Jeova Ej Kabõrokuk Baam̦le eo An

‘Kom̦win kõjparok ami bõro wõt juon.’​​—EPESÕS 4:⁠3.

TA UWAAK EO AM̦ ÑAN KAJJITÕK KEIN?

Ta men ko Anij ear jino kõpooji ñan kajejjet ankilaan?

Ta eo jen kõm̦m̦ane ñan ‘kõjparok ad bõro wõt juon’?

“Kom̦win jouj ñan doon.” Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in?

1, 2. Ta ankilaan Jeova kõn lal̦ in im armej ro?

 ÑE KWÕJ roñ naan in baam̦le, ta eo kwõj l̦õmn̦ake? Kwõj ke l̦õmn̦ak kõn yokwe im m̦õn̦õn̦õ? Kwõj l̦õmn̦ak ke kõn jerbal ippãn doon ãinwõt juon baam̦le bwe kom̦win tõpar kõttõpar ko ami? Ak kwõj ke l̦õmn̦ak kõn juon jikin eaenõm̦m̦an kwaar dik im rũttol̦o̦k ie im katak elõñ men ko im kwaar jab ãliklik in kwal̦o̦k bũruom̦? Bõlen kwõnaaj l̦õmn̦ak kõn men kein el̦aññe kwõj juon eo me baam̦le eo am̦ ej kaorõk eok ak yokwe eok. Jeova eo ear ejaake mour in baam̦le. (Epesõs 3:​14, 15) Kar ankilaan Jeova bwe ro ilañ im ro rej mour ijin ioon lal̦ ren ippãn doon ak bõrokuk ãinwõt juon baam̦le im ren lõke doon.

² Ear jako an armej m̦õttan baam̦le eo an Anij ãlikin an kar Adam im Iv jerawiwi. Jekdo̦o̦n ak men in ear jab ukot ankilaan Anij. Enaaj kõm̦m̦an bwe pedetaij eo ilo lal̦ in en obrak kõn armej ro reweeppãn nejin Adam im Iv. (Jenesis 1:28; Aiseia 45:​18) Em̦õj an kõpooj aolep men ko ej aikuji bwe en jejjet ankilaan. Enañin aolepen bok in Epesõs ilo Baibõl̦ ej kõn bõrokuk. Im ilo bok in ej bar kwal̦o̦k kõn men ko Anij ear kõm̦m̦ani bwe en naaj jejjet ankilaan. Kiiõ jenaaj etale jet eoon ko jãn bok in Epesõs im katak ewi wãween jemaroñ rejetake ankilaan Anij. Ta ankilaan Anij? Ej ñan kõm̦m̦an bwe ro ilañ im ro rej jokwe ijin ioon lal̦ ren bõrokuk ãinwõt juon baam̦le.

MEN KO JEOVA EJ KÕPOOJI ÑAN KAJEJJET ANKILAAN

3. Ekkar ñan Epesõs 1:​10, ta eo Anij ear jino kõpooje ilo iien eo ear jejjet? Im ñããt eo ear jinoe m̦õttan eo kein kajuon?

³ Men ko Jeova ej kõm̦m̦ani rej rejetake ankilaan. Kõn men in, ilo iien eo Anij ear karõke, ewõr men ko ear jino kõpooji ñan an naaj kakobaik aolep ro ilañ im ilal̦ bwe ren  juon wõt baam̦le. (Riit Epesõs 1:​8-10.) Im ke ear jino kõpooje men kein, ear kõm̦m̦ane ilo ruo m̦õttan. Ta m̦õttan eo kein kajuon? Ej kõpooj ri kapit ro bwe ren mour ilañ im wõnm̦aanl̦o̦k ilo aer pãd ium̦win maroñ eo an Jijej Kũraij. Men in ear jinoe ilo Pentekost eo ilo iiõ eo 33. Ilo iien in, Jeova ear jino aintok ro me renaaj irooj ippãn Kũraij jãn lañ. (Jerbal 2:​1-4) Ikijjeen katok in mej eo an Kũraij, Anij ej watõk ri kapit rein ro rewãnõk. Im ri kapit ro rejel̦ã bwe rej ro “nejin Anij.”​—Rom 3:​23, 24; 5:1; 8:​15-17, UBS.

4, 5. Ta m̦õttan eo kein karuo Anij ej kõpooje?

⁴ Ta m̦õttan eo kein karuo? Ej bwe Anij ej kõpooj ro im renaaj mour ilo Pedetaij eo ioon lal̦. Rein rej kõn̦aan pãd ium̦win maroñ eo an Kũraij, eo enaaj irooj ilo Aelõñ eo ekoba ri kapit ro ilañ. Ro m̦oktata me renaaj mour ilo Pedetaij eo ej ‘jar eo el̦ap’ me enaaj el̦l̦ã jãn Armagedon. (Revelesõn 7:​9, 13-17; 21:​1-5) Tokãlik, ilo naaj iien eo Kũraij enaaj tõl ium̦win 1,000 iiõ, elõñ bilien armej ro rar mej renaaj bar mour. Im renaaj mour im pãd ilo Pedetaij eo ippãn jar in el̦ap. (Revelesõn 20:​12, 13) Baj l̦õmn̦ak m̦õk ta eo enaaj wal̦o̦k ilo iien in. Enaaj lukkuun lõñ iien ko rem̦m̦an jenaaj maroñ kwal̦o̦k ad bõrokuk ippãn doon. Innem, “men ko i lal̦” me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake ej jitõñl̦o̦k ñan jar eo el̦ap im armej ro me renaaj bar mour. Im ñe enaaj jem̦l̦o̦k 1,000 iiõ, naaj mãlejjoñ rein. Im aolep ro me renaaj tiljek naaj bõk er bwe ren ro “nejin Anij.”​—Rom 8:​21, UBS; Revelesõn 20:​7, 8.

⁵ Rainin, Jeova ej kõpooj ri kapit ro bwe ren mour ilañ im ej bar kõpooj jiip ro jet bwe ren mour ilo naaj Pedetaij eo ijin ioon lal̦. Ak kiiõ, ewi wãween kõj kajjojo jej rejetake ankilaan Anij?

‘KOM̦WIN KÕJPAROK AMI BÕRO WÕT JUON’

6. Eoon ta ko rej ba bwe Kũrjin ro rej aikuj kobal̦o̦k ippãn doon?

⁶ Baibõl̦ eo ej ba bwe Kũrjin ro rej aikuj kobal̦o̦k ippãn doon. (1 Korint 14:23; Hibru 10:​24, 25) Ak bwe jen bõrokuk ippãn doon, jejjab baj kobal̦o̦k ippãn ro jeid im jatid ãinwõt ro jet ñe rej koba ippãn doon ilo juon m̦õn wia ak ilo jikin iukkure ko. Jej aikuj jerbali men ko Jeova ej katakin kõj kaki im kõtl̦o̦k an kajoor eo an Anij jipañ kõj bwe jen armej ro rem̦m̦an. Ilo wãween in, enaaj wõr bõrokuk ippãd im Kũrjin ro jeid im jatid.

7. Ewi wãween jemaroñ ‘kõjparok ad bõro wõt juon’?

⁷ Ri kapit ro im jiip ro jet rej tõmak ilo katok in mej eo an Kũraij. Kõn men in, Anij ej watõk ri kapit ro, ro nejin rewãnõk im jiip ro jet, ro jeran rewãnõk. Bõtab, toõn wõt ad mour ilo jukjuk im pãd in, enaaj baj wõr wõt apañ ko ikõtaad im ro jet. (Rom 5:​9, UBS; Jemes 2:​23) Eñin unin Baibõl̦ eo ej rõjañ kõj ñan kijenmej wõt ippãn doon. Innem, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen bõrokuk ippãn doon? Jej aikuj katak ñan kõttãik kõj im kwal̦o̦k ineem̦m̦an. Ke Paul ej ba ‘kom̦win kõjparok ami bõro wõt juon ilo liãp in aenõm̦m̦an,’ mel̦el̦ein bwe ej rõjañe kõj bwe jen lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an im bõrokuk ippãn doon. (Riit Epesõs 4:​1-3.) Juon wãween jemaroñ l̦oor naan in kakapilõk in an Paul ej ilo ad kõtl̦o̦k an kajoor an Anij jipañ kõj ñan kõm̦m̦an oktak ilo kõm̦m̦an ko ad im kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ãinwõt yokwe, lañlõñ im ko ãierl̦o̦k wõt. Wãween kein rem̦m̦an rej jipañ kõj ñan kõm̦adm̦õde apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet im bwe en wõr bõrokuk. Bareinwõt, jejjab kõm̦m̦ani jerbal ko an kanniõk ak men ko Anij ej diki kõnke men kein rej kõm̦m̦an jepel.

8. Ewi wãween jerbal in kanniõk ej kõjepel armej?

⁸ Ewi wãween “jerbal in kanniõk” ej kõjepel armej? (Riit Galetia 5:​19-21.) L̦õñ ej kõm̦m̦an an juon armej jepel l̦o̦k jãn Jeova im jãn eklejia eo. Lejen ak ellolo ej bõktok el̦ap bũrom̦õj ñan baam̦le ko im ej kõjepel ajri ro jãn jemãer im jineer. Ej bar kõjepel ri pãlele ro, meñe juon iaaer ejjel̦o̦k ruõn. Jerbal ko rettoon remaroñ ko̦kkure kõtaan eo an juon ippãn armej ro me rej kea kake e im kõtaan eo an ippãn Anij. Juon armej  ej kõm̦m̦ani m̦õm̦ ko an kanniõk * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) ejjab pokake kien ko an Anij im ejjel̦o̦k an kaorõki ñan jidik. Jerbal in kanniõk ko jet rej bar kõjepel armej ro jãn doon im jãn Anij. Jerbal kein el̦ap an Jeova kitõtõiki.

9. Ta kajjitõk ko jej aikuj kajjitõkin kõj kaki ñan lale el̦aññe jej kate kõj ñan kõm̦m̦an wõt bõrokuk im aenõm̦m̦an?

⁹ Kõj kajjojo jej aikuj kajjitõkin kõj make: ‘Ewi joñan aõ kate eõ ñan kõm̦m̦an bõrokuk im aenõm̦m̦an ippãn ro jeiõ im jatũ? Ta eo ij kõm̦m̦ane ñe ewõr apañ ikõtaaõ im ippãn bar juon? Ij ke kwal̦o̦ke apañ eo ñan ro m̦õtta bwe ren errã ippa? Ij ke likũt bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ren kõm̦adm̦õde apañ eo bwe in jab aikuj in kõnnaan ippãn armej eo ñan kõm̦anm̦an kõtaamro? Im el̦aññe ijel̦ã bwe juon el̦õkatip ippa, ij ke kõjekdo̦o̦ne armej eo bwe jen jab kõnnaan kõn apañ eo?’ Ñe jej kõm̦m̦ani men kein aolep, jej ke kalikkar ad rejetake ankilaan Anij ñan kabõrokuk aolep bwe ren juon wõt baam̦le im rej aolep pãd ium̦win tõl eo an Kũraij?

10, 11. (1) Ewi joñan an aorõk bwe jen aenõm̦m̦an ippãn ro jeid im jatid? (2) Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im bwe Jeova en kajeraam̦m̦an kõj?

¹⁰ Jijej ear ba: “El̦aññe kwõ pojak in lel̦o̦k menin jortak eo am̦ ñan Anij ilo lokatok im kwõj keememej bwe ewõr am̦ bõd n̦ae jeõm̦ im jatõm̦, kwõn likũt menin jortak eo am̦ im̦aan lokatok eo im m̦õkajl̦o̦k in jol̦o̦k am̦ bõd ippãn jeim̦ im jatim̦, innem jepl̦aaktok im lel̦o̦k jortak eo am̦ ñan Anij.” (Matu 5:​23-25, UBS) Jemes ear je im ba “leen wãnõk em̦õj kallib ilo aenõm̦m̦an ñan ro rej kõm̦m̦an aenõm̦m̦an.” (Jemes 3:​17, 18) Mel̦el̦ein men in bwe jeban wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane men eo ejim̦we el̦aññe jejjab kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jet.

¹¹ Ñan waanjoñak, ewõr jet aelõñ ko me ear wõr tarin̦ae ko ie, im elõñ jikin ko ilo aelõñ kein remaroñ kar ekkat ie ak rejjab kõnke ej wõr wõt bomb ak boktañ ko ilo ium̦win bwidej. Ñe ej ebbokl̦o̦k boktañ kein ri ekkat ro rejjab kõjerbal bwidej ko ñan kõkkat ie. Kõn men in, epen an armej ro ellolo aer jerbal ilo bukwõn ko aer. Bareinwõt, epen an armej ro jet ellolo m̦õñã jãn bukwõn ko jet rel̦l̦ap. Ãinwõt an pen an eddek kein ekkan ko ilo bwidej eo ewõr boktañ ie, ãindein enaaj penl̦o̦k ad kwal̦o̦k men ko rem̦m̦an me juon Kũrjin ej aikuj kwal̦o̦ki el̦aññe jej kain armej eo me ekajoor kõm̦m̦an poktak ippãn ro jet. Ilo wãween in, jemaroñ ãinwõt boktañ ko me rej pãd ium̦win bwidej. Kõn men in, jej aikuj kõm̦m̦an oktak. Ñe em̦õkaj ad jeorl̦o̦k an ro jet bõd im kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan er, jenaaj lo aenõm̦m̦an ikõtaad wõj im Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj.

12. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo jipañ kõj bwe jen bõrokuk?

¹² Bareinwõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej jipañ kõj bwe jen bõrokuk. Kar letok rein ñan  jipañ kõj bwe jen “koba ippãn doon ñan ad juon wõt ilo tõmak.” (Epesõs 4:​13, UBS) Mel̦el̦ein bwe rej jipañ ñan an wõr wõt bõrokuk ilo eklejia eo. Rej jipañe kõj kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ko ippãd ñe rej jerbal ippãd ilo ad karejar ñan Jeova im ñe rej kõnono ippãd im letok naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦ eo. (Epesõs 4:​22-24) Ñe rein rej lewõj naan in kakapilõk ko, keememej bwe Jeova ej kõjerbal er ñan jipañ eok bwe kwõn pojak ñan mour ilo jukjuk im pãd eo ekããl. Im ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko, ñe kom̦ij kajim̦we ro jet, kom̦win kõm̦m̦ane ilo juon wãween me ej kalikkar bwe kom̦ij kõn̦aan jipañ er.​—Galetia 6:​1, UBS.

“KOM̦WIN JOUJ ÑAN DOON”

13. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jejjab pokake naan in kakapilõk eo ilo Epesõs 4:​25-32?

¹³ Epesõs 4:​25-29 (UBS) ej kwal̦o̦k kõn jet men me jejjab aikuj kõm̦m̦ani. Ta kein? Jejjab aikuj riab, illu, jowan im ba naan ko renana. Ak jen kõnono kõn men ko rem̦m̦an im rej kakajoor. Jabdewõt eo ejjab pokake naan in kakapilõk in, ej kõm̦m̦an bwe armej ren jepel im jab bõrokuk. Bareinwõt, ej kabũrom̦õj Jeova, eo im ej an kajoor eo me ej jipañ kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an im bõrokuk. (Epesõs 4:​30, UBS) Bwe en wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk, jej aikuj bar jerbale naan kein me Paul ear je: “Kom̦win jol̦o̦k meo̦ otemjej, illu im aniãbãb otemjej. Kom̦win jab bar ko̦uwaroñroñ im kaillu; kom̦win jab bar kõjdat ak bar men ko ãierl̦o̦k wõt. Ak kom̦win jouj im em̦m̦an bũruomi ñan doon; kom̦win jol̦o̦k an doon bõd ãinwõt Anij ear jol̦o̦k ami bõd ilo Kũraij.”​—Epesõs 4:​31, 32, UBS.

14. (1) Naan kein “kom̦win jouj” ej kalikkar ta? (2) Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k jouj ñan ro jet?

¹⁴ Naan kein “kom̦win jouj” ej kalikkar bwe bõlen ewõr jet iien jejjab kwal̦o̦k jouj ak bõlen jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k jouj ñan ro jet. Kõn men in, jej aikuj katak ñan l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an ro jet jãn ad l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make. (Pilippai 2:⁠4) Jet iien jemaroñ kõn̦aan ba jet men ñan kattõñ ro jet ak kõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe jemãlõtlõt. Bõtab, ñe naan ko jekõn̦aan ba rejjab jouj, eokwe em̦m̦an bwe jen jab ba. Jen keememej ñan l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad kõnnaan kõnke enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k jouj ñan ro jet.

KATAK ÑAN KWAL̦O̦K KAUTIEJ IM YOKWE ILOWAAN BAAM̦LE EO

15. Ewi wãween Epesõs 5:28 ej jipañ em̦m̦aan ro mel̦el̦e kõn wãween rej aikuj l̦oore joñak eo an Kũraij?

¹⁵ Baibõl̦ eo ej ba bwe kõtaan eo an Jijej im eklejia eo ej ãinwõt kõtaan eo an l̦eo ñan lio pãleen. Joñak eo an Jijej ej jipañe juon em̦m̦aan ñan mel̦el̦e bwe ej aikuj tõl im yokwe lio pãleen, im ej aikuj bar lale aikuj ko an lio. Joñak eo an Jijej ej bareinwõt jipañe lio ñan mel̦el̦e bwe ej aikuj kõttãik e ñan l̦eo pãleen. (Epesõs 5:​22-33) Paul ear je im ba: “Ãindein em̦m̦an bwe l̦õm̦aro ren bareinwõt yokwe lim̦aro pãleer im ãinwõt ãnbwinnier.” Ta mel̦el̦ein an kar ba “ãindein”? (Epesõs 5:​28) Jenaaj lo uwaak eo ilo naan ko Paul ear ba kõn Kũraij im eklejia eo. Ear ba bwe Kũraij ear yokwe eklejia eo im ear lel̦o̦k an mour ñane im ear karreoiki ‘kõn den ikijjeen naan.’ Innem, en ãindein ippãn juon em̦m̦aan. Ej an eddo ñan jipañe kajjojo ro ilowaan baam̦le eo an bwe ren epaake Jeova. Ilo an kõm̦m̦ane men in, ej rejetake ankilaan Jeova ñan kabõrokuk aolep bwe ren juon wõt baam̦le im rej aolep pãd ium̦win tõl eo an Kũraij.

16. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe rũtto ro rej kõm̦m̦ane eddo eo aer Jeova ear lel̦o̦ke?

¹⁶ Rũtto ro rej aikuj keememej bwe Jeova ear lel̦o̦k bwe en aer eddo ñan lale ajri ro nejier. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ebool̦ armej ro ilo lal̦ in rainin “re jab yokwe ro nukier” ak ro ilowaan baam̦le eo aer. (2 Timote 3:​1, 3) Elõñ em̦m̦aan ro rej kõjekdo̦o̦ne eddo ko aer im men in el̦ap an jelõt ro nejier im ekõm̦m̦an aer bũrom̦õj. Bõtab, Paul ear ba naan kein ñan em̦m̦aan ro rej Kũrjin: “Kom̦win jab poktake ro nejõmi ñan  illu, a kom̦win kakajiririik er ilo kaje im katak ko an Irooj [Jeova].” (Epesõs 6:⁠4) Ijo m̦oktata ajri ro rej katak kilen kwal̦o̦k kautiej ñan rũtto ro im kwal̦o̦k yokwe ej ilowaan baam̦le eo. Rũtto ro me rej katakin ajri ro nejier kõn men kein rej rejetake ankilaan Jeova ñan kabõrokuk aolep. Ajri ro rej aikuj eñjake bwe jemãer im jineer rej yokwe er. Kõn men in, rũtto ro rej aikuj dãpij aer illu im ren jab bũroñe ajri ro nejier ak ba naan ko reddo ñan er. An rũtto ro kõm̦m̦ane men in, rej katakin ajri ro nejier bwe elukkuun aorõk bwe ren kwal̦o̦k yokwe im kwal̦o̦k kautiej ñan ro rerũtto. Bareinwõt, rej kõpooje ro nejier ñan mour ilo jukjuk im pãd eo ekããl an Anij.

17. Ta eo jej aikuji ñan ad anjo̦ ioon Tepil̦ eo?

¹⁷ Jej aikuj jel̦ã bwe aolep iien Tepil̦ eo ear kõn̦aan kabõjrake ro jet jãn aer jerbal ñan Anij im enaaj lukkuun kamaat an maroñ bwe en kõm̦m̦ane men in ñan kõj. Elõñ armej ro ilo lal̦ in rej kõm̦m̦ani men ko Tepil̦ eo ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani ñe rej jepel, pãlele ak rejañin m̦are, im ñe rej errã ak kõtl̦o̦k bwe em̦m̦aan ren pãlele ippãn em̦m̦an im kõrã ñan kõrã. Jejjab l̦oor men ko renana me em̦m̦an ippãn armej ro jet ilo lal̦ in rainin. Jej l̦oor wõt Kũraij. (Epesõs 4:​17-21) Innem, bwe jen anjo̦ ioon Tepil̦ eo im enjel̦ ro an renana, jej aikuj “kõn̦ak aolepen kein tarin̦ae ko” an Anij.​—Riit Epesõs 6:​10-13, UBS.

“ETETAL ILO YOKWE”

18. Ta eo ej aikuj wõr ippãd bwe jen maroñ bõrokuk?

¹⁸ Ñe jekõn̦aan bõrokuk ippãn doon, ej aikuj wõr yokwe ippãd. Eobrak bũruod kõn yokwe ñan “Irooj” eo ad Jijej Kũraij, ñan “Anij” eo ad Jeova im yokwe eo ad ñan doon. Eñin unin jelukkuun kõn̦aan kõjparok ad aenõm̦m̦an wõt im bõrokuk ippãn doon. (Epesõs 4:​3-6) Jijej ear jar kõn kain yokwe rot in. Ear ba: “Ijjab jar kõn rein wõt, a bareinwõt kõn ro renaaj lõke Eõ kõn aer in naan; bwe er otemjej ren juon, ãinwõt Kwe, Jema ilo Ña, im Ña ilo Kwe, bwe er bareinwõt ren ilo Kõj.” Ear bar ba: “Iar kwal̦o̦k Etam̦ ñan er, im I naaj kwal̦o̦k e, bwe yokwe eo Kwaar yokwe Eõ kake, en pãd ilo er, im Ña ilo er.”​—Jon 17:​20, 21, 26.

19. Ta eo jen kate kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁹ Ñe ewõr ad m̦õjn̦o̦ me ej kõm̦m̦an an pen ad oktak, yokwe en kõm̦akũt kõj ñan jar ãinwõt kar eo ear je naan kein ilo Sam. Ej ba: “Kwõn kõm̦m̦an bwe en juon wõt kõttõpar an bũruõ bwe en mijak etam̦.” (Sam 86:​11) Jen kate kõj ñan bõbrae Tepil̦ eo ñe ej kajjioñ in kõjepel kõj jãn Jeova im ro jeid im jatid. Jen kanooj kate kõj ñan “kajjioñe Anij, ãinwõt ajri re jitõnbõro; im etetal ilo yokwe” ak kwal̦o̦k yokwe ilowaan baam̦le eo ad, ilo kwal̦o̦k naan im ilo eklejia eo.​—Epesõs 5:​1, 2.

[Kamelele eo itulal]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 29]

Ej likũt an jortak ilo lokatok eo im etal in kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn jein im jatin

[Pija ilo peij 31]

Rũtto ro, kom̦win katakin ajri ro nejõmi ñan jel̦ã kwal̦o̦k kautiej