Jeova Emaroñ Jeorl̦o̦k Bõd—Ta Tokjãn ñan Kwe?
Jeova Emaroñ Jeorl̦o̦k Bõd—Ta Tokjãn ñan Kwe?
“Jeova, juon Anij ej tũriam̦okake, im E jouj, e rum̦wij An illu, . . . Ej jeorl̦o̦k bõd im jerawiwi.”—EXODUS 34:6, 7.
JOUJ IM UWAAK:
Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke Devid im Menassa rar kõm̦m̦an bõd? Etke?
Etke Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an Ri Israel ro bõd?
Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani el̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en jol̦o̦k ad bõd?
1, 2. (1) Kar kain Anij rot Jeova ñan Ri Israel ro? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?
ILO raan ko an Nihimaia, juon kumi jãn bwijjin Livai ear kwal̦o̦k ilo juon jar bwe elõñ alen an Ri Israel ro ‘m̦akoko in pokake’ kien ko an Jeova. Bõtab, ekkã an Jeova jol̦o̦k bõd ko aer. Etke? Kõnke Jeova ej ‘juon Anij em̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd, ejouj im tũriam̦okake im ippãn elõñ yokwe.’ Jeova ear jab bõjrak jãn an kwal̦o̦k jouj ñan Ri Israel ro.—Nihimaia 9:16, 17.
2 Kõj kajjojo jemaroñ kajjitõkin kõj make, ‘Kõn an Jeova m̦õn̦õn̦õ in jeorl̦o̦k bõd, ta tokjãn men in ñan ña?’ Eokwe, ñan jipañ kõj lo uwaak in kajjitõk in, jenaaj etale bwebwenatoun Kiiñ Devid im Kiiñ Menassa kõn an kar Anij jol̦o̦k aerro bõd. Bareinwõt, jenaaj etale tokjãn ko erro ar iiooni kõn an kar Anij m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko aerro.
BÕD KO REL̦L̦AP DEVID EAR KÕM̦M̦ANI
3-5. Ta bõd ko rel̦l̦ap Devid ear kõm̦m̦ani?
3 Devid ear juon eo me ear kõn̦aan pokake Anij, ak elõñ bõd ko rel̦l̦ap ear kõm̦m̦ani. Ruo iaan bõd ko rel̦l̦ap ear kõm̦m̦ani ear jelõt ruo ri pãlele etaer Uraia im Batshiba. Jãn wõt an kar Devid kõm̦m̦ani bõd kein rel̦l̦ap, ear wal̦o̦k men ko rekabũrom̦õjm̦õj ñan e kab ri pãlele rein ruo. Bõtab, wãween an kar Anij kajim̦we Devid ej katakin kõj bwe Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd. Jen kiiõ etale ta ko Devid ear kõm̦m̦ani.
4 Devid ear jilkinl̦o̦k ri tarin̦ae ro an Israel bwe ren nitbwili jikin kweilo̦k eo el̦ap an Ri Amon ro etan Rabba. Jikin in ear pãd 50 m̦ail̦ rear in Jerusalem im ej pãd ilo jait eo juon jãn Reba Jordan. Ke ri tarin̦ae ro rar jako jãn Jerusalem, Devid ear pãd bõrwajin m̦weo im̦õn im ear lo an Batshiba tutu. L̦eo ippãn liin ear juon iaan ri tarin̦ae ro me Devid ear jilkinl̦o̦k er. Innem, ta eo ear wal̦o̦k? Joñan an kar Devid kõn̦aan Batshiba ear jiroñ ri karejar ro an bwe ren ilo̦k im bõktok Batshiba ñan m̦weo im̦õn. Innem, Devid ear babu ak pãd ippãn.—2 Samuel 11:1-4.
5 Ke Devid ear jel̦ã bwe Batshiba ear bõro̦ro, ear jiroñ kapen jarin tarin̦ae eo ñan karo̦o̦ltok Uraia ñan Jerusalem. Innem, elõñ alen Devid ear jiroñ Uraia bwe en etal ñan m̦weo im̦õn. Etke? Kõnke Devid ear kõn̦aan bwe Uraia en pãd ippãn lio pãleen bwe Uraia en kab l̦õmn̦ak bwe e eo ej jemen niñniñ eo Batshiba ej bõro̦ro kake. Bõtab, Uraia ear m̦akoko in etal ñan m̦weo im̦õn. Kõn men in, ilo ittino Devid ear jejel̦o̦k ñan kapen jarin tarin̦ae eo bwe en likũt Uraia im̦aantata ilo iien tarin̦ae eo. Im en kab ba ñan ri tarin̦ae ro jet bwe ren ko jãne. Kõn men in, ear m̦õkaj an Uraia mej kõnke ri kõjdat ro rar m̦ane. Eñin men eo Devid ear kõn̦aan bwe en wal̦o̦k. (2 Samuel 11:12-17) Devid ear kõm̦m̦ane ruo bõd ko rel̦l̦ap. Ear lejãn ak ellolo im ear uror kõnke ear kõm̦m̦an an mej juon em̦m̦aan me ejjel̦o̦k ruõn.
DEVID EAR OKTAK
6. Ta eo Anij ear kõm̦m̦ane ãlikin an kar Devid kõm̦m̦an bõd? Ta eo men in ej katakin kõj kõn Jeova?
6 Jeova ear jel̦ã kõn men ko Devid ear kõm̦m̦ani kõnke ej lo men otemjej. (Jabõn Kõnnaan 15:3) Meñe Kiiñ Devid ear m̦areik Batshiba ãlikin an Uraia mej, ak men eo “Devid ear kõm̦m̦ane ear kaillu Jeova.” (2 Samuel 11:27) Kõn men in, ta eo Anij ear kõm̦m̦ane? Ear jilkinl̦o̦k ri kanaan Netan ñan ippãn Devid. Etke? Kõnke Jeova ej juon Anij eo em̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd im ear kõn̦aan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Devid. Bõtab, ear aikuj in jel̦ã m̦okta el̦aññe Devid ear m̦ool an bũrom̦õj kõn men ko renana ear kõm̦m̦ani. El̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñan jel̦ã bwe Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in. Ear jab jiped Devid bwe en kwal̦o̦k bõd ko an. Ak ear ba wõt ñan Netan bwe en kwal̦o̦k ñan Devid juon bwebwenato ñan kaalikkar joñan an nana men ko ear kõm̦m̦ani. (Riit 2 Samuel 12:1-4.) Eñin kar juon wãween elukkuun em̦m̦an ñan an Jeova maroñ jel̦ã el̦aññe em̦ool bũruon Devid.
7. Kar ta l̦õmn̦ak ak eñjake eo an Devid ke Netan ear kwal̦o̦k bwebwenato eo ñane?
7 Devid ear l̦õmn̦ak bwe ejjab jim̦we men eo ear wal̦o̦k ilo bwebwenato eo Netan ear kwal̦o̦ke. Devid ear illu ippãn em̦m̦aan eo em̦weiie ilo bwebwenato eo im ear ba ñan Netan bwe rej aikuj n̦aon̦ean em̦m̦aan eo me kar ko̦o̦te jiip eo nejin. Devid ear bar ba: “Ãinwõt Jeova ej mour, l̦eo ear kõm̦m̦an men in, ej dien mej,” im Netan ear ba ñane, “Kwe, armej eo.” Devid ear lukkuun ilbõk kõn men in. Innem, Netan ear ba ñane bwe kõn wõt bõd ko ear kõm̦m̦ani, enaaj eñtaan im jorrããn. Bareinwõt, jet iaan ro ilo baam̦le eo an renaaj mej kõnke naaj m̦an er. Ear bar ba bwe Devid enaaj jook kõn an naaj armej ro jel̦ã kõn men ko renana ear kõm̦m̦ani. Jãn wõt men kein aolep me Netan ear ba, Devid ear kile joñan an nana men ko ear kõm̦m̦ani. Devid ear lukkuun bũrom̦õj im ear ba: “Iar jerawiwi n̦ae Jeova.”—2 Samuel 12:5-14.
DEVID EJ JAR IM ANIJ EJ JOL̦O̦K AN BÕD
8, 9. Ta ko Devid ear ba ilo Sam 51 me rej kaalikkar eñjake ko an kõn bõd ko an? Ta eo jemaroñ katak kõn Jeova ilo Sam 51?
8 Tokãlik, Kiiñ Devid ear kine al eo ilo Sam 51. Naan ko ilo sam in rej kwal̦o̦k kõn joñan an kar l̦ap an Devid ajl̦o̦k im bũrom̦õj. Devid ear eoware Jeova bwe en jipañe. Bõtab, Devid ear jab baj kwal̦o̦k wõt bõd ko ear kõm̦m̦ani. Ear bareinwõt ukel̦o̦k im jab bar kõm̦m̦ani men ko rebõd. Devid ear lukkuun kaorõk kõtaan eo an ippãn Anij. Devid ear kwal̦o̦k bũruon ke ear ba: “N̦ae eok, n̦ae eok wõt, iar bõd.” Ear eoware Jeova im ba: “Kwõn kõm̦anm̦an bũruõ erreo ilo ña, O Anij, im kõkããl l̦õmn̦ak ko aõ bwe ren jim̦we.” Ear bar kajjitõk im ba: “Kwõn kajepl̦aaktok ñan eo lañlõñ in Am̦ lo̦mo̦o̦r, im bo̦ur eõ ilo bõro anemkwoj.” (Sam 51:1-4, 7-12) Ak ta kõn kwe? Ñe kwõj kwal̦o̦k ñan Jeova bõd ko kwaar kõm̦m̦ani, kwõj ke lukkuun kwal̦o̦k bũruom̦ ãinwõt kar Devid?
9 Jeova ear jab kõjparok Devid jãn jorrããn ko rar wal̦o̦k jãn bõd ko ear kõm̦m̦ani. Enaaj kar baj wõr wõt apañ ko ilo aolepen mour eo an Devid kõn bõd ko an. Bõtab, kõnke ear ‘rup bũruon’ Devid ak ear ajl̦o̦k im bũrom̦õj kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani, Jeova ear jol̦o̦k an bõd. (Riit Sam 32:5; Sam 51:17) Jeova, Anij eo Ekajoor Bõtata emel̦el̦e kõn eñjake ko an armej im taunin aer kõm̦m̦an bõd. Kõn men in, Anij ear jab ba ñan ro rej ri ekajet bwe ren liaakel̦o̦k Devid im Batshiba ñan mej ekkar ñan Kien Moses. (Livitikõs 20:10) Jeova make ear ekajete Devid im Batshiba im ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan erro. Tokãlik, l̦addik eo nejierro, Solomon, ear erom kiiñ in Israel.—1 Kronikel 22:9, 10.
10. (1) Ta un eo juon me emaroñ kar unin an Jeova jol̦o̦k an Devid bõd? (2) Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe Jeova en m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k ad bõd?
10 Bõlen bar juon iaan un ko unin an Jeova jol̦o̦k an Devid bõd ej kõnke Devid ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Saul. (1 Samuel 24:4-7) Jijej ear kõmel̦el̦e im ba bwe Jeova ej kõm̦m̦an ñan kõj ekkar ñan wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jet. Ear ba: “Kom̦win jab ekajet bwe en jab ekajet kom̦. Bwe ilo ekajet eo kom̦ij ekajet kake, naaj ekajet kom̦, im ilo joñak eo kom̦ij joñak kake, naaj bar joñak ñan kom̦.” (Matu 7:1, 2) El̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñan jel̦ã bwe Jeova em̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k ad bõd, ekoba bõd ko rel̦l̦ap ãinwõt ellolo im uror. Bõtab, bwe Anij en m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko ad, ewõr jet men ko jej aikuj kõm̦m̦ani. Kein kajuon, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd. Kein karuo, jej aikuj kwal̦o̦k ruõd ñan Jeova. Kein kajilu, jej aikuj kajim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn bõd eo jaar kõm̦m̦ane bwe en juon wõt ippãn l̦õmn̦ak eo an Jeova. Im kein kaemãn, ej aikuj m̦ool ad ukel̦o̦k im jej aikuj kate kõj bwe jen jab bar kõm̦m̦an bõd. El̦aññe jej kõm̦m̦ani men kein, Jeova enaaj letok ñan koj “iien aem̦õl̦ol̦o ko.” Mel̦el̦ein bwe jenaaj aenõm̦m̦an kõnke jejel̦ã bwe Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ippãd.—Riit Jerbal 3:19.
MENASSA EAR KÕM̦M̦ANI BÕD KO REL̦L̦AP AK EAR UKEL̦O̦K
11. Ta men ko renana Menassa ear kõm̦m̦ani?
11 Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bar juon bwebwenato me ej kaalikkar bwe Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko ekoba bõd ko rel̦l̦ap. Emaroñ kar 360 iiõ ko ãlikin an kar Devid jino irooj im Menassa ear jino kiiñ in Juda im ear tõl ium̦win 55 iiõ. Ilo iien in, Menassa ear kõm̦m̦ani men ko rekanooj in nana im Jeova ear kajeik e. Ñan waanjoñak, Menassa ear kõm̦m̦an lokatok ko ñan Baal. Ear kabuñ ñan al̦, allõñ, im iju ko. Ear tile l̦addik ro nejin bwe en katok kake er ñan juon anij waan. Bareinwõt, ear rõjañ armej ro bwe ren bubu, anijnij, jal̦jal̦, im men ko ãierl̦o̦k wõt. Menassa ‘ear kõm̦m̦ani elõñ men ko renana im̦aan mejãn Jeova.’—2 Kronikel 33:1-6.
12. Ta ko Menassa ear kõm̦m̦ani bwe en jepl̦aak ñan Jeova?
12 Tokãlik, rar bõk Menassa ñan Babilon im kalbuuji ie. Ke ear pãd ijin, bõlen Menassa ear keememej naan ko an Moses ñan Ri Israel ro. Ear ba: “El̦aññe kom̦ naaj pãd ilo jorrããn im men kein otemjej renaaj wal̦o̦k ñan kom̦, innem kom̦ naaj jepl̦aak ñan Irooj im pokake e.” (Duteronomi 4:30, UBS) Eñin unin Menassa ear jepl̦aak ñan Jeova. Ta ko ear kõm̦m̦ani? Ear “kanooj kõttãik e make” im “jar” ñan Anij. (ãinwõt an wal̦o̦k ilo peij 23). (2 Kronikel 33:12, 13) Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k ta ko Menassa ear ba ilo jar ko an, bõtab bõlen naan ko an rar ãinl̦o̦k wõt naan ko an Kiiñ Devid ilo Sam 51. Jekdo̦o̦n ta ko ear ba ak jejel̦ã bwe Menassa ear lukkuun kajim̦we l̦õmn̦ak ko an im kõm̦m̦an ko an.
13. Etke Jeova ear jol̦o̦k an Menassa bõd?
13 Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke Menassa ear jar ñan e? Jeova “ear eo̦roñ an akwel̦ap.” Etke? Eokwe ãinwõt Devid, Menassa ear kile bwe ear lukkuun nana men ko ear kõm̦m̦ani im ear kanooj ajl̦o̦k im bũrom̦õj im ear oktak. Eñin unin Anij ear jol̦o̦k an Menassa bõd im ear kõtl̦o̦k bwe en jepl̦aak ñan Jerusalem im bar irooj. Men in ear kõm̦m̦an an Menassa kile im ‘jel̦ã bwe Jeova ej Anij’ eo em̦ool. (2 Kronikel 33:13) El̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñan katak jãn bwebwenato in bwe Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k tũriam̦o im jol̦o̦k bõd ko an ro rej m̦ool in ukel̦o̦k im oktak jãn bõd ko rar kõm̦m̦ani.
JEOVA EJ KE JEORL̦O̦K BÕD AOLEP IIEN?
14. Ta eo ej kõm̦m̦an bwe Jeova en m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko an juon armej?
14 Bõd ko an enañin aolep armej ro an Anij remaroñ jab joñan wõt bõd ko rel̦l̦ap an Devid im Menassa. Bõtab, ewõr juon men me jemaroñ katak jãn bwebwenato ko aerro. Ta in? Eokwe, ej bwe Anij eo ad ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko an juon armej ekoba bõd ko an rel̦l̦ap el̦aññe armej in ej m̦ool in ukel̦o̦k im oktak jãn men ko renana ear kõm̦m̦ani.
15. Etke jejel̦ã bwe ejjab aolep iien Jeova ej jol̦o̦k bõd ko an aolep armej?
15 Ejjab jim̦we ñan ad l̦õmn̦ak bwe aolep iien Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko an aolep armej. Men ko Devid im Menassa rar kõm̦m̦ani rar lukkuun oktak jãn men ko armej ro ilo Israel im Juda rar kõm̦m̦ani. Ke Devid ear kõm̦m̦an bõd, Anij ear jilkinl̦o̦k Netan ñan ippãn bwe en lale ñe enaaj ukel̦o̦k ak jaab. Devid ear kam̦m̦oolol kake men in im ear m̦ool in ukel̦o̦k im oktak jãn bõd ko an. Menassa bareinwõt ear kanooj nana men ko ear kõm̦m̦ani ak tokãlik ear kile bwe ear aikuj in ukel̦o̦k im oktak. Ak kõn armej ro ilo Israel im Juda, elõñ alen rar jab ukel̦o̦k im oktak jãn bõd ko aer. Rar jab ukel̦o̦k meñe ekkã an kar Anij jilkinl̦o̦k ri kanaan ro ñan kwal̦o̦k ñan er l̦õmn̦ak ko an kõn men ko renana rej kõm̦m̦ani. Kõn men in, Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k aer bõd. (Riit Nihimaia 9:30, UBS.) Ilo iien ko ãlikin an kar Ri Israel ro jepl̦aak ñan Juda jãn Babilon, Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jilkinl̦o̦k ri keeañ ro an retiljek ñan ippãn armej ro an. Juon iaan ri keeañ ro ej bũrij eo etan Ezra im eo juon ej ri kanaan Malakai. Ke armej ro rar kõm̦anm̦an ankilaan Jeova, rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ im lañlõñ.—Nihimaia 12:43-47.
16. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan aelõñ in Israel kõn aer kar m̦akoko in ukel̦o̦k im oktak jãn bõd ko aer? (2) Ta eo Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane ñan ro me rej itok jãn bwijjin Israel eo m̦okta?
16 Ãlikin an kar Jijej itok ñan lal̦ in im katok kõn mour eo an eweeppãn kõn armej otemjej, earjako an Jeova kõn̦aan bwe Ri Israel ro ren katok kõn menin mour ko. (1 Jon 4:9, 10, UBS) Ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, ear kõnono kõn Jerusalem ilo juon wãween me ej kaalikkar l̦õmn̦ak eo an Jeova kake. Jijej ear ba: “Jerusalem, Jerusalem! Kwõj m̦an ri kanaan im kade ri keeañ ro Anij ear jilkinwõj er. Ekanooj in lõñ alen iar kõn̦aan atbo̦kwõj aolepen armej ro am̦ kõn peiõ, ãinwõt juon lolo ej aini jojo ko nejin n̦a ium̦win pein, ak kwaar jab kõtl̦o̦k!” Innem ear ba: “Kõn men in, ejjel̦o̦k enaaj jokwe m̦weo im̦õm.” (Matu 23:37, 38, UBS) “Israel an Anij” ear bõk jikin Israel eo m̦okta kõn aer kar kõm̦m̦an wõt bõd im jab ukel̦o̦k im oktak. (Galetia 6:16; Matu 21:43) Innem, Anij emaroñ ke jol̦o̦k bõd ko an armej ro me rej itok jãn bwijjin Israel eo m̦okta? Aet, Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k aer bõd im kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er el̦aññe rej tõmak ilo E im ilo katok in mour eo an Jijej Kũraij. Ñe Jeova enaaj kejerkak ro remej ijin ioon lal̦, enaaj bar m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko an armej ro me rar jab ukel̦o̦k m̦okta jãn aer mej.—Jon 5:28, 29, UBS; Jerbal 24:15, UBS.
TA TOKJÃN EO JEJ BÕKE KÕN AN JEOVA JEORL̦O̦K BÕD?
17, 18. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe Jeova en jol̦o̦k ad bõd?
17 Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ke Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k ad bõd? Eokwe, alikkar bwe jej aikuj ukel̦o̦k im oktak jãn bõd ko ad ãinwõt kar Devid im Menassa. Jej aikuj kwal̦o̦k bwe jaar kõm̦m̦an bõd, ukel̦o̦k im jab bar kõm̦m̦ani, im jen eoware Jeova bwe en jol̦o̦k ad bõd. Bareinwõt, jej aikuj kajjitõk ippãn bwe en jipañ kõj jum̦ae kõn̦aan ko ad renana. (Sam 51:10) El̦aññe jaar kõm̦m̦an juon bõd el̦ap, jej aikuj bar kõnnaan kake men in ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren maroñ jipañ kõj. (Jemes 5:14, 15) Jekdo̦o̦n ewi joñan an nana bõd ko jaar kõm̦m̦ani, el̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñan jel̦ã bwe Jeova ej “juon Anij ej tũriam̦okake, im E jouj, e rum̦wij An illu, im el̦ap an tũriam̦okake im m̦ool, Ej kõjparok an tũriam̦o ñan to̦ujin ko, Ej jol̦o̦k bõd im jerawiwi.” Ãindein Jeova im ejamin oktak.—Exodus 34:6, 7.
18 Jeova ear kõm̦m̦an juon kallim̦ur ñan Ri Israel ro me ear m̦ool aer ukel̦o̦k im rar oktak jãn men ko renana rar kõm̦m̦ani. Ear kallim̦uri er bwe enaaj jol̦o̦k aolepen bõd ko aer. Ear ba bwe bõd ko aer rar kamããr er ak enaaj kõm̦m̦an bwe ren erreo ãinwõt “jin̦o” mouj. (Riit Aiseia 1:18, UBS.) Innem, ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñan bõd ko ad? Enaaj lukkuun jol̦o̦ki el̦aññe jej kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol e kõn men in im ñe ej m̦ool ad ukel̦o̦k im oktak jãn bõd ko ad.
19. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?
19 Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd ãinwõt Jeova? Ta eo enaaj jipañ kõj ñan jol̦o̦k bõd ko an ro me rar kõm̦m̦an bõd ko rel̦l̦ap im tokãlik rar ukel̦o̦k im oktak? Eokwe, katak eo tok juon enaaj jipañ kõj ñan l̦õmn̦ak im etale eñjake ko ad bwe en l̦apl̦o̦k ad maroñ anõke Jeova, eo ‘em̦m̦an im ekõn̦aan jol̦o̦k bõd.’—Sam 86:5.
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija ilo peij 26]
Menassa ear maroñ jepl̦aak im bar irooj ilo Jerusalem kõnke Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an bõd
