MERI ej jillo̦k im jañ. Ej keememej wõt ainikien an l̦addik eo nejin jañ kõn an kar l̦ap an eñtaan. Emarok jilõñlõñ kiiõ meñe ej raelep wõt. Kiiõ, lal̦ ejino m̦akũtkũt. (Matu 27:45, 51) Bõlen Meri ej l̦õmn̦ak bwe unin an marok im m̦akũtkũt lal̦ ej kõnke Jeova ej kajjioñ kwal̦o̦k ñan armej otemjej bwe elukkuun l̦ap an bũrom̦õj kõn an mej Jijej Kũraij.

Meri ej jañũti l̦addik eo nejin ilo jikin eo rej n̦aetan Golgota, ãt eo juon ej L̦at in Bar. (Jon 19:17, 25) Ejjel̦o̦k pere bwe ej ememejtok aolep men ko rar wal̦o̦k ke l̦addik eo nejin ear mour wõt. Bõlen ej keememejtok juon men me ear wal̦o̦k enañin 33 iiõ ko remootl̦o̦k. Ilo kar tõre eo ke erro Josep kar bõkl̦o̦k niñniñ eo nejierro ñan tampel̦ eo ilo Jerusalem, erro ar iioone juon l̦al̦l̦ap etan Simeon. Anij ear kõm̦akũt l̦al̦l̦ap in bwe en kwal̦o̦k juon kanaan. Simeon ear kanaan bwe enaaj lõñ men ko rel̦l̦ap im renaaj wal̦o̦k ñan Jijej, bõtab ear bar ba bwe juon raan Meri enaaj lukkuun bũrom̦õj. Joñan an naaj bũrom̦õj, enaaj ãinwõt ñe rekar wãkare kõn juon m̦ade ak jãje. (Luk 2:25-35, UBS) Meri ej kab mel̦el̦e kõn naan ko an kar l̦al̦l̦ap eo, kiiõ ke emej l̦addik eo nejin.

Elõñ rej ba bwe ejjel̦o̦k juon men enanal̦o̦k im ekabũrom̦õjm̦õjl̦o̦k jãn ñe ej mej juon iaan ajri ro nejid. Mej ej ãinwõt juon rũkõjdat, im ej wal̦o̦k ñan aolep armej. (Rom 5:12; 1 Korint 15:26) Jemaroñ ke kijenmej wõt meñe jelukkuun bũrom̦õj kõn an ro rejitõnbõro ippãd mej? Eokwe, elõñ men ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Meri ilo tõre ko Jijej ear jino kwal̦o̦k naan, ke ear mej, im tokãlik ke ear jerkakpeje. Jenaaj kile bwe kõn an kar l̦ap an Meri tõmak, men in ear jipañe ñan kijenmej wõt meñe ear lukkuun bũrom̦õj.

Jen kiiõ ro̦o̦l likl̦o̦k ñan jilu jim̦a iiõ ko m̦okta jãn an kar Jijej mej. Meri ear kile bwe elõñ oktak ko rej pojak in wal̦o̦k. Armej ro ilo Nazeret rej kõnnaan kõn Jon Ripeptaij im kõn an kwal̦o̦k naan ñan armej ro bwe ren ukel̦o̦k im peptaij. Meri ej kile bwe Jijej ear bar jel̦ã kõn men in, im bwe Jijej ear watõk men in ãinwõt juon kakõl̦l̦e. Ej iien kiiõ ñan an Jijej ilo̦k im jino kõm̦m̦ane jerbal eo an ñan kwal̦o̦k naan. (Matu 3:1, 13) Ñe Jijej enaaj em̦m̦akũt jãn jinen im ro jatin, enaaj oktakl̦o̦k im penl̦o̦k aer mour. Etke?

Ilo tõre in, em̦õj an mej Josep, l̦eo pãleen Meri. Ejjel̦o̦k pere bwe Meri ear lukkuun bũrom̦õj. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Armej ro rekõn n̦aetan Jijej im ba “nejin kaam̦tõ” ak “kaam̦tõ” en̦. Mel̦el̦ein men in bwe Jijej ear wõnm̦aanl̦o̦k kõn jerbal eo an jemãn im e eo ear kabwe aikuj ko an jinen im ajri ro jatin. Emaroñ kar wõr jiljino jatin Jijej. (Matu 13:55, 56, UBS; Mark 6:3, UBS) Bõlen Jijej emaroñ kar katakini Jemes, l̦eo edikl̦o̦k jãne, kilen kaam̦tõ. Bõtab, enaaj kar baj pen wõt ñan baam̦le eo an kõnke e eo erũttotata im ej pojak in ilo̦k jãn er. Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap kar eddo ko an Meri kadede. Ak ear ke inepata kõn an Jijej naaj ilo̦k jãn er? Eokwe, jejjab lukkuun jel̦ã. Ak ewõr juon kajjitõk eaorõkl̦o̦k. Enaaj ta l̦õmn̦ak eo an Meri ñe ejejjet kitien kanaan eo bwe Jijej en erom Messaia eo me kar kallim̦ur kake? Ñan uwaake kajjitõk in, jen lale juon men me ear wal̦o̦k.​—Jon 2:1-12.

 Jijej ear jibadekl̦o̦k Jon bwe en peptaij. Iien eo in me Jijej ear erom Messaia eo, ak eo me Anij ear kããlõte. (Luk 3:21, 22) Ãlikin iien in, Jijej ear jino kããlõt rũkal̦oor ro an. Meñe ekar l̦ap an Jijej poub, ak ear kõm̦m̦an an iien ippãn baam̦le eo an im ro m̦õttan ilo an kobal̦o̦k ippãer ilo iien ko rekam̦õn̦õn̦õ. Juon iien, Jijej ear ilo̦k ñan juon iien kõm̦are ilo Kena, juon bukwõn 8 m̦ail̦ jãn Nazeret. Ear ilo̦k ñan iien kõm̦are in ippãn jinen, rũkal̦oor ro an, im l̦õm̦aro jatin. Ke rar pãd ilo iien kõm̦are eo, Meri ear kile bwe ewal̦o̦k juon apañ. Bõlen ear roñ an armej ro jãn baam̦le eo an ro me rar m̦are wũnojidikdik ak lo an inepata turin mejãer kõnke emaat wain! Ekkar ñan m̦anit ko aer, men in elukkuun kajjookok im enaaj ko̦kkure etan baam̦le eo im ko̦kkure iien kõm̦are eo. Meri ear bũrom̦õj kõn armej rein, im ear kajjitõk jipañ ippãn Jijej.

Meri ear ba ñan l̦addik eo nejin, “Ejjel̦o̦k wain ippãer.” Ta unin an kar Meri ba men in ñan Jijej? Eokwe, jejjab lukkuun jel̦ã. Bõtab, Meri ear jel̦ã bwe l̦addik eo nejin emaroñ kõm̦m̦ani men ko me armej ro jet rejjab maroñ kõm̦m̦ani. Bõlen ear kõn̦aan bwe Jijej en jino kõm̦m̦ane juon menin kabwilõñlõñ. Bõlen mel̦el̦ein an kar ba ñan Jijej bwe ejjel̦o̦k wain ej kõnke ear kõn̦aan bwe Jijej en pukot kilen bwe en wõr wain. Wãween an kar Jijej uwaak emaroñ kar kabwilõñ jinen. Ear ba ñane: “Kõrã, etke kwõj kajjitõk ippa kõn men eo? Awa eo aõ ejjañin itok.” Jet armej rej ba bwe wãween an Jijej kõnnaan ear kaalikkar an jab kautiej jinen, bõtab ejjab m̦ool men in. Jijej ear kõnnaan ilo wãween in ñan kajim̦we jinen ilo jouj. Jijej ear kakeememej jinen bwe ejjab kun̦aan ñan kwal̦o̦k ta eo en kõm̦m̦ane ilo jerbal eo an. Eo wõt me ej kwal̦o̦k ta eo Jijej en kõm̦m̦ane ilo jerbal eo an ej Jemãn ilañ, Jeova.

Meri ear roñjake l̦addik eo nejin kõnke ear juon kõrã eo me ettã bũruon. Ear reilo̦k ñan rijerbal ro im ba ñan er, ‘Jabdewõt men eo ej ba ñan kom̦, kom̦win kõm̦m̦ane.’ Meri ear kile bwe ejjel̦o̦k kiiõ an maroñ ñan kwal̦o̦k ñan l̦addik eo nejin ta eo en kõm̦m̦ane. Ear kile bwe e im ro jet rej aikuj kiiõ reilo̦k ñan Jijej im bõk naan in tõl jãne. Jijej ear bũrom̦õj kõn rippãlele kããl ro ãinwõt an kar jinen bũrom̦õj. Kõn men in, ear ukote dãn ko bwe ren erom wain enno̦. Eñin ej menin kabwilõñlõñ eo m̦oktata Jijej ear kõm̦m̦ane. Ta eo ear wal̦o̦k ãlikin an kar kõm̦m̦ane men in? Baibõl̦ ej ba bwe ro ‘rũkal̦ooran rar tõmake.’ Meri ear bar likũt an tõmak ilo Jijej. Ear jab baj watõk wõt Jijej ãinwõt nejin, ak ear bar watõke ãinwõt an Irooj im Ri Lo̦mo̦o̦r.

Meri ej juon joñak em̦m̦an ñan ro me ewõr nejier. Ejjel̦o̦k ajri rej ãinwõt Jijej, kõnke Jijej ear weeppãn. Bõtab, ñe ajri ro rej rũttol̦o̦k, emaroñ pen an jemãer im jineer ukot l̦õmn̦ak ko aer kõn er. Ñan waanjoñak, jemãer im jineer remaroñ kõm̦m̦an ñan er ãinwõt ñe er ajri, meñe rerũtto kiiõ. (1 Korint 13:11) Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe en jim̦we wãween aer kõm̦m̦an im l̦õmn̦ak kõn ro nejier me rerũtto kiiõ? Juon men remaroñ kõm̦m̦ane ej ilo aer kwal̦o̦k aer lõke rein nejier me rej tiljek ñan Anij. Rej kwal̦o̦k aer lõke bwe rein nejier renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oori naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im Jeova enaaj kajeraam̦m̦an er kõn aer kate er. Rũtto ro rej lukkuun jipañ ajri ro nejier ñe rej kõm̦m̦ane men in. Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap an kar Jijej m̦õn̦õn̦õ ippãn Meri kõn an kar rejetake ilo jerbal ko an.

Ejjab l̦ap an bok in Gospel ko kõnnaan kake Meri ilo iiõ ko jilu im jimattan me Jijej ear kõm̦m̦ane jerbal in kwal̦o̦k naan eo an. Keememej wõt bwe ilo tõre in, emaroñ kar mej l̦eo pãleen Meri. Kõn men in, Meri ear make lale ajri ro nejin, im bõlen jet iaaer rej dik wõt. Kõn an l̦ap an poub, enaaj kar pen an kar kobal̦o̦k ippãn Jijej ilo an kõm̦m̦ane jerbal in kwal̦o̦k naan eo an. (1 Timote 5:8, UBS) Bõtab, Meri ear  wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko ear katak kaki kõn Messaia eo. Ear jab bõjrak an ilo̦k im kweilo̦k ilo im̦õn kweilo̦k eo ilo Nazeret, ãinwõt ke men in ear juon m̦anit ak imminene ilo baam̦le eo an.​—Luk 2:19, 51; 4:16.

Juon iien ke Jijej ear kwal̦o̦k katak ko an ilo jikin kweilo̦k eo ilo Nazeret, bõlen Meri ear juon iaan ro rar roñjake. Joñan in el̦ap an kar m̦õn̦õn̦õ ke l̦addik eo nejin ej kwal̦o̦k ñan armej ro bwe e ej Messaia eo me kar kanaan kake elõñ bukwi iiõ ko remootl̦o̦k! Bõtab, emaroñ kar bar bũrom̦õj im inepata ke ej lo bwe armej ro jet rejjab tõmake l̦addik eo nejin. Armej rein rar bareinwõt kajjioñ in m̦ane Jijej!​—Luk 4:17-30.

Ear bar l̦ap an Meri bũrom̦õj ke ear loe bwe l̦õm̦aro jet nejin rar jab tõmak ilo Jijej. Bok in Jon 7:5 (UBS) ej ba bwe l̦õm̦aro 4 jatin Jijej rar jab tõmak bwe Jijej ej Messaia eo. Ej ba: “Meñe rej ro jatin ak rejjab tõmak e.” Ak ta kõn lim̦aro jatin Jijej? Eokwe, Baibõl̦ ejjab ba jabdewõt kõn er. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jemaroñ ba bwe Meri ejel̦ã kõn joñan an pen mour ilo juon baam̦le me ekajjo tõmak ko aer jãn doon. Meri ear aikuj kate bwe en tiljek wõt ñan Anij. Bõtab, ear bar kate ilo an kõm̦m̦ane juon joñak em̦m̦an bwe ajri ro jet nejin ren rejetake Jijej. Meri ear jab iuuni ajri ro nejin bwe ren kõm̦m̦ane men in.

Juon iien, ro nukũn Jijej rar ilo̦k im “jibwe” Jijej. Ejjel̦o̦k pere bwe rein me rar jibwe Jijej ear kitibuj l̦õm̦aro jatin. Rar kõm̦m̦ane men in kõnke rej l̦õmn̦ak bwe ‘ewũdeakeak.’ (Mark 3:21, 31) Meri ear jab bõk l̦õmn̦ak in. Bõtab, ear ilo̦k ippãn l̦õm̦arein nejin, bõlen kõnke ear l̦õmn̦ak bwe ewõr juon men renaaj katak jãn Jijej im enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k tõmak eo aer. Ak l̦õm̦arein rar ke tõmak ilo Jijej? Rar jab. Meñe Jijej ear kõm̦m̦an elõñ menin kabwilõñlõñ im kwal̦o̦k katak ko rem̦ool, ak rar jab tõmak. Bõlen Meri ear inepata kõnke ejaje ta en kõm̦m̦ane ñan ukot l̦õmn̦ak ko an l̦õm̦aro jet nejin.

Ekajjo ke an ro uwaan baam̦le n̦e am̦ kabuñ? El̦aññe aet, eokwe elõñ men ko kwõmaroñ katak jãn tõmak eo an Meri. Ear jab ebbeer ilo an kajjioñ jipañ ajri ro jet nejin kõn tõmak eo an. Meri ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane juon joñak em̦m̦an bwe ajri rein ren kile bwe tõmak eo an ej jipañe bwe en m̦õn̦õn̦õ im ineem̦m̦an. Ear bar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake l̦addik eo nejin ilo jerbal in kwal̦o̦k naan eo an. Ear ke oñkake Jijej? Elõñ ke iien ekar kõn̦aan bwe Jijej en jepl̦aaktok ñan ippãer? El̦aññe Meri ear bõk eñjake kein, ejjel̦o̦k pere bwe ear kijenmej wõt. Ear watõk bwe ej juon jeraam̦m̦an ñan an rejetake im jipañe Jijej ilo jerbal eo an. Kwõmaroñ ke ãinwõt Meri ilo am̦ jipañ ajri ran̦e nejũm̦ bwe ren likũt Anij m̦oktata ilo mour ko aer?

Anij ear ke kajeraam̦m̦ane Meri kõn an kar l̦ap an tõmak? Aolep iien Jeova ej kajeraam̦m̦an ro me el̦ap tõmak ko aer, im ejjel̦o̦k pere bwe ear kõm̦m̦ane men in ñan Meri. (Hibru 11:6) Joñan in el̦ap an kar Meri m̦õn̦õn̦õ ke ear roñjaki katak ko an l̦addik eo nejin. Joñan in ear bar m̦õn̦õn̦õ ke ear roñ an armej ro bwebwenato kõn katak ko an Jijej ãlikin aer roñjaki.

Ke Jijej ear kõm̦m̦an waanjoñak ilo katak ko an, bõlen jet iaan waanjoñak kein rar kakeememej Meri kõn wãween an kar Jijej dik im rũttol̦o̦k ilo Nazeret. Ñan waanjoñak, Jijej ear kwal̦o̦k waanjoñak ko kõn juon kõrã me ej pooke m̦weo im̦õn bwe en kappukot juon jããn ejako, irir wiit ñan kõm̦m̦an pilawã, im tile l̦aam̦ ko im likũt ioon jikin l̦aam̦. Bõlen Meri el̦ak roñ waanjoñak kein, ej keememejtok iien ko me ej kõm̦m̦ani jerbal kein im Jijej ej pãdwõt iturin kõnke ej juon l̦addik jidikdik. (Luk 11:33; 15:8, 9; 17:35) Ta kar l̦õmn̦ak eo an Meri ke Jijej ear ba bwe ‘an ine ej em̦m̦an im men eo ej ineeke emera’?  Bõlen ke Jijej ej ba men in, Meri ej ememejtok iien ko me Jijej ej juon l̦addik jidikdik wõt im Josep ej katakini kilen kõm̦m̦an kein inene ko im joñi bwe menninmour ko ren jab eñtaan kaki. (Matu 11:30) Ejjel̦o̦k pere bwe Meri ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe ej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jeraam̦m̦an l̦apl̦ap eo Jeova ear lel̦o̦k ñane. Ta jeraam̦m̦an in? Ej ñan lale im kõkkaajiririik Jijej, eo me tokãlik ear erom Messaia eo. Ear l̦ap an kar m̦õn̦õn̦õ ilo an roñjake katak ko an Jijej, eo me ej rũkaki eo em̦m̦antata. Jijej ear kõjerbale men ko ipel̦aakin ñan kõm̦m̦an waanjoñak ko bwe armej ro ren lukkuun mel̦el̦e kõn katak ko an!

Meri ear juon eo me ettã bũruon. L̦addik eo nejin ear jab kõm̦m̦an menin an armej ro kwal̦o̦k kautiej ñan jinen el̦e jãn joñan ak kabuñ ñane. Ñan waanjoñak, juon iien juon kõrã ear ba bwe ejeraam̦m̦an jinen Jijej kõnke e eo ear keotake. Jijej ear ba ñan kõrã eo: “Aet, ak el̦apl̦o̦k an jeraam̦m̦an ro rej roñjake naan in Anij im pokake!” (Luk 11:27, 28, UBS) Im juon iien ke armej ro rar ba ñan Jijej bwe jinen im l̦õm̦aro jatin rekõn̦aan kõnnaan ippãn, Jijej ear ba bwe ro me rej tõmak ej ro me rej lukkuun jinen im jatin. Meri ear ke illu ippãn Jijej? Ear jab. Ear mel̦el̦e bwe unin an Jijej ba men kein ej kõnke el̦apl̦o̦k an aorõk kõtaan eo ad ippãn ro me rej tõmak ilo Anij jãn kõtaan ko ad ippãn baam̦le ko ad make.​—Mark 3:32-35.

Kiiõ ke Meri ej lo an l̦addik eo nejin ettoto ilo al̦al̦ in eñtaan eo, elukkuun l̦ap an bũrom̦õj. Juon iaan ro me rar pãd ilo iien eo me Jijej ear mej ej rijjilõk Jon. Tokãlik, Jon ear jeje im kwal̦o̦k bwe ilo kar raan eo Jijej ear mej, Meri ear jutak iturin al̦al̦ in eñtaan eo an Jijej. Ejjel̦o̦k jabdewõt men enaaj kar bõbraik kõrã in jãn an jutak im pãd wõt iturin l̦addik in nejin m̦ae iien emej. Jijej ear loe Meri, im ear jino an kõnnaan meñe elukkuun eñtaan im ej jino bõk kũtuon bwe en mej. Ear ba ñan rijjilõk Jon bwe en lale jinen. Jijej ear lel̦o̦k eddo in ñan Jon kõnke l̦õm̦aro jatin Jijej rejjañin kar erom rũttõmak ilo kar tõre eo. Men in Jijej ear kõm̦m̦ane ej kaalikkar kõn joñan aorõkin an em̦m̦aan ro aikuj lale baam̦le ko aer, el̦aptata ñan lale im jipañ er bwe en epaakl̦o̦k kõtaan eo aer ippãn Anij.​—Jon 19:25-27, UBS.

Ke Jijej ear mej, ear jejjet kitien kanaan eo an l̦al̦l̦ap eo ke ear ba bwe bũrom̦õj enaaj wãkare Meri ãinwõt juon m̦ade. Meñe Meri ear lukkuun bũrom̦õj, jejel̦ã bwe ear jako an bũrom̦õj 3 raan tokãlik! Meri ear lo juon iaan menin kabwilõñlõñ ko rel̦l̦aptata ke l̦addik eo nejin ear jerkakpeje! Ear l̦apl̦o̦k wõt an Meri m̦õn̦õn̦õ ke Jijej ear wal̦o̦k ñan Jemes. (1 Korint 15:7) Joñan an kar Jemes im l̦addik ro jet nejin Meri bwilõñ, rar jino aer tõmake Jijej im watõke ãinwõt Messaia eo. Ejjabto, rar jino kobal̦o̦k ippãn jineer ilo iien kweilo̦k ko an Kũrjin ro ilo tõre ko, im rar keini aer jar. (Jerbal 1:14, UBS) Tokãlik, ruo iaan l̦õm̦aro nejin Meri, etaer Jemes im Jud, rar je ruo iaan bok ko ilo Baibõl̦.

Iien eo ãliktata me Baibõl̦ ej kõnnaan kõn Meri ej ke ear kweilo̦k im jar ippãn l̦addik ro nejin. Elukkuun jejjet wãween an jem̦l̦o̦k bwebwenato in an Meri, im elukkuun em̦m̦an joñak in an! Kõnke ear l̦ap an tõmak, ear maroñ kijenmej wõt meñe ear bũrom̦õj, im ilo jem̦l̦o̦kin Anij ear kajeraam̦m̦ane. El̦aññe jenaaj anõke Meri im kajjioñe tõmake in an, jenaaj kijenmej wõt meñe el̦ap ad inepata im bũrom̦õj ilo mour in. Im Anij enaaj kajeraam̦m̦an kõj, el̦ap jãn joñan ad maroñ jel̦ã.