Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Ejjel̦o̦k Juon Emaroñ Karejar ñan Ruo Irooj

Ejjel̦o̦k Juon Emaroñ Karejar ñan Ruo Irooj

“Ejjel̦o̦k armej emaroñ karejar ñan ruo irooj . . . Kom̦ bareinwõt ban karejar ñan Anij im m̦weiuk.”​—MATU 6:24, UBS.

1-3. (1) Ta apañ ko elõñ baam̦le ko rej iiooni kõn an jabwe jããn, im ta ko jet rar kõm̦m̦ani ñan kajjioñ kõm̦adm̦õde apañ kein? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ñe rũtto ro rej l̦õmn̦ak in em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer ñan bar juon aelõñ, ta ko me rej inepata kaki ikijjeen aer naaj lale ajri ro nejier?

 AOLEP raan ñe James, l̦eo ippãn Marilyn, ej ro̦o̦l ñan m̦weo jãn jikin jerbal, elukkuun m̦õk. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Joñan on̦ãn ejabwe ñan an kabwe aolep aikuj ko aer ilo kajjojo raan. Kõn men in, Marilyn ear kõn̦aan kapidodoikl̦o̦k mour eo an l̦eo ippãn im ear kõn̦aan bwe l̦addik eo nejierro, Jimmy, en wõr an aolep kain ãinwõt ajri ro jet ilo kilaaj eo an. Kõrã in ear kõn̦aan bar jipañ baam̦le ko jet an im kakon̦ jet jããn ñan ilju im jekl̦aj. Jet iaan ro m̦õttan em̦õj aer em̦m̦akũt ñan jikin ko jet bwe ren jerbal im lõñ aer jããn. Bõtab, ke Marilyn ear l̦õmn̦ak in em̦m̦akũt jãn baam̦le eo an, ear jab lukkuun jel̦ã ta eo en kõm̦m̦ane. Etke?

2 Marilyn ear inepata jidik kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñan l̦eo ippãn im l̦addik eo nejierro ñe enaaj em̦m̦akũt jãn erro. Aer kabuñ ñan Jeova ear juon men me aolep iien rar kõm̦m̦ane ippãn doon ãinwõt juon baam̦le. Ak ñe enaaj ettol̦o̦k jãn er, renaaj ke wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane men in ippãn doon? Innem, Marilyn ear l̦õmn̦ak kõn ro jet me rar em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer ñan aelõñ ko jet, ak rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kabuñ ñan Jeova ilo jikin kein. Ak kajjitõk eo in, enaaj ke maroñ lale im katakin l̦addik eo nejin bwe en karejar ñan Jeova ilo an baj kõnnaan ippãn ilo Internet?​—Epesõs 6:4.

3 Marilyn ear kajjitõk jipañ ippãn ro jet kõn men in. L̦eo ippãn ear jab kõn̦aan bwe en etal, ak ear bar ba bwe eban booje ñe ekõn̦aan etal. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im ro jet ilo eklejia eo an rar kakkõle bwe en jab etal. Ak jet kõrã ilo ejja eklejia in rar ba ñane: “El̦aññe kwõj yokwe baam̦le eo am̦, kwõn etal. Kwõmaroñ karejar wõt ñan Jeova ilo ijo kwõj etal ñane.” Meñe eruo an kar l̦õmn̦ak, ak Marilyn ear wõnm̦aanl̦o̦k kõn pepe eo an. Ear mejenmaiki James im Jimmy im etal ñan bar juon aelõñ bwe en kappok an jerbal. Ear kallim̦uri erro im ba: “Kiiõ wõt ak ibar ro̦o̦ltok.”

EDDO KO AN BAAM̦LE KO IM NAAN IN KAKAPILÕK KO JÃN BAIBÕL̦

4. (1) Etke elõñ armej rej em̦m̦akũt jãn baam̦le eo aer? (2) Wõn ro ekkã an rũtto ro likũt ajri ro nejier ippãer bwe ren lale ñe rej em̦m̦akũt ñan jikin ko jet im jerbal?

4 Jeova ejjab kõn̦aan bwe ro doon ren kwõle. (Sam 37:25, UBS; Jabõn Kõnnaan 30:8, UBS) Ilo kar iien ko etto, armej ro an Jeova rekõn kar em̦m̦akũt ñan jikin ko jet ke ear lukkuun apañ im pen aer mour. Ke ear l̦ap ñũta, Jekõb ear jilkinl̦o̦k l̦õm̦aro nejin ñan Ijipt bwe ren ilen wia m̦õñã. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Jenesis 42:1, 2) Bõtab, eoktak jidik apañ in aer jãn elõñ iaan ro ilo raan kein me rej em̦m̦akũtl̦o̦k ñan jikin ko rettol̦o̦k. Etke? Kõnke elõñ ilo raan kein rejjab kwõle ak ñũta. Innem, taunin aer em̦m̦akũt? Juon un ej kõnke elukkuun l̦ap m̦uri ko aer im rej aikuj kõl̦l̦ãiki. Im ro jet rej jokwe ilo aelõñ ko me el̦ap on̦ãn aolep kain ie ak edik on̦ãer ilo jerbal. Im kõnke rekõn̦aan bwe en kõl im em̦m̦an men ko m̦weier im wãween mour ko aer, rej em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer ñan juon jikin me enaaj l̦apl̦o̦k on̦ãer. Ekkã an em̦m̦aan ak kõrã ro likũt ajri ro nejier ippãn ro jet, bõlen ippãn eo pãleer, rũttotata eo nejier, al̦ap ro jineer im jemãer, ñe jab ro nukwier im m̦õttaer. Meñe rebũrom̦õj kõn aer em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer, ak elõñ iaaer rej ba bwe kõl eo de in ekkar bwe ren kõm̦m̦ane.

5, 6. (1) Ta eo Jijej ear ba bwe ej kõm̦m̦an ad m̦õn̦õn̦õ im jokwane? (2) Ta eo Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an bwe ren jar kake? (3) Elemen an Jeova kajeraam̦m̦an kõj?

5 Ilo kar tõre ko an Jijej, elõñ armej rar jeram̦õl im apañ aer mour. Innem, remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ñe ewõr aer jããn, enaaj l̦apl̦o̦k aer m̦õn̦õn̦õ im jokwane. (Mark 14:7) Bõtab, Jijej ear jab kõn̦aan bwe ren lõke men ko me rej an jidik wõt iien. Ear kõn̦aan bwe ren lõke Jeova, eo me jeraam̦m̦an ko ej litoki rej ñan indeeo. Ilo Katak eo an Jijej ioon Tol̦ eo, ear kwal̦o̦k bwe men eo ej kõm̦m̦an ad lukkuun lo m̦õn̦õn̦õ im jokwane, ej ñe em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn Jeova. Ad m̦õn̦õn̦õ im jokwane ejjab itok jãn men ko me ewõr ippãd im tõprak ko jej kõm̦m̦ani.

6 Ke Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an kilen jar, ear jab ba ren jar bwe en lõñ aer jããn im m̦weiuk. Ak ear katakin er bwe ren jar im ba: “Kwõn letok ñan kõm kijem rainin.” Bareinwõt, Jijej ear katakin ro rar roñjake e im ba: “Kom̦win jab koorl̦o̦k m̦weiuk ñan kom̦ ioon lal̦. . . . A kom̦win koorl̦o̦k m̦weiuk ñan kom̦ ilañ.” (Matu 6:9, 11, 19, 20) Jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj ãinwõt an kallim̦ur. Men in ej kitibuj an kwal̦o̦k an buñbũruon ippãd im an lukkuun kabwe aolep aikuj ko ad. Ta wãween eo enaaj jipañ kõj bwe jen lukkuun m̦õn̦õn̦õ im jokwane? Ej ilo ad lõke Jemãd, eo el̦ap an yokwe kõj, jãn ad lõke jããn.​—Riit Matu 6:24, 25, 31-34, UBS.

7. (1) Wõn ro Jeova ear lel̦o̦k eddo eo ñan er bwe ren lale ajri ro? (2) Etke jinen im jemãn ajri ro jim̦or rej aikuj in jipañ doon lale ajri ro?

7 Juon wãween jej kõm̦anm̦an ankilaan Anij ej ilo ad lale eddo ko ad ilo baam̦le eo ad ekkar ñan wãween eo Jeova ekõn̦aan. Ñan waanjoñak, ilo kien ko Jeova ear lil̦o̦k ñan Moses, ear kakien rũtto ro ñan katakin ajri ro nejier bwe ren karejar ñane. Kũrjin ro me rekõn̦aan kabuñbũruon Jeova rej aikuj bar kõm̦m̦ane men in. (Riit Duteronomi 6:6, 7.) Anij ear lel̦o̦k eddo in ñan jinen im jemãn ajri ro, ejjab ñan jibwin im jim̦m̦aan ajri ro ak ro jet. Kiiñ Solomon ear ba: “Nejũ, kwõn eo̦roñ naan in katak an jem̦am̦, im kwõn jab ilo̦k jãn kien jinem̦.” (Jabõn Kõnnaan 1:8) Jeova ekõn̦aan bwe baam̦le ko ren jokwe ippãn doon bwe rũtto ro ren katakin im tõl ajri ro nejier. (Jabõn Kõnnaan 31:10, 27, 28, UBS) Ñe ajri ro rej roñ an jineer im jemãer kõnnaan kõn Jeova im lo aer karejar ñane aolep raan, remaroñ ekkatak jãn er.

APAÑ KO RO JET RAR JAB KÕTMÃNE BWE RENAAJ WAL̦O̦K

8, 9. (1) Ta ko ekkã aer wal̦o̦k ñan baam̦le ko ñe rej jenolo̦k jãn doon? (2) Ñe rũtto ro im ajri ro nejier rejjab jokwe ippãn doon, men in emaroñ ko̦kkure baam̦le eo aer. Ewi wãween?

8 Elõñ ro me rej l̦õmn̦ak in em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer rej kile bwe ilo aer kõm̦m̦ane men in enaaj wal̦o̦k jet apañ ko. Bõtab, rejjab lukkuun kile kõn ewi joñan an men in naaj jelõt baam̦le eo aer. (Jabõn Kõnnaan 22:3) * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ãlikin an kar Marilyn em̦m̦akũt jãn baam̦le eo an, ekar jino an bũrom̦õj im oñkake er. Ejjab e wõt ak l̦eo ippãn im l̦addik eo nejin rar bar oñkake. Aolep iien l̦addik eo nejin ej kajjitõk ippãn, “Etke kwaar etal jãn ña?” Marilyn ear l̦õmn̦ak bwe enaaj kar jako jãn er ium̦win jejjo wõt allõñ, ak ear etal im el̦l̦o̦k de iiõ in an jako. Ear jino lo an oktakl̦o̦k baam̦le eo an. Jimmy eoktak jãn jinoin. Ejeja iien an kõnnaan ippãn jinen im ejako an kõn̦aan kwal̦o̦k eñjake ko an ñane. Marilyn ear ba, “Ear kajju jako an yokwe ña.”

9 Ñe rũtto ro im ajri ro nejier rejjab jokwe ippãn doon ãinwõt juon baam̦le, men in emaroñ jelõt eñjake ko aer im kõm̦m̦an bwe ren kõm̦m̦ani men ko renana. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ñe ajri eo elukkuun dik im to an jako jãn turin jinen im jemãn, emaroñ lõñ apañ ko renaaj jelõte. Jekdo̦o̦n ñe Marilyn ear ba ñan Jimmy bwe ej jerbal ñan kabwe aikuj ko an im jipañe, ak ippãn Jimmy ej watõk bwe ejako an jinen yokwe e. Ilo kar m̦okta, ear illu im inepata kõn an jinen jako. Ak ke jinen ear lol̦o̦k e, ijello̦kun an m̦õn̦õn̦õ, ej illu. Jimmy ear l̦õmn̦ak bwe ejjab aikuj in yokwe im pokake jinen. Eñin men eo ej wal̦o̦k ñan ajri ro me jineer im jemãer rar etal jãn er.​—Riit Jabõn Kõnnaan 29:15.

10. (1) Eaññe rũtto ro rej lel̦o̦k m̦weien ajri ro ijello̦kun aer pãd iturier im kõm̦m̦an aer iien ippãer, ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan ajri ro nejier? (2) Ta eo jemãn ak jinen ajri ro rejjab maroñ kõm̦m̦ane ñe rej kajjioñ in katakin ajri eo nejier jãn juon jikin ettol̦o̦k?

10 Kõnke Marilyn ear ettol̦o̦k jãn Jimmy, ear kajjioñ medeke bwe en m̦õn̦õn̦õ ilo an jilkinl̦o̦k an jããn im m̦weien. Ak ear kile bwe ilo an kõm̦m̦ane men in ear kattol̦o̦k e jãn l̦addik in nejin im katakini bwe en yokwe jããn el̦apl̦o̦k jãn baam̦le eo an ak Jeova. (Jabõn Kõnnaan 22:6) Ekabũrom̦õjm̦õj bwe Jimmy ear ba ñan jinen bwe en jab ro̦o̦ll̦o̦k ak en jilkinl̦o̦k wõt m̦weien. Tokãlik, Marilyn ear kile bwe ejjab maroñ lale l̦addik eo nejin ilo an baj jejel̦o̦k ñane, ko̦o̦le, ak kõnnaan ippãn ilo Internet. Ear ba, “Ilo Internet, kwõjjab maroñ atbo̦kwõj ajri eo nejũm̦ ak mejenmaiki m̦okta jãn an kiki.”

11. (1) Ñe juon ej etal ñan juon jikin ettol̦o̦k bwe en jerbal, ewi wãween an men in jelõt pãd eo aerro eo pãleen? (2) Ñããt eo Marilyn ear kile bwe ej aikuj pãd iturin baam̦le eo an?

11 Bareinwõt, kõn an kar Marilyn em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ im jerbal, men in ear jelõt kõtaan eo an ippãn Jeova. Juon wõt alen ilo juon wiik ear kobal̦o̦k ippãn eklejia eo an. Im ekar jejal̦o̦k an kweilo̦k im kwal̦o̦k naan. An ettol̦o̦k jãn l̦eo ippãn ear bar jelõt pãd eo aerro. Ear aikuj jum̦ae juon menin kapo jãn bo̦o̦j eo an me ear kajjioñ kapoiki bwe en pãd ippãn. Im kõnke Marilyn im James rar jab maroñ kõnnaan ippãn doon kõn apañ ko aerro, rar kwal̦o̦k bũrueer ñan ro jet. Im men in ebaj wõt jidik kõm̦m̦an bwe erro en ellolo jãn doon. Marilyn ear ba bwe meñe rar jab lõñ, ak emaroñ kar jorrããn wõt pãd eo aerro kõn aerro ettol̦o̦k jãn doon. Baibõl̦ ej ba bwe rippãlele ro rej aikuj kajejjet eñjake im kõn̦aan ko an doon. Ak kõn an Marilyn im James ettol̦o̦k jãn doon, rar jab maroñ makel̦o̦k iaaerro ñan kajejjet aikuj ko an doon im kaalikkar aerro yokwe doon. (Al eo an Solomon 1:2; 1 Korint 7:3, 5, UBS) Bareinwõt, erjel l̦addik eo nejierro rar jab maroñ kabuñ ñan Jeova ippãn doon. Marilyn ej ba, “Iar pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap im roñjake aer kwal̦o̦k bwe ñan an baam̦le ko el̦l̦ã jãn raan eo el̦ap an Jeova, rej aikuj in keini aer kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo aer. Ke iar roñ men in, iar kile bwe ij aikuj ro̦o̦l ñan ippãn baam̦le eo aõ.” Ak ke Marilyn ear ro̦o̦l, ear aikuj kate e bwe en bar epaake baam̦le eo an im kakajoorl̦o̦k kõtaan eo an ippãn Jeova.

NAAN IN KAKAPILÕK KO REM̦M̦AN IM KO REJJAB EM̦M̦AN

12. Ta naan in kakapilõk eo jãn Baibõl̦ me emaroñ jipañ ro rej pãd ettol̦o̦k jãn baam̦le eo aer?

12 Ke Marilyn ear pepe bwe en jepl̦aak ñan ippãn baam̦le eo an, jet ilo eklejia eo an rar lel̦o̦k naan in kakapilõk ko rem̦m̦an im jet rar lel̦o̦k naan in kakapilõk ko rejjab em̦m̦an. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rar nõbare kõn pepe in an. Ak ro jet rar kajjioñ ukot an l̦õmn̦ak bwe en pãdwõt im rar ba ñane bwe ñe ejepl̦aak ñan aelõñ eo an enaaj dik on̦ãn an jerbal. Rar ba: “Kiiõ wõt ak kwõnaaj bar ro̦o̦ltok.” Bõtab, en kar jab ãindein an Kũrjin ro lel̦o̦k naan in kakapilõk ñan ro jet. Ijello̦kun aer kabbeer ro jet, ren kar “katakin jiroñ ro bwe ren yokwe l̦õm̦aro pãleer kab ajri ro nejier,” im bwe “ren jel̦ã kun̦aaer n̦a im̦õko im̦weer,” ak lale baam̦le eo aer make. Ilo wãween in, Kũrjin ro renaaj kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k en̦ ej kõnono nana n̦ae etan Anij.​—Riit Taitõs 2:3-5, UBS.

13, 14. Ñe ekajoor tõmak eo ad, etke men in enaaj jipañ kõj ñan jutak pen im jab l̦oore kõn̦aan ko an baam̦le ko ad? Kwal̦o̦k bwebwenato eo.

13 Enañin aolep armej ro me rej em̦m̦akũt jãn baam̦le eo aer bwe ren jerbal ilo jikin ko rettol̦o̦k rar dik im rũttol̦o̦k ilo jikin ko me rej kautiej m̦anit im ro nukwier, el̦aptata ro jineer im jemãer el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt kain. Ej aikuj kajoor tõmak eo an Kũrjin ro kõnke ñe baam̦le ko aer rej ba bwe ren kõm̦m̦ani men ko Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ kaki, men in enaaj jipañ er ñan jutak pen.

14 Juon kõrã etan Carin ej bwebwenato im ba: “Ke kõmro l̦eo ippa ar etal im jerbal ilo juon aelõñ, ear l̦otak l̦addik eo nejũm̦ro etan Don. Im ilo iien in ikar jino katak Baibõl̦.” Aolep ro ilo baam̦le eo an Carin rar kõn̦aan bwe en jilkinl̦o̦k Don ñan rũtto ro jinen im jemãn bwe erro l̦eo ippãn ren m̦okta jerbal im lõñ aer jããn. Ak ke Carin ear ba bwe jekdo̦o̦n ta ak enaaj lale Don, ro nukũn ekoba l̦eo ippãn rar kõrraate im ba bwe unin an ãindein ej kõnke ejowan im ejjab kõn̦aan jerbal. Carin ej ba: “Ilo iien in, ikar jab lo nana in jilkinl̦o̦k Don ñan ippãn jinõ im jema bwe ren lale ium̦win jet wõt iiõ. Bõtab, iar jel̦ã bwe Jeova ear letok eddo eo ñan ña im l̦eo ippa bwe kõmro en lale Don kõnke kõmro ej jinen im jemãn.” Tokãlik, ke Carin ear bar bõro̦ro, l̦eo ippãn me ejjab jel̦ã kõn Jeova, ear ba ñane bwe en m̦an lo̦jien. Ak kõn an kar Carin kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an m̦oktal̦o̦k kõn an naaj lale Don, men in ear jipañe ñan kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we im ej kabuñbũruon Jeova ikijjeen apañ in juon me ear iioone. Rainin, Carin im l̦eo ippãn, ekoba ajri ro nejierro el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ kõnke rej pãd ippãn doon. Ñe Carin en kar jilkinl̦o̦k juon iaan ro nejin ak aolepeer bwe ro jet ren lale er, reban kar m̦õn̦õn̦õ ippãn doon.

15, 16. (1) Wõn eo ear lale Vicky ke ear dik? (2) Ke ear wõr nejin Vicky, etke ear jab kõn̦aan lel̦o̦k ñan jinen bwe en lale?

15 Juon jeid im jatid kõrã etan Vicky, ej ba: “Ium̦win jet iiõ, bũbũ ar lale eõ ak jinõ im jema rar bõk wõt leddik eo jatũ ippãer im lale e. Tokãlik, ke iar etal im pãd ippãn jinõ im jema, ekar jako aõ epaake er. Leddik eo jatũ epidodo an kwal̦o̦k eñjake ko an ñan er, atbo̦kwõj er, im ear lukkuun epaake er. Ak ñan ña, ekar pen aõ epaake er. Jekdo̦o̦n ñe irũtto kiiõ ak ej pen wõt aõ kwal̦o̦k bũruõ ñan er. Em̦õj am̦ro leddik eo jatũ kallim̦uri jinem̦ro im jemãm̦ro bwe ñe rerũtto kõmro enaaj lale er. Bõtab, inaaj kõm̦m̦ane men in bwe ej aõ eddo, ak ñe leddik eo jatũ enaaj lale er kõnke ej yokwe er.

16 “Kiiõ ke ewõr nejũ leddik, jinõ ekõn̦aan bwe in bõkl̦o̦ke ñan ippãn bwe en lale ãinwõt an kar jilkinl̦o̦k ña ñan ippãn jinen bwe en lale eõ.” Bõtab, Vicky ear kwal̦o̦k ñan jinen ilo jouj bwe ejjab kõn̦aan kõm̦m̦ane men in. Erro l̦eo ippãn kõn̦aan lale ajri in nejierro im katakini bwe en yokwe Jeova. Vicky ej ba, “Ijjab kõn̦aan ko̦kkure kõtaan eo aõ ippãn leddik e nejũ ñe enaaj rũttol̦o̦k.” Ear kile bwe men eo em̦m̦antata ej aikuj kõm̦m̦ane ej yokwe Jeova im l̦oore naan in kakapilõk ko an el̦apl̦o̦k jãn an l̦oore baam̦le eo an. Jijej ear ba: “Ejjel̦o̦k armej emaroñ karejar ñan ruo irooj. . . . Kom̦ bareinwõt ban karejar ñan Anij im m̦weiuk.”​—Matu 6:24, UBS; Exodus 23:2.

JEOVA ENAAJ “KAJERAAM̦M̦AN” AD KATE KÕJ

17, 18. (1) Ta eo me aolep iien Kũrjin ro remaroñ kããlõt ñan kõm̦m̦ane? (2) Kajjitõk ta ko jenaaj lale ilo katak eo tok juon?

17 Jemãd, Jeova, em̦õj an kallim̦ur bwe enaaj kabwe aolep aikuj ko ad el̦aññe jej likũt m̦okta Aelõñ eo an im kwõjarjar eo an ilo mour ko ad. (Matu 6:33, UBS) Kõn men in, aolep iien ewõr an Kũrjin ro maroñ ñan kããlõt bwe ren karejar ñan Jeova. Jekdo̦o̦n ñe jenaaj iiooni apañ ko reppen ilo mour ko ad, ak ewõr wõt ad maroñ ñan kabuñbũruon im l̦oore naan in kakapilõk ko an jãn Baibõl̦. Etke? Kõnke Jeova ej kallim̦ur bwe ñe jenaaj iioon apañ enaaj “kõm̦m̦an ial̦in ko” ak jipañ kõj. (Riit 1 Korint 10:13.) Ñe jej jar im pokake Jeova, jej kwal̦o̦k bwe jej lõke e. (Sam 37:5, 7) El̦aññe Jeova enaaj lo ad kate kõj, enaaj kabwe aolep aikuj ko ad im enaaj “kajeraam̦m̦an” mour ko ad.​—Lale Jenesis 39:3.

18 Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen bar epaake eo pãleed im ajri ro nejid me jaar em̦m̦akũt jãn er? Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kabwe aikuj ko aer meñe jejjab em̦m̦akũt ñan jikin ko rettol̦o̦k im jerbal? Im elemen ad rõjañ ro jet bwe ren pãdwõt ippãn baam̦le ko aer? Eokwe, ilo katak eo tok juon jenaaj lale kajjitõk kein.

^ Em̦õj ukot ãt ko etan armej ro.

^ Kajjojo iien me l̦õm̦aro nejin Jekõb rar etal ñan Ijipt, rar jako jãn baam̦le ko aer ium̦win 3 wõt wiik ak ear jab aetokl̦o̦k jãn 3 wiik. Tokãlik, ke Jekõb im l̦õm̦aro nejin rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Ijipt, rar bõk lim̦aro pãleer im ajri ro nejier ippãerl̦o̦k.​—Jenesis 46:6, 7.

^ Lale Awake! eo an Pãpode 2013 ilo katak eo “Immigration—Dreams and Realities”

^ Ripoot ko jãn elõñ aelõñ ko ilo lal̦ in rej kwal̦o̦k bwe ñe rippãlele ro rej jokwe ettol̦o̦k jãn doon im jãn ajri ro nejier, elõñ kain apañ ko renaaj wal̦o̦k. Men in ej kitibuj aer ellolo jãn eo pãleer, an kõrã ñan kõrã ak em̦m̦aan ñan em̦m̦aan lo doon, ak mour in kõpa. Ajri ro remaroñ nana m̦wilier im aer ekkatak ilo jikin jikuul̦. Remaroñ illu, inepata, bũrom̦õj, im bõk mour ko aer make.