1, 2. (1) Ta l̦õmn̦ak eo am̦ ñe ej itok ñan kõm̦m̦an pepe? (2) Ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn jet iaan pepe ko kwaar kõm̦m̦ani?

 AOLEP raan ewõr pepe ko jej aikuj kõm̦m̦ani. Kwõj et ñe ewõr pepe ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani? Eokwe, ewõr jet armej rekõn m̦õkaj in kõm̦m̦an pepe ñan er make. Rej l̦õmn̦ak bwe ej aer make pepe, im kõn men in rejjab kõn̦aan bwe ro jet ren jipañ er ak kwal̦o̦k l̦ak baj l̦õmn̦ak ko aer. Ak ñan ro jet, ñe ej itok ñan kõm̦m̦an pepe, el̦aptata ñe rel̦l̦ap, eokwe remijak in kããlõt ta pepe eo ren kõm̦m̦ane. Im ebar wõr jet me ñe ewõr pepe rej aikuj kããlõt ak kõm̦m̦ani, eokwe rej kappok jipañ jãn bok ko im jãn counselor ak ri kakapilõk ro. Armej rein rej jol̦o̦k el̦ap jããn ñan kappok jipañ ak naan in tõl ko rem̦õn̦õn̦õ kaki ñan kõm̦m̦ani pepe ko aer. Bareinwõt, jet rej l̦oore ta ko armej ro me rerũtto im el̦ap aer jel̦ã rej ba bwe ren kõm̦m̦ane.

² Elõñ iaad jej kile bwe ewõr jet pepe ko jejjab maroñ kõm̦m̦ani. Mekarta ak ewõr pepe ko jet ad make me jemaroñ kõm̦m̦ani. (Galetia 6:5) Meñe ãindein ak jejel̦ã bwe ejjab aolep iien em̦m̦an im ejim̦we pepe ko jej kããlõti ak kõm̦m̦ani.

3. (1) Ta naan in kakapilõk ko ewõr ippãd ñe jej kããlõt ak kõm̦m̦an pepe? (2) Etke ejjab pidodo aolep iien ñan kõm̦m̦an pepe?

³ Kõj ro doon Jeova, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe em̦õj an letok naan in tõl ak kakapilõk ko ñan jipañe kõj wõj ñe jej kõm̦m̦an pepe. Jelukkuun jel̦ã bwe ñe jej l̦oori naan in kakapilõk ko jãn e, innem jenaaj kããlõt ak kõm̦m̦ani pepe ko renaaj wõr tokjãer ñan kõj. El̦aptata jenaaj kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova. Bõtab, Baibõl̦ ejjab kajju tipdikitok mel̦el̦e ko kõn ta jen kõm̦m̦ane ñe jej aikuj kããlõt ak kõm̦m̦an pepe ko. Innem, ta eo jen kõm̦m̦ane ak pepe kake ñe jej iioone juon men me Baibõl̦ ejjab kajju kwal̦o̦k kilen ad kõm̦adm̦õde? Ñan baj waanjoñak, ilo Baibõl̦ ej ba bwe jen jab ko̦o̦t. (Epesõs 4:28) Ak jet armej rej ba ejjel̦o̦k jorrããn ñe juon armej ej bõke juon men me ejjab lukkuun aorõk im edik on̦ean ak ñe ej lukkuun aikuji. Ñe ejjel̦o̦k naan in jiroñ ko kõn ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane kõn  juon pepe, eokwe ta eo jenaaj kõm̦m̦ane? Ta eo emaroñ jipañe kõj ñe jej iioone wãween in?

4. Ta eo ro jet rej ba jet iien ñe jej kwal̦o̦k ñan er bwe ewõr juon pepe jej aikuj kõm̦m̦ane?

⁴ Ñe jej kwal̦o̦k ñan juon iaan ro jeid im jatid ilo tõmak bwe ewõr juon pepe elukkuun aorõk im jej aikuj kõm̦m̦ane, emaroñ ba bwe ej aikuj jim̦we ad l̦õmn̦ak bwe en em̦m̦an pepe eo jej kããlõte. Ekanooj in jim̦we mel̦el̦e in an. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k naan in kakapilõk in. Ej ba: “Jabdewõt eo eir ilo pepe, ej jarõbl̦o̦k ñan aikuj.” (Jabõn Kõnnaan 21:5) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jim̦we ad l̦õmn̦ak ñe jej kõm̦m̦an pepe? Jej aikuj ke bõk ad iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake pepe eo, im mel̦el̦e kake m̦okta jãn ad kããlõt? Eokwe, em̦ool bwe aolep men kein im aorõk. Bõtab, ebar wõr men ko jet jej aikuj jel̦ã kake bwe en jim̦we l̦õmn̦ak eo ad.​—1 Piter 4:7.

5. Etke l̦õmn̦ak ko ad rejjab weeppãn ak aolep iien jim̦we?

⁵ Ejjel̦o̦k juon iaad jaar l̦otaktok im kajju weeppãn l̦õmn̦ak ko ad. Etke? Kõnke kõj wõj jej ri jerawiwi. Eñin unin ejjab weeppãn im em̦m̦an ãjmour ko ad, im ejjab aolep iien ejim̦we l̦õmn̦ak ko ad. (Sam 51:5; Rom 3:23) Ejjab men in wõt ak m̦okta jãn ad kar jino katak kõn Jeova im kien ko an, Setan ear ‘tõlpiloik’ l̦õmn̦ak ko ad. (2 Korint 4:4; Taitõs 3:3) Innem, jekdo̦o̦n ñe juon armej ej lukkuun bõk an iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im kajjioñ mel̦el̦e kõn juon pepe ak emaroñ bõd wõt pepe eo ej kõm̦m̦ane.​—Jabõn Kõnnaan 14:12, UBS.

6. Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe en jim̦we ad l̦õmn̦ak?

⁶ Jejjab weeppãn ak Jemãd ilañ, Jeova, eweeppãn otem weeppãn. (Duteronomi 32:4, UBS) Em̦õj an Jeova letok ñan kõj men ko jej aikuji bwe jen maroñ ukot ak kõkããl wãween ad l̦õmn̦ak bwe en jim̦we wõt. (Riit Epesõs 4:23, UBS.) Kõj Kũrjin ro jekõn̦aan bwe l̦õmn̦ak ko ad, mel̦el̦e ko ad, im kõm̦m̦an ko ad ren jim̦we im ekkar. Kõn men in, jej aikuj katak bwe jen jel̦ã kilen ukot l̦õmn̦ak ko ad im eñjake ko ad bwe ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko im eñjake ko kab kõm̦m̦an ko an Jeova.

7, 8. Kwal̦o̦k bwebwenato eo im ej kaalikkar bwe jemaroñ kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we meñe jej iioon apañ ak ñe ro jet rej iuun kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we.

⁷ L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in. Ewõr juon m̦anit me elõñ armej rej kõm̦m̦ane ñe rej ilo̦k jãn kapijukuneer ñan bar juon aelõñ. Ekkar ñan m̦anit in aer, rej jilkinl̦o̦k niñniñ ko nejier ñan baam̦le ko aer bwe ren kõkaajjiririik er kõnke en jab kapañ aer jerbal im kõm̦m̦an jããn. Ear wõr juon kõrã me ej kab l̦otak juon nejin l̦addik im ilo iien in ej jino ekkatak Baibõl̦ im elukkuun em̦m̦an an wõnm̦aanl̦o̦k. Ak kiiõ ro m̦õttan im baam̦le ko aerro l̦eo pãleen rej iuuni er bwe ren jilkinl̦o̦k ajri eo ñan rũtto ro jemãer im jineer bwe ren lale. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõrã eo em̦õj an katak bwe Jeova ear lel̦o̦k ñan e im l̦eo pãleen bwe en aerro eddo ñan lale ajri eo nejierro. (Sam 127:3; Epesõs 6:4) Kõrã in enaaj ke l̦oore wõt m̦anit in me aolep armej ro jet rej l̦õmn̦ak bwe ejim̦we? Ak enaaj ke l̦oore naan ko ilo Baibõl̦? Enaaj ke wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane men in, meñe enaaj kapañ an jerbal im kõm̦m̦an jããn im ro jet renaaj kõrraate? Ta eo kwõnaaj kar kõm̦m̦ane el̦aññe kwe eo kwaar iioone men in?

⁸ Kõrã in ear l̦ap an inepata kõn an ro jet iuuni. Kõn men in, ear jar ñan Jeova im kwal̦o̦k kobban bũruon kab eñjake ko an. Ear bar akwel̦ap ke ear jar ñan Jeova bwe en jipañe bwe en jel̦ã ta pepe eo ejim̦we. Kõrã in ear bwebwenato kõn apañ in ippãn eo ear katak Baibõl̦ ippãn ekoba ro jet ilo eklejia eo. Rein rar jipañe ñan jel̦ã im mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men in. Bareinwõt, ear kile bwe ñe enaaj jilkinl̦o̦ke niñniñ eo im ejjab pãd ippãerro, men in emaroñ jelõte  eñjake ko an ajri eo ilo an rũttol̦o̦k. Ãlikin an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦, ear kiiõ pepe bwe ejjab jim̦we ñan an jilkinl̦o̦ke niñniñ eo. Elõñ ro uwaan eklejia eo rar m̦õkaj in jipañe erro, im ear lukkuun em̦m̦an an ajri eo mour. Eñin unin l̦eo pãleen kõrã in ear m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦, im kweilo̦k ippãn kõrã in pãleen.

9, 10. (1) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jim̦we wãween ad l̦õmn̦ak? (2) Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in?

⁹ Bwebwenatoun kõrã in ej baj juon iaan joñak ko kõn ro me rar kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Bõtab, ej alikkar ilo bwebwenato in bwe an jim̦we wõt l̦õmn̦ak ko ad, ejjab itok jãn ad l̦oore l̦õmn̦ak ko ad make. Im ejjab itok jãn ad l̦oori l̦õmn̦ak ko an ro jet me jej watõki bwe rem̦m̦an ak repidodo ñan l̦oori. L̦õmn̦ak ko ad kab bũruod rej ãinl̦o̦k wõt juon waj me el̦ap an m̦õkaj ak el̦ap an rum̦wij. Innem, ñe jej l̦oore wõt waj in meñe ebõd, eokwe jenaaj pãd ilo apañ. (Jeremaia 17:9) Jej aikuj kate wõt kõj ñan l̦oore wõt naan in tõl ko an Anij. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, enaaj jim̦we wãween ad l̦õmn̦ak im eñjake im jeban pãd ilo apañ.​—Riit Aiseia 55:8, 9.

¹⁰ Baibõl̦ ej ba naan in kakapilõklõk in: “Kwõn lõke Jeova kõn aolepen bũruom̦, im kwõn jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦. Kwõn kwal̦o̦k E ilo ial̦ ko am̦ otemjel̦o̦k, innem Enaaj ba kajjien ial̦ ko am̦.” (Jabõn Kõnnaan 3:5, 6) Ilo eoon in ej ba, “Kwõn jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦.” Im ej bar ba, “Kwõn kwal̦o̦k E ilo ial̦ ko am̦ otemjel̦o̦k” ak keememej Jeova. Etke? Kõnke Jeova wõt eweeppãn im ejim̦we otem jim̦we wãween an l̦õmn̦ak. Kõn men in, jabdewõt iien jej kõm̦m̦an pepe, jen pukot kõmel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ im lale ta l̦õmn̦ak eo an Anij. Innem, jenaaj kõm̦m̦ane pepe eo ilo ejja wãween eo wõt me Jeova en kar kõm̦m̦ane. Jej aikuj kajjioñe wãween an Jeova l̦õmn̦ak bwe en jim̦we wãween ad l̦õmn̦ak.

11. Ta eo juon armej ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jim̦we an kõm̦m̦an pepe?

¹¹ Ejjab pidodo ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an im l̦oori. Emaroñ l̦aptata an pen men in ippãn ro rekããl me em̦m̦an aer wõnm̦aanl̦o̦k ak ro me ej kab m̦õj aer peptaij. Meñe epen ak rein remaroñ lo tõprak ilo aer katak kilen kããlõt ak kõm̦m̦ani pepe ko  rem̦m̦an. Baibõl̦ ej ba bwe rein rekããl rej ãinwõt “niñniñ” ko me rej jino ekkatak etetal. Ñe niñniñ ko rej ekkatak etetal, jidik kõn jidik renaaj etal im lukkuun jel̦ã im ejako aer okjak ñe rej etetal. Ejjel̦o̦k oktak men in ippãn ro rekããl ñe rej ekkatak kilen kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we. Rijjelõk Paul ear ba bwe ro rerũtto ilo tõmak “em̦õj aer katak im kammineneik er make, bwe ren jel̦ã ta eo em̦m̦an im ta eo enana.” Naan kein “katak” im “kammineneik” rej jim̦or kaalikkar bwe jej aikuj jab bõjrak ad kate kõj. Kõn men in, ro rekããl rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kanooj kate er ñan katak kilen kããlõt ak kõm̦m̦an pepe ko rem̦m̦an im jim̦we.​—Riit Hibru 5:13, 14, UBS.

12. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen jel̦ã kilen kããlõt ak kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we?

¹² Kajjojo raan jej aikuj kõm̦m̦an pepe. Jet iien reddik im jet iien rel̦l̦ap. Ekkar ñan juon ekkatak rar etale im lo bwe armej ro rej kõm̦m̦an pepe ekkar ñan m̦anit im imminene ko aer, im ejjab jãn aer lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦okta jãn aer pepe. Ñan baj waanjoñak, aolep jibboñ kwõj aikuj pepe ak kããlõt nuknuk rot kwõnaaj kõn̦ake. Bõlen, kwõj l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun aorõk men in im kwõjjab aikuj lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Bõtab, ãinwõt juon ri karejeran Jeova, ekanooj aorõk bwe kwõn l̦õmn̦ak kõn kain nuknuk rot kwõnaaj kõn̦ake. (2 Korint 6:3, 4, UBS) Bõlen, ñe kwõj itõn wia am̦ nuknuk, kwõmaroñ l̦õmn̦ak kõn style eo ebuñbuñ im em̦m̦an ippãn aolep, ak kwõj ke bar l̦õmn̦ak el̦aññe ekkar ñan juon Kũrjin im ñe el̦ap on̦ean? An jim̦we ad kããlõti pepe ko meñe reddik, jenaaj imminene in jel̦ã kilen kõm̦m̦an pepe, im enaaj jipañe kõj bwe en jim̦we ad kããlõt ak kõm̦m̦ani pepe ko me rel̦l̦apl̦o̦k.​—Luk 16:10; 1 Korint 10:31.

13. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen eddãp wõt ñan pepe eo ejim̦we jaar kõm̦m̦ane?

¹³ Jekdo̦o̦n ñe ejim̦we ad kõm̦m̦an juon pepe ak ejjab aolep iien epidodo ñan l̦oore. Ñan waanjoñak, jet rekõn̦aan bõjrak jãn aer kõbaatat, ak rejjab lo tõprak kõnke kõn̦aan eo aer ñan bõjrak ejjab lukkuun kajoor. Ej aikuj wõr juon kõn̦aan ekajoor ilo bũruod bwe jen eddãp wõt ñan pepe eo ejim̦we jej peek in kõm̦m̦ane. Ak kiiõ, ta eo emaroñ jipañe kõj bwe en kajoorl̦o̦k kõn̦aan ko ad ñan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we me jaar peek ilo bũruod? Eokwe, jej aikuj reil̦o̦k ñan Jeova bwe en jipañ kõj.​—Riit Pilippai 2:13, UBS.

14. Etke Paul ear maroñ kõm̦m̦ane men eo ejim̦we ear kõn̦aan kõm̦m̦ane?

¹⁴ Paul ear jel̦ã bwe epen ñan l̦oore men eo ejim̦we me em̦õj ad peek ñan kõm̦m̦ane kõnke ear bar iioone men in. Ear kwal̦o̦k an bũrom̦õj im ba bwe ear kõn̦aan “kõm̦m̦an em̦m̦an” ak ear pen ñan an kajejjete. Ear jel̦ã ta eo ekõn̦aan kõm̦m̦ane im ej aikuj kõm̦m̦ane ak jet iien ear bane. Ear ba: “Aaõ ej lañlõñ ilo kien Anij. Ak ij lo juon kien eo ãinjuon ej jerbal ilo ãnbwinnũ kien in ej jum̦ae kien eo aõ l̦ol̦ãtãt ej lañlõñ kake. Ej kajipo̦kweik eõ ñan kien jerawiwi, eo ej jerbal ilo ãnbwinnũ.” Meñe Paul ear iioone men in ak ear maroñ anjo̦ jãne im kõm̦m̦ane men eo ejim̦we ekõn̦aan kõm̦m̦ane. Etke? Ear ba: “Kam̦m̦oolol Anij, kõn ad Irooj Jijej Kũraij!” (Rom 7:18, 22-25, UBS) Ear bar ba: “Imaroñ in kõm̦m̦an men otemjej ilo Eo ej kakajoor eõ.”​—Pilippai 4:13.

15. Etke jej aikuj peek ilo bũruod ñan kããlõt ak kõm̦m̦ane men eo ejim̦we

¹⁵ Jej aikuj peek ilo bũruod ñan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we im eddãp ñane bwe jen kabuñbũruon Anij. Kwõj ke keememej naan ko Ilaija ear ba ilo Tol̦ Karmel ñan armej ro me rar kabuñ ñan Beal im ñan Ri Israel ro me rar jum̦ae Anij? Ear ba: “Ewi toun ami ajkup ikõtaan ruo l̦õmn̦ak? El̦aññe Jeova ej Anij, kom̦win l̦oor E; a el̦aññe Beal, innem kom̦win l̦oor e.” (1 Kiiñ 18:21) Ri Israel ro rar jel̦ã bwe rej aikuj kabuñ ñan Jeova wõt. Ak rar “ajkup ikõtaan ruo l̦õmn̦ak” kõnke rar kajjioñ kabuñ ñan Jeova im Beal jim̦or. Ear  jab ãindein Joshua, ear lukkuun oktak jãn er. M̦oktal̦o̦k, ear jiroñl̦o̦k Ri Israel ro naan kein: “El̦aññe kom̦ij l̦õmn̦ak enana bwe kom̦win jerbal ñan Jeova, kom̦win kããlõt rainin wõn eo kom̦ naaj jerbal ñan e, . . . A kõn ña im ro nukũ, kõm naaj jerbal ñan Jeova.” (Joshua 24:15) Kõn men in, ta jeraam̦m̦an eo Joshua im ro rar l̦oore rar loe? Aolepeer rar tõpare Ãnen Kallim̦ur eo me ear obrak kõn “milik im õne.”​—Joshua 5:6.

KWÕNAAJ JERAAM̦M̦AN ÑE KWÕJ KÃÃLÕT PEPE EO EJIM̦WE

16, 17. Ta ko renaaj wal̦o̦k ñe jej pepe in kõm̦m̦ani men ko rej ankilaan Jeova?

¹⁶ Ewõr juon em̦m̦aan ej kab m̦õj an peptaij im ewõr jilu nejierro lio pãleen. Ear jab em̦m̦an on̦ean em̦m̦aan in ilo jikin jerbal eo an. Jekdo̦o̦n ak ear kããlõt ñan jerbal ie kõnke em̦m̦an schedule eo an ie, im emaroñ kweilo̦k im kwal̦o̦k naan ippãn baam̦le eo an ilo weekend. Ak juon iien juon iaan ri jerbal ro ear ba bwe erro en etal in jerbal ilo bar juon kom̦bani kõnke enaaj l̦apl̦o̦k on̦aer im enaaj wõr aer joortoklik. Em̦m̦aan in jeid im jatid ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake im jar. Ãlikin ear kile bwe ñe enaaj etal im jerbal ilo kom̦bani eo, emaroñ to kitien aer kõtl̦o̦k an jab jerbal in weekend. El̦aññe en kar kwe eo, kwõnaaj kar et?

¹⁷ Eokwe, in jeid im jatid ear jab bõk jerbal eo el̦apl̦o̦k on̦ean ãlikin an kar l̦õmn̦ak kõn an naaj jelõt kõtaan eo an ippãn Jeova. Ta am̦ l̦õmn̦ak, ear ke ajl̦o̦k tokãlik? Ear jab ñan jidik. Ear l̦apl̦o̦k an l̦õmn̦ak kõn an aolepen baam̦le eo an aikuj epaake Jeova jãn an l̦ap on̦ean. Erro lio ippãn rar lukkuun utiej bũrueerro kõn leddik eo nejierro 10 an iiõ ke ear ba bwe ekanooj yokwe erro, im ro ilo eklejia eo, im bwe el̦ap an lukkuun yokwe Jeova. Leddik in ear bar ba bwe ekõn̦aan ajel̦o̦k mour eo an ñan Jeova im peptaij. Alikkar bwe kõn an lo an jemãn likũt Jeova m̦oktata ilo mour eo an, men in ear jipañ e.

18. Etke elukkuun aorõk bwe en jim̦we pepe ko jej kããlõti aolep raan?

¹⁸ Ilo iien ko an Ri Israel ro, Moses ear tõl er ilo ãne jem̦aden. Ãindein, elõñ iiõ ko in an Jijej Kũraij tõl armej ro an Anij me rej mour ilo jukjukun pãd in an Setan. M̦õttan wõt jidik enaaj jako jukjukun pãd in. Bareinwõt, kar Joshua eo me ear tõl Ri Israel ro ñan Ãnen Kallim̦ur eo. Ãindein, Jijej enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl ro rej l̦oore ñan iien eo lal̦ in enaaj erom juon pedetaij, me ro wõt rem̦m̦an renaaj amn̦ak ie. (2 Piter 3:13, UBS) Elukkuun epaaktok iien in. Innem, ejjab juon men ejim̦we ñan ad bar ro̦o̦llikl̦o̦k ñan mour ko ad kar m̦okta me ear jab jim̦we l̦õmn̦ak ko ad, m̦anit ko ad, imminene ko ad, im kõttõpar ko ad. Ej aikuj l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn ta eo Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane kõn mour ko ad. (Rom 12:2, UBS; 2 Korint 13:5, UBS) Kwõn kate eok bwe en jim̦we pepe ko kwõj kõm̦m̦ani. Im kwõn mour ekkar ñan wãween eo Jeova ej buñbũruon kake bwe en kajeraam̦m̦ane eok ñan indeeo.​—Riit Hibru 10:38, 39, UBS.