Ro Rej Riiti Bok Ko Ad Rej Kajjitõk . . .

Anij ej ke kea kõn aõ kõbaatat?

▪ Juon armej emaroñ bõkm̦aantak kajjitõk in ilõñ kõnke ejjel̦o̦k kien ko ilo Baibõl̦ kõn kõbaatat jikka. Ak mel̦el̦ein men in ke bwe jejjab maroñ jel̦ã ta l̦õmn̦ak eo an Anij ñe juon armej ej kõbaatat? Jaab. Ilo m̦ool, jemaroñ jel̦ã.

Baibõl̦ ej ba bwe “aolep jeje ko ilo Baibõl̦ rej letok in  . . . Anij.” (2 Timote 3:​16, UBS) Ilo Baibõl̦ eo, elõñ naan in tõl ko im kakapilõk ko me rej kwal̦o̦k bwe Anij ekõn̦aan bwe jen kõjparok mour ko ad. Ak m̦okta jãn ad etali, jen lale ta ko ri mãlõtlõt ro rar ekkatak im loi kõn wãween kõbaatat jikka ej jelõt ãjmour ko an armej. Innem, jenaaj keidi wãween kein rar loi ippãn naan in tõl ko ilo Baibõl̦.

Jikka ej ko̦kkure ãjmour eo an ri kõbaatat ro im rej mej jãne ñe rejjab bõjrak. Ilo Amedka, joñan an lukkuun lõñ armej rej mej jãn jikka, ñe en kar 5 armej rar mej, eban jab wõr juon iaaer unin an mej ej kõn jikka. Im ekkar ñan ripoot eo jãn juon doulul (National Institute on Drug Abuse) ej ba bwe “elõñl̦o̦k armej ro rej mej jãn jikka kajjojo iiõ jãn aer mej jãn dãnnin kadek, uno ko rekajoor, m̦õrõ, bõk mour ko aer make, kũrããj ilo wa, ak bok nañinmej in AIDS.”

Ri kõbaatat ro rej bar ko̦kkure ãjmour eo an ro jet. El̦ap an kauwõtata ñe jej pãd iturin ro rej kõbaatat. Armej ro me rejjab kõbaatat ej l̦apl̦o̦k an cancer ãrier im jorrããn menono ko aer itok wõt jãn aer menono baat in jikka. Ilo raan kein, taktõ ro rar ekkatak im lo bar juon men ekauwõtata ej wal̦o̦k jãn jikka, ijello̦kun an armej ro menonoiki baat in jikka eo. Rar lo bwe ãlikin an juon kõbaatat, baijin ko ilo jikka eo rej eddãp ilo nuknuk ko, rak ko ilowaan m̦oko, ak men ko jet me baijin ko remaroñ eddãp ie. Baijin kein ilo juon jikka remaroñ l̦aptata aer ko̦kkure ãjmour ko an ajri ro im jelõt kõmãlij ko aer im kõm̦m̦an bwe en pen aer ekkatak.

Jikka ej kõm̦m̦an an armej ro añũr. Ro rej kõbaatat rej ãinwõt juon ri kam̦akoko ñan jikka. Ilo m̦ool, ro rej ekkatak kõn wãween an jikka jelõt mour ko an armej, rej ba bwe ewõr juon baijin ilo jikka etan nikotiin (nicotine) im ej juon iaan men ko rel̦l̦ap me rej kõm̦m̦an menin an armej ro añũr im lukkuun pen aer jol̦o̦k jikka.

Ewi wãween an naan in tõl im kakapilõk ko ilo Baibõl̦ jejjet ñan kein kam̦ool kein? Jen lale:

Anij ekõn̦aan bwe jen kaorõk mour. Kien ko me Anij ear lel̦o̦k ñan aelõñ in Israel rar kaalikkar bwe ro rekõn̦aan kabuñbũruon Anij rej aikuj kaorõk mour. Duteronomi 5:​17) Ri Israel ro rar aikuj kalõk juon worwor itõrerein bõrwaj in m̦oko im̦weer. Etke? Kõnke ekar l̦ãbõl̦ bõrwaj in m̦oko im̦õn armej ro etto im rar kõjerbale ioon m̦oko im̦weer ãinwõt jikin kakkije im kiki. Kõn men in, aer kalõk worwor ko itõrerein bõrwaj ko ear kõjparok baam̦le ko aer im ro jet jãn aer wõtlo̦k im jorrããn ak mej. (Duteronomi 22:​8, UBS) Bareinwõt, Ri Israel ro rar aikuj lale bwe menin mour ko nejier ren jab kajorrããn ro jet. (Exodus 21:​28, 29) Juon armej me ej kõbaatat jikka ej kajekdo̦o̦n naan in tõl ko jej buki jãn kien kein kõnke an kõbaatat ej ãinwõt ñe ekõn̦aan ko̦kkure mour eo an make. Bareinwõt, an kõbaatat ej ko̦kkure ãjmour eo an ro jet.

Anij ej kõtmãne bwe jãn yokwe e im yokwe ro ri turid. Jijej Kũraij ear ba ñan rũkal̦oor ro an bwe ren pokake kien ko ruo me rel̦l̦aptata. Rar aikuj yokwe Anij kõn aolepen bũrueer, aolepen aer, aolepen aer l̦õmn̦ak, im aolepen aer kajoor. Bareinwõt, rar aikuj yokwe ro rũturier ãinwõt er make. (Mark 12:​28-​31) Kõnke mour ej juon menin letok jãn Anij, juon eo ej kõbaatat jikka ej kwal̦o̦k an jab kõn̦aan kaorõk menin letok in im ejjab yokwe Anij. (Jerbal 17:​26-​28, UBS) Bareinwõt, an armej in kõbaatat ej ko̦kkure mour ko an ro jet. Men in ej kwal̦o̦k bwe ejjab yokwe ro ri turin.

Anij ekõn̦aan bwe jen kõjparok kõj jãn men ko rettoon. Baibõl̦ ej katakin Kũrjin ro ñan karreoik er ‘make jãn men otemjej rej katton ãnbwinnier.’ (2 Korint 7:​1, UBS) Jikka ej kattoone juon armej. Ro rekõn̦aan jol̦o̦k aer kõbaatat kõnke rekõn̦aan kabuñbũruon Anij, rej lo bwe men in ejjab pidodo ñan er. Bõtab, kõn jipañ eo an Anij, remaroñ jol̦o̦k aer añũri men in enana im ej kattoone er.