Jeova Ej Kwal̦o̦k Ta eo Enaaj “M̦õkaj in Wal̦o̦k”

“Bok in ej kõn men ko Jijej Kũraij ear kwal̦o̦ki. Men kein Anij ear lil̦o̦k ñan e, bwe en kwal̦o̦k ñan ro ri karejaran Anij ta ko renaaj m̦õkaj in wal̦o̦k.”​—REVELESÕN 1:​1, UBS.

EWI WÃWEEN KWÕNAAJ UWAAK?

Ta m̦õttan ko ilo ekjab kileplep eo im rej mel̦el̦ein Anglo-Amedka?

Ta eo ilo visõn eo an Jon me ej kwal̦o̦k bwe United Nations ej bõk an maroñ jãn Anglo-Amedka?

Ewi wãween an visõn ko an Daniel im Jon kwal̦o̦k bwe aolepen kien ko ilo lal̦ in renaaj jako?

1, 2. (1) Ta eo jenaaj mel̦el̦e kake ñe jej keidi kanaan ko ilo Daniel im Jon? (2) Ta mel̦el̦ein bar ko jiljino bõran kidu awiia eo?

 ÑE JEJ keidi kanaan ko ilo Daniel im Jon, jenaaj mel̦el̦e kõn elõñ men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in rainin. Jenaaj bar mel̦el̦e kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ilo raan ko rej pãd im̦aan. Ta ko jemaroñ katak jãn visõn eo an Jon kõn kidu awiia eo ewõr jiljilimjuon bõran? Im ta ko jemaroñ katak jãn visõn eo an Daniel kõn menin mour eo ewõr joñoul doon bõran, im kõn ta eo Daniel ear kwal̦o̦k kõn ekjab kileplep eo me Nebukadnezar ear ettõn̦ak kake? Im ta ko kanaan kein ren kar lujur kõj ñan kõm̦m̦ane?

² Ilo katak eo l̦o̦k, jaar katak kõn visõn eo an Jon kõn kidu awiia eo im ej wal̦o̦k ilo bok in Revelesõn jebta 13. Bar ko jiljino bõran kidu awiia in ej mel̦el̦ein Ijipt, Assiria, Babilon, Medo-Põrsia, Greece, im Rom. Setan ear kõjerbal aolep aelõñ kein rekajoor ñan kajjioñ in ko̦kkure armej ro an Anij kõnke ear dike ine eo ineen kõrã eo. (Jenesis 3:​15) Ilo iien eo Jon ear je visõn eo an, aelõñ in Rom kar aelõñ eo ear kajoor ilo tõre eo. Jãn kar tõre in, aelõñ in ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajoor ium̦win elõñ buki iio ko. Bõtab, enaaj wõr juon aelõñ im enaaj bõk jikin aelõñ in Rom. Aelõñ in ej bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo. Aelõñ ta in im ewi wãween an kar kõm̦m̦an ñan ineen kõrã eo?

IÑLEN IM AMEDKA REJ JINO KAJOOR

3. Ta mel̦el̦ein menin mour eo ekaamijak me ewõr joñoul doon bõran? Ta mel̦el̦ein doon ko joñoul?

³ Jenaaj jel̦ã ta mel̦el̦ein bar eo kein kajiljilimjuon ñe jej keidi ta eo Jon ear ba kõn kidu awiia eo ilo Revelesõn jebta 13 ippãn ta eo Daniel ear ba kõn menin mour eo ekaamijak me ewõr joñoul doon bõran. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Riit  Daniel 7:​7, 8, 23, 24.) Menin mour in ewõr joñoul doon bõran ej mel̦el̦ein aelõñ in Rome. (Lale jaat eo ilo peij 14-15.) Enañin 400 iio ko ãlikin Kũraij, aelõñ ko rar pãd ium̦win Rom rar jino jenolo̦k jãne im make kõm̦m̦an aer kien. Doon ko joñoul ilo menin mour eo me Daniel ear loi ilo visõn rar jitõñl̦o̦k ñan aelõñ ko me rar itok jãn aelõñ in Rom.

4, 5. (1) Ta eo doon eo edik ear kõm̦m̦ane? (2) Ta mel̦el̦ein bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo?

⁴ Ilo kanaan eo ilo Daniel kõn menin mour eo ewõr joñoul doon bõran, ear bar wal̦o̦ktok juon doon edik im bõk jikin doon ko jilu iaan doon ko joñoul. Ewi wãween an kar men in jejjet kitien? Iñlen ear pãd ium̦win aelõñ in Rom, ak tokãlik ear jenolo̦k im make kõm̦m̦an an kien. Aelõñ in Spain, Netherlands im France rar bar pãd ium̦win aelõñ in Rom. Ak ilo iiõ ko 1600, aelõñ kein jilu rar kajoorl̦o̦k jãn Iñlen. Bõtab, Iñlen ear tarin̦ae ippãn aelõñ kein jilu, juon ilo̦k juon, im ear anjo̦ jãn er im kajoorl̦o̦k jãn er. Ilo iiõ ko ilo 1700, Iñlen ear jinotak kanooj in kajoor ilo aolepen lal̦. Ak ilo iien in ejañin erom bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo.

⁵ Meñe aelõñ in Iñlen ear erom aelõñ eo ekajoortata, ewõr jet kumi ko ilo Amedka me rar pãd ium̦win tõl eo an bõtab rar kõjenolo̦k er jãne. Kõn men in, rar oktak im erom United States. Iñlen ear jab bõbrae an United States ak Amedka kajoorl̦o̦k. Ilo m̦ool ear jipañe im kõjparoke kõn waan tarin̦ae in lo̦jet ko waaer. Ilo 1914, ke ear jino raan eo an Irooj, Iñlen ear aelõñ eo ekanooj l̦ap im buñbuñ. Im Amedka ear aelõñ eo ekanooj l̦ap peejnej ko ie iaolepen lal̦ in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ilo Bata eo an Lal̦ Kein Kajuon, jem̦jerã eo an Amedka ippãn Iñlen ear jino lukkuun epaakl̦o̦k. Kõnke jem̦jerã eo aerro ear lukkuun aorõk, rar jino bõk ãt in Anglo-Amedka. Bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo ej mel̦el̦ein ak ej jutak kõn lal̦ kein ruo. Ewi wãween an kar lal̦ kein ruo kõm̦m̦an ñan ineen kõrã eo?

6. Ta eo bar eo kein kajiljilimjuon ear kõm̦m̦ane ñan ro doon nij?

⁶ Jejjo wõt iien ãlikin wõt raan eo an Irooj, ear wal̦o̦k bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo. Im ilo iien eo wõt ej wal̦o̦k ear jino kajjioñ in ko̦kkure ro doon Anij, ej ro jatin Kũraij me rar pãd ijin ioon lal̦. (Matu 25:​40) Jijej ear ba bwe ilo raan eo an Irooj, jet iaan ineen kõrã eo renaaj pãd ijin ioon lal̦ im renaaj kõm̦m̦ane jerbal eo ear lel̦o̦k ñan er. (Matu 24:​45-47; Galetia 3:​26-29) Iñlen im Amedka ak ãt eo juon Anglo-Amedka ear jum̦aeik ro rem̦m̦an ak ro rekwõjarjar. (Revelesõn 13:​3, 7) Ilo kar Bata eo an Lal̦ Kein Kajuon, rar m̦an er, kamo aer leto letak jet iaan bok ko aer, im kalbuuji jet iaan ro me rar tõl jerbal eo aer. Men in ebaj wõt jidik kabõjrak aer jerbal in kwal̦o̦k naan. Ilo juon visõn, Jeova ear jiroñl̦o̦k Jon bwe men kein renaaj wal̦o̦k im ear bar jiroñ e bwe ro rekwõjarjar ak ro me rej m̦õttan ineen kõrã eo, renaaj bar wal̦o̦k im bar jino jerbal in kwal̦o̦k naan. (Revelesõn 11:​3, 7-11) Ãindein ear jejjet im wal̦o̦k men kein ãinwõt an kar Jeova ba. Ro me rej m̦õttan ineen kõrã eo me rar pãd ijin ioon lal̦, rar bar jino kijejeto ilo kwal̦o̦k naan.

ANGLO-AMEDKA IM NE EO KÕM̦M̦AN JÃN AEN IM KLE

7. Ta m̦õttan eo ilo ekjab kileplep eo im ej juon wõt mel̦el̦ein ippãn bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo?

⁷ Neen ekjab kileplep eo im bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo rej juon wõt mel̦el̦eir. Rej aolep jutak kõn aelõñ ko ruo me el̦ap aer kajoor ipel̦aakin lal̦ in. Etaer ej Iñlen im Amedka ak ãt eo juon ej Anglo-Amedka. Iñlen ej itok jãn aelõñ in Rom kõnke ear pãd ium̦win aelõñ in. Im Amedka ej itok jãn aelõñ in Iñlen, kõn men in, jemaroñ ba bwe Amedka  ear bar itok jãn Rom. Eñin unin kanaan eo ej kwal̦o̦k bwe neen ekjab eo kar kõm̦m̦ane jãn aen. Bõtab, ej bar ba bwe kar kõm̦m̦ane jãn kle. (Riit Daniel 2:​41-43.) Ne eo im bar eo kein kajiljilimjuon rej jim̦or kalikkar kõn iien eo ñe Anglo-Amedka enaaj jino wal̦o̦k ak jutak. Aen elukkuun kajoor ak ñe ej kãre ippãn kle epidodo ak em̦õjn̦o̦. Ãindein, Anglo-Amedka ejjab kajoor in wõt aelõñ eo me ear itok jãne. Ta eo ej kõm̦m̦an bwe Anglo-Amedka en m̦õjn̦o̦, im ñããt eo men in ear jino wal̦o̦k?

8, 9. (1) Ewi wãween an kar lal̦ eo ekajoor kein kajiljilimjuon kwal̦o̦k an kajoor in wõt aen? Ñããt eo men in ear wal̦o̦k? (2) Ta mel̦el̦ein kle eo ilo neen ekjab kileplep eo?

⁸ Ewõr jet iien Anglo-Amedka ear kwal̦o̦k an kajoor ãinwõt juon aen. Ñan waanjoñak, ke ear wiin ilo Bata eo an Lal̦ Kein Kajuon im Kein Karuo, men in ear kalikkar an kajoor. Im jãn kar iien in, ewõr iien ko me ear kalikkar bwe ekajoor in wõt aen. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, jãn iien eo Anglo-Amedka ear jino wal̦o̦k im kajoor, aen eo ear kãre ippãn kle.

⁹ Elukkuun to an ri karejar ro an Jeova kõn̦aan jel̦ã ta mel̦el̦ein neen ekjab kileplep eo. Daniel 2:41 ej kwal̦o̦k bwe ne in kar kõm̦m̦ane jãn aen im kãreiki ippãn kle ej mel̦el̦ein juon wõt “aelõñ.” Kõn men in, kle eo ej mel̦el̦ein bwe ewõr juon men me ej kõm̦m̦an an Anglo-Amedka m̦õjn̦o̦ im jab kajoor in wõt aelõñ in kar Rom, eo im kar kõm̦m̦ane jãn aen. Kanaan eo an Daniel ej ba bwe kle eo ej mel̦el̦ein “armej” ro. (Daniel 2:​43) Armej rar kõm̦m̦an an Anglo-Amedka m̦õjn̦o̦. Ewi wãween? Ej ilo aer kar kate er bwe en wõr an armej ro make jim̦we im maroñ im el̦apl̦o̦k ilo jikin jerbal ko aer. Jet rar kõn̦aan bwe ren jenolo̦k jãn ium̦win kien in im make kõm̦m̦an aer kien. Armej rej kõm̦m̦an an aelõñ in jab kajoor in wõt aen. Bareinwõt, l̦õmn̦ak ko an armej kõn wãween kien eo aer en tõl er reoktak jãn doon. Ñe juon ej wiin ñan jea eo ear jibadeke bõtab ejjab aolep rar vote ñan e, eokwe eban l̦ap an maroñ ñan kajejjet men ko ear kallim̦ur kaki kõnke ejjab lõñ rej rejetake. Men in ej kam̦ool ta eo Daniel ear kanaan kake. Ear ba: “M̦õttan aelõñ eo enaaj kajoor im m̦õttan enaaj ekkõm̦” ak m̦õjn̦o̦.​​—Daniel 2:42; 2 Timote 3:​1-3.

10, 11. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan neen ekjab eo? (2) Ta mel̦el̦e eo ad kõn oran addin neen ekjab eo?

¹⁰ Ilo raan kein ad, aelõñ kein Iñlen im Amedka rej jerbal wõt ippãn doon im jem̦jerãik doon. Ekkã aer rejetake doon im jerbal ippãn doon ñe ej itok ñan men ko raorõk. Kanaan eo kõn neen ekjab kileplep eo ej m̦õttan eo ãliktata. Kanaan eo kõn bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo ej bar m̦õttan eo ãliktata. Mel̦el̦ein men in bwe Anglo-Amedka ej aelõñ eo ãliktata im ejjel̦o̦k bar juon aelõñ ioon lal̦ in enaaj bõk jikin. Anglo-Amedka eban make jako meñe ejjab kajoor in wõt kar Rom, eo me kar kõm̦m̦ane jãn aen.

¹¹ Ewõr ke mel̦el̦ein oran addin neen ekjab kileplep eo? Ilo visõn ko jet, ewõr men ko me Daniel ear kwal̦o̦k kõn oraer. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k kõn oran doon ko ioon bõran enañin aolep menin mour ko. Im oraer rar aorõk kõnke ear wõr mel̦el̦eir. Bõtab, Daniel ear jab kwal̦o̦k kõn oran addin neen ekjab eo. Kõn men in, oraer ejjab aorõk ãinwõt an jab bar aorõk oran pein, addin pein, im oran neen ekjab eo. Men eo wõt Daniel ear kalikkare ej bwe addin neen ear kõm̦m̦an jãn aen im kle. Jãn naan ko an Daniel, jemel̦el̦e bwe Anglo-Amedka ej aelõñ eo el̦ap im kajoor, im enaaj pãd ilo iien eo ñe dekã eo ak Aelõñ eo an Anij enaaj ko̦kkure neen ekjab eo.​​—Daniel 2:​45.

ANGLO-AMEDKA IM DOON KO RUO BÕRAN KIDU EO

12, 13. Ta mel̦el̦ein kidu eo ewõr ruo doon bõran? Ta eo ej kõm̦m̦ane?

¹² Meñe Anglo-Amedka em̦õjn̦o̦ kõn an  kõm̦m̦an jãn aen im kle, ak ekkar ñan visõn eo jãn Jijej ñan Jon ej kwal̦o̦k bwe enaaj kõm̦m̦ane juon men ekanooj in aorõk ilo raan ko ãliktata. Jon ear loe juon kidu ewõr ruo doon bõran im ej kõnnaan in wõt juon drakon. Ta mel̦el̦ein kidu in? Eokwe kõnke ewõr ruo doon ioon bõran, ej mel̦el̦ein ruo kien me rej jem̦jerãik doon. Im ej mel̦el̦ein Anglo-Amedka, im kiiõ ej kõm̦m̦ane juon men eaorõk.​​—Riit Revelesõn 13:​11-15.

¹³ Kidu eo ewõr ruo doon bõran ej “ba” ñan armej ro bwe ren kõm̦m̦ane juon ekjab in kidu awiia eo me ewõr jiljilimjuon bõran. Jon ear ba bwe ekjab in enaaj wal̦o̦k im bar jako im bar wal̦o̦k. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan juon doulul me ear jino jutak ãlikin Bata eo an Lal̦ Kein Kajuon. Iñlen im Amedka rar jiroñ aelõñ ko jet bwe ren kobal̦o̦k n̦a ippãn doulul in. Unin doulul in ej ñan kabõrokuk aelõñ ko im ñan kõnono ikijjeer. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kar etan doulul in ej League of Nations. Ke Bata eo an Lal̦ Kein Karuo ear jino wal̦o̦k, doulul in ear jako. Ilo iien bata eo, ro doon Anij rar ba bwe ekkar ñan kanaan eo ilo Revelesõn, doulul in enaaj bar wal̦o̦k. Im eñin men eo ear wal̦o̦k, ak kiiõ etan doulul in ej United Nations.​​—Revelesõn 17:​8, UBS.

14. Etke Jon ej ba bwe ekjab in kidu awiia eo ej “kiiñ eo kein karalitõk”?

¹⁴ Jon ear kwal̦o̦k kõn ekjab in kidu eo ewõr jiljilimjuon bõran bwe ej “kiiñ eo kein karalitõk.” Etke ej ba bwe ej “kiiñ”? Eokwe ejjab mel̦el̦ein bwe ej kein karalitõk bõran kidu awiia eo, ak ej juon ekjab in kidu awiia in. Kajoor ak maroñ eo an ekjab in ej itok jãn aelõñ ko me rej kobal̦o̦k ippãn United Nations, el̦aptata ej itok jãn Anglo-Amedka. (Revelesõn 17:​10, 11, UBS) Innem, unin an Jon ba bwe ekjab in ej “kiiñ” ej kõnke ej bõk an maroñ bwe en kõm̦m̦ane juon pepe me enaaj jelõt aolepen lal̦ in.

EKJAB IN KIDU AWIIA EO EJ KO̦KKURE KÕRÃ EO EKIJOÑ

15, 16. Ta mel̦el̦ein kõrã eo ekijoñ ilo visõn eo Jon ear loe? Ta eo ewal̦o̦k ñan kabuñ ko rainin?

¹⁵ Jon ej bareinwõt kwal̦o̦k kõn juon kõrã ekijoñ im ej uwe ioon juon kidu ebũrõrõ. Kidu in im ekjab in kidu awiia eo ewõr jiljilimjuon bõran rej juon wõt mel̦el̦eir. Etan kõrã in ekijoñ ej “Babilon El̦ap.” (Revelesõn 17:​1-6) Kõrã in ekijoñ ej mel̦el̦ein aolep kabuñ ko reriab, ekitibuj bar kabuñ ko me rejjab m̦ool in Kũrjin. Im ãinwõt an visõn eo kwal̦o̦k an kõrã eo ekijoñ uwe ioon ekjab in kidu awiia eo, ãindein kabuñ ko reriab rar rejetake doulul eo etan League of Nations ak United Nations. Kabuñ kein reriab rar kajjioñ in tõl ak kõjebwebweik doulul in.

¹⁶ Ilo visõn eo, ej kwal̦o̦k an Babilon eo El̦ap jijet ioon “dãn ko.” Mel̦el̦ein dãn ko ej armej ro me rej rejetake Babilon El̦ap. Bõtab ilo raan eo an Irooj, ejjab l̦ap an armej ro rejetake ãinwõt rekõn kõm̦m̦ane m̦okta. Ej ãinwõt ñe dãn ko  ‘rem̦õrãl̦o̦k,’ ak rejakol̦o̦k. (Revelesõn 16:12; 17:​15) Ñan waanjoñak, ke ear jino wal̦o̦k ekjab in kidu awiia eo, kabuñ ko ilo aelõñ ko jet me rejjab m̦ool in Kũrjin rar lukkuun kajoor im l̦ap aer maroñ. Ak kiiõ elõñ armej ejakol̦o̦k aer kautiej kabuñ kein im ri kaki ro ie. Elõñ rej tõmak bwe unin an wõr jorrããn ko ipel̦aakin lal̦ in ej kõn kabuñ ko. Ro jet rej kõjjel̦ãik aolep bwe ren jol̦o̦k aolep kabuñ ko.

17. Ta eo m̦õttan jidik enaaj wal̦o̦k ñan kabuñ ko reriab? Etke men in enaaj wal̦o̦k?

¹⁷ Kajoor an kabuñ ko reriab eban jidik kõn jidik jakol̦o̦k. Kõrã eo ekijoñ enaaj kajoor wõt im enaaj kajjioñ in kõm̦m̦an bwe irooj ro ak ri utiej ro ren kõm̦m̦ane jabdewõt men ko ekõn̦aan. Bõtab, ejjabto Anij enaaj “likũt ilo bũrueer bwe ren kõm̦anm̦an Ankilaan.” (Riit Revelesõn 17:​16, 17.) Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe kien ko an jukjuk im pãd in an Setan ren ko̦kkure kabuñ ko reriab. Kõrã eo ekijoñ eban bar tõl ak kõjebwebweik kien ko, im enaaj jako an m̦weiie. Roñoul ak jilñuul iiõ ko remootl̦o̦k, armej rar l̦õmn̦ak bwe eban jako an kabuñ ko bõk nõbar im kautiej, im bwe renaaj kajoor wõt. Ak kiiõ, eoktak men in. Kõrã eo ekijoñ eban jidik kõn jidik jakol̦o̦k an kajoor ak enaaj kajju jako ilo jidimkij.​—Revelesõn 18:​7, 8, 15-19.

NAAJ KO̦KKURE KIDU KO RAWIIA

18. (1) Ta eo kidu eo enaaj kõm̦m̦ane? Ta eo enaaj wal̦o̦k? (2) Ekkar ñan Daniel 2:​44, ta aelõñ ak kien ko me Aelõñ in Anij enaaj kajeepepl̦o̦ki? (Lale bo̦o̦k eo ilo peij 19.)

¹⁸ Ãlikin an naaj jorrããn im jako kabuñ ko reriab, kidu eo ak kien ko Setan ear kajutaki ilo lal̦ in enaaj kajjioñ ko̦kkure Aelõñ eo an Anij. Bõtab, kiiñ ro ak ri utiej ro reban maroñ ko̦kkure Aelõñ eo an Anij ilañ. Kõn men in, renaaj kajjioñ in ko̦kkure ro rej pãd ijin ioon lal̦ im rej rejetake Aelõñ eo an Anij. Innem, enaaj wal̦o̦k juon tarin̦ae ãliktata ippãn Anij. (Revelesõn 16:​13-16; 17:​12-14) Daniel ear jiroñ kõj juon men kõn tarin̦ae in ãliktata. (Riit Daniel 2:44.) Aelõñ eo an Anij enaaj ko̦kkure kidu awiia eo me Revelesõn 13:1 ej kõnono kake, ekoba ekjab in kidu in, kab kidu eo ewõr ruo doon bõran.

19. Ta eo jej tõmake bwe enaaj wal̦o̦k? Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane kiiõ?

¹⁹ Jej mour ilo iien eo an bar eo kein kajiljilimjuon bõran kidu awiia eo ilo Revelesõn jebta 13. M̦okta jãn an naaj jako bar eo kein kajiljilimjuon, ejjel̦o̦k bar enaaj bar wal̦o̦ktok jãn kidu in. Aelõñ ak kien eo me enaaj pãd im kajoor ilo iien eo ñe naaj ko̦kkure kabuñ ko reriab ej Anglo-Amedka. Kanaan ko an Daniel im Jon rar jejjet kitieer ãinwõt aer kar je. Jej tõmak bwe m̦õttan wõt jidik naaj ko̦kkure kabuñ ko reriab im bwe tarin̦ae in Armagedon enaaj wal̦o̦k. Em̦õj an Anij kalikkar ñan kõj ta eo enaaj wal̦o̦k. Ak jenaaj ke pokake naan in kakkõl kein me rar wal̦o̦k ilo kanaan ko? (2 Piter 1:​19, UBS) Jej aikuj pokake Jeova kiiõ im rejetake Aelõñ eo An.​​—Revelesõn 14:​6, 7.

[Kamelele eo itulal]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Bo̦o̦k ilo peij 19]

TA MEL̦EL̦EIN “AOLEP AELÕÑ KEIN” ILO DANIEL 2:44?

Kanaan eo ilo Daniel 2:44 ej kwal̦o̦k bwe Aelõñ eo an Anij “enaaj kapedakilkil im ko̦kkure aolep aelõñ kein.” Kanaan in ej jitõñl̦o̦k wõt ñan aelõñ ko me ekjab kileplep eo ej jutak ikijjeer.

Daniel 2:44 ejjab kwal̦o̦k ta eo enaaj wal̦o̦k ñan aelõñ ko jet. Bõtab, kanaan eo ilo Revelesõn me ej ãinl̦o̦k wõt kanaan eo ilo Daniel ej kwal̦o̦k ta ko enaaj wal̦o̦k ñan er. Ej kwal̦o̦k bwe “kiiñ ro an aolepen lal̦” renaaj kobal̦o̦k ippãn doon im jum̦aeik Jeova ilo “tarin̦ae in raan el̦ap, raan in Anij e kajoor otem kajoor.” (Revelesõn 16:14; 19:19-21) Kõn men in, aolep aelõñ ko me ekjab kileplep eo ej jutak ikijjeer, ekoba aolep kien ko jet renaaj jako ilo tarin̦ae in, ej Armagedon.