1-3. (1) Ta l̦õmn̦ak eo an jet armej kõn men ko rar kõm̦m̦ani ak kõn men ko rar jab kõm̦m̦ani? Ewi wãween bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta remaroñ jelõt kõj? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Paul?

 EKKÃ an armej ro ba naan kein “Yokwe bwe in kar.” Armej rej ba naan kein ñe rej l̦õmn̦ak kõn wãween emaroñ kar oktak mour ko aer ñe ren kar jab kõm̦m̦ani men ko rar kõm̦m̦ani. Ewõr men ko kõj aolep jaar kõm̦m̦ani me jej l̦õmn̦ak kaki im kõn̦aan bwe en kar oktak. Bõtab, jet armej ejjab bõjrak aer ajl̦o̦k, bũrom̦õj ak iañaktok aer kõn men ko rar kõm̦m̦ani ak kõn men ko ren kar kõm̦m̦ani. Ãindein ke bar kwe kõn juon men kwaar kõm̦m̦ane?

² Jet armej rar kõm̦m̦ani men ko relukkuun bõd im nana. Ro jet rej inepata kõn aer jab jel̦ã ñe rar kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦antata. Ewõr jet armej remaroñ jol̦o̦k aer inepata im l̦õmn̦ak kõn men ko rekar kõm̦m̦ani m̦okta. Ak ro jet rejjab maroñ bõjrak jãn aer bũrom̦õj im ajl̦o̦k kõn pepe ko rar kõm̦m̦ani. Rej l̦õmn̦ak ippãer make im ba, ‘Yokwe bwe in kar jab kõm̦m̦ane men eo!’ (Sam 51:3, UBS) Ak kwe? Kokõn̦aan ke kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan kõm̦m̦ane jerbal eo an Anij im jab reilikl̦o̦k ñan bõd ko kwaar kõm̦m̦ani? Ewõr ke juon eo me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear maroñ kõm̦m̦ane men in? Aet ewõr. Armej in ej rijjelõk Paul.

³ Ilo mour eo an Paul, ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap im ear bar kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we. Ear lukkuun ajl̦o̦k im bũrom̦õj kõn men ko rebõd ear kõm̦m̦ani. Bõtab, Paul ear katak ñan l̦õmn̦ak wõt kõn jerbal eo an Anij im an kate joñan wõt an maroñ ñan kõm̦m̦ane jerbal in. Jen kiiõ lale ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an.

4. Ta eo rijjelõk Paul ear ajl̦o̦k kake?

⁴ Paul ear juon Parisi ke ear likao wõt im kar etan in Saul. Ilo iien in, ear kõm̦m̦ani men ko renana me tokãlik ear ajl̦o̦k kaki. Ñan waanjoñak, ear l̦ap an kar kaeñtaan im jum̦aeiki rũkal̦oor ro an Kũraij. Baibõl̦ ej ba bwe ãlikin wõt  an kar ri kõjdat ro m̦an Stipen, Saul “ear kajjioñ in ko̦kkure eklejia. Ear ilo̦k jãn em̦ ñan em̦, im ipere nabõjtak ro ri tõmak m̦aan im kõrã, im jol̦o̦k er n̦a ilo prisõn.” (Jerbal 8:3, UBS) Ekkar ñan juon eo etijem̦l̦o̦k kõn kobban Baibõl̦ etan Albert Barnes ear ba bwe naan in Grik eo me kar ukote ñan “ko̦kkure” ilo eoon in, ej kwal̦o̦k bwe Saul ear ko̦kkure Kũrjin ro ãinwõt juon “menin mour elãj.” Saul ear kijejeto ilo kabuñ eo an Ri Ju ro im ear lukkuun tõmak bwe Anij ear kõn̦aan bwe en ko̦kkure Kũrjin ro. Kõn men in, ear lukkuun lãj an kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro im kajjioñ in m̦an ‘em̦m̦aan im kõrã ro’ jim̦or.​—Jerbal 9:1, 2; 22:4. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

5. Ta eo ear kabõjrake Saul jãn an kaeñtaan rũkal̦oor ro an Jijej im bwe en jino kwal̦o̦k naan kõn Kũraij?

⁵ Tokãlik, Saul ear pepe in ilo̦k ñan Damaskõs bwe en kadiwõj Kũrjin ro jãn m̦oko im̦weer, im bõkl̦o̦k er ñan Jerusalem bwe jikin ekajet eo el̦ap an Ri Ju ro en kajeik er. Bõtab Jijej, eo ej Bõran eklejia eo, ear bõbraiki jãn an kõm̦m̦ane men in. (Epesõs 5:23) Ilo ial̦ eo an Saul l̦o̦k ñan Damaskõs, Jijej ear wal̦o̦k ñan e im juon meram jãn lañ ear kõm̦m̦an bwe en pilo. Innem, Jijej ear jilkinl̦o̦k e ñan Damaskõs bwe en kõttar ie m̦ae iien ekaalikkar ñane ta eo en kõm̦m̦ane. Im jejel̦ã ta eo ear wal̦o̦k ãlikin iien in.​—Jerbal 9:3-22.

6, 7. Ta eo ej kaalikkar bwe Paul ear kile bwe ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap?

⁶ Ilo iien eo wõt ke Paul ear kile bwe ebõd men ko ear kõm̦m̦ani, ear bõjrak jãn an kaeñtaan rũkal̦oor ro an Kũraij. Innem, ear jino kijejeto in kwal̦o̦k naan kõn Kũraij. Bõtab, Paul ear jab kõjekdo̦o̦n men ko renana ear kõm̦m̦ani. Tokãlik, ear je kõn e make: “Em̦õj ami roñ kõn wãween aõ kar mour ilo iien eo iar ajel̦o̦k eõ make ñan kabuñ eo an Ri Ju ro, ilo wãween aõ kar kaeñtaan eklejia eo an Anij ilo ejjel̦o̦k tũriam̦o, im kanooj kate eõ bwe in ko̦kkure.” (Galetia 1:13, UBS) Paul ear bar kwal̦o̦k kõn men ko rebõd ear kõm̦m̦ani ke ear jeje l̦o̦k ñan Ri Korint ro, Ri Pilippai ro, im Timote. (Riit 1 Korint 15:9; Pilippai 3:6; 1 Timote 1:13) Meñe Paul ear jook kõn men ko renana ear kõm̦m̦ani ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k kaki im ear jab kõjekdo̦o̦n men kein. Ear kile bwe ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap.​—Jerbal 26:9-11.

⁷ Juon eo me ebar tijem̦l̦o̦k kõn Baibõl̦ etan Frederic W. Farrar ear je im ba bwe ñe jej l̦õmn̦ak kõn joñan an nana an kar Paul kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro, jemaroñ kile bwe men in emaroñ kar lukkuun kabũrom̦õj im kõmetak Paul. Bareinwõt, jemaroñ kile bwe emaroñ kar l̦ap an ro jet kananaik e kõn men in. Ke Paul ear lol̦o̦k elõñ eklejia ko, bõlen Kũrjin ro me ej kab kein kajuon in aer iioone rar ba ñane: ‘Kwe Paul ke? Kwe eo kwaar kaeñtaan kõm!’​—Jerbal 9:21.

8. Ta kar l̦õmn̦ak eo an Paul kõn an Jeova im Jijej kwal̦o̦k aerro jouj ñane im aerro yokwe e? Ta eo jej katak jãn joñak eo an Paul?

⁸ Paul ear kile bwe un eo wõt unin an maroñ jerbal ãinwõt juon rijjelõk ej kõnke el̦ap an Anij kwal̦o̦k jouj ñane. Ear kwal̦o̦k kõn jouj eo an Anij enañin 90 alen ilo lõta ko an 14. El̦apl̦o̦k an kar kõnono kõn men in jãn ri jeje Baibõl̦ ro jet. (Riit 1 Korint 15:10, UBS.) Paul ear kõn̦aan kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol Anij kõn an kar kwal̦o̦k jouj ñane. Kõn men in, el̦apl̦o̦k an kar kate e ñan kõm̦m̦ane jerbal eo an Anij jãn aolep rijjelõk ro jet. Ta eo jej katak jãn joñak in an Paul? El̦aññe jej tõmak ilo katok in mour eo an Jijej, kwal̦o̦ki bõd ko ad, im jab bar kõm̦m̦ani, eokwe Jeova enaaj m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k aolep bõd ko ad ekoba men ko rekanooj nana tata me jaar kõm̦m̦ani. Innem, el̦aññe kwõj l̦õmn̦ak bwe bõd ko kwaar kõm̦m̦ani rekanooj l̦ap im ejjab tõll̦o̦kum̦ ñan am̦ bõk jeorl̦o̦k bõd ikijjeen katok in mour eo an Kũraij, eokwe keememej joñak eo an Paul. (Riit 1 Timote 1:15, 16, UBS.) Meñe Paul ekar jum̦ae Jijej, ak Paul ear  je im ba bwe Jijej ear yokwe e im ear mej kõn e. (Jerbal 9:5; Galetia 2:20) Meñe ekar nana men ko Paul ear kõm̦m̦ani m̦okta ak ear katak bwe ej aikuj kate e im poub wõt ilo jerbal eo an Anij. Ilo wãween in, ejjab aikuj bar ajl̦o̦k ilo mour eo an. Kwaar ke bar katak ñan kõm̦m̦ane men in?

9, 10. (1) Ta ko rej kõm̦m̦an ad ajl̦o̦k? (2) Etke ejjab em̦m̦an ñe jej inepata wõt kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta?

⁹ Kwaar ke kõm̦m̦ane jabdewõt men me kiiõ kwõj ajl̦o̦k kake? Kwõj ke kõn̦aan bwe kwõn kar kõjerbal iien im maroñ eo am̦ ñan men ko me el̦apl̦o̦k aer aorõk? Em̦õj ke am̦ kõm̦m̦ane juon men me ear kõmetak ak kajorrããn ro jet? Ak ewõr ke juon men me kokõn̦aan bwe en kar oktak am̦ kõm̦m̦ane? Eokwe, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñe erkein l̦õmn̦ak ko kwõj bũki?

¹⁰ Ewõr jet armej rej inepata aolep iien! Rej make kõm̦m̦an aer bũrom̦õj im inepata ilo aer l̦õmn̦ak kõn bõd ko rar kõm̦m̦ani aolep iien. Bõtab, am̦ inepata wõt kõn men kein enaaj ke jipañ eok? Eokwe, eban! Ñan waanjoñak, pijaik m̦õk an juon armej kajjioñ in aõ ilo juon aet ekajoor. Meñe ej kate e ñan aõ ilo aet eo, ak eñak m̦aaj m̦aanl̦o̦k. Kõn men in, ijello̦kun am̦ inepata wõt, kwõj aikuj kõm̦m̦ani aolep men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kõm̦adm̦õde apañ eo. Jol̦o̦k am̦ bõd ippãn armej eo kwaar kal̦õkatipi im kajjioñ in kakõm̦anm̦an kõtaamiro. Jet iien bõlen kwõnaaj aikuj kijenmej kake men ko rej wal̦o̦k itok jãn bõd eo kwaar kõm̦m̦ane. Bõtab, am̦ inepata kõn bõd ko kwaar kõm̦m̦ani m̦okta eban jipañ eok ñan jidik. Ilo m̦ool, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en penl̦o̦k wõt am̦ kate eok ilo jerbal eo an Anij.

11. (1) Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani el̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en kwal̦o̦k tũriam̦o im yokwe ñan kõj? (2) Ekkar ñan Baibõl̦, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jako an nana ad mour kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta?

¹¹ Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe ejjab tõllo̦keer bwe Anij en tũriam̦okake er. Rej l̦õmn̦ak bwe ekanooj nana men ko rar kõm̦m̦ani ak bwe  elukkuun bwijjin men ko renana rar kõm̦m̦ani. Bõtab, rein remaroñ kwal̦o̦k bõd ko aer, kõm̦m̦an oktak, im kajjitõk ippãn Anij bwe en jeorl̦o̦k aer bõd jekdo̦o̦n ta men ko renana rar kõm̦m̦ani m̦okta. (Jerbal 3:19) Jeova emaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o im yokwe ñan er ãinwõt an kar bar kwal̦o̦k ñan elõñ armej ro jet. Ilo jouj, Jeova enaaj jeorl̦o̦k bõd ko an aolep ro im rej kõttãik bũrueer, kwal̦o̦k m̦ool, im rej bũrom̦õj im iañaktok aer kõn bõd ko rar kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, Anij ear jeorl̦o̦k an Job bõd. Etke? Kõnke ke Job ear kile bwe ear kõm̦m̦an likjab, ear bũrom̦õj im ajl̦o̦k kake men in. (Job 42:6, UBS) Baibõl̦ ej kwal̦o̦k ñan kõj ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jako an nana ad mour kõn bõd ko ad im bwe jen aenõm̦m̦an. Ej ba: “Eo ej kalibubu bõd ko an, ejamin jeraam̦m̦an; a eo ej kwal̦o̦k im ilo̦k jãn e, enaaj bõk tũriam̦o.” (Jabõn Kõnnaan 28:13; Jemes 5:14-16) Kõn men in, jej aikuj kwal̦o̦k bõd ko ad ñan Anij, jar im kajjitõk bwe en jeorl̦o̦k ad bõd, im kwal̦o̦k ilo kõm̦m̦an ko ad bwe jej bũrom̦õj kõn men ko renana jaar kõm̦m̦ani. (2 Korint 7:10, 11, UBS) Ilo wãween in, Jeova, eo ej Anij in jeorl̦o̦k bõd, enaaj tũriam̦okake kõj.​—Aiseia 55:7.

12. (1) Ewi wãween jemaroñ l̦oor joñak eo an Devid ñe enana ad mour kõn bõd ko ad? (2) Etke Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ear “bũrom̦õj” im “iañakl̦o̦k aan”? Etke uwaak eo ñan kajjitõk in ej kõketak kõj? (Lale bo̦o̦k eo itulõñ.)

¹² Jar ej juon wãween el̦ap me Anij emaroñ jipañ kõj. Ilo juon iaan al ko reaiboojoj an Devid, ear kwal̦o̦k an tõmak bwe Jeova ear uwaake jar ko an. (Riit Sam 32:1-5, UBS.) M̦okta jãn an kar Devid kwal̦o̦ki bõd ko an ñan Anij, ear lukkuun nana an mour. Ear inepata, nañinmej, im l̦ap an bũrom̦õj. Ak ãlikin wõt an kar kwal̦o̦k bõd ko an ñan Anij, Anij ear jol̦o̦k an bõd im ear jako an nana an mour. Jeova ear uwaake jar ko an Devid. Ear jipañ Devid bwe en em̦m̦an an mour im bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Ilo ejja wãween in wõt, el̦aññe kwõj inepata kõn bõd ko kwaar kõm̦m̦ani, kwõn jar ñan Jeova jãn bũruom̦ im kajjitõk ippãn ñan jol̦o̦k am̦ bõd. Im kate eok ñan kõm̦m̦an oktak ko me kwõj aikuj kõm̦m̦ani. Innem, kwõn lõke im tõmak bwe Jeova ear lukkuun roñjake jar eo am̦ im bwe em̦õj an jol̦o̦k am̦ bõd.​—Sam 86:5.

13, 14. (1) Ta ko jej aikuj l̦õmn̦ak wõt kaki kiiõ? (2) Ta kajjitõk ko me remaroñ jipañ kõj ñan l̦õmn̦ak kõn men ko jej kõm̦m̦ani kiiõ?

¹³ Em̦ool bwe jemaroñ katak jãn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta, bõtab jen jab inepata wõt kõn men kein. Jen l̦õmn̦ak wõt kõn men ko an rainin im men ko an ilju im jekl̦aj. Kwõn kajjitõk ippam̦ make kajjitõk kein: ‘Pepe ko ij kõm̦m̦ani rainin, inaaj ke ajl̦o̦k kaki jet iiõ jãn kiiõ? Inaaj ke kõn̦aan bwe en kar oktak men ko ij  kõm̦m̦ani kiiõ? Ij ke tiljek ilo aõ karejar ñan Anij bwe en kab ejjel̦o̦k men en̦ inaaj ajl̦o̦k kake ilju im jekl̦aj?’

¹⁴ Elukkuun epaaktok iien eo enaaj wal̦o̦k eñtaan eo el̦ap. Innem, em̦m̦an ñe kwõj kajjitõk ippam̦ make kajjitõk kein: ‘Imaroñ ke kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaõ ilo jerbal eo an Anij? Imaroñ ke pioneer? Ta ko rej bõbrae eõ jãn aõ erom juon iaan l̦õm̦aro rej ri jipañ ilo eklejia eo? Ij ke kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan kõn̦ak armej eo ekããl? Ij ke kain armej rot eo me Jeova enaaj kõn̦aan bwe en pãd ilo jukjuk im pãd eo an ekããl?’ Eokwe, ijello̦kun am̦ inepata kõn men ko kwõj l̦õmn̦ak bwe kwõn kar kõm̦m̦ani ak kwaar jab kõm̦m̦ani, kwõn l̦õmn̦ak wõt kõn men ko kwõj kõm̦m̦ani kiiõ im lale ñe kwõj lel̦o̦k aolepen am̦ ilo jerbal eo an Jeova. Kwõn kõm̦m̦ani pepe ko kiiõ me kwõjamin ajl̦o̦k kaki ilju im jekl̦aj.​—2 Timote 2:15, UBS.

15, 16. (1) Ta ko elõñ rar kaarmejjeti bwe ren maroñ kõjerbal iien im maroñ ko aer ñan jerbal eo an Jeova? (2) Etke jejjab aikuj ajl̦o̦k kõn pepe ko jaar kõm̦m̦ani ñan jerbal eo an Anij?

¹⁵ Ewõr ke jet men im kwaar aikuj kaarmejjeteiki bwe kwõn maroñ kõjerbal iien im maroñ eo am̦ ñan jerbal eo an Jeova? Bõlen kwaar kam̦õje eok jãn juon jerbal el̦ap on̦ean ak juon peejnej el̦ap an kõm̦m̦an tõprak bwe kwõn maroñ kal̦apl̦o̦k am̦ jerbal ñan Jeova. Ak bõlen kwaar pepe in jab m̦are ak bwe en ejjel̦o̦k nejõm̦ ajri bwe kwõn maroñ jerbal ilo Betel̦, jipañ kalõk m̦õn kweilo̦k ko ilo aelõñ ko jet, mejinede ak jerbal in lol̦o̦k eklejia ko. Kiiõ ke kwõj rũttol̦o̦k ak bwijwol̦ãl̦o̦k, kwõj aikuj ke ajl̦o̦k kõn pepe kein kwaar kõm̦m̦ani? Kwõj aikuj ke l̦õmn̦ak bwe kwõn kar jab kõm̦m̦ani men kein ak bwe ebõd iien eo kwaar kããlõte ñan kõm̦m̦ani men kein? Eokwe, kwõjjab aikuj ajl̦o̦k ñan jidik!

¹⁶ Kwaar kõm̦m̦ani pepe kein kõnke el̦ap am̦ yokwe Jeova im kokõn̦aan jipañ ro jet ñan karejar ñan e. Jab l̦õmn̦ak bwe enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k wãween mour eo am̦ el̦aññe kwaar kõm̦m̦ani men ko jet. Kwõn m̦õn̦õn̦õ kõn pepe ko kwaar kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ilo jerbal eo an Jeova! Etke? Kõnke kwaar kããlõt wãween eo em̦m̦antata ñan jerbal ñan Anij ekkar ñan joñan maroñ eo am̦ im wãween ko kwaar iiooni. Jeova ejamin mel̦o̦kl̦o̦k aolep men ko kwaar kaarmejjeti ñan am̦ jerbal ñan e. Ñe kwõnaaj bõk “mour eo ej lukkuun mour em̦ool” ak mour weeppãn im mour indeeo, Anij enaaj n̦aon̦eam̦ kõn jeraam̦m̦an ko me rem̦m̦anl̦o̦k jãn jeraam̦m̦an ko kiiõ!​—1 Timote 6:19; Sam 145:⁠16.

17, 18. (1) Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane bwe en jab bar ajl̦o̦k tokãlik ilo mour eo an? (2) Ewi wãween kwõnaaj l̦oor joñak eo an Paul?

¹⁷ Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane bwe en jab bar ajl̦o̦k tokãlik ilo mour eo an? Paul ear ba bwe ear bõjrak jãn an an inepata kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani m̦okta im bwe ear lukkuun kate e bwe en maroñ bõk jeraam̦m̦an ko rej pãd im̦aan. (Riit Pilippai 3:13, 14, UBS.) Paul ear jab l̦õmn̦ak kõn men ko renana ekõn kar kõm̦m̦ani ilo iien ko ear pãd ilo kabuñ eo an Ri Ju ro. Ak ear kõjerbal aolepen an kajoor im maroñ ñan tiljek wõt bwe en maroñ bõk jeraam̦m̦an eo kõn mour indeeo.

¹⁸ Ta eo jemaroñ katak jãn men eo Paul ear ba? Eokwe, jen jab inepata kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta kõnke jejjab maroñ bar ro̦o̦l im ukoti men kein. Ak jen l̦õmn̦ak wõt kõn men ko jemaroñ kõm̦m̦ani kiiõ ñan ad bõk jeraam̦m̦an ko rej pãd im̦aan. Bõlen jeban mel̦o̦kl̦o̦k bõd ko jaar kõm̦m̦ani, bõtab en jab nana wõt ad mour kõn bõd kein ad. Jen jol̦o̦k ad inepata kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta, im jen lel̦o̦k aolepen ad ñan Anij kiiõ im l̦õmn̦ak wõt kõn an naaj em̦m̦an ilju im jekl̦aj eo ad!