Jen Kate Kõj ñan Kõttãik Bũruod

“Eo ediktata ibwiljimi, ej l̦aptata.”​—LUK 9:​48, UBS.

JOUJ IM UWAAK:

Ta ko remaroñ jipañ kõj ñan kõttãik bũruod?

Ewi wãween juon eo me ej kõttãik bũruon enaaj l̦apl̦o̦k an aorõk ippãn Jeova?

Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ettã bõro ñan eo pãleed, ilo eklejia eo im ñan ro jet?

1, 2. Ta eo Jijej ear jipañe rijjelõk ro an kake? Etke ear aikuj jipañe er kõn men in?

 ILO iiõ eo 32, Jijej im rijjelõk ro an rej pãd ilo Galili. Jet iaan rijjelõk ro rej jino akwããl kõn wõn iaaer eutiejtata. Ilo bok in Luk ej kwal̦o̦k ta eo ear wal̦o̦k. Ej ba: “Juon akwããl ear wal̦o̦k ibwiljin ro rũkal̦ooran kõn wõn eo el̦aptata iaaer. Jijej ear jel̦ã l̦õmn̦ak ko aer, kõn men in ear kabwijer juon ajri, im kajutake iturin, im ba ñan er, ‘Jabdewõt eo ej bõk ajri in ilo eta, ej bõk eõ; im jabdewõt eo ej bõk eõ ej bareinwõt bõk eo ear jilkintok eõ. Bwe eo ediktata ibwiljimi, ej l̦aptata.’ ” (Luk 9:​46-48, UBS) Jijej ear kate wõt e ilo an jouj wõt im jipañ rijjelõk ro an ñan mel̦el̦e bwe rar aikuj kõttãik bũrueer.

² Ear rõjañ rijjelõk ro an ñan kõttãik er. Mel̦el̦ein ke bwe enañin aolep Ri Ju ro rar kõttãik bũrueer ilo iien eo? Jab ñan jidik. Juon bok ej ba bwe aolep iien Ri Ju ro rar kõn̦aan jel̦ã wõn iaaer eutiejl̦o̦k. Ear aorõk ippãer bwe ren jel̦ã wõn eo ej tõllo̦kũn aer kautieje. (Theological Dictionary of the New Testament) Jijej ear jab kõn̦aan bwe rijjelõk ro an ren ãindein. Ear kõn̦aan wõt bwe ren oktak jãn armej ro jet.

3. (1) Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe jen ãinwõt eo ediktata? Etke emaroñ pen ñan kõm̦m̦ane men in? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj lo uwaakier ilo katak in?

³ Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba “eo ediktata”? Ilo kajin Grik, naan in “ediktata” ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo me ejjab l̦ap an utiej jãn ro jet ak juon eo im ejjel̦o̦k an maroñ. Armej rot in ettã bũruon im ejjab l̦õmn̦ak bwe eutiejl̦o̦k ak eaorõkl̦o̦k jãn ro jet. Jijej ear katakin rijjelõk ro an bwe ren anõk ajri ro. Etke? Kõnke ajri ro ettã bũrueer im rejjab jon̦ae doon kõn wõn eo eutiejl̦o̦k ak eaorõkl̦o̦k. Ri karejar ro an Anij rainin rej aikuj katak jãn men in me Jijej ear katakin  rijjelõk ro an ñan mel̦el̦e kake. Jet iien emaroñ lukkuun pen ñan kõttãik kõj. Etke? Kõnke jejjab weeppãn. Men in ej kõm̦m̦an bwe en utiej bũruod im kõn̦aan bwe ro jet ren reitok ñan kõj. Bareinwõt, ilo jukjuk im pãd in an Setan el̦ap an armej ro illu, l̦õmn̦ak wõt kõn er make im kõbbo̦o̦jo̦j. Men in emaroñ bar kõm̦m̦an an pen ad kõttãik kõj. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kõttãik wõt bũruod? Ta mel̦el̦ein an kar Jijej ba ‘eo ediktata, ej l̦aptata’? Iien ta ko jej aikuj kõttãik kõj ie?

EL̦AP AN ANIJ JEL̦Ã IM MÃLÕTLÕT

4, 5. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kõttãik bũruod? Jouj im kwal̦o̦k waanjoñak eo.

⁴ Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kõttãik bũruod? Juon wãween ej bwe jen keememej bwe Jeova eutiejl̦o̦k jãn kõj. Ejjel̦o̦k juon emaroñ jel̦ã aolep men ko Jeova ejel̦ã kaki. (Aiseia 40:​28) Rijjelõk Paul ear kwal̦o̦k bwe elukkuun l̦ap an Jeova mãlõtlõt. Ear ba: “El̦ap wõt an Anij m̦weiie! Em̦wilal̦ wõt an mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦! Wõn emaroñ in kõmel̦el̦eik karõk ko an? Wõn emaroñ mel̦el̦e kõn kõm̦m̦an ko an?” (Rom 11:​33, UBS) Paul ear je naan kein enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k. Meñe el̦apl̦o̦k an armej ro jel̦ã kõn elõñ men ko rainin, bõtab naan kein an Paul rej m̦ool wõt ñan kiiõ. Jekdo̦o̦n ewi joñan jel̦ã ko ad ak ejamin bõjrak ad katak kõn Jeova im menin kõm̦anm̦an ko an kab l̦õmn̦ak ko an.

⁵ Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan etan in Jon, ear kile bwe ejamin mel̦el̦e kõn aolep menin kõm̦anm̦an ko an Anij. Men in ear jipañe bwe en kõttãik bũruon. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jãn ke Jon ear dik, ear kõn̦aan jel̦ã kõn menin kõm̦anm̦an ko ilañ im ioon lal̦. Joñan, ear etal im college bwe en katak kõn men kein. Ak tokãlik ear kile bwe ejjel̦o̦k juon enaaj mel̦el̦e kõn aolep menin kõm̦anm̦an ko iaolepen lal̦ in jekdo̦o̦n ñe rej katak kaki ilo jikuul̦. Kõn men in, ear jikuul̦ in l̦oãr im bõk jerbal in im tokãlik ear jerbal in ri ekajet. Innem tokãlik, erro lio pãleen rar katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova im rar tõmak katak ko im peptaij. Meñe Jon ear lukkuun mãlõtlõt ak ear kõttãik bũruon. Ta eo ear jipañe? Jon ej ba, “Joñan an lõñ men ko me jemaroñ katak kõn Jeova im menin kõm̦anm̦an ko an, iar kile bwe jejamin jel̦ã men otemjej kaki jekdo̦o̦n ewi joñan ad ekkatak kõn men kein.”

6, 7. (1) Ta joñak eo an Jeova ñan kõj me ekanooj em̦m̦an kõn ettã bõro? (2) Kõnke ettã bũruon Anij, ewi wãween men in ej kõm̦m̦an bwe juon armej en maroñ l̦aptata ak aorõk ippãn?

⁶ Ta eo emaroñ bar jipañ kõj ñan  kõttãik bũruod? Eokwe, ej ilo ad keememej bwe ettã bũruon Jeova. Bareinwõt, Baibõl̦ ej ba bwe jej “ri jerbal ippãn Anij.” (1 Korint 3:⁠9) Baj l̦õmn̦ak m̦õk: Jeova Anij, eo me ej make wõt utiejtata, ekõn̦aan bwe jen jerbal ippãn. Ej kwal̦o̦k an kautiej kõj ikijjeen an kõtl̦o̦k bwe jen kõjerbal Naan eo an, Baibõl̦ eo, ñan kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an. Meñe Jeova ej kaddekl̦o̦k ine eo ak ej kõtl̦o̦k ad kalibwini im utdikdiki. (1 Korint 3:​6, 7, UBS) Ilo an Anij kõm̦m̦ane men in ñan kõj, ej kwal̦o̦k juon joñak em̦m̦an kõn ettã bõro. Jen anõke joñak eo an Jeova im kõttãik bũruod!

⁷ Joñak eo an Anij kõn ettã bõro ear lukkuun jipañ Devid. Ear al ñan Jeova im ba: “Kwõj kõjparok eõ im lo̦mo̦o̦ren eõ; Am̦ jipañ [am̦ ettã bõro, NW] ear kautiej eõ.” (2 Samuel 22:​36, UBS) Devid ear jel̦ã bwe unin an kar maroñ kõm̦m̦ani men ko rekanooj l̦ap im em̦m̦an ilo Israel ej kõnke Jeova ear kõjparoke im kaorõke. Men in ej kwal̦o̦k bwe Jeova ear kõttãik bũruon ñan Devid. (Sam 113:​5-7) Ilo ejja wãween in wõt, unin ad kapeel im wõr ad maroñ im eddo ej kõnke Jeova ej litoki men kein ñan kõj. (1 Korint 4:⁠7) Ta mel̦el̦ein an kar Jijej ba bwe eo ej kõttãik bũruon enaaj juon eo el̦aptata? Eokwe ej mel̦el̦ein bwe enaaj l̦apl̦o̦k an aorõk im wõr tokjãn ñan doulul eo an Jeova. (Luk 9:​48) Jen kiiõ etale ewi wãween juon eo ettã emaroñ l̦aptata ak aorõk ippãn Jeova.

WÃWEEN JUON EO ETTÃ EMAROÑ L̦APTATA

8. Etke ro ilo doulul eo an Anij rej aikuj kõttãik bũrueer?

⁸ Ro ettã bũrueer rej m̦õn̦õn̦õ in pãd ilo doulul eo an Anij im rej rejetake karõk ko ilo eklejia eo. Ñan waanjoñak, juon jiroñ etan Petra ear dik im rũttol̦o̦k ilo juon baam̦le me ej Ri Kõnnaan ro an Jeova. Tokãlik ear make ilo̦k jãn eklejia eo kõn an kõn̦aan make anemkwoj im kõm̦m̦ani kõn̦aan ko an. Jet iiõ tokãlik, ear bar jino jepl̦aak ñan eklejia eo im kiiõ el̦ap an m̦õn̦õn̦õ in pãd ie. Ej bareinwõt m̦õn̦õn̦õ in rejetake karõk ko ie. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en m̦õn̦õn̦õ in rejetake eklejia eo? Petra ej ba, “Iar katak im kile bwe ewõr joñan aõ maroñ im iar aikuj kõttãik bũruõ.”

9. Juon eo ettã bũruon enaaj ta kõn Baibõl̦ eo im bok ko ad? Etke men in enaaj kõm̦m̦an an armej in aorõkl̦o̦k ippãn Jeova?

⁹ Eo me ettã bũruon enaaj kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn aolep men ko rem̦m̦an Jeova ej lil̦o̦k ñan armej ro an. Men kein rem̦m̦an ej kitibuj men ko Jeova ej lil̦o̦k ñan jipañ er bwe ren jel̦ã kajjien. Ñe armej in ej kam̦m̦oolol kõn men kein, enaaj keini an katak Baibõl̦ im riit bok eo Naan in Keeañ im Awake! Elõñ ri karejar ro an Jeova rej riiti bok ko rekããl m̦okta jãn aer kakon̦i ilo jikin bok ko aer. Ñe jej kõttãik kõj im kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol ilo ad riit im katak kõn bok kein, enaaj kajoorl̦o̦k kõtaan eo ad ippãn Anij. Bareinwõt, emaroñ l̦apl̦o̦k an Jeova kõjerbal kõj ilo jerbal eo an.​—Hibru 5:​13, 14, UBS.

10. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ettã bõro ilo eklejia eo?

¹⁰ Ebar wõr juon wãween juon eo ettã bũruon emaroñ “l̦aptata” ak aorõk ippãn Anij. Ta in? Eokwe, ej aikuj kõttãik e ñan em̦m̦aan ro im rej lale eklejia eo. Jeova ej kõjerbal kajoor eo an ñan jitõñ em̦m̦aan rein ilo kajjojo eklejia ko. Em̦m̦aan rein rej karõki kweilo̦k ko, jerbal in kwal̦o̦k naan im rej lale kõj wõj ilo eklejia eo. Innem, ñe jej kõttãik kõj ilo ad rejetak karõk ko rej kõm̦m̦ani, jej jipañ bwe en wõr lañlõñ, aenõm̦m̦an im  bõrokuk ilo eklejia eo. (Riit Hibru 13:​7, 17.) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ekoba l̦õm̦aro me rej jipañ er, rej bar kwal̦o̦k aer ettã bõro. Ewi wãween? Ej ilo aer kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ñan Jeova kõn eddo ko aer me ear lil̦o̦k ñan er.

11, 12. Ta eo ej kõm̦m̦an ad lukkuun aorõk ñan doulul eo an Jeova? Etke?

¹¹ Eo ej kõttãik e enaaj lukkuun aorõk ñan doulul eo an Jeova. Etke? Ej kõnke wãween an kõm̦m̦an im l̦õmn̦ak ej kõm̦m̦an bwe en juon ri karejar an Anij em̦m̦an im ewõr tokjãn. Jijej ear aikuj kakeememej rũkal̦oor ro an bwe ren kõttãik er make kõnke jet iaaer rar kwal̦o̦k utiej bõro ãinwõt armej ro jet ilo iien eo. Luk 9:46 (UBS) ej ba: “Juon akwããl ear wal̦o̦k ibwiljin ro rũkal̦ooran kõn wõn eo el̦aptata iaaer.” Emaroñ ke bar wal̦o̦k men in ñan kõj? Jemaroñ ke oktak im l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jeid im jatid ak ro jet? Jen jab l̦õmn̦ak rot in im ãinwõt armej ro jet ilo jukjuk im pãd in me reutiej bũrueer im el̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn er make. Jen oktak jãn er. Ñe jej kõttãik bũruod im likũt Jeova m̦oktata ilo mour eo ad, jenaaj kakajoor ro jeid im jatid jabdewõt iien rej pãd ippãd.

¹² Ñe jemel̦el̦e naan in kakapilõk eo an Jijej kõn kõttãik kõj make, jenaaj m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k ettã bõro aolep iien. Jen kiiõ etale jilu wãween ko me jemaroñ kwal̦o̦k ettã bõro.

KATE EOK ÑAN KÕTTÃIK BŨRUOM̦

13, 14. Ewi wãween ri pãlele ro remaroñ kõttãik bũrueer ñan doon? Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan pãd eo aerro ñe rej kõttãik bũrueer ñan doon?

¹³ Ñan eo pãleed. Rainin, elõñ armej rej kea wõt kõn l̦õmn̦ak im kõn̦aan ko aer im jab ro jet. Bõtab, eo ettã bũruon ejjab ãindein. Armej eo ettã bũruon ej kõm̦m̦ane men eo me Paul ear rõjañ Kũrjin ro ilo Rom ñan kõm̦m̦ane. Ear ba: “Jen l̦oor men in aenõm̦m̦an ko, im men ko jemaroñ in kalõk doon kaki.” (Rom 14:​19) Juon eo ej kõttãik bũruon, ej kate e bwe en wõr aenõm̦m̦an ippãn im ro jet. El̦aptata ej kate bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaaerro eo pãleen.

¹⁴ Ñan waanjoñak, emaroñ oktak men ko l̦eo ekõn̦aan kõm̦m̦ani jãn lio. Bõlen, ekõn̦aan pãd wõt ilo m̦weo im riit nuujpeba ak lio emaroñ kõn̦aan jam̦bo bajjek im etal ippãn ro m̦õttan. Ta eo emaroñ jipañ ri pãlele rein? Eokwe, enaaj pidodo an lio kwal̦o̦k kautiej ñan l̦eo el̦aññe l̦eo ej kõttãik e im l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko an lio im jab kõn̦aan ko an make. Im enaaj l̦apl̦o̦k an l̦eo yokwe im kaorõke lio el̦aññe lio ej kate bwe en jab l̦õmn̦ak wõt bwe en tõprak kõn̦aan ko an. Ej aikuj l̦õmn̦ak kõn bar kõn̦aan ko an l̦eo. Ñe ri pãlele ro rej kõttãik bũrueer ñan doon, enaaj kajoorl̦o̦k pãd eo aerro.​—Riit Pilippai 2:​1-4, UBS.

15, 16. Ta eo Devid ear rõjañe Ri Israel ro kake ekkar ñan Sam 131? Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo eklejia eo?

¹⁵ Ilo eklejia eo. Elõñ armej ñe rekõn̦aan juon men, ej aikuj tõprak wõt iien en̦. Rejaje kijenmej im kõttar. Bõtab, ñe jej kõttãik bũruod, enaaj pidodo ad kijenmej im kõttar Jeova ak lõke e. (Riit Sam 131:​1-3, UBS.) Ñe jej kõttãik kõj im kõttare Jeova, enaaj kajeraam̦m̦ane kõj. Ewi wãween? Enaaj kõjparok kõj, kaenõm̦m̦an kõj im jenaaj m̦õn̦õn̦õ. Eñin unin jemaroñ mel̦el̦e unin an kar Devid rõjañe Ri Israel ro bwe ren kõttar wõt Anij eo aer!

¹⁶ Ñe kwõj kõttãik eok im likũt am̦ kõjatdikdik ilo Jeova ak kõttare, kwõnaaj aenõm̦m̦an ãinwõt kar Devid. (Sam 42:​5, UBS) Ñan waanjoñak, jen  ba bwe juon em̦m̦aan ekõn̦aan bwe en juon iaan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo kõnke ekõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan im jipañe eklejia eo. (1 Timote 3:​1-7, UBS) Ilo m̦ool, juon ej aikuj m̦okta kate e im kõtl̦o̦k bwe kajoor eo an Anij en jipañe bwe en kõm̦m̦ani men ko me juon em̦m̦aan ej aikuj kõm̦m̦ani ñan an erom juon eo ej lale eklejia. Ak ta el̦aññe etol̦o̦k an em̦m̦aan in bõke jeraam̦m̦an in jãn ro jet? Eokwe, eo me ej kõttãik bũruon enaaj kijenmej im kõttar wõt. Enaaj m̦õn̦õn̦õ wõt ilo an wõnm̦aanl̦o̦k im jerbal ñan Jeova im enaaj m̦õn̦õn̦õ kõn jabdewõt jerbal ko rej lil̦o̦k ñane.

17, 18. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej kajjitõk jeorl̦o̦k bõd jãn ro jet im ñe jej jol̦o̦k an ro jet bõd? (2) Ta eo Jabõn Kõnnaan 6:​1-5 ej rõjañe kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁷ Ñan ro jet. Ekkã an pen an armej ba jol̦o̦k bõd ñan ro jet. Ak ri karejar ro an Anij rejjab ãindein. Ñe ej aer bõd rej kate er ñan kõttãik bũrueer im kwal̦o̦ke innem kajjitõk jeorl̦o̦k bõd. Bareinwõt, rej pojak in jol̦o̦k an ro jet bõd ñe armej ro rej bõd n̦ae er. Armej ro me eutiej bũrueer ekkã aer kõm̦m̦an poktak. Bõtab, ñe armej rej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd, innem ewõr aenõm̦m̦an ilo eklejia eo.

¹⁸ Jemaroñ aikuj in kwal̦o̦k ad kõttãik kõj ilo ad m̦ool in jol̦o̦k ad bõd ippãn bar juon. Ñan waanjoñak, bõlen kwaar kõm̦m̦an karõk ippãn bar juon, bõtab juon men me kwaar jab kõtmãne im kwõjjab maroñ el̦l̦ã ioon ej wal̦o̦k. Kõn men in, kwõjjab maroñ kõm̦m̦ane men eo kwaar karõke ippãn armej eo. El̦aññe men in ej wal̦o̦k ñan kõj, ta eo jen kõm̦m̦ane? Eokwe, jen kõttãik bũruod im jol̦o̦k ad bõd ippãn armej eo.​—Riit Jabõn Kõnnaan 6:​1-5.

19. Etke el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn an Baibõl̦ rõjañ kõj ñan kõttãik bũruod?

¹⁹ El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Baibõl̦ ej rõjañ kõj ñan kõttãik bũruod. Ewõr iien emaroñ pen ñan kõm̦m̦ane men in. Bõtab, ñe jej keememej bwe elukkuun l̦ap an Jeova utiej jãn kõj im ej kwal̦o̦k ettã bõro, men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan bar kwal̦o̦k ettã bõro. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, enaaj l̦apl̦o̦k ad aorõk im wõr tokjed ñan Jeova. Kõn men in, jen kate kõj ñan kõttãik bũruod.

[Kamelele ko itulal]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 19]

Jeova ej kwal̦o̦k an kautiej kõj ikijjeen an kõtl̦o̦k bwe jen kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an

[Pija ilo peij 22]

Iien ta ko kwõmaroñ kõttãik bũruom̦?