Jen M̦õn̦õn̦õ in Kwal̦o̦k bwe Jej “Ruwamãejet” Ro
Jen M̦õn̦õn̦õ in Kwal̦o̦k bwe Jej “Ruwamãejet” Ro
“Ij akwel̦ap ñan kom̦, ãinwõt ro ruwamãejet im ri itoitak, bwe kom̦win kõjparok kom̦ jãn m̦õm̦ [kõn̦aan, NW] ko an kanniõk.”—1 PITER 2:11.
JOUJ IM UWAAK:
Jejaam̦ ba bwe ri kapit ro rej ruwamãejet ilo lal̦ in?
Etke jemaroñ ba bwe “jiip” ro jet rej ãinwõt ruwamãejet ro ilo lal̦ in?
Ta eo kwõj kijooror kake?
1, 2. Wõn armej ro Piter ear ba bwe Anij ear “kããlõt” er? Im etke ear ba bwe armej rein rej “ruwamãejet”?
TARRIN 30 iiõ ãlikin an kar Jijej jepl̦aak ñan lañ, rijjelõk Piter ear je juon lõta ñan juon kumi in armej me rar “jeplõklõk ilo aolepen jikin kein: Pontus, Galatia, Cappadocia, Esia, im Bithynia.” Ear ba bwe armej rein rar “ruwamãejet” im bwe Anij ear “kããlõt” er. (1 Piter 1:1, UBS) Wõn armej rein? Rej ri kapit ro ak armej ro me kar lel̦o̦k ñan er “mour ekããl” im rej kõjatdikdik bwe renaaj irooj ippãn Kũraij ilañ. (Riit 1 Piter 1:3, 4, UBS.) Bõtab, etke Piter ear ba bwe rein me Anij ear kããlõt er rej “ruwamãejet im ri itoitak”? (1 Piter 2:11) Im etke eaorõk bwe kõj aolep jen jel̦ã im mel̦el̦e kõn men in meñe jejjo wõt iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ rej uwaan kumi in ri kapit ro?
2 Ejim̦we an Piter ba bwe ri kapit ro rej “ruwamãejet.” Etke? Kõnke ri kapit ro reban pãd ioon lal̦ in ñan indeeo. Rijjelõk Paul ear m̦õttan ‘bwij in edik’ im ear kõmel̦el̦e bwe lukkuun ijo jikin ri kapit ro ej ilañ. Ear ba: “Bwe ãneõd ej pãd ilañ, jãn ijo jej kõttar Ri Lo̦mo̦o̦r, Irooj Jijej Kũraij.” (Luk 12:32; Pilippai 3:20) Ta mel̦el̦ein men in? Eokwe, ãlikin an juon iaan ri kapit ro mej, ejako an pãd ioon lal̦ in me ej pãd ium̦win tõl eo an Setan kõnke enaaj jerkakpeje im mour indeeo ilañ. (Riit Pilippai 1:21-23, UBS.) Ejjabto kitien an ri kapit ro pãd ioon lal̦ in. Eñin unin rej “ruwamãejet” ijin ioon lal̦.
3. Ta kajjitõk eo jenaaj uwaake kõn “jiip” ro jet?
3 Ak ta kõn “jiip” ro jet? (Jon 10:16) Baibõl̦ ej katakin kõj bwe kõjatdikdik eo an armej rein ej ñan pãdwõt ijin ioon lal̦. Renaaj mour ñan indeeo ie. Bõtab, rein rej bareinwõt ruwamãejet n̦a ijin ioon lal̦. Ewi wãween rej ãinwõt ruwamãejet ioon lal̦ in?
“AOLEP MENIN KÕM̦ANM̦AN KO REJ ÑŨR KÕN EÑTAAN”
4. Ta eo ri tõl ro an lal̦ in rejjab maroñ bõbraiki?
4 Aolep armej ro ekoba Kũrjin ro renaaj eñtaan wõt m̦ae iien Jeova ej ko̦kkure jukjuk im pãd eo an Setan. Renaaj iioon wõt eñtaan kõnke Setan ear jum̦ae Jeova. Bok in Rom 8:22 (UBS) ej ba: “Jejel̦ã bwe jãn jinoin ñan iien in aolep menin kõm̦anm̦an ko rej ñũr kõn eñtaan.” Elõñ ri tõl in kien, ri mãlõtlõt im ri m̦weiie rej kate er ñan jol̦o̦k apañ ko me rej kaeñtaan armej ro. Meñe rej kate er ñan kõm̦m̦ane men in, ak ejjel̦o̦k juon iaaer emaroñ bõbraik an armej ro eñtaan.
5. Ta eo elõñ armej ro rar kããlõte jãn kar iiõ eo 1914? Etke rar kããlõt men in?
5 Jãn kar iiõ eo 1914, elõñ milien armej ro rar kããlõt bwe ren pãd ium̦win tõl eo an Jijej Kũraij, eo me Anij ear kããlõte bwe en Kiiñ. Ro doon Jijej rejjab bõk kun̦aaer ilo jabdewõt m̦akũtkũt ko an jukjuk im pãd in an Setan. Rem̦akoko in rejetake ak jipañ lal̦ in an Setan. Armej rein rej kõjerbal aolep maroñ ko aer kab men ko m̦weier ñan rejetake Aelõñ ak Kien eo an Anij.—Rom 14:7, 8.
6. Etke aolep Ri Kõnnaan ro an Jeova rej ãinwõt ruwamãejet ro?
6 Ri Kõnnaan ro an Jeova rej jokwe ilo elõñl̦o̦k jãn 200 aelõñ ko im rej pokake kien ko an aelõñ kein rej jokwe ie. Bõtab, jekdo̦o̦n aelõñ ta eo rej jokwe ie, rej ãinwõt ruwamãejet ro. Etke? Kõnke rejjab bõk kun̦aaer ilo kien im rejjab kajjioñ in kõm̦adm̦õd apañ ko an armej ro ilo jukjuk im pãd ko rej pãd ie. Rej tõmak bwe aelõñ eo wõt im reban ruwamãejet ie ej jukjuk im pãd eo ekããl ioon lal̦ in me Anij ear kallim̦ur kake. El̦ap aer m̦õn̦õn̦õ bwe m̦õttan wõt jidik ejako aer ruwamãejet ilo lal̦ in kõnke enaaj jako jukjuk im pãd in enana.
7. Ri karejar ro an Anij renaaj pãdwõt im jokwe ia? Etke renaaj maroñ pãdwõt ie?
7 M̦õttan wõt jidik Jijej Kũraij enaaj ko̦kkure jukjuk im pãd in enana an Setan. Kien eo me Kũraij ej tõl ie enaaj jol̦o̦k jerawiwi im eñtaan. Enaaj jol̦o̦k jabdewõt eo ej jum̦ae wãween an Jeova tõl ilañ im ilal̦. Kõn men in, ro wõt im rej tiljek ñan Anij renaaj pãdwõt im jokwe ilo Pedetaij eo ijin ioon lal̦. (Riit Revelesõn 21:1-5.) Ilo naaj tõre in, aolep menin kõm̦anm̦an ko renaaj rõl̦o̦k jãn aer ri kam̦akoko ñan jerawiwi im reban bar eñtaan. Tokãlik, renaaj “ro nejin Anij.”—Rom 8:21, UBS.
M̦WIL KO REKKAR AN KŨRJIN RO REM̦OOL
8, 9. Kain kõn̦aan rot ko Piter ear ba bwe jen “kõjparok” kõj jãni?
8 Piter ear kõmel̦el̦e kõn kain m̦wil rot ko rekkar an Kũrjin ro. Ear ba: “Kom̦ jitõnbõro, ij akwel̦ap ñan kom̦, ãinwõt ro ruwamãejet im ri itoitak, bwe kom̦win kõjparok kom̦ jãn m̦õm̦ [kõn̦aan] ko an kanniõk, rej tarin̦aek ami.” (1 Piter 2:11) Piter ear ba naan kein ñan ri kapit ro, bõtab jiip ro jet an Jijej rej aikuj bar pokake naan kein.
9 Ejjel̦o̦k jorrããn ñe armej ro rej katõpar kõn̦aan ko aer. Bõtab, kõn̦aan kein rej aikuj jim̦we im ekkar ñan wãween eo me Anij ear kõm̦anm̦an er ñan kõm̦m̦ane. Men in ej kõm̦m̦an an armej ro m̦õn̦õn̦õ. Ñan waanjoñak, jet iaan kõn̦aan ko rem̦m̦an ej m̦õñã ekan ko im idaak dãn ko renno̦, ekoba aetõl ro m̦õttad im kõm̦m̦ani men ko relimo ippãn doon. Im ñan ro em̦õj aer m̦are, ejjab nana ñe rej katõprak kõn̦aan eo aerro ñan pãd ippãn doon. (1 Korint 7:3-5, UBS) Bõtab ilo 1 Piter 2:11, Piter ear jab kõnono kõn kõn̦aan kein rem̦m̦an. Ear kõnono kõn kõn̦aan ko renana me ‘rej tarin̦aek ad.’ Eñin unin ilo jet ukok in Baibõl̦ ko ekoba Baibõl̦ in M̦ajel̦ rej kõjerbal naan kein “m̦õm̦ ko an kanniõk.” Em̦õj an Jeova kaalikkar ñan kõj kõn ta ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani im ta kõn̦aan ko rem̦m̦an me jemaroñ kõm̦m̦ani. Jen kõjparok kõj jãn jabdewõt kain kõn̦aan ko me emaroñ ko̦kkure kõtaan eo ad ippãn Anij. Etke? Kõnke el̦aññe jejjab kõjparok kõj im jej kõm̦m̦ani kõn̦aan ko ad me rebõd im̦aan mejãn Anij, eokwe jemaroñ mej.
10. Ta jet iaan kõn̦aan ko me Setan ej kõjerbali ñan kapo kõj bwe jen m̦õttan lal̦ in?
10 Setan ekõn̦aan bwe jen mel̦o̦kl̦o̦k bwe jej “ruwamãejet” ilo jukjuk im pãd in enana. Ekõn̦aan bwe jen arõk m̦weiuk im kõm̦m̦ane m̦anit ko rettoon. Ebar kõn̦aan bwe jen l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make im bwe jen kate kõj ñan utiejl̦o̦k jãn ro jet. Setan ej bareinwõt kõn̦aan bwe jen utiej bõro kõn aelõñ eo me jej jokwe ie. Jej aikuj kile bwe Setan ej kõjerbali kõn̦aan kein ñan kapo kõj. Ñe jej peek ilo bũruod bwe jeban kõm̦m̦ane men kein, eokwe jej kaalikkar bwe jejjab kõn̦aan m̦õttan jukjuk im pãd in enana an Setan. Jej bar kaalikkar bwe jej “ruwamãejet” ilo lal̦ in. Jelukkuun kõn̦aan mour ñan indeeo ilo jukjuk im pãd eo ekããl an Anij. Eñin ej mejãnkajjik eo me jej kate kõj ñan kõttõpare.
M̦WIL KO REM̦M̦AN
11, 12. Ewi wãween an jet armej ro l̦õmn̦ak kõn ruwamãejet ro? Ewi wãween an jet armej ro l̦õmn̦ak kõn Ri Kõnnaan ro an Jeova?
11 Ilo 1 Piter 1:12, Piter ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõmel̦el̦e kõn ta eo juon “ruwamãejet” ej aikuj kõm̦m̦ane. Ear ba: “Im en ekkar ami pãd im kõm̦m̦an ilo bwiljin ri aelõñ ko; bwe, ilo men eo rej kõnono n̦ae kom̦ kake ãinwõt ri kõm̦m̦an nana, ren kaiboojoj Anij ilo raan eo raan in jouj, kõn ami jerbal ko rem̦m̦an rej loi.” Ro rej ruwamãejet ej ro me rej jokwe ilo juon aelõñ me ejjab aer l̦ãm̦oran. Jet iien armej ro jet rej kõnono n̦ae ruwamãejet ro im l̦õmn̦ak bwe renana kõnke reoktak jãn er. Kõm̦m̦an ko aer, nuknuk ko aer kab wãween aer kõnnaan emaroñ oktak jãn armej ro ilo aelõñ eo me rej jokwe ie. Bõtab, ñe em̦m̦an m̦wilin ruwamãejet ro, armej ro renaaj kile bwe rem̦m̦an.
12 Ilo ejja wãween in wõt, Ri Kõnnaan ro an Jeova reoktak jãn armej ro ilo aelõñ ko me rej jokwe ie. Ñan waanjoñak, eoktak men ko rej bwebwenato kaki kab menin kam̦õn̦õn̦õ ko rej kããlõti jãn ro jet. Im ekkã an armej kile er kõnke eoktak wãween aer tõreejab jãn ro jet. Kõn men in, jet armej rej “kõnono n̦ae” Ri Kõnnaan ro an Jeova. Bõtab, ro jet remaroñ nõbar Ri Kõnnaan ro an Jeova kõn jerbal ko rem̦m̦an me rej kõm̦m̦ani ak m̦wil ko rem̦m̦an m̦wilier.
13, 14. Ta mel̦el̦ein an Jijej ba bwe “wõjke em̦m̦an otemjej rej jebar im em̦m̦an leir”? Jouj im kwal̦o̦k bwebwenato ko me rej kaalikkar men in.
13 Ñe em̦m̦an m̦wilid, armej ro remaroñ bõjrak jãn aer “kõnono n̦ae” kõj. Armej ro rar kõnono n̦ae Jijej meñe ear weeppãn im tiljek wõt ñan Anij. Rar ba bwe ear mattiia, kadek, im ear m̦õttaik ri nana ro. Bõtab, Jijej ear kariab er ikijjeen m̦wil ko rem̦m̦an m̦wilin. Jijej ear ba: “Wõjke em̦m̦an otemjej rej jebar im em̦m̦an leir.” (Matu 7:17) Ejjel̦o̦k oktak ippãd rainin. Ñan waanjoñak, elõñ armej ro rej jokwe epaake Betel̦ ilo juon bukwõn etan Selters ilo aelõñ in Jãmne. Jet iaan armej rein rar bwilõñ im kajjirere kake wãween mour eo an Ri Betel̦ ro ijo. Bõtab, mayor eo ilo Selters ear jojomare Ri Betel̦ rein. Ear ba: “Eoktak wãween an Ri Kõnnaan rein an Jeova mour jãn kõj. Bõtab, wãween aer mour ejjab kõm̦m̦an poktak ko ilo jukjuk im pãd in ad.”
14 Bar juon men ear wal̦o̦k ñan Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo juon bukwõn etan Moscow ilo aelõñ in Rojia. Armej rar kõnono n̦ae er im ewõr jet men ko renana rar n̦aruer kaki. Rar ba bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova rej rupe baam̦le ko, rej rõjañ armej ro ñan m̦an er make im rem̦akoko in bõk jipañ jãn taktõ ro. Bõtab, ilo kar Juun 2010 eo, ri ekajet ro ilo Jikin Ekajet eo El̦ap an Europe me ej pãd ilo aelõñ in France rar jojomare Ri Kõnnaan ro an Jeova. Rar kabõd jikin ekajet ko ilo Rojia kõn aer kapañ Ri Kõnnaan ro an Jeova jãn aer kabuñ im kweilo̦k. Ri ekajet rein rar bar ba bwe ri ekajet ro ilo Rojia rar jab maroñ kam̦oole men ko rar n̦aruon Ri Kõnnaan ro an Jeova kaki. Rar ba bwe ebõd wãween an jikin ekajet ko kõjerbal kien ko aer ilo Moscow n̦ae Ri Kõnnaan ro an Jeova.
JEJ AIKUJ KÕTTÃIK KÕJ ÑAN KIEN
15. Ta naan in kakapilõk eo aolep Kũrjin ro rem̦ool rej l̦oore?
15 Ebar wõr juon men me Piter ear ba bwe Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ane. Im aolep Ri Kõnnaan ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in rej kõm̦m̦ane men in. Ta in? Ear ba bwe jej aikuj kõttãik kõj ñan “kien ko otemjej an armej.” (1 Piter 2:13, 14) Meñe jejjab bõk kun̦aad ilo men ko an jukjuk im pãd in enana, ak jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõttãik kõj ñan kien ko an ri tõl ro el̦aññe rejjab n̦ae kien ko an Anij. Ilo wãween in, jej bar l̦oore naan ko an Paul.—Riit Rom 13:1, 5-7, UBS.
16, 17. (1) Ta eo ej kaalikkar bwe jejjab jum̦ae kien? (2) Ta eo jet iaan ri tõl ro an kien ko rej ba kõn Ri Kõnnaan ro an Jeova?
16 Ri Kõnnaan ro an Jeova rej “ruwamãejet” ilo jukjuk im pãd in, ak ejjab mel̦el̦ein bwe rej jum̦ae kien ko im kananaik er. Rejel̦ã bwe ewõr an armej maroñ ñan make kããlõt wõn ro rekõn̦aan bwe en ri tõl ro aer kab ta ko rekõn̦aan kõm̦m̦ani ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko rej iiooni. Jet kabuñ ko rej bõk kun̦aaer ilo kien, bõtab Ri Kõnnaan ro an Jeova rejjab bõk kun̦aaer ilo men kein. Reban kajjioñ in iuun ri tõl ro an kien ko ñan ukot wãween aer tõl armej ro dooer. Ri Kõnnaan ro an Jeova rejamin jum̦ae kien ko im rejamin kareel ro jet ñan jum̦ae kien ko.
17 Piter ear ba bwe jej aikuj “kautiej kiiñ” ro ak kien ko. Eñin unin Ri Kõnnaan ro an Jeova rej pokake ri tõl ro an kien ñan kwal̦o̦k aer kautiej er. (1 Piter 2:17) Em̦õj an jet ri tõl rein jojomare Ri Kõnnaan ro an Jeova im ba bwe ejjel̦o̦k unin an armej ro mijak er. Ñan waanjoñak, juon iaan kar ri tõl ro an kien eo ilo aelõñ in Jãmne ear ba bwe ear em̦m̦an m̦wilin Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo iien eo ke Hitler ear kaeñtaan er. Ri Kõnnaan rein an Jeova rar tiljek wõt kõn tõmak ko aer im rar kwal̦o̦k wõt jouj ñan ro me rar pãd ippãer ilo jikin kalbuuj. Em̦m̦aan in ear bar ba bwe aelõñ ko ãinwõt Jãmne rej aikuji kain armej rot rein. Etke? Kõnke elõñl̦o̦k armej ro ilo raan kein rejjab kwal̦o̦k jouj ñan armej ro jãn aelõñ ko jet ak ñan ro me eoktak tõmak im l̦õmn̦ak ko aer jãn er kõn kien.
JEJ AIKUJ YOKWE RI TÕMAK RO M̦ÕTTAD
18. (1) Etke jej kwal̦o̦k ad yokwe doon? (2) Ta eo jet armej ro rej ba kõn Ri Kõnnaan ro an Jeova?
18 Rijjelõk Piter ear ba: “Yokwe ri tõmak ro m̦õttami, mijak Anij.” (1 Piter 2:17, UBS) Ri Kõnnaan ro an Jeova rej mijak Anij. Ta mel̦el̦ein? Ej mel̦el̦ein bwe rej kwal̦o̦k aer kautieje im rejjab kõn̦aan kabũrom̦õje. Eñin unin rej kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani. Rem̦õn̦õn̦õ bwe rej m̦õttan juon kumi in armej ro me rej ãinwõt juon baam̦le im aoleper rej kabuñ ñan Jeova. Rej yokwe aolep “ri tõmak ro” m̦õttaer ipel̦aakin lal̦. Ejeja an armej ro rainin yokwe doon. Eñin unin ekkã an armej ro bwilõñ ñe rej lo an Ri Kõnnaan ro an Jeova kwal̦o̦k yokwe ñan doon. Ñan waanjoñak, ekar wõr juon kweilo̦k el̦ap ilo Jãmne ilo kar iiõ eo 2009 me ro jeid im jatid jãn aelõñ ko jet rar etal im kweilo̦k el̦ap ippãn doon ie. Juon iaan ri lale tourist ro me rej itok jãn Amedka ear lukkuun bwilõñ ke ear lo an ri tõmak ro m̦õttad atbo̦kwõje doon im kwal̦o̦k aer yokwe doon. Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo Jãmne rar kwal̦o̦k aer yokwe ri tõmak ro m̦õttaer jãn aelõñ ko jet im rar jipañ loloorjake er. Ri lale tourist in ear ba bwe ejjañin kar lo juon kumi ãinwõt Ri Kõnnaan ro an Jeova. Kwõnañin ke roñ an armej ro kwal̦o̦k naan in nõbar ko ãlikin aer lo wãween an Ri Kõnnaan ro an Jeova kwal̦o̦k aer yokwe doon ilo kweilo̦k ko rel̦l̦ap?
19. Ta eo jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane? Etke?
19 Ilo katak in jaar etale elõñ wãween ko me Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kaalikkar bwe rej “ruwamãejet” ro ilo jukjuk im pãd in an Setan. Rej m̦õn̦õn̦õ im rej kate wõt er bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt ãinwõt “ruwamãejet” ro ilo lal̦ in enana. Ewõr un ko rem̦m̦an unin aer tõmak bwe renaaj pãdwõt ñan indeeo ijin ioon lal̦ ilo jukjuk im pãd eo ekããl an Anij. Kwõj ke kijooror in pãd ie?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Kamelele in juõn pija ilo page 23]
Jem̦akoko in rejetake jukjuk im pãd in an Setan
[Kamelele in juõn pija ilo page 23]
Jej rejetake jukjuk im pãd eo ekããl an Anij
[Kamelele in juõn pija ilo page 25]
Katak ko ilo Baibõl̦ rar jipañ baam̦le in ñan bõrokuk ippãn doon
