1. (1) Ta katak ko ekkã ad katak kaki? (2) Ewi wãween ad bõk tokjãn jãn men in?

 ÑE KWÕJ katak im kõpooje Naan in Keeañ eo am̦, kwõnañin ke l̦õmn̦ak ippam̦ im ba: ‘Ãinwõt ke jaar bar katak kake men in?’ El̦aññe eto am̦ pãd ilo m̦ool eo, kwõnaaj kile bwe ewõr jet katak ko im ekkã ad katak kaki. Jet iaan katak kein ej kõn Aelõñ eo an Anij, katok in mour eo an Jijej, im jerbal in kwal̦o̦k naan. Bareinwõt, ekkã ad katak kõn kwal̦o̦k yokwe im tõmak, im men ko ãierl̦o̦kwõt. Ilo ad keini ad ãliji katak kein, renaaj kakajoore wõt tõmak eo ad im jipañ kõj bwe jen jab baj ‘roñjake wõt naan eo, ak jen kõm̦m̦an ãinwõt an ba.’​—Jemes 1:22, UBS.

2. (1) Ta mel̦el̦ein “naan in kaiñ” ko an Anij? (2) Etke eoktak kien ko an Jeova jãn kien ko an armej?

² Ilo kajin Hibru, “naan in kaiñ” ej mel̦el̦ein naan in jiroñ ko, ak kien ko me Anij ej lil̦o̦k ñan armej ro an. Kien ko an armej rejjab ãinwõt kien ko an Jeova kõnke ekkã aer ukoti ak kakõm̦anm̦anil̦o̦k. Ak ejjab ãindein kien ko an Jeova kõnke aolep iien rejim̦we im jemaroñ lõki. Jeova ear lel̦o̦k jet kien ñan armej ro ilo iien ko etto im armej ro ilo raan kein rejjab pãd ium̦win kien kein. Bõtab, ejjab mel̦el̦ein men in bwe kien kein an Jeova rar jab jim̦we. Juon eo ear je bok in sam ear ba: “Naan in katak ko am̦ rejim̦we ñan indeeo.”​—Sam 119:144, UBS.

3, 4. (1) “Naan in kaiñ” ko an Jeova remaroñ bar kitibuj ta? (2) El̦aññe Ri Israel ro renaaj kar pokake naan in kaiñ ko an Jeova, ta eo enaaj kar wal̦o̦k ñan er?

³ Jet iien “naan in kaiñ” ak kakeememej ko an Jeova rej bar kitibuj naan in kakkõl ko jãn e. Ilo iien ko etto, ekkã an Ri Israel ro bõk naan in kakkõl ko jãn Jeova ikijjeen ri kanaan ro an. Ñan waanjoñak, m̦okta wõt jãn an Ri Israel ro tõpar Ãnen Kallim̦ur eo, Moses ear kakkõl er im ba: “Kom̦win lale m̦õk ñe rab kabõd bũruomi, im kom̦ij jeorl̦o̦k im karejar ñan anij ro jet, im kabuñ ñan  er; Im ejo̦ illu an Anij n̦ae kom̦.” (Duteronomi 11:16, 17) Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn elõñ naan in kaiñ ak kakeememej ko me Anij ear lil̦o̦k ñan jipañ armej ro an.

⁴ Ilo iien ko jet, Jeova ear rõjañ Ri Israel ro bwe ren mijake ak kautieje, pokake, im kokwõjarjar ãt eo etan. (Duteronomi 4:29-31; 5:28, 29) El̦aññe renaaj kar pokake naan in kaiñ ak kakeememej kein, innem renaaj kar lukkuun jeraam̦m̦an.​—Livitikõs 26:3-6; Duteronomi 28:1-4.

5. Etke Jeova ear tarin̦ae ñan Kiiñ Hezekaia im jipañ e?

⁵ Anij ear kajejjet an kar kallim̦ur ñan Ri Israel ro bwe enaaj kajeraam̦m̦an er ñe renaaj pokake. Ñan waanjoñak, ke kiiñ in Assiria eo etan Senakerib ear itõn ko̦kkure Juda im ba bwe enaaj jol̦o̦k Kiiñ Hezekaia, Jeova ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦ ñan jipañ Ri Israel ro. Im ilo juon wõt boñ, enjel̦ eo ear m̦an 185,000 ri tarin̦ae ro me ‘rekajoor im peran’ an Ri Assiria ro. Men in ear kõm̦m̦an an Kiiñ Senakerib ro̦o̦l ñan aelõñ eo an, im ear juon men ekajjookok ñan e. (2 Kronikel 32:21; 2 Kiiñ 19:35) Etke Jeova ear tarin̦ae ñan Kiiñ Hezekaia im jipañ e? Kõnke Hezekaia “ear eddãp ñan Jeova; ear jab ilo̦k jãn an l̦oor E, a ear pokake kien ko an Jeova.”​—2 Kiiñ 18:1, 5, 6.

6. Ewi wãween an Josaia kar kwal̦o̦k an lõke Jeova?

⁶ Bar juon waanjoñak kõn eo me ear pokake kien ko an Jeova ej Kiiñ Josaia. Ke ear 8 wõt an iiõ, “ear kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn Irooj, . . . im ear kanooj pokaki kien ko an Anij.” (2 Kronikel 34:1, 2, UBS) Josaia ear kwal̦o̦k an lõke Jeova ke ear karreoik aolepen aelõñ eo ilo an kar jol̦o̦k im ko̦kkuri ekjab ko im jipañ armej bwe ren bar kabuñ ñan Jeova. Ilo an kar kõm̦m̦ane men in, ear jab baj bõktok jeraam̦m̦an ñan e make ak ebar koba aolepen armej ro ilo aelõñ eo.​—Riit 2 Kronikel 34:31-33.

7. Ta eo ear wal̦o̦k ke Ri Israel ro rar kõjekdo̦o̦n naan in kaiñ ko an Jeova?

⁷ Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ejjab aolep iien armej ro an Jeova rar kwal̦o̦k aer lõke naan in kaiñ ak kakeememej ko an. Elõñ alen rein rar jab pokake e. Ke ear m̦õjn̦o̦ tõmak eo aer, ear pidodo an ro jet kareel er ñan kabuñ ñan anij ko rewaan. (Epesõs 4:13, 14, UBS) Anij ear kakkõl er bwe el̦aññe rejjab pokake innem reban lo jeraam̦m̦an. Im eñin men eo ear wal̦o̦k ñan er.​—Livitikõs 26:23-25; Jeremaia 5:23-25.

8. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak ko an Ri Israel ro?

⁸ Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak ko an Ri Israel ro? Ro doon Anij raan kein rej  bar bõk naan in kakapilõk ko im kauwe ko ãinwõt kar Ri Israel ro. (2 Piter 1:12) Ñe jej riiti Naan in Anij aolep iien, jej bõk naan in kaiñ ak naan in kakeememej ko an ñan kõj. Kõj kajjojo ewõr ad maroñ ñan kããlõt el̦aññe jenaaj pokake naan in tõl ko jãn Jeova ak el̦aññe jenaaj l̦oore ta eo jej make l̦õmn̦ak bwe ejim̦we. (Jabõn Kõnnaan 14:12, UBS) Jen lale etke jej aikuj lõke naan in kaiñ ak kakeememej ko an Jeova. Im jenaaj lale ewi wãween ad bõk tokjãn ñe jej pokaki naan in kaiñ ko an.

9. Ewi wãween an kar Jeova kaalikkar ñan Ri Israel ro bwe ear pojak in jipañ er ke rar pãd ilujen ãne jem̦aden?

⁹ Ke Ri Israel ro rar pojak in jino etal ilujen ãne jem̦aden ium̦win 40 iiõ, Jeova ear jab tipdikil̦o̦k ñan er kõn wãween an naaj tõl er, kõjparok er, im kõke aikuj ko aer. Meñe ear jab ak ear kaalikkar ñan er bwe rej aikuj lõke E im tõmak bwe ejim̦we naan in jiroñ ko an ñan er. Aolep iien Jeova ear kakeememej er bwe ej pojak in jipañ er ilo aer etal ilujen ãne jem̦aden. Ewi wãween? Eokwe, ilo raan Jeova ear tõl er kõn juon kõdo̦ im ilo boñ ear tõl er kõn juon jurõn kijeek. (Exodus 40:36-38; Duteronomi 1:19) Bareinwõt, ear kõke aikuj ko aer. “Nuknuk ko aer rar jab m̦or im potak, im ne ko neer rar jab ebbõj.” Rar jab pãd ilo aikuj kõnke Jeova ear “kõke aikuj ko aer otemjej.”​—Nihimaia 9:19-21, UBS.

10. Ewi wãween an Jeova tõl armej ro an rainin?

¹⁰ Rainin, m̦õttan wõt jidik ro doon Anij retõpare jukjukun pãd eo ekããl an Anij. Kõn men in, jej ke tõmak bwe Jeova ej letok aolep men ko jej aikuji bwe jen maroñ el̦l̦ã jãn eñtaan eo el̦ap? (Matu 24:21, 22; Sam 119:40, 41, UBS) Em̦ool bwe Jeova ejjab likũt juon kõdo̦ im juon jurõn kijeek ñan tõl kõj ñan jukjukun pãd eo ekããl. Ak ej kõjerbal doulul eo an ñan tõl kõj im letok naan in kakeememej ko bwe jen maroñ el̦l̦ã im mour. Ñan waanjoñak, ekutkutl̦o̦k an doulul eo an rõjañe kõj bwe jen kapen wõt tõmak eo ad ikijjeen ad keini ad riit Baibõl̦, kõm̦m̦ane Iien Kabuñ an Baam̦le eo ad, im keini ad kweilo̦k kab kwal̦o̦k naan. Em̦õj ke ad kõm̦m̦an oktak ko bwe jen maroñ l̦oore naan in kakapilõk kein? Ñe jej kõm̦m̦ani men kein, innem enaaj pen tõmak eo ad. Eñin men eo enaaj jipañ kõj ñan ad maroñ el̦l̦ã im mour ilo jukjukun pãd eo ekããl.

11. Ta ko rej kaalikkar bwe Anij ej kea kõn kõj?

¹¹ Doulul eo an Jeova ej bar letok naan in tõl ko me rej jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an ilo aolep men ko jej kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, doulul eo ej letok naan in tõl ko kõn jab koorl̦o̦k m̦weiuk bwe en jab l̦ap ad inepata. Bareinwõt, ej bar letok naan in tõl ko ikijjeen wãween nuknuk ko jej kõn̦aki, kããlõt kein kam̦õn̦õn̦õ ko rem̦m̦an, im ekoba kõn jikuul̦ ko reutiejl̦o̦k ak college. Ejjab men kein wõt ak doulul eo ej bar letok naan in kakeememej ko kõn kilen kõjparok m̦õko im̦õd im wa ko waad bwe ren jab likũt kõj ilo kauwõtata, im bwe jen pojak ñe ej wõr l̦aanwõtwõt ak jorrããn ko. Naan in tõl im kakapilõk kein rej kaalikkar bwe Anij ej kea kõn kõj.

12. (1) Ta eo Jijej ear kõnono ippãn rũkal̦oor ro an kake aolep iien? (2) Ta eo Piter ear jab mel̦o̦kl̦o̦ke? Im men in ej aikuj kõm̦akũt kõj ñan ta?

¹² Ilo raan ko an rijjelõk ro, ekkã an kar ro doon Anij bõk naan in kaiñ ak kakeememej ko. Ñan waanjoñak, aolep iien Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe elukkuun aorõk bwe ren kõttãik bũrueer. Jijej ear jab baj jiroñl̦o̦k wõt er men in ak ear bar kõm̦m̦an joñak ñan er kõn ettã bõro. Ilo raan eo ãliktata in an mour ijin ioon lal̦, ear kakuktok rijjelõk ro ñan kwõjkwõje Iien Kijoone eo. Ke rej m̦õñã ippãn doon, Jijej ear jutak bwe en kwal̦ neer. Men in Jijej ear kõm̦m̦ane ej juon jerbal an ro rettã. (Jon 13:1-17) Rijjelõk  rein rar jab mel̦o̦kl̦o̦k men in me Jijej ear kõm̦m̦ane ñan kwal̦o̦k ettã bõro. Jejel̦ã men in kõnke enañin 30 iiõ tokãlik jãn kar iien in, rijjelõk Piter, eo me ear bar juon iaan ro rar pãd ilo Iien Kijoone eo, ear lel̦o̦k naan in kakapilõk ko kõn kwal̦o̦k ettã bõro ñan ri tõmak ro jet. (1 Piter 5:5) Joñak in an Jijej ej aikuj kõm̦akũt kõj aolep ñan kõttãik bũruod ñan ro jet ilo jabdewõt wãween.​—Pilippai 2:5-8, UBS.

13. Ta men eo aorõk Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an kake?

¹³ Bar juon men me aolep iien Jijej ear kõnono ippãn rũkal̦oor ro an kake, ej bwe ren kakajoor wõt tõmak ko aer. Ke rar jab maroñ kajutakl̦o̦k jetõb eo ettoon jãn juon em̦m̦aan, rar kajjitõk ippãn Jijej: “Etke kõmar jab maroñ in kajutakl̦o̦k e?” Ear uwaak im ba: “Kõn an dik ami tõmak.” Innem ear jiroñ er bwe el̦aññe ewõr aer tõmak ãinwõt juon ine in mõstad, ejjel̦o̦k men renaaj bane. (Matu 17:14-20) Aolepen iien ko Jijej ear kwal̦o̦k naan, ear katakin rũkal̦oor ro an bwe tõmak ej juon men elukkuun aorõk. (Riit Matu 21:18-22.) Elukkuun lõñ kein jipañ ko ñan kakajoor tõmak ko ad, ãinwõt katak ko jej bũki ilo iien kweilo̦k ko ad im kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Jej ke kate kõj bwe jen pãd ilo aolep kweilo̦k kein? Iien kweilo̦k ko rejjab baj iien ko rekam̦õn̦õn̦õ wõt ak rej bar iien ko rem̦m̦an ñan kwal̦o̦k ad lõke Jeova.

14. Etke jej aikuj kwal̦o̦k yokwe?

¹⁴ Ilo bok in Matu l̦o̦k ñan Revelesõn elukkuun lõñ naan in kaiñ ko ak kakeememej ko ñan kõj kõn kwal̦o̦k yokwe ñan doon. Jijej ear ba bwe kien eo kein karuo eaorõk ej “yokwe ri turum̦ im ãinwõt kwe.” (Matu 22:39) L̦eo jatin Jijej etan Jemes, ear bar ba bwe ‘kien eo el̦ap’ ej bwe jen kwal̦o̦k yokwe. (Jemes 2:8) Ejjel̦o̦k oktak jãn men eo rijjelõk Jon ear bar ba kõn yokwe, ear ba: “Kom̦, ro jitõnbõro, Ijjab jejewaj ñan kom̦ kien ekããl, a kien etto eo ear ippemi jãn jinoin; . . . Bar juon, ij jejewaj ñan kom̦ kien ekããl.” (1 Jon 2:7, 8) Kien eo etto im kien eo ekããl me Jon ear kõnono kake rej jitõñl̦o̦k ñan ta? Eokwe, rej jitõñl̦o̦k ñan kien eo ñan kwal̦o̦k yokwe. Unin an ba “kien eo etto” ej kõnke em̦õj an kar Jijej kakien men in ñan rũkal̦oor ro an jãn “jinoin” ke ear pãd ippãer. Ak ta mel̦el̦ein an kar Jon ba “kien ekããl”? Eokwe, ej kõnke rũkal̦oor ro renaaj iiooni mãlejjoñ ko me rejjañin kar iiooni m̦okta. Innem, renaaj aikuj kal̦apl̦o̦k aer yokwe doon ilo iien rot kein. Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe Jeova ej kakeememej kõj bwe jen yokwe doon im jab l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make ãinwõt armej in lal̦ in.

15. Ta un eo el̦aptata unin an kar Jijej itok ñan lal̦ in?

¹⁵ El̦ap an Jijej kea kõn armej. Ear kaalikkar an kea kõn armej ikijjeen an kar kõmour  ro renañinmej im ro rar mej. Bõtab, ejjab un eo el̦aptata in unin an kar itok ñan lal̦ in. El̦apl̦o̦k an Jijej jipañ armej ro ke ear kwal̦o̦k naan im katakin er. Etke? Kõnke rein me ear kõmour er jãn nañinmej im mej rar bar rũttol̦o̦k im tokãlik mej. Bõtab, ñan ro me rar roñjake an Jijej katakin er, ewõr aer maroñ ñan bõk mour indeeo.​—Jon 11:25, 26.

16. Ewi wãween an Ri Kõnnaan ro an Jeova pokake kien eo an Jijej kõn kõm̦m̦an rũkal̦oor?

¹⁶ Jijej ear kakien rũkal̦oor ro an: “Kom̦win ilo̦k, im kõm̦m̦an ri aelõñ ko otemjej bwe ren rũkal̦oora.” (Matu 28:19) Kũrjin ro jinoin rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt kõn jerbal in Jijej ear ejaake. Im rainin, jej bar kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an rũkal̦oor ilo elõñl̦o̦k jikin ko jãn kar jinoin. Enañin 8 milien Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kijejeto ilo aer katakin armej ro kõn Aelõñ eo an Anij ilo elõñl̦o̦k jãn 230 aelõñ ko. Im rein rej keini aer katak Baibõl̦ ippãn elõñ milien armej ro. Jerbal in kwal̦o̦k naan ej kaalikkar bwe jej mour ilo raan ko ãliktata.

17. Ta naan in kakeememej ko Paul im Piter rar lil̦o̦k ñan Kũrjin ro jinoin?

¹⁷ Naan in kaiñ ko im kakeememej ko rar jipañ Kũrjin ro m̦okta bwe en pen wõt tõmak ko aer. Ñan waanjoñak, ke Paul ear kalbuuj ilo Rom, ear kakeememej Timote im ba: “Kwõn pen wõt ilo naan ko rem̦ool iar katakin eok.” (2 Timote 1:13, UBS) Naan in kakeememej kein remaroñ kar lukkuun kakajoor Timote. Bareinwõt, Piter ear rõjañe ri tõmak ro bwe ren kate er ñan kijenmej wõt, yokwe doon, im jel̦ã dãpij kõn̦aan ko aer make. Ãlikin, ear bar ba: “Iien otemjej inaaj pojak in kakeememej kom̦ kõn men kein, meñe kom̦ jel̦ã kajjier, im kom̦ij pen wõt ilo m̦ool eo.”​—2 Piter 1:5-8, 12.

18. Kũrjin ro m̦okta rar ke illu ke kar lel̦o̦k naan in tõl ñan er? Jouj im kõmel̦el̦e.

¹⁸ Naan in kakeememej ko Paul im Piter rar jei rej ãinl̦o̦k wõt ‘naan ko ri kanaan ro rar ba m̦okta.’ (2 Piter 3:2) Kũrjin ro m̦okta rar ke illu ke kar lel̦o̦k naan in tõl ñan er? Rar jab kõnke rar jel̦ã bwe naan in tõl kein rej jãn Anij. Im rar jel̦ã bwe unin ear lil̦o̦ki ej kõnke ej yokwe er im ekõn̦aan jipañ er ñan tiljek wõt.​—2 Piter 3:18.

19, 20. (1) Etke jemaroñ lõke im tõmak bwe men eo em̦m̦antata ñan kõj ej ñe jej l̦oore naan in tõl ko an Jeova? (2) Ñe jej l̦oori naan in kaiñ ak kakeememej ko an Jeova, ta tokjãn ko jenaaj bũki?

¹⁹ Rainin, elõñ un ko unin ad aikuj lõke im tõmak bwe men eo em̦m̦antata ñan kõj ej ñe jej l̦oore naan in tõl ko an Jeova jãn Naan in Anij ak Baibõl̦. Naan in kakeememej ko ie rejim̦we aolep iien. (Riit Joshua 23:14.) Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn wãween an kar Anij kõm̦m̦an ñan armej ro ium̦win elõñ to̦ujin iiõ ko im kar je bwebwenato ko ie ãinwõt kein katakin kõj. (Rom 15:4; 1 Korint 10:11) Bareinwõt, jej lo bwe jet iaan kanaan ko ilo Baibõl̦ rej jejjet ilo raan kein ad. Kanaan ko ie remaroñ bar ãinwõt kein kakeememej ñan kõj. Ñan waanjoñak, elukkuun lõñ armej ro rej del̦o̦ñtok ñan doulul eo an Jeova ãinwõt kar kanaan kake bwe enaaj wal̦o̦k ilo “raan ko ãliktata.” (Aiseia 2:2, 3) El̦apl̦o̦k wõt an nanal̦o̦k men ko rej wal̦o̦k ilo jukjukun pãd in. Men in ej bar juon iaan kanaan ko im rej kiiõ jejjet kitieer. Bareinwõt, ãinwõt ad kar kwal̦o̦k l̦ak m̦okta, naan ko an Jijej kõn kwal̦o̦k naan ej bar jejjet kitien kiiõ.​—Matu 24:14.

²⁰ Elõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ im rej kam̦ool bwe ewõr unin ad lõke Ri Kõm̦anm̦an eo ad. Ñe jej l̦oori naan in kaiñ ak kakeememej ko an Jeova, ta tokjãn ko jenaaj bũki? Eokwe, juon jeid im jatid kõrã etan Rosellen ej ba: “Ke iar jino lõke Jeova, iar kiiõ kile bwe el̦ap an yokwe eõ, im ekõn̦aan kõjparok im kakajoor eõ.” Kõn men in, jenaaj bar bõk tokjãn ñe jej l̦oore im pokake naan in kaiñ ko ak naan in kakeememej ko an Jeova.