Kõjparok Eok jãn Aujiid ko an Tepil̦ Eo!

“Rõl̦o̦k jãn aluk an Tepil̦.” ​​—2 TIMOTE 2:​26, UBS.

EWI WÃWEEN KWÕNAAJ UWAAK?

El̦aññe ekkã am̦ ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn ro jet, ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane?

Ta ko jemaroñ katak jãn Pailat im Piter kõn ijjiped ko im kõn mijak armej?

Ewi wãween kwõmaroñ kõjparok eok bwe kwõn jab eddodo kõn bõd ko am̦?

1, 2. Ta aujiid ko jilu an Tepil̦ eo jenaaj etali ilo katak in?

 TEPIL̦ eo ej kajjioñ in aujiidi ri karejar ro an Jeova. Bõtab, kõttõpar eo an ejjab ñan m̦an er ãinwõt juon ri kakidudu me ej m̦ani aolep menin mour ko ej aujiidi. Men eo Tepil̦ eo elukkuun kõn̦aan ej bwe en aujiidi juon armej im kõm̦m̦an bwe armej eo en kõm̦m̦ane men eo ekõn̦aan.​​—Riit 2 Timote 2:​24-26, UBS.

² Ñe juon ri kakidudu ej aujiidi menin mour ko, emaroñ kõm̦m̦ane ilo an kaale tok menin mour eo jãn ijo ej kũttiliek ie bwe en maroñ pidodo an aluke ilo aujiid eo. Ak emaroñ bar likũti aujiid eo ilo juon jikin me menin mour eo ejjab jel̦ã kake. Ãindein an Tepil̦ eo kõm̦m̦ane men in ñan ri karejar ro an Anij. El̦aññe jejjab kõn̦aan bwe jen l̦orak ilo aujiid ko an Setan, jej aikuj mejmej karuo im l̦oor naan in kakkõl ko me rej jipañ kõj ñan jel̦ã ia ko Setan ej likũt aujiid ko an ie. Ilo katak in, jenaaj etale ewi wãween jemaroñ kõjparok kõj jãn aujiid ko jilu Tepil̦ eo ej kõjerbali me jet iaan ro doon Anij rar po ie. Aujiid kein ej (1) ñe jejjab kõjparok wãween ad kõnnaan, (2) mijak armej im ijjiped ko im (3) ñe jej eddodo kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani. Ilo katak eo tok juon, enaaj kwal̦o̦k kõn aujiid ko ruo Setan ej bar kõjerbali im jenaaj etale ta aujiid kein.

KÕJPAROK WÃWEEN AD KÕNNAAN

3, 4. Ta eo emaroñ wal̦o̦k el̦aññe jejjab kõjparok wãween ad kõnnaan? Kwal̦o̦k waanjoñak eo.

³ Menin mour ko rejjab pãd ilo kauwõtata ñe rej pãd ibulõn wõjke ko. Kõn men in, juon ri kakidudu emaroñ kejo juon kijeek ilo wõjke ko ñan kõm̦m̦an bwe menin mour ko ren diwõjtok jãn ijoko rej kũttiliek ie. Ilo wãween in, enaaj pidodo an aluke er. Ãindein, ro rej kobal̦o̦k ippãn eklejia eo rejjab pãd ilo kauwõtata. Bõtab, ilo kõkkar, Tepil̦ eo ekõn̦aan kejo juon kijeek ilo eklejia eo. Ekõn̦aan bwe ro doon Anij ren diwõjl̦o̦k jãn eklejia eo kõnke ilo wãween in enaaj pidodo an aujiidi er. Ilo ad jab jel̦ã, jemaroñ oktak im jipañ Setan ñan kõttõpare  kõn̦aan in an. Ñe ãindein, mel̦el̦ein bwe jej po ilo aujiid eo an. Ewi wãween men in emaroñ wal̦o̦k ñan kõj?

⁴ Rũkal̦oor Jemes ear ba bwe loõd ej ãinwõt juon kijeek. (Riit Jemes 3:​6-8, UBS.) El̦aññe jejjab kõjparok loõd ak wãween ad kõnnaan, ilo kõkkar jemaroñ kejo juon kijeek ilo eklejia eo. Ewi wãween men in emaroñ wal̦o̦k? Eokwe l̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in: Ilo juon kweilo̦k an eklejia eo, rej kõjjel̦ã bwe juon jeid im jatid kõrã ej kiiõ juon regular pioneer. Innem ãlikin kweilo̦k eo, ruo ri kwal̦o̦k rej bwebwenato kõn kõjjel̦ã eo. Juon iaaer ej kwal̦o̦k an m̦õn̦õn̦õ kõn kõjjel̦ã eo im ej kõjatdikdik bwe en l̦ap tõprak ippãn pioneer eo ekããl. Bõtab, ri kwal̦o̦k eo juon ej ba bwe unin an kõrã eo jeid im jatid kõn̦aan regular pioneer emaroñ kõnke ekõn̦aan bwe en utiej im aorõk ilo eklejia eo. Kiiõ, wõn iaan ri kwal̦o̦k rein ruo kwõnaaj kõn̦aan m̦õttaiki? Epidodo ñan kile wõn iaerro enaaj kõm̦m̦an apañ ilo eklejia eo kõn wãween an kõnnaan.

5. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe jekõn̦aan kõjparok wãween ad kõnnaan?

⁵ Ewi wãween jemaroñ kõjparok wãween ad kõnnaan? Jijej ear ba: “Lo̦ñi ej kõnono kõn men ko bõro eobrak kake.” (Matu 12:​34, UBS) Kõn men in, men eo m̦oktata jen kõm̦m̦ane ej etale bũruod ak l̦õmn̦ak ko ad. Jej aikuj kõjparok bwe jen jab bõk l̦õmn̦ak ko me remaroñ kõm̦m̦an ad ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn ro jet. Ñan waanjoñak, ñe jej roñ bwe juon jeid im jatid m̦aan ej kate e ñan bõk eddo ko jet rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo, jej ke l̦õmn̦ak bwe ej kõm̦m̦ane men in kõnke ekõn̦aan kabuñbũruon Jeova? Ak jej ke l̦õmn̦ak bwe unin an kate e ej kõnke ej l̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an ko emaroñ bũki? El̦aññe ekkã ad l̦õmn̦ak rot in kõn ro jeid im jatid, eokwe jen keememej bwe Tepil̦ eo ear bar bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt kõn Job, ri karejar eo etiljek an Anij. (Job 1: 9-11) Ijello̦kun ad bõk l̦õmn̦ak ko renana kõn ro jeid im jatid, em̦m̦anl̦o̦k bwe jen etale kõj make im lale etke jej l̦õmn̦ak rot kein kõn er. Ejim̦we im ekkar ke unin ad bõk l̦õmn̦ak kein kõn er? Ak l̦õmn̦ak ko an armej ro rejjab karejar ñan Anij ilo raan kein ãliktata rej ke jelõt kõj?​​—2 Timote 3:​1-4.

6, 7. (1) Ta men ko jet remaroñ kõm̦m̦an ad ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn ro jet? (2) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe ro jet rej ba naan ko rej kõmetak kõj?

⁶ Ta men ko jet remaroñ kõm̦m̦an ad ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn ro jet? Juon ej kõnke bõlen jekõn̦aan bwe ro jet ren nõbare wõt kõj kõn tõprak ko jej kõm̦m̦ani. Im men in emaroñ kõm̦m̦an ad reilal̦l̦o̦k ñan ro jet ilo ad ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn er. Bar juon emaroñ kõnke jej kajjioñ in kõm̦m̦an jekpen kõn ad jab kõm̦m̦ane juon men me jen kar kõm̦m̦ane. Elõñ un ko unin an armej ro ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn ro jet. Jet ej kõn aer ebanban, utiej bũrueer ak kõn aer pere er make. Jekdo̦o̦n ta un eo ak men kein renaaj baj kõm̦m̦an wõt an wal̦o̦k el̦ap jorrããn.

⁷ Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ewõr unin im ejim̦we ad ba naan ko rejjab em̦m̦an kõn ro jet. Bõlen ej kõnke rar bar ba jet naan ko me rar kõmetak kõj.  El̦aññe ãindein, eokwe ejjab juon men ejim̦we ñan ukot nana kõn nana. Men in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt apañ eo. Eñin men eo Tepil̦ eo ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane im ejjab Anij. (2 Timote 2:​26, UBS) Jen anõke joñak eo an Jijej. Ke armej ro rar kõnono n̦ae e, ear “jab bar kõnono n̦ae” ak kananaik er. Bõtab, ear “make likũt E ñan Eo ej ekajet jim̦we.” (1 Piter 2:​21-23) Jijej ear lõke Jeova bwe enaaj kar kõm̦adm̦õde apañ eo ilo wãween eo Ekõn̦aan im iien eo Ekõn̦aan. Ãindein, jej aikuj bar lõke Anij. Ñe jej ba naan ko rejouj me rej kakajoor ro jet, jej jipañ kõjparok aenõm̦m̦an im bõrokuk eo an eklejia eo.​​—Riit Epesõs 4:​1-3.

RÕL̦O̦K JÃN AUJIID IN IJJIPED KO IM MIJAK ARMEJ

8, 9. Etke Pailat ear liaakel̦o̦k Jijej ñan mej?

⁸ Ñe juon menin mour el̦orak ilo juon aujiid, ejjab maroñ etal ñan ijoko ekõn̦aan ilo̦k ie l̦o̦k. Ãindein, ñe juon ej kõtl̦o̦k bwe ijjiped ko im an mijak armej ren anjo̦ ioon, eokwe men in enaaj bõbrae an kõm̦m̦ani men ko ej aikuj kõm̦m̦ani. (Riit Jabõn Kõnnaan 29:25.) Jen etale joñak ko an ruo em̦m̦aan me rar kõtl̦o̦k bwe ijjiped ko im mijak armej ren jelõt er. Innem, jenaaj etale ta ko jemaroñ katak jãn joñak kein aerro.

⁹ Komja eo an Rom etan Pontiõs Pailat ear jel̦ã bwe ejjel̦o̦k kar ruõn Jijej. Kõn men in, ear jab kõn̦aan bõktok jorrããn ñan e. Pailat ear bareinwõt ba kõn Jijej bwe “ejjel̦o̦k men eo Ear kõm̦m̦ane bwe En mej kake.” Bõtab, Pailat ear etal wõt im liaakel̦o̦k Jijej ñan mej. Etke? Ej kõnke ear kõtl̦o̦k bwe ijjibed ko jãn armej ro ren anjo̦ ioon. (Luk 23:​15, 21-25) Armej ro rar kajjioñ in iuuni Pailat bwe en kõm̦m̦ane men eo rekõn̦aan ke rar lam̦õj im ba: “El̦aññe kwõj kõtl̦o̦k armej in bwe En ilo̦k, kwõ jab jeran Sizar.” (Jon 19:​12) Bõlen Pailat ear mijak ñe armej ro renaaj m̦ane ak ekkõl ñe enaaj jako an komja in Rom el̦aññe enaaj karõl̦o̦k Kũraij. Kõn men in, ear kõtl̦o̦k bwe ijjiped ko jãn armej ro ren anjo̦ ioon im ear kõm̦m̦ane kõn̦aan eo an Tepil̦ eo.

10. Etke Piter ear ba bwe ear jaje kajjien Kũraij?

¹⁰ Rijjelõk Piter ear juon iaan ro im rar lukkuun epaake Jijej. Ear jab mijak in jiroñ ro jet bwe Jijej kar Messaia eo. (Matu 16:​16) Piter ear tiljek wõt ñan Jijej ilo iien eo ke jet iaan rũkal̦oor ro rar etal jãn Jijej kõn aer kar jab mel̦el̦e kõn juon men ear ba. (Jon 6:​66-69) Bareinwõt, ke ri nana ro rar iten kalbuuji Jijej, Piter ear kõjerbal juon jãje ñan jojomare im kõjparok Jijej. (Jon 18:​10, 11) Bõtab, tokãlik kõn an kar Piter mijak armej, ear ba bwe ear jaje kajjien Jijej Kũraij. Mijak armej ej ãinwõt juon aujiid im ilo juon iien ekadu rijjelõk in ear po ilo aujiid in. Ear jako an Piter peran in kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Im ear jab dãpij wõt an tiljek ñan Jijej.​​—Matu 26:​74, 75.

11. Ta ijjiped ko jemaroñ aikuj in jum̦aeiki?

¹¹ Aolep Kũrjin ro rej aikuj kate er ñan jum̦ae ijjiped ko ñan kõm̦m̦ani men ko rejjab kabuñbũruon Anij. Bo̦o̦j ro ad ilo jikin jerbal ak ro jet remaroñ kajjioñ in iuun kõj ñan jerbal ilo jab m̦ool ak ñan mour in l̦õñ. Kũrjin ro ilo jikuul̦ remaroñ iioon jodrikdrik ro me rej kajjioñ in iuun er ñan ko̦o̦t uwaak ilo iien teej, alwõji pija ko rettoon, kõbaatat, kõjerbal uno ko rekajoor, idaak arkool̦ ak ñan mour in l̦õñ. Mijak armej im ijjiped ko ñan kõm̦m̦ani men ko rejjab kabuñbũruon Jeova rej ãinwõt juon aujiid me jemaroñ l̦orak ie. Kõn men in, ta eo emaroñ jipañ kõj ñan rõl̦o̦k jãn aujiid in?

12. Ta ko jemaroñ katak jãn Pailat im Piter?

¹² Ta ko jemaroñ katak jãn Pailat im Piter? Ikijjeen Pailat, jidik wõt an kar jel̦ã kõn Kũraij. Ear jel̦ã bwe ear ejjel̦o̦k ruõn Jijej im bwe ear juon eo el̦ap an kar aorõk. Bõtab, ear jab ettã bũruon Pailat im ear jab yokwe Anij eo em̦ool. Kõn men in, ear pidodo an Tepil̦ eo kõm̦m̦an bwe Pailat en l̦orak ilo aujiid eo an. Ikijjeen Piter, eokwe ear yokwe Anij im wõr ippãn jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo em̦ool kõn Anij im Kũraij Jijej. Bõtab, ewõr jet iien ko Piter ear jab kwal̦o̦k ettã bõro, ear mijak armej im ear kõtl̦o̦k bwe ijjiped ko ren anjo̦ ioon. M̦okta jãn an kar Jijej kalbuuj, Piter ear kõmmejãje im ba: ‘Er otemjej renaaj tipñõl, a ña ijjab.’ (Mark 14:​29) El̦aññe Piter ear lõke Anij ãinwõt kar juon iaan ro rar je sam, innem enaaj kar lukkuun pojak in jelm̦ae mãlejjoñ ko me enaaj kar iiooni tokãlik. Ri jeje sam in ear al im ba: “Irooj ej pãd ippa, innem  ijamin mijak, kõn men in ta eo armej remaroñ kõm̦m̦ane ñan eõ?” (Sam 118:​6, UBS) Ilo boñõn eo ãliktata in an Jijej pãd ioon lal̦, ear bõk Piter im ruo bar rijjelõk ippãnl̦o̦k ñan jikin kallib eo ilo Getsemane. Jijej ear jiroñ er bwe ren mejmej karuo im pojak, bõtab Piter im rijjelõk rein ruo rar kiki. Ke Jijej ear karuj er, ear jiroñ er bwe ren pojak wõt im ‘jar bwe ren jab del̦o̦ñ ilowaan kapo.’ (Mark 14:​38) Bõtab, bar juon alen Piter ear kiki im tokãlik ear l̦orak ilo aujiid eo kõn mijak armej im jãn ijjiped ko.

13. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen jab l̦orak ilo ijjiped ko?

¹³ Ta ko jet jemaroñ katak jãn joñak eo an Pailat im Piter? Ej aikuj ettã bũruod im en wõr jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo em̦ool ippãd im jen mijak Jeova im yokwe e. Men kein renaaj jipañ kõj ñan jab mijak armej im jab po ilo ijjiped ko. El̦aññe ad tõmak ej pedped ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo em̦ool, jenaaj peran in kõnono kõn tõmak eo ad. Men in enaaj jipañ kõj ñan jab mijak armej im ñan jab kõtl̦o̦k bwe ijjiped ko ren anjo̦ iood. Jen jab lõke kõj make. El̦aññe jejjab kõn̦aan l̦orak ilo ijjiped ko, jen kõttãik bũruod im kile bwe jej aikuji kajoor eo an Anij. Jej aikuj kajjitõk ippãn Jeova bwe en letok ñan kõj kajoor eo an. Bareinwõt, yokwe eo ad ñan e en kar lujur kõj ñan l̦oor kien ko an im ñan ilo̦k jãn men ko me emaroñ kananaik etan. Jej aikuj bar pojak in jelm̦ae ijjiped ko m̦okta jãn ad iiooni. Ewi wãween jemaroñ kõpooj kõj? Ñan waanjoñak, jej aikuj jar ippãn ajri ro nejid im kõpooj er bwe ren jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane ñe ajri ro jet renaaj kajjioñ iuun er ñan kõm̦m̦ane juon men ebõd.​​—2 Korint 13:⁠7. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

JOL̦O̦K AM̦ EDDODO KÕN BÕD KO AM̦

14. Ta eo Tepil̦ eo ekõn̦aan bwe jen l̦õmn̦ak kake kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani?

¹⁴ Ilo jet jikin ko, ewõr juon men rej kõm̦m̦ane ñe rej aujiidi menin mour ko. Rej likũt juon dekã kileplep ak juon kããn wõjke ilõñin ijo menin mour eo ej etetal ie. Im rej lukwõje juon to n̦a ippãn aujiid kein l̦o̦k ñan ial̦ eo menin mour eo ej etetal ie. Innem, ñe menin mour eo ej juuri to eo, enaaj wõtlo̦k dekã eo ak kããn wõjke eo im buñuti ak joone. Ãindein, el̦aññe etarjen joñan an nana ad mour, ej ãinwõt ñe juon men eddo ej joone kõj. Ñan waanjoñak, ñe jej l̦õmn̦ak kõn men ko rebõd jaar kõm̦m̦ani m̦okta, jemaroñ eñjake ad eddodo im “ãinwõt em̦õj joon” kõj. (Riit Sam 38:​3-5, 8.) Setan ekõn̦aan bwe jen l̦õmn̦ak bwe joñan an l̦ap bõd eo jaar kõm̦m̦ane, Jeova eban kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kõj im bwe ejjel̦o̦k ad maroñ ñan l̦oore kien ko an Anij.

15, 16. Ñe jej eddodo kõn bõd ko ad, men in ej bar juon aujiid. Ewi wãween kwõmaroñ kõjparok eok bwe kwõn jab l̦orak ilo aujiid in?

¹⁵ Ñe jej eddodo kõn bõd ko ad, men in ej bar juon aujiid. Ewi wãween kwõmaroñ kõjparok eok bwe kwõn jab l̦orak ilo aujiid in? El̦aññe kwaar kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, kwõj aikuj m̦õkaj im kakõm̦anm̦an kõtaan eo am̦ ippãn Jeova. Kwõn kepaake em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo im kajjitõk jipañ jãn er. (Jemes 5:​14-16) Kwõn lukkuun kate eok ñan kõm̦adm̦õde bõd eo. (2 Korint 7:​10, 11) El̦aññe rej kakapilõk im kajim̦we eok, kwõn jab ebbeer. Eñin ej wãween eo Jeova ej kwal̦o̦k bwe ej yokwe eok. (Hibru 12:⁠6) Kwõn kate eok ñan jab bar kõm̦m̦ane bõd eo im ilo̦k jãn jabdewõt men me ekar tõl eok ñan am̦ kõm̦m̦ane. Ãlikin am̦ ukel̦o̦k im jino bar kõm̦m̦ani men ko rej kabuñbũruon Anij, kwõn tõmak bwe Anij emaroñ jeorl̦o̦k bõd ko am̦ ikijjeen katok in mej eo an Jijej Kũraij.​​—1 Jon 4:​9, 14.

¹⁶ Jet armej rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im eddodo kõn bõd ko rar kõm̦m̦ani meñe em̦õj jeorl̦o̦k aer bõd. El̦aññe kwõj juon iaaer, keememej bwe Jeova ear jol̦o̦k an Piter im rijjelõk ro jet bõd kõn aer kar ilo̦k jãn Jijej ke ear lukkuun aikuji er. Bareinwõt, Jeova ear jol̦o̦k bõd eo an juon em̦m̦aan me ear bukwel̦o̦k kõn an kar jerawiwi ilo an mour in l̦õñ ak tokãlik ear ukel̦o̦k im  oktak. (1 Korint 5:​1-5; 2 Korint 2:​6-8) Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn jet armej ro me rar kõm̦m̦an bõd ko rel̦l̦ap im Anij ear jol̦o̦k aer bõd kõnke rar ukel̦o̦k im oktak.​​—2 Kronikel 33:​2, 10-13; 1 Korint 6:​9-11.

17. Ta eo katok in mej eo an Jijej emaroñ jipañ eok kake?

¹⁷ Jeova enaaj jeorl̦o̦k am̦ bõd im eban keememeji bõd ko am̦ el̦aññe kwõj ukel̦o̦k, oktak im tõmak bwe enaaj kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kwe. Kwõj ke l̦õmn̦ak bwe katok in mej eo an Jijej ejabwe ñan jol̦o̦k bõd ko am̦? El̦aññe kwõj bõk l̦õmn̦ak in, eokwe kwõnaaj l̦orak ilo juon iaan aujiid ko an Setan. Tepil̦ eo ekõn̦aan bwe kwõn l̦õmn̦ak bwe katok in mej eo an Jijej ejabwe ñan an Jeova jol̦o̦k aolep bõd ko. Jeova emaroñ lukkuun jeorl̦o̦k bõd an ro rar kõm̦m̦an bõd el̦aññe rej ukel̦o̦k im oktak. (Jabõn Kõnnaan 24:​16) Am̦ tõmak ilo katok in mej eo an Jijej emaroñ jipañ eok ñan jol̦o̦k am̦ eddodo kõn bõd ko am̦. Emaroñ bareinwõt kakajoor eok bwe kwõn jerbal ñan Anij kõn aolepen bũruom̦, kõn aolepen am̦, im kõn am̦ l̦õmn̦ak otemjej.​​—Matu 22:⁠37.

JEJEL̦Ã KÕN AUJIID KO AN SETAN

18. Ewi wãween jemaroñ kõjparoke kõj jãn aujiid ko an Tepil̦ eo?

¹⁸ Setan ejjab kea kõn ewi wãween ej aujiidi kõj. Men eo wõt elukkuun kõn̦aan ej bwe jen l̦orak ilo aujiid ko an. Innem, kõnke jejel̦ã kõn aujiid ko Setan ej kõjerbali, ewõr ad maroñ ñan kõjparoke kõj bwe jen jab l̦orak ie. (2 Korint 2:​10, 11) El̦aññe jej jar kõn mãlõtlõt bwe jen jel̦ã kilen kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko, jeban l̦orak ilo aujiid ko an Setan. Rũkal̦oor Jemes ear je: “El̦aññe jabdewõt iaami ej aikuj mãlõtlõt, en kajjitõk kõn e ippãn Anij, eo Ej wũjlep ñan armej otemjej, im jab en̦o̦ik kake, im Enaaj lel̦o̦k ñan e.” (Jemes 1:⁠5) El̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en letok mãlõtlõt bwe jen jel̦ã kilen kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko, jej aikuj keini ad katak ippãd make kõn Baibõl̦ eo im jerbali naan in tõl ko ie. Bok ko jãn kumi in ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt rej katakin kõj kõn aujiid ko an Tepil̦ eo im rej jipañ kõj ñan jel̦ã kilen kõjparoke kõj jãn aujiid ko an.

19, 20. Etke jej aikuj dike men ko renana?

¹⁹ Jar im katak Baibõl̦ ippãd make rej jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad yokwe men ko rem̦m̦an. Bõtab, elukkuun bar aorõk bwe jen katak ñan dike men ko renana. (Sam 97:​10) Jemaroñ kõjparok kõj jãn ad l̦oor kõn̦aan ko ad renana el̦aññe jej l̦õmn̦ak m̦okta kõn jorrããn ko renaaj wal̦o̦k ñe jej l̦oori kõn̦aan kein ad. (Jemes 1:​14, 15) Jej aikuj katak ñan dike men ko renana im yokwe men ko rem̦m̦an. Ñe ãindein, innem men ko Setan ej kõjerbali ñan kajjioñ in aujiidi kõj kaki reban kareel kõj kõnke jenaaj diki.

²⁰ Ekanooj l̦ap ad kam̦m̦oolol Anij bwe ej jipañ kõj anjo̦ ioon aujiid ko an Setan! Jeova ej kõjerbale kajoor eo an, Naan eo an im doulul eo an ñan lo̦mo̦o̦ren kõj jãn “eo e nana.” (Matu 6:​13) Ilo katak eo tok juon, jenaaj katak kõn bar aujiid ko ruo me Setan ear kõjerbali ñan ko̦jeke ri karejar ro an Anij im ewi wãween jemaroñ kõjparok kõj jãni.

[Kamelele eo itulal]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 24]

Ñe jejjab kõjparok wãween ad kõnnaan, men in emaroñ kõm̦m̦an an wal̦o̦k elõñ apañ ko ilo eklejia eo

[Pija ilo peij 27]

Kwõmaroñ jol̦o̦k am̦ eddodo kõn bõd ko kwaar kõm̦m̦ani