Ear ba: “Kõrã ro ilo Jerusalem, kom̦win kallim̦ur bwe kom̦ jamin ko̦ruj yokwe eo ilo ña m̦ae iien ij make kõn̦aan.” (Al eo an Solomon 8:4NW) Jiroñ in Shulem in ear yokwe bar juon likao, eo im ekar juon jabõt. Ear kwal̦o̦k ettã bõro ke ear ba ñan ri yokwe in an: “Ña ij juon rooj awiia ilo Sharon, juon kiõb in kom̦lal̦ ko.” Jabõt eo ear bar yokwe jiroñ in. Ear uwaake im ba: “Ãinwõt juon kiõb ibwiljin kãlõklõk ko, ãindein lio aõ ej yokwe ibwiljin kõrã ro.” (Al eo an Solomon 2:1, 2, UBS) Erro jim̦or rar lukkuun yokwe doon.

5 Ñe jiroñ in Shulem eo im jabõt eo renaaj kar m̦are, innem kõtaan eo aerro enaaj kar lukkuun kajoor kõnke erro ej yokwe Anij el̦apl̦o̦k jãn erro make. Jiroñ in Shulem eo ear ba ñan jabõt in el̦ap an yokwe: “Kwõn likũt eõ ãinwõt juon sil ioon bũruom̦, ãinwõt juon sil ioon peim̦, bwe yokwe e kajoor ãinwõt mej; urur ko an ãinwõt urur ko in kijeek, juon urur jãn Jeova. Dãn ko re lõñ re ban kuni yokwe, im lañ ko re ban ka mal̦oñ e; el̦aññe juon armej enaaj lel̦o̦k m̦weiuk otemjej in m̦weo im̦õn kõn yokwe, renaaj kanooj kajekdo̦o̦n e kake.” (Al eo an Solomon 8:6, 7) En kar jab ke men eo in me ro doon Anij ren kõtmãne im kõn̦aan jãn eo im rej l̦õmn̦ak in m̦areiki?

KÃÃLÕT EO AM̦ EAORÕK IPPÃN ANIJ

6, 7. Ewi wãween ad jel̦ã bwe eaorõk ippãn Anij wõn eo jej kããlõte ñan m̦areiki?

6 Eaorõk ippãn Jeova wõn eo kwõj kããlõte ñan m̦areiki. Ñan waanjoñak, ear kakkõl Ri Israel ro kõn armej ro rar jokwe ilo Kenean. Ear kakien Ri Israel ro: “Kwõn jab kõm̦m̦an pãlele ippãer. Kwõn jab lel̦o̦k lio nejũm̦ ñan l̦eo nejin, im kwõn jab bõk lio nejin ñan l̦eo nejũm̦. Bwe enaaj kajeõr nejũm̦ m̦aan jãn an l̦oor Eõ, bwe en karejar ñan anij ro jet; ãindein naaj bwil illu an Jeova n̦ae eok, im Enaaj m̦õkaj An ko̦kkure eok.” (Duteronomi 7:3, 4) Elõñ buki iiõ ko tokãlik, bũrij eo Ezra ear ba: “Kom̦ ar bõd, im kom̦ ar pãleek kõrã ro ruwamãejet, im kal̦apl̦o̦k ruõn Israel.” (Ezra 10:10) Tokãlik, rijjelõk Paul ear ba ñan Kũrjin ro: “Kõrã ej ellok toõn an mour l̦eo pãleen; a el̦aññe l̦eo pãleen e mej, e mejal̦ bwe en pãleek l̦eo e kõn̦aan, ilo Irooj wõt.”​—1 Korint 7:39.

7 Ri karejar ro an Jeova rejjab pokake e el̦aññe rej m̦areiki juon armej me ejañin peptaij. Ri Israel ro me rar mour ilo iien ko an Ezra rar jab pokake Anij ke rar m̦areiki kõrã in aelõñ ko jet. Baibõl̦ eo ej kalikkar wõn ro Kũrjin ro rej aikuj m̦areik er. Ejjab jim̦we ñe juon Kũrjin enaaj kajjioñ kappok juon menin jekpen kõn unin an jab pokake kien ko an Anij. (Ezra 10:10; 2 Korint 6:14, 15) Innem el̦aññe juon Kũrjin em̦õj an peptaij ej m̦areiki juon armej ejañin peptaij, eokwe ejjab pokake kien ko an Anij kõn wõn eo en m̦areiki im emaroñ jako an bõk jeraam̦m̦an ko ilo eklejia eo. Ejjab jim̦we ñan kõtmãne bwe Anij en kajeraam̦m̦an kõj im ilo ejja iien eo wõt jej akwel̦ap ilo jar im ba: “Jeova, iar kããlõt ñan jab pokake eok, bõtab, kwõn jouj im kajeraam̦m̦an wõt eõ.”

JEOVA EJEL̦Ã MEN EO EM̦M̦ANTATA

8. Etke jej aikuj l̦oore naan in tõl ko an Anij kõn mour in m̦are?

8 Armej eo ej ejaake ak kõm̦m̦ane air condition ko ejel̦ã wãween an air condition ko jerbal. Emaroñ letok juon bok in kõmel̦el̦e ippãn tok air condition eo ñan jipañ ro jet jel̦ã kilen kõl̦aake m̦õttan ko ie im bwe en jim̦we wãween aer kõjerbale. Ak el̦aññe jejjab l̦oore naan in kõmel̦el̦e ko an armej in im jej kõl̦aake air condition eo ilo wãween eo jekõn̦aan, ta eo enaaj wal̦o̦k? Eokwe, emaroñ jorrããn air condition eo! Ãindein el̦aññe jekõn̦aan m̦õn̦õn̦õ ilo mour in m̦are eo ad, jej aikuj l̦oore naan in tõl ko an Jeova, eo im ear ejaake mour in m̦are.

9. Etke Jeova ear kõm̦m̦an bwe en wõr mour in pãlele?

9 Jeova ejel̦ã aolep men kõn armej ro im kõn mour in pãlele. Ear kõn̦aan bwe armej ren “tim̦on̦ im orl̦o̦k.” Innem, ke ear kõm̦anm̦an armej ro ear likũt juon kõn̦aan ippãer ñan pãd ippãn doon. (Jenesis 1:28) M̦okta jãn an kar Jeova kõm̦anm̦an Iv, ear ba: “E jab em̦m̦an bwe armej eo en make iaan; Inaaj kõm̦m̦an juon ri jipañ me ekkar ñan e.” (Jenesis 2:18) Jeova ekõn̦aan bwe ri pãlele ro em̦õj aer m̦are ren m̦õn̦õn̦õ.​—Riit Jabõn Kõnnaan 5:15-18.

10. Ewi wãween ri pãlele ro maroñ kabuñbũruon Jeova ñe rej pãd ippãn doon?

10 Aolep armej rar jolõt jerawiwi im rejjab weeppãn. Kõn men in, ejjel̦o̦k juon mour in m̦are eweeppãn. Ak ri karejar ro an Jeova remaroñ lukkuun m̦õn̦õn̦õ wõt el̦aññe rej l̦oore Naan in Anij ilo aolep wãween aer mour. Ñan waanjoñak, Paul ear lel̦o̦k naan in kakapilõk ko ralikkar ñan ri pãlele ro em̦õj aer m̦are kõn kõn̦aan eo ñan pãd ippãn doon. (Riit 1 Korint 7:1-5, UBS.) Baibõl̦ eo ejjab ba bwe un eo wõt unin an ri pãlele pãd ippãn doon ej ñan neji. Unin aer bar ãindein ej kõnke ren kwal̦o̦k aer yokwe doon im kajejjet aikuj ko an doon. Ikijjeen wãween in, ri pãlele ro im rej Kũrjin rej aikuj kwal̦o̦k yokwe im jouj ilo aer pãd ippãn doon. Bõtab, Anij ejjab buñbũruon ñe ri pãlele ro rej pãd ippãn doon ilo wãween ko rettoon im rejjab ekkar ñan wãween an kar karõke bwe ri pãlele ro ren pãd ippãn doon.

11. Ewi wãween kar kajeraam̦m̦an Rut kõn an kar tiljek wõt ñan Jeova?

11 Ej aikuj l̦ap lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ ilo mour in m̦are. M̦weo im̦õn juon Kũrjin ej aikuj juon jikin kakkije im aenõm̦m̦an. L̦õmn̦ak kõn men eo ear wal̦o̦k enañin 3,000 iiõ ko remootl̦o̦k. Lel̦l̦ap eo Neomai, im kõrã ro kar pãleen l̦õm̦aro nejin etaer Orpa im Rut, ear mej l̦õm̦aro pãleer. Ilo ial̦ eo aer jãn Moab ñan Juda, Neomai ear jiroñ kõrã rein bwe ren jepl̦aak ñan ippãn armej ro aer. Ak Rut ear jab kõn̦aan etal jãn Neomai im jepl̦aak ñan Moab. Jãn an ãindein, Rut ear pãdwõt ippãn im ear tiljek ñan Anij eo em̦ool. Boaz ear juon em̦m̦aan erũtto im ear kabuñ ñan Jeova. Ear ba ñan Rut: “Irooj en n̦aon̦eam̦ kõn men in kwaar kõm̦m̦ane. Aet, Irooj Anij in Israel, eo kwõj itok ñan ippãn bwe en kõjparok eok, en kanooj kajeraam̦m̦an eok!” (Rut 1:9; 2:​12, UBS) Kõrã in ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol im kaorõk menin letok eo an Jeova kõn mour in m̦are, im ear m̦areiki Boaz. Ñe Rut enaaj bar jerkak im mour ioon lal̦ in ilo lal̦ eo ekããl an Anij, enaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe enaaj jel̦ã bwe ear pãd ilo menmenbwij eo an Jijej Kũraij. (Matu 1:1, 5, 6; Luk 3:23, 32) Rut ear tiljek wõt ñan Jeova im kar kajeraam̦m̦an e!

KAKAPILÕK KO REM̦M̦AN ÑAN AN RI PÃLELE RO LO M̦ÕN̦ÕN̦Õ

12. Ia eo jemaroñ lo naan in kakapilõk ko rem̦m̦an kõn mour in m̦are?

12 Anij ej jiroñ kõj ta eo jej aikuj in jel̦ã bwe jen maroñ lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour in m̦are. Ejjel̦o̦k armej el̦apl̦o̦k an jel̦ã jãn Anij. Baibõl̦ eo wõt ej letok naan in kakapilõk ko rem̦m̦an kõn mour in m̦are im aolep iien rejim̦we im jejjet. Innem ñe jabdewõt armej ej letok naan in kakapilõk ko kõn men in, ej aikuj pedpede ioon Baibõl̦ eo. Ñan waanjoñak, rijjelõk Paul ear je: “Jabdewõt iaami en yokwe lio pãleen im ãinwõt e, im bareinwõt lio en kautiej l̦eo pãleen.” (Epesõs 5:33) Kũrjin ro me ekajoor kõtaan eo aer ippãn Jeova remaroñ mel̦el̦e naan in kakapilõk in jãn Baibõl̦ eo. Ak renaaj ke jerbale ilo mour ko aer? El̦aññe rej lukkuun kam̦m̦oolol im kaorõke menin letok in kõn mour in m̦are, renaaj jerbale. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

13. Ta eo emaroñ wal̦o̦k el̦aññe l̦eo ejjab l̦oore naan in kakapilõk eo ilo 1 Piter 3:7?

13 L̦eo im ej Kũrjin ej yokwe lio pãleen im em̦m̦an an kõm̦m̦an ñan e. Rijjelõk Piter ear je: “L̦õm̦aro, kom̦win jokwe ippãn pãleõmi kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦, im kautiej kõrã ran̦, ãinwõt jãpe re m̦õjn̦o̦ jãn kom̦, im ro ri jolõt ippemi kõn jouj in mour, bwe en ejjel̦o̦k men in bõbrae jar ko ami.” (1 Piter 3:7) Jeova emaroñ jab uwaake jar ko an l̦eo el̦aññe ejjab jerbale naan in kakapilõk in an Anij. Men in emaroñ kajorrããn kõtaan eo aerro ippãn Jeova. Emaroñ bareinwõt kõm̦m̦an bwe ren lukkuun inepata im l̦ap aer akwããl, im nana aer kõm̦m̦an ñan doon.

14. Ta eo juon kõrã em̦m̦an emaroñ kõm̦m̦ane ñan baam̦le eo an?

14 Lio me ej l̦oore naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ eo im ej kõtl̦o̦k bwe kajoor eo an Anij en tõl e, enaaj l̦ap an kõm̦m̦an bwe m̦weo im̦õn en juon jikin el̦ap aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ ie. Anij ear kõm̦anm̦an l̦õm̦aro bwe ren yokwe lim̦aro pãleer im kõn̦aan kõjparok er. Lio ekõn̦aan bwe l̦eo en yokwe e. Innem ej kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an me renaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt an l̦eo pãleen yokwe e. Baibõl̦ eo ej ba: “Kõrã ro remãlõtlõt rej kõm̦m̦an bwe baam̦le ko aer ren em̦m̦an; ak ro rebwebwe rej rupi baam̦le ko aer.” (Jabõn Kõnnaan 14:1, UBS) Juon kõrã emãlõtlõt im em̦m̦an ej kõm̦m̦ani elõñ men ko bwe baam̦le eo an en lo m̦õn̦õn̦õ. Ej kwal̦o̦k bwe ej lukkuun kaorõk menin letok eo an Anij kõn mour in m̦are.

15. Ta naan in kakapilõk eo ilo Epesõs 5:22-25?

15 L̦õm̦aro im lim̦aro rej kwal̦o̦k aer kaorõke menin letok eo an Anij kõn mour in m̦are ñe rej l̦oore joñak eo an Jijej im wãween an kar kõm̦m̦an ñan eklejia eo an. Rej kwal̦o̦k aer yokwe im kautiej doon. (Riit Epesõs 5:22-25.) Ri pãlele ro em̦õj aer m̦are im rej lukkuun yokwe doon rej kõttãik bũrueer, im rejjab kilen ajri ilo aer jab kõnnaan ippãn doon ñe rej inepata. Im rejjab kõtl̦o̦k bwe wãween ko jet renana ren kajorrããn pãd eo aerro. Ri pãlele rot in el̦ap an Jeova kajeraam̦m̦an er.

EJJEL̦O̦K JUON EN KÕJEPEL ERRO

16. Etke jet Kũrjin ejjel̦o̦k pãleer?

16 Enañin aolep armej rej pepe bwe juon iien renaaj m̦are. Ak jet iaan ri karejar ro an Jeova ejjel̦o̦k pãleer kõnke rejjab maroñ lo juon rejetaer me ej kabuñbũruon Jeova im rekõn̦aan m̦areiki. Ebar wõr ro jet im ejjel̦o̦k aer itoklimo in m̦are. Rein remaroñ kal̦apl̦o̦k aer iien ñan kõm̦m̦ane jerbal eo an Jeova im remaroñ lo wõt m̦õn̦õn̦õ ilo iien eo rej make iaaer.​—Matu 19:10-12, UBS; 1 Korint 7:1, 6, 7, 17, UBS.

17. (1) Ta eo Jijej ear ba kõn mour in m̦are? (2) El̦aññe juon Kũrjin ej jino an kõn̦aan eo pãleen bar juon, ta eo ej aikuj m̦õkaj in kõm̦m̦ane?

17 Meñe kõj ri m̦are ak jab, kõj aolep jej aikuj keememej naan kein an Jijej: “Kom̦ ar jab kõnono ilo bok, [Anij] Eo e ar kõm̦m̦an er ke e jino, E ar kõm̦m̦an er m̦aan im kõrã, im ba, kõn men in m̦aan enaaj likũt jemen im jinen, im enaaj pãd ippãn lio pãleen, im erro renaaj juon wõt kanniõk ke? Kõn men eo erro re jab ruo, a juon wõt kanniõk. Innem men eo Anij ear kobaik, armej en jab kõjepele.” (Matu 19:4-6) Ej juon jerawiwi el̦aññe juon armej ej kõn̦aan eo pãleen bar juon. (Duteronomi 5:21) El̦aññe juon Kũrjin ej jino bõk eñjake rot in, ej aikuj m̦õkaj in jol̦o̦ke l̦õmn̦ak ko renana jãn bũruon. Emaroñ lukkuun pen ñan jol̦o̦k eñjake in el̦aññe ear kõtl̦o̦k bwe en eddek ilo bũruon. Bõtab, ej menin aikuj bwe en jol̦o̦ke. (Matu 5:27-30) Ekanooj aorõk bwe jen kajim̦we l̦õmn̦ak rot in ebõd im jol̦o̦ke jabdewõt kõn̦aan ko renana ilo bũruod.​—Jeremaia 17:9.

18. En kar ewi ad eñjake kõn menin letok eo an Anij kõn mour in m̦are?

18 Elõñ armej rej kaorõk menin letok in an Jeova kõn mour in m̦are meñe rejaje kake im rejjab lukkuun jel̦ã kõn Jeova Anij. Ak ta kõn kõj? Ãinwõt ri karejar ro an Jeova, ‘Anij eo em̦õn̦õn̦õ,’ jekõn̦aan kwal̦o̦k ilo wãween ad mour bwe jej lukkuun kam̦m̦oolol im kaorõk menin letok eo an kõn mour in m̦are!​—1 Timote 1:11.

[Komel̦el̦e eo itulal̦]

^ Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn mour in m̦are, lale Imõniaroñroñ eo an Jãnwõde 15, 2011, peij 13-17.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Naan ko ilo peij 16]

Ñe em̦m̦an pãd eo an ri pãlele ro men in enaaj kaiboojoj Jeova im aolep ilo baamle eo renaaj m̦õn̦õn̦õ

[Pija eo ilo peij 15]

Rut ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol im kaorõk menin letok eo an Anij kõn mour in m̦are

[Pija eo ilo peij 17]

Kwõj ke kwal̦o̦k am̦ kaorõk im kam̦m̦oolol menin letok eo an Jeova kõn mour in m̦are?