Jen Ãinwõt Jeova ilo An Jouj im Mel̦el̦e kõn Ro Jet
“Jeova em̦m̦an ñan ro otemjej, im menin jouj ko An ilõñin men ko otemjej Ear kõm̦anm̦ani.”—SAM 145:9.
1, 2. Ta eo eban bõjrak ad kõm̦m̦ane?
JUON jeid im jatid kõrã etan Monika me enañin 35 iiõ in an m̦are ej ba: “Kõmro l̦eo pãleeõ lukkuun jel̦ã kajjien doon. Meñe ãindein ak ebar lõñ men ko kõmro ejjab jel̦ã kake doon. Kõmro ej kal̦apl̦o̦k wõt am̦ro jel̦ã kajjien doon!” Ejjab erro wõt im rej ba men in, kõj aolep jej errã bwe ebar lõñ men ko jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kake kõn eo pãleed, ak ro jej epaake er.
2 Jem̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien ro im jej yokwe er. Bõtab el̦apl̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien Jeova, eo ej Jerad em̦m̦antata. Eban bõjrak ad katak kõn e. (Rom 11:33, UBS) Jenaaj katak kõn Jeova im aolep men ko rem̦m̦an kõn e ñan indeeo. Im enaaj l̦apl̦o̦k ad kaorõk Jeova kab men kein kõn e.—Ekklisiastis 3:11.
3. Ta eo jenaaj katak kake ilo naaj katak in?
3 Ilo kar katak eo l̦o̦k, jaar katak bwe epidodo ad kepaake Jeova im bwe ejjel̦o̦k kalijekl̦o̦k ippãn. Kõn ad kar katak kõn men kein, el̦apl̦o̦k ad kaorõki. Ilo naaj katak in, jenaaj katak bwe Jeova ejouj im emel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an ro jet. Kõn men in, enaaj lukkuun alikkar ñan kõj bwe ‘Jeova ej em̦m̦an ñan ro otemjej, im menin jouj ko An rej ilõñin men ko otemjej Ear kõm̦anm̦ani.’—Sam 145:9.
JEOVA EJOUJ
4. Ta ko juon eo im ejouj enaaj kõm̦m̦ani?
4 Ilo bok in Jerbal 20:35 (UBS), Jijej ear ba: “El̦apl̦o̦k m̦õn̦õn̦õ ilo lel̦o̦k jãn bõk.” Kõn men in, juon eo me ejouj enaaj kõjerbal iien ko an, maroñ ko an kab jããn im m̦weiuk ko m̦weien ñan jipañ ro jet. Armej in em̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani men kein kõnke ej kõn̦aan jipañ im ej jãn bũruon im ejjab kõn joñan on̦ean menin lel̦o̦k ko an. (Riit 2 Korint 9:7.) Eo wõt im el̦aptata an jouj ej Jeova, Anij eo ad im “em̦õn̦õn̦õ.”—1 Timote 1:11.
5. Ta eo Jeova ej kõm̦m̦ane im ej kaalikkar bwe ejouj?
5 Ta eo Jeova ej kõm̦m̦ane im ej kaalikkar bwe ejouj? Eokwe, Baibõl̦ ej ba: “Jeova em̦m̦an ñan ro otemjej.” Ej kabwe aikuj ko an aolep armej ro im ejjab ñan ro wõt me rej kabuñ ñan E. Jeova ej “kõtak al̦ ioon ro renana im ioon ro rem̦m̦an, im kawõt ioon ro ri wãnõk im ioon ro rejjab wãnõk.” (Matu 5:45) Eñin unin Paul ear ba kõn Jeova: “Ear kõm̦anm̦an em̦m̦an, im lewõj ñan kom̦ wõt jãn lañ, im iien ko elõñ ekkan; Ej kobrak bũruomi kõn kijemi im lañlõñ.” Paul ear ba naan kein ñan armej ro me rar jab ri tõmak. (Jerbal 14:17) Men in ej kaalikkar bwe Jeova ejouj ñan armej otemjej.—Luk 6:35.
6, 7. (1) Wõn ro el̦aptata an Jeova jouj im m̦õn̦õn̦õ in jipañ er? (2) Jouj im kwal̦o̦k bwebwenato eo me ej kaalikkar bwe Jeova ejel̦ã kabwe aikuj ko an ri karejar ro an.
6 El̦aptata an Jeova jouj im m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro rej karejar ñan e ñe rej pãd ilo aikuj. Kiiñ Devid ear ba: “Jãn ke iar dik ñan kiiõ irũtto ijjañin lo an Irooj el̦l̦o̦k jãn juon armej em̦m̦an, ak an ajri ro nejin eowar kijeer.” (Sam 37:25, UBS) Elõñ ri tõmak ro m̦õttad im retiljek rej bareinwõt kile an Jeova kabwe aikuj ko aer. Jen kiiõ lale ta eo juon iaaer ej ba.
7 Juon jeid im jatid kõrã me ej pioneer, etan in Nancy ear wõr juon an apañ. Ear jabwe an jããn ñan kõl̦l̦ã on̦ean an rent e m̦weo ej jokwe ie ilo raan eo tok juon. Joñan jããn eo ear aikuji ej 66 tal̦a. Kõrã in ej juon waitress ilo juon restaurant. Liin ej ba: “Iar jar ñan Jeova kõn apañ eo im ãlikin iar etal im jerbal. Iar jab kõtmãne bwe enaaj lõñ ri m̦õñã kõnke ilo kar wiik eo ejjab lõñ customer. Bõtab, iar bwilõñ bwe elukkuun kar lõñ rar itok boñõn eo im ebwe an kar l̦ap tip ak jããn ko rar likũti ioon tebõl̦ ko. Im ke ear m̦õj aõ jerbal, iar bwini jããn ko im oraer kar 66 tal̦a!” Nancy ej tõmak bwe Jeova ear jipañ e kõn joñan eo wõt me ear aikuji.—Matu 6:33.
8. Ta menin letok eo em̦m̦antata jãn Jeova ñan kõj?
8 Ewõr juon menin letok em̦m̦antata jãn Jeova im em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan aolep. Ta menin letok in? Eokwe, ear letok Nejin bwe en lo̦mo̦o̦ren kõj jãn jerawiwi im mej. Jijej ear ba: “Bwe joñan an Anij yokwe lal̦, ear letok Nejin eo ej make wõt, bwe jabdewõt eo ej tõmak ilo e en jab jako, ak en mour indeeo.” (Jon 3:16, UBS) Ta mel̦el̦ein an eoon in ba “lal̦”? Ilo eoon in ej jitõñl̦o̦k ñan aolep armej ro ioon lal̦. Innem, Jeova ear lel̦o̦k menin letok eo em̦m̦antata ñan aolep armej ro me rem̦õn̦õn̦õ in bõke. Jabdewõt armej me ej kaalikkar bwe ej tõmak ilo Jijej enaaj mour ñan indeeo! (Jon 10:10) Men in ej kein kam̦ool eo el̦aptata im ej kwal̦o̦k bwe Jeova ejouj.
JEN JOUJ ÃINWÕT JEOVA
9. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen jouj ãinwõt Jeova?
9 Jeova ej m̦õn̦õn̦õ in letok elõñ menin letok ko ñan kõj bwe jen m̦õn̦õn̦õ. Innem, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen jouj ãinwõt Jeova? Eokwe, jen m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan ro jet bwe ren m̦õn̦õn̦õ. (1 Timote 6:17-19) Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k men ko ñan ro m̦õttad im ro ilo baam̦le ko ad. Jej bareinwõt m̦õn̦õn̦õ in pukot kilen ñan jipañ ro me rej pãd ilo aikuj. (Riit Duteronomi 15:7.) Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen jab mel̦o̦kl̦o̦k in lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan ro jet? Jet armej rej ba bwe ñe juon ej lel̦o̦k menin lel̦o̦k ñan er, eokwe rej pukot iien ko im remaroñ bar lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k ñan ro jet. Elõñ ro doon Jeova im elukkuun em̦m̦an joñak ko aer ilo aer kwal̦o̦k jouj.
10. Ta juon iaan wãween ko im em̦m̦antata ñan ad kwal̦o̦k jouj?
10 Ta juon iaan wãween ko im em̦m̦antata ñan ad kwal̦o̦k jouj? Ej ñe jej kõjerbal iien im maroñ ko ad ñan kakajoor im jipañ ro jet. (Galetia 6:10) Kwõj ke kõm̦m̦ane men in? Eokwe ñan am̦ jel̦ã, em̦m̦an bwe kwõn kajjitõkin eok make: ‘Ñe armej ro rej bwebwenato ippa, ej ke alikkar ñan er bwe im̦õn̦õn̦õ in roñjake er? Ñe juon armej ej kajjitõk bwe in jipañ e ak bwe in etal im pukot juon men me ej aikuji, ij ke m̦õn̦õn̦õ in jipañe armej in? Ñããt eo ãliktata iar nõbar im kam̦m̦oolol ro ilo baam̦le eo aõ ak ro ilo eklejia?’ Ñe jej m̦õn̦õn̦õ in “lel̦o̦k ñan ro jet,” enaaj epaakl̦o̦k kõtaan eo ad ippãn Jeova im ro m̦õttad.—Luk 6:38, UBS; Jabõn Kõnnaan 19:17.
11. Ilo wãween et jemaroñ kwal̦o̦k jouj ñan Jeova?
11 Jemaroñ bar kwal̦o̦k jouj ñan Jeova. Ilo wãween et? Baibõl̦ ej ba bwe jen kautiej Jeova ikijjeen ad lel̦o̦k men ko ‘m̦weied’ ñan e. (Jabõn Kõnnaan 3:9) Men ko ‘m̦weied’ rej iien ko ad, maroñ ko ad kab jããn ko ad. Jej kõjerbal men kein ilo jerbal ko an Jeova. Jemaroñ bar katakin ajri ro redik bwe ren jouj im m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan Jeova. Juon em̦m̦aan etan Jason ej ba: “Kõmro lio pãleeõ ej lel̦o̦k jããn in jaba ñan ajri ro nejũm̦ro bwe ren make likũti ilo bo̦o̦k in jabawõt eo ilo Im̦õn Kweilo̦k eo. El̦ap aer m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in kõnke rejel̦ã bwe rej lel̦o̦k ñan Jeova.” Ñe ajri ro rej m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan Jeova ilo iien ko rej dik wõt, innem renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in ñe rerũtto.—Jabõn Kõnnaan 22:6.
JEOVA EJ JUON RI MEL̦EL̦E
12. Kain armej rot eo emel̦el̦e kõn maroñ ko an ro jet?
12 Jeova ej juon Anij ejouj im emel̦el̦e kõn maroñ ko an ro jet. (Taitõs 3:1, 2) Kain armej rot eo emel̦el̦e kõn maroñ ko an ro jet? Ej armej eo me ej kõttãik e make im likũt kõn̦aan ko an ro jet m̦okta jãn kõn̦aan ko an. Ejjab kien pen ñan ro jet ak ej ettã bõro im kate e ñan mel̦el̦e kõn ro jet im men ko rej iiooni. Ej m̦õn̦õn̦õ in roñjake ro jet im el̦aññe ekkar bwe en l̦oore men ko rej ba eokwe enaaj l̦oore pepe ko aer meñe eoktak l̦õmn̦ak ko an jãn er.
13, 14. (1) Ta ko rej kaalikkar an Jeova mel̦el̦e kõn maroñ ko an ro jet? (2) Ta eo kwõj katak kõn an kar Jeova kwal̦o̦k an mel̦el̦e kõn men eo Lot ear iioone?
13 Ta ko rej kaalikkar an Jeova mel̦el̦e kõn maroñ ko an ro jet? Ej l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an ro doon im ekkã an kõtl̦o̦k bwe ren kõm̦m̦ani men ko rekõn̦aan. Ñan waanjoñak, kwõj keememej ke wãween an Jeova kar jerbal ippãn em̦m̦aan eo etiljek etan Lot? Ke Jeova ear peek ñan ko̦kkure Sodom im Gomorra, ear kajju ba bwe Lot en ko ñan tol̦ ko. Bõtab, Lot ear eoware Jeova im kajjitõk bwe en ko ñan bar juon jikin. Baj l̦õmn̦ak m̦õk, Lot ej kajjitõk bwe Jeova en ukot pepe in an!—Riit Jenesis 19:17-20, UBS.
14 Ta eo kwõj l̦õmn̦ak kake ñe kwõj riiti bwebwenato in? Bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe edik an Lot tõmak ak bwe ear jab pokake Jeova. Ejjel̦o̦k unin an kar Lot mijak kõnke jekdo̦o̦n ia eo en kar pãd ie, Jeova enaaj kar lo̦mo̦o̦ren wõt e. Jekdo̦o̦n ak Lot ear mijak im kor. Jeova ear l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an Lot im ear kõtl̦o̦k an Lot ko ñan jikin eo me ear kõn̦aan etal ñane meñe Jeova ear peek ñan bar ko̦kkure jikin in. (Riit Jenesis 19:21, 22, UBS.) Men in ej kaalikkar bwe Jeova ejjab kien pen im ej m̦õn̦õn̦õ in l̦oore pepe ko an ro jet. Aolep iien Jeova ej mel̦el̦e kõn maroñ ko an ro jet.
15, 16. Ta wãween eo Jeova ear kwal̦o̦k bwe emel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an armej ikijjeen Kien Moses? (Lale pija eo jinointata ilo katak in.)
15 Jeova ear bar kwal̦o̦k an mel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an armej ikijjeen Kien ko ear lil̦o̦k ñan Ri Israel ro. Ñan waanjoñak, ekkar ñan Kien Moses, el̦aññe juon Ri Israel ejjab maroñ katok kõn juon jiip ak goat kõn an jeram̦õl, eokwe emaroñ katok kõn ruo bao m̦ul̦e. Ak el̦aññe ejjab bar maroñwe men in, eokwe emaroñ katok kõn pilawã. Bõtab, ejjab jabdewõt pilawã rar aikuj katok ñan Jeova kake. Ekkar ñan Kien eo, ej aikuj “pilawã eo em̦m̦antata,” eo me rekõn kõjerbale ñan kõmat kijen ri lotok ro reutiej. (Jenesis 18:6, UBS) Etke men in ej kaalikkar bwe Jeova emel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an armej?—Riit Livitikõs 5:7, 11.
16 Jen ba bwe kwaar juon iaan Ri Israel ro im kwõlukkuun jeram̦õl. Ilo tõre eo me kwõj bõkl̦o̦k pilawã eo ñan katok kake ilowaan im̦õn kõppãd eo, kwõj lo an Ri Israel ro jet me rem̦weiie bõkl̦o̦k menin mour ko ñan katok kaki. Bõlen ilo jinoin kwõj jook kõn an dik menin katok eo am̦. Ak tokãlik kwõj keememej bwe ebar lukkuun aorõk menin katok eo am̦ ippãn Jeova. Etke kwõjel̦ã bwe ebar aorõk menin katok eo am̦? Eokwe, ej kõnke Kien Moses ear kakien eok bwe kwõn bõkl̦o̦k “pilawã eo em̦m̦antata” im katok kake. Men in ej ãinwõt ñe Jeova ear ba: ‘Ijel̦ã bwe ewõr joñan am̦ maroñ jãn ro jet, ak jekdo̦o̦n ijel̦ã bwe kwõj letok men eo em̦m̦antata me kwõmaroñe.’ Men in ej kaalikkar bwe Jeova emel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an armej. Ejjab kõtmãne bwe ri karejar ro an ren lel̦o̦k el̦e jãn joñan aer maroñ.—Sam 103:14.
17. Ta eo Jeova ej m̦õn̦õn̦õ kake ilo ad kabuñ ñan e?
17 Jeova ej juon ri mel̦el̦e im em̦õn̦õn̦õ ñe jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ilo ad kabuñ ñan e. (Kolosse 3:23) Juon jeid im jatid lel̦l̦ap jãn Italy etan Constance ej ba: “Men eo em̦m̦antata ippa im ilukkuun m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane ej ñan kõnnaan ñan ro jet kõn Ri Kõm̦anm̦an eo aõ. Eñin unin ij wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan im katak Baibõl̦ ippãn armej ro. Jet iien ibũrom̦õj bwe edik joñan aõ maroñ kõn wõt aõ rũtto. Bõtab, ij tõmak bwe Jeova ejel̦ã joñan maroñ ko aõ im ej yokwe eõ im ej em̦õn̦õn̦õ wõt kõn men ko ij kõm̦m̦ani.”
JEN MEL̦EL̦E KÕN JOÑAN MAROÑ KO AN RO JET ÃINWÕT JEOVA
18. Ta eo rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ane ñan kajjioñe Jeova?
18 Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jemel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an ro jet ãinwõt Jeova? Jouj im keememej wãween Jeova ear jerbal ippãn Lot. Ear wõr an Jeova maroñ ñan kajju jiroñ Lot ia eo en etal ñane. Bõtab, Jeova ear jouj wõt. Ear roñjake ke Lot ear kwal̦o̦k bũruon im ear kõtl̦o̦k an Lot etal ñan jikin eo ear kõn̦aan. El̦aññe ewõr nejõm̦ ajri, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kajjioñe Jeova? Eokwe, ñe ajri ro rej kõnnaan im kwal̦o̦k kõn men ko rekõn̦aan kõm̦m̦ani, em̦m̦an bwe kwõn roñjake er im el̦aññe ekkar kwõmaroñ kõm̦m̦an oktak ko. Ilo juon katak ilo Imõniaroñroñ an Jeptõmba 1, 2007 ej ba bwe ñe jet rũtto rej iten kõm̦m̦an kien ilo m̦weo, ren kajjitõk ippãn ajri ro nejier ñan kwal̦o̦k ta ko rekõn̦aan. Ñan waanjoñak, bõlen rũtto ro renaaj kõm̦m̦an juon kien kõn awa eo me ajri ro rej aikuj ro̦o̦l ñan m̦weo. Ejim̦we im ewõr an rũtto ro maroñ ñan kõm̦m̦an kien rot in. Bõtab, em̦m̦an ñe rej bwebwenato ippãn ro nejier m̦okta jãn aer kõm̦m̦ane pepe eo. Jet iien ñe ajri ro rekõn̦aan kõm̦m̦ani jet men im enaaj to aer ro̦o̦l ñan m̦weo, rũtto ro remaroñ pepe ñan kõtl̦o̦k aer kõm̦m̦ani men kein ñe rejjab n̦ae ta eo Baibõl̦ ej ba. Ta tokjãn an rũtto ro bwebwenato ippãn ro nejier m̦okta jãn aer kõm̦m̦an kien ko? Enaaj l̦apl̦o̦k an ajri ro mel̦el̦e kõn kien ko rũtto ro rej kõm̦m̦ani im renaaj m̦õn̦õn̦õ in pokaki.
19. Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ kõm̦m̦ane bwe ren ãinwõt Jeova an mel̦el̦e kõn ro jet?
19 Bar wõn ro rej aikuj kate er bwe ren mel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an ro jet ãinwõt Jeova? Ej em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Rein rej kõm̦m̦ane men in ikijjeen an jab l̦e jãn joñan men ko rej kõtmãne bwe ro jeier im jatier ren kõm̦m̦ani. Keememej bwe menin katok ko an Ri Israel ro me rar jeram̦õl rar bar aorõk ippãn Jeova meñe redik. Ilo ejja wãween in wõt, jet iaan ro jeid im jatid rej nañinmej ak bwijwol̦ã im eñin unin emaroñ dik iien aer kwal̦o̦k naan. Ta eo em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo remaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe juon iaan armej rein ej bũrom̦õj kõnke edikl̦o̦k an maroñ jãn iien ko kar m̦okta? Eokwe, rej aikuj jipañ e ñan tõmak bwe Jeova ej yokwe wõt e kõn an kate joñan wõt an maroñ.—Mark 12:41-44.
20. Ta l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn jerbal ko ad ñan Jeova?
20 Meñe eaorõk bwe jen kajjioñ mel̦el̦e im kile joñan maroñ ko ad im an ro jet, ejjab mel̦el̦ein bwe jen jekpen im kadikl̦o̦k ad jerbal ñan Jeova. (Matu 16:22, UBS) El̦aññe ewõr ad maroñ, eokwe jen kate kõj joñan wõt ad maroñ im jab kõjatdikdik. Kõj aolep jej aikuj keememej naan ko an Jijej. Ear ba: “Kom̦win kate kom̦.” (Luk 13:24) En jim̦we ad l̦õmn̦ak kõn jerbal ko ad ñan Jeova. Jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ im ilo ejja iien eo wõt keememej bwe Jeova ejjab kõtmãne el̦e jãn ad maroñ. El̦aññe jej ãindein, eokwe Jeova em̦õn̦õn̦õ ippãd. Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe jej karejar ñan juon Anij ejouj! Ilo katak eo tok juon jenaaj bar katak bwe Jeova ej tiljek ñan ro doon im bwe em̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd.—Sam 73:28.