1. Doulul ta eo me Anij ear kããlõte bwe en bõk jikin aelõñ in Israel? (Lale pija eo itulõñ.)

 ARMEJ ro an Jeova ilo raan kein rej kabuñ ñane ilo wãween eo me ej kabuñbũruon. Ilo kar iien ko etto, Ri Israel ro rekar armej ro an Anij. Bõtab, rar jum̦aik Anij. Kõn men in, Jeova ear bar ejaake juon aelõñ ekããl ilo kõkkar. Armej ro ilo aelõñ in ekããl ej ro me rej l̦oore Kũraij. Armej rein rar erom juon doulul an Jeova. Meñe kar kajeepepl̦o̦k Jerusalem ilo kar iiõ eo 70, doulul in ear jab jako. (Luk 21:20, 21) Ilo raan kein ãliktata, Jeova ear karõk bwe doulul eo an en jutak kõn etan. Doulul in an eban jako ilo iien eo me naaj ko̦kkure jukjukun pãd in an Setan. (2 Timote 3:1) Jejaam̦ jel̦ã bwe eban jako?

2. (1) Ta eo Jijej ear ba kõn iien ‘eñtaan eo el̦ap’? (2) Ñããt eo enaaj jinoe ‘eñtaan eo el̦ap’?

² Jijej ear kwal̦o̦k kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ilo raan ko ãliktata. Ear ba: “Ilo iien eo enaaj el̦ap eñtaan, eo ejjañin ãinwõt jãn jinoin lal̦ ñan iien in, aet, ejãmin ãinwõt tokãlik.” (Matu 24:3, 21) Eñtaan eo el̦ap enaaj jinoe ilo iien eo me Jeova enaaj ko̦kkure “Babil̦on El̦ap” ak doulul in aolep riabin kabuñ ko ilo lal̦ in. Jeova enaaj kõjerbal kien ko ilo lal̦ in ñan kõm̦m̦ane men in. (Revelesõn 17:3-5, 16) Ta eo enaaj wal̦o̦k ãlikin men in?

3. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan armej ro an Jeova ãlikin an naaj jako aolep kabuñ ko reriab?

³ Ãlikin an naaj jako aolep kabuñ ko reriab, enaaj wõr juon wõt kabuñ ilo lal̦ in. Kabuñ ta in enaaj pãd wõt? Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ilo naaj tõre en̦, Setan im ro doon renaaj jino ko̦kkure armej ro an Anij. Enaaj ãinwõt ñe ejjel̦o̦k en̦ enaaj kõjparok armej ro an Jeova. Baibõl̦ ej ba kõn “Gog ilo ãne in Megog”: “Kwõnaaj wanlõñl̦o̦k im itok ãinwõt juon l̦añ; kwõnaaj ãinwõt juon kõdo̦ eo ej kalbubu ãneo, kwe im aolep jar in tarin̦ae ko am̦ im elõñ armej ippam̦.” Meñe renaaj itõn ko̦kkure armej ro an Anij, ak reban lo tõprak!​—Ezekiel 38:1, 2, 9-12.

4, 5. Ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñe Setan im ro doon rejino ko̦kkure ak tarin̦aeik armej ro An?

⁴ Ñe Setan im ro doon renaaj itõn ko̦kkure ak tarin̦aeik armej ro an Jeova, enaaj ãinwõt ñe rej itõn tarin̦aeik Jeova. (Riit Zekaraia 2:8.) Ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane? Kõnke Jeova eo ej Irooj Bõtata, enaaj m̦õkaj im lo̦mo̦o̦ren armej ro An. Eban kõtl̦o̦k bwe Setan im ro doon ren ko̦kkure er. Iien eo in me enaaj wal̦o̦k tarin̦ae in Armagedon, im Jeova enaaj ko̦kkure jukjukun pãd in an Setan.​—Revelesõn 16:14, 16.

⁵ Jeremaia ear kanaan bwe ilo naaj Armagedon, Jeova enaaj tarin̦aeik aelõñ ko ak kien ko ilo lal̦ in. Jeremaia ear ba: “‘Ej ekajet kanniõk otemjej; Enaaj lel̦o̦k ro ewõr rueer ñan jãje eo,’ Jeova ej ba. Ãindein an Jeova in inelep ba, ‘Lo, jorrããn enaaj etal jãn aelõñ ñan aelõñ, im juon l̦añ el̦ap enaaj wanlõñl̦o̦k jãn jem̦l̦o̦kin lal̦. Im ro Jeova ear m̦an er renaaj jãn jem̦l̦o̦kin lal̦ ñan jem̦l̦o̦kin lal̦ ilo raan eo, im reban jañũt er ak ainitok ak kalibwin er, ak renaaj ãinwõt kũbwe ioon mejãn lal̦.’” (Jeremaia 25:31-33) Enaaj jako jukjukun pãd in an Setan ilo Armagedon. Bõtab, doulul in an Jeova enaaj pãd wõt.

6, 7. (1) Ro me rej ejaakin ‘jar eo el̦ap’ rej itok jãn aelõñ ta? (2) Ta ko rej kam̦ool bwe doulul in an Anij ej orl̦o̦k wõt?

⁶ Ilo raan kein, doulul in an Anij ej orl̦o̦k wõt kõnke armej ro ilowaan rej kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im Anij ej m̦õn̦õn̦õ ippãer. Baibõl̦ ej ba: “Mejãn [Jeova] rej lale ro rem̦m̦an, im lo̦jilñin rej ñan jar ko aer.” (1 Piter 3:12) Rein rem̦m̦an rekitibuj ro uwaan ‘jar eo el̦ap,’ me renaaj el̦l̦ã im mour jãn iien ‘eñtaan eo el̦ap.’ (Revelesõn 7:9, 14) Kwõnaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe kwõnaaj juon iaan ro uwaan jar eo el̦ap me renaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap!

⁷ Jar in el̦ap ej ejaakin armej ro jãn aolep aelõñ. Ta eo ej ainitok aolep armej rein jãn aelõñ ko kajjojo? Jerbal in kwal̦o̦k naan. Jijej ear kanaan im ba: “Naaj kwal̦o̦k gospel in an aelõñ in lañ iaolepen lal̦ kõn menin kõnnaan ñan aelõñ otemjel̦o̦k, ilo iien eo enaaj itok jem̦l̦o̦kin.” (Matu 24:14) Eñin unin jerbal eo eaorõktata me armej ro an Anij rej kõm̦m̦ane ej kwal̦o̦k naan kõn ennaan ko rem̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Kõn aer kõm̦m̦ane jerbal in, elõñ milien armej ro rej kiiõ kabuñ ñan Jeova ilo m̦ool im ilo aer kõtl̦o̦k bwe kajoor eo an en tõl er. (Jon 4:23, 24) Ñan waanjoñak, jino jãn kar 2003 eo l̦o̦k ñan 2012 eo, elõñl̦o̦k jãn 2,707,000 armej ro rar ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova im peptaij. Kiiõ, elõñl̦o̦k jãn 7,900,000 Ri Kõnnaan ro an Jeova  ipel̦aakin lal̦ in. Im kajjojo iiõ, elõñ milien armej rej kobatok ilo Iien Keememej Mej eo an Jijej. Jem̦õn̦õn̦õ kõnke em̦õkaj an orl̦o̦k ro uwaan jar eo el̦ap, im jejel̦ã bwe Jeova eo ej kõm̦m̦ane men in.​—1 Korint 3:5-7.

8. Etke doulul in an Jeova ej orl̦o̦k wõt?

⁸ Jeova ear kããlõt doulul in armej ro an bwe ren jutak kõn etan. Em̦õkaj an orl̦o̦k ro uwaan doulul in. (Riit Aiseia 43:10-12.) Aiseia ear kwal̦o̦k juon kanaan kõn raan kein ãliktata. Ear ba: “Bwij eo ediktata im ettãtata enaaj oktak im l̦ap ãinwõt juon lal̦ eo ekajoor. Inaaj kõm̦m̦an bwe men in en m̦õkaj an wal̦o̦k ñe ejejjet iien eo. Ña ij Irooj!” (Aiseia 60:22, UBS) Ilo kar jinoin, “Israel an Anij” ak rũkkapit ro rar ãinwõt “eo ediktata.” Bõtab, Jeova ear kajeraam̦m̦an jerbal in kwal̦o̦k naan eo aer. Ear lõñl̦o̦k uwaaer ke rũkkapit ro jet rar del̦o̦ñtok ilo doulul in an Anij. (Galetia 6:16) Bareinwõt, ro me ewõr aer kõjatdikdik ñan mour ioon lal̦ in rar bar kobatok ñan doulul in.

9. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ loe an jejjet kitien aolep kallim̦ur ko an Anij kõn ilju im jekl̦aj?

⁹ Jekdo̦o̦n ñe jej rũkkapit ak jej uwaan jar eo el̦ap, em̦õj an Jeova kallim̦ur bwe ewõr juon ilju im jekl̦aj em̦m̦an ñan kõj aolep. Bwe jen maroñ loe an jejjet aolep kallim̦ur ko an Anij, jej aikuj pokake kien ko an. (Aiseia 48:17, 18) Ilo iien ko etto, Jeova ear jiroñ Ri Israel ro bwe rej aikuj pokaki kien ko an. Kien ko an Jeova rar kõjparok Ri Israel ro im jipañ er bwe baam̦le ko aer ren m̦õn̦õn̦õ im bwe en wõr ro m̦õttaer me rem̦m̦an. Rar bar jipañ er bwe ren jerbal ilo m̦ool im ren jouj ñan ro jet. (Exodus 20:14; Livitikõs 19:18, 35-37, UBS; Duteronomi 6:6-9) Kien ko an Anij rej bar jipañ im kõjparok kõj ilo raan kein. Rejjab pen ñan ad pokaki. (Riit 1 Jon 5:3, UBS.) Ñe jej pokaki kien ko an Anij, jenaaj m̦õn̦õn̦õl̦o̦k. Im el̦aptata, enaaj l̦apl̦o̦k wõt ad tõmak ilo Jeova.​—Taitõs 1:13, UBS.

10. Etke jej aikuj keini wõt ad katak Baibõl̦ im kõjenolo̦k juon raan kajjojo wiik ñan kõm̦m̦ane Iien Kabuñ an Baam̦le?

¹⁰ Elõñ naan in tõl ko, oktak ko, im karõk ko me doulul in an Anij ej litok ñan kõj. Doulul in ej jipañ kõj kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool im rej pedped ioon Baibõl̦. Em̦õj an kar Baibõl̦ kanaan l̦o̦k im̦aan kõn men in, ilo an kar ba bwe “ial̦ an ro rũwãnõk ej ãinwõt meram ilo iien raantak, eo ej meraml̦o̦k wõt m̦ae iien elukkuun raan.” (Jabõn Kõnnaan 4:18) Bõtab, kõj kajjojo jej aikuj kajjitõk ippãd make kajjitõk kein: ‘Ijel̦ã ke kõn oktak ak mel̦el̦e ko rekããl kõn mel̦el̦ein eoon ko ilo Baibõl̦? Ij ke riit Baibõl̦ kajjojo raan? Ij ke kijooror in riiti bok ko rekããl? Ij ke kõjenolo̦k juon raan kajjojo wiik bwe in kõm̦m̦ane Iien Kabuñ an Baam̦le?’ Ejjab pen ñan kõm̦m̦ani men kein. Men eo epen jet iien ej ñan karõk iien ko ad bwe jen kõm̦m̦ani. Elukkuun aorõk bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak Baibõl̦ ippãd make, mour ekkar ñan men ko jej katak kaki, im l̦oore wõt wãween an doulul in tõl. Jej aikuj kõm̦m̦ane men kein el̦aptata kiiõ ke epaaktok iien eñtaan eo el̦ap!

11. Etke armej ro an Jeova rej ilo̦k ñan iien kweilo̦k ko ilo eklejia ko aer im iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap?

¹¹ Doulul in an Jeova ej rõjañ kõj ñan l̦oore naan in kakapilõk eo an Paul  ke ear ba: “Jen l̦õmn̦ak kake doon im jipañ doon, bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan doon im kõm̦m̦an em̦m̦an. Jen jab jol̦o̦k ad kweilo̦k ippãn doon, ãinwõt an jet kõm̦m̦an. Innem, en l̦apl̦o̦k ad kakajoor doon, kõnke kom̦ij lo bwe Raan an Irooj epaaktok.” (Hibru 10:24, 25, UBS) Ri Israel ro ilo iien ko etto rar keini aer kweilo̦k ippãn doon bwe ren kabuñ ñan Jeova im roñjaki katak ko an. Ilo kar tõre ko an Nihimaia, juon iaan iien kwõjkwõj ko me el̦ap m̦õn̦õn̦õ ie ej Kwõjkwõj in Im̦õn Kõppãd ko. (Exodus 23:15, 16, UBS; Nihimaia 8:9-18) Ilo raan kein, ewõr ad iien kweilo̦k ilo eklejia ko ad im ebar wõr ad iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Jej aikuj kate kõj bwe jen pãd ilo aolep iien kweilo̦k kein bwe en epaak wõt kõtaan eo ad ippãn Jeova im jen m̦õn̦õn̦õ ilo ad jerbal ñane.​—Taitõs 2:2.

12. Elemen ad aikuj watõk jerbal in kwal̦o̦k naan?

¹² Kõnke jej pãd ilo doulul in an Jeova, jej aikuj kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. Ej juon jeraam̦m̦an ñan kõm̦m̦ane jerbal in. Baibõl̦ ej ba bwe jerbal in ej juon jerbal “eokkwõjarjar,” mel̦el̦ein bwe elukkuun aorõk. (Rom 15:16) Ñe jej kwal̦o̦k naan, ej ãinwõt ñe jej jerbal ippãn Jeova, eo me “Eokkwõjarjar.” (1 Piter 1:15; 1 Korint 3:9) Ilo ad kõm̦m̦ane jerbal in, jej kwal̦o̦k ad kautieje ãt eo eokkwõjarjar etan Jeova. Jej lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe jemaroñ kwal̦o̦k ñan armej ro jet kõn ennaan eo em̦m̦an an ‘Anij eo em̦õn̦õn̦õ.’​—1 Timote 1:11.

13. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ mour indeeo im en em̦m̦an wõt kõtaan eo ad ippãn Jeova?

¹³ Jeova ekõn̦aan bwe jen m̦õn̦õn̦õ. Eñin unin ekõn̦aan bwe jen tiljek ñan E im doulul in an. Jej ãinwõt Ri Israel ro ke Moses ear kõnnaan ñan er im ba bwe ren kõm̦m̦ane juon jokãlõt. Ekar ba: “Kiiõ ij lewaj bwe kom̦win kããlõt ikõtaan mour im mej, ikõtaan jeraam̦m̦an im jerata, im ij kũr bwe lañ im lal̦ ren rũkam̦ool kõn men eo kom̦ naaj kããlõte. Kom̦win kããlõt mour. Kom̦win yokwe Irooj ami Anij, im pokake e im tiljek ñane, innem kom̦ im ro ineemi kom̦ naaj mour.” (Duteronomi 30:19, 20, UBS) Kwõn kããlõt mour. Kwõn yokwe Jeova, im tiljek iien otemjej ñan E im ñan doulul in an.

14. Ta l̦õmn̦ak eo an juon iaan ro jeid im jatid kõn doulul in an Anij?

¹⁴ Juon iaan ro jeid im jatid etan Pryce Hughes ear katak kõn m̦ool eo m̦okta jãn kar iiõ eo 1914. Em̦m̦aan in ear tiljek wõt ñan Jeova im doulul in an. Ke ear kwal̦o̦k kõn bwebwenatoun mour eo an, ear ba bwe men eo eaorõktata ear katak ej kõn aorõkin ad aikuj tiljek wõt ñan doulul in an Jeova im jab l̦oor l̦õmn̦ak ko an armej. Kõn an kar kõm̦m̦ane men in, ear maroñ kijenmej kõn aolep apañ ko ear iiooni ilo mour eo an. Pryce ej ba bwe wãween eo wõt bwe Jeova en m̦õn̦õn̦õ ippãd ej ñe jej l̦oore aolep naan in tõl ko jãn doulul in An.

15. Ta waanjoñak eo ilo Baibõl̦ me emaroñ jipañ kõj ñe ej wõr oktak ko me doulul in ej kõm̦m̦ani?

¹⁵ Jeova enaaj buñbũruon ippãd im enaaj kajeraam̦m̦an kõj kajjojo el̦aññe jej rejetake wõt doulul in an im m̦õn̦õn̦õ in l̦oore oktak ko rej kõm̦m̦ani im mel̦el̦e ko rekããl kõn eoon ko ilo Baibõl̦. Ãlikin an kar Jijej mej, ear wõr jejjo to̦ujin Ri Ju ro me rar oktak im erom Kũrjin. Armej rein rar kõn̦aan l̦oore wõt Kien Moses. (Jerbal 21:17-20, UBS) Bõtab,  Paul ear kajim̦we er im jipañ er ñan mel̦el̦e bwe Anij ej jol̦o̦k an armej ro bõd ikijjeen katok in mour eo an Jijej, im ejjab ikijjeen aer katok kõn menninmour ko. (Hibru 10:5-10, UBS) Elõñ iaan Ri Ju rein rar l̦oore naan kein an Paul im rar kajim̦weik l̦õmn̦ak ko aer. Ewõr juon men eaorõk jemaroñ katak jãn waanjoñak in. Jej aikuj lukkuun etale mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ im bok ko jãn doulul in. Im ñe doulul in an Jeova ej kõm̦m̦an oktak ko, jej aikuj kõttãik bũruod im l̦oore oktak kein rej kõm̦m̦ani.

16. (1) Ta jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ilo jukjukun pãd eo ekããl? (2) Ta ko kwõj kijooror an jejjet kitieer ilo jukjukun pãd eo ekããl?

¹⁶ Aolep ro im rej tiljek ñan Jeova im doulul in an renaaj bõk elõñ jeraam̦m̦an ko. Ro me rej rũkkapit renaaj kiiñ ippãn Jijej Kũraij ilo lañ. (Rom 8:16, 17) Im ro jet renaaj mour indeeo ioon lal̦ in ñe enaaj erom juon Pedetaij. Aolep armej ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in rej bõk juon jeraam̦m̦an ejejuwaan ñan aer kwal̦o̦k kõn jeraam̦m̦an kein ñan ro jet! (2 Piter 3:13) Ro ettã bũrueer renaaj jokwe ilo lal̦ in im “renaaj m̦õn̦õn̦õ kõn aenõm̦m̦an el̦ap.” (Sam 37:11) Armej ro renaaj ekkal em̦ im jokwe ie, im renaaj m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal ko rej kõm̦m̦ani. (Aiseia 65:21, 22) Enaaj ejjel̦o̦k bar lãj im jeram̦õl, im eban bar wõr kwõle. (Sam 72:13-16) Eban bar wõr kabuñ riab ñan m̦on̦e armej ro kõnke enaaj jako Babil̦on El̦ap. (Revelesõn 18:8, 21) Armej ro rar mej renaaj jerkak im mour ñan indeeo. (Aiseia 25:8, UBS; Jerbal 24:15, UBS) Elõñ milien armej ro me em̦õj aer ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova rej kijoororetok an jejjet aolep men kein! El̦aññe jej kate kõj bwe en epaak wõt kõtaan eo ad ippãn Jeova im jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore doulul in an, jenaaj loe an jejjet kitien aolep kallim̦ur kein.

17. Ta eo kõj aolep jen kate kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁷ M̦õttan jidik enaaj jako jukjukun pãd in an Setan. Bwe jen el̦l̦ã im mour, ej aikuj kajoor wõt tõmak ko ad im jej aikuj tiljek wõt ñan Jeova im doulul in an. Jej ãinwõt Devid ke ear ba: “Ewõr juon men iar kajjitõk ippãn Irooj kake; Juon wõt men ij aikuji, eñin: Bwe in jokwe ilo im̦õn Irooj [Jeova] toon wõt aõ mour, bwe in bwilõñ kõn an jouj, im kajjitõk bwe en tõl eõ.” (Sam 27:4, UBS) Kõj aolep jen kate kõj bwe jen tiljek wõt ñan Jeova im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore doulul in an.