1, 2. Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn kajjojo iaan rũkarejar ro an?

 EKKÃ an jinen im jemãn ajri ro bwilõñ ñe rej loe an ro nejier lukkuun jel̦ã iukkure ak kõm̦m̦ani men ko jet. Bõlen em̦õj am̦ loe wãween kein ippãn ro nejũm̦. Juon iaan ajri ro nejũm̦ emaroñ jel̦ã pããjkõt im iakiu, ak eo juon emaroñ jel̦ã jiña im kõm̦m̦ani men ko jet. Jekdo̦o̦n ta kapeel ko kwõj loi ippãn ro nejũm̦, ak kwõnaaj jipañ er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbal jel̦ã im kapeel ko aer bwe ren lo tõprak ilo men ko rej kõm̦m̦ani.

² El̦ap an Jeova yokwe aolep rũkarejar ro an ãinwõt an juon jemãn yokwe ajri ro nejin. El̦ap an rein “aorõk” ippãn Jeova kõnke rej tiljek wõt ñane. (Haggeai 2:7) Bõlen kwõj kile bwe ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo el̦ap aer tijem̦l̦o̦k ilo jet jerbal ak kapeel ilo aer kõm̦m̦ani jet men. Ñan waanjoñak, jet em̦m̦aan ro ilo eklejia eo remaroñ lukkuun em̦m̦an aer kwal̦o̦k katak ko, ak jet remaroñ jel̦ã kõm̦m̦ani karõk ko ilo eklejia eo. Jet kõrã ro ilo eklejia eo remaroñ m̦õkaj aer katak im jel̦ã juon kajin ak ro jet remaroñ jel̦ã lale ro renañinmej. Kõrã ro jet remaroñ jel̦ã lel̦o̦k naan in rõjañ ñan ro jet. (Rom 16:1, 12) El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ in pãd ibwiljin rein jeid im jatid ilo eklejia eo.

3. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Jet jeid im jatid el̦aptata em̦m̦aan ro me rej kab peptaij im l̦addik ro, remaroñ jaje ta ijo kun̦aaer ilo eklejia eo. Ta eo jemaroñ  kõm̦m̦ane ñan jipañ rein ñan kõjerbal jel̦ã im kapeel ko aer? Etke jej aikuj ãinwõt Jeova im lale wãween ko rem̦m̦an ippãn ro jeid im jatid?

4, 5. (1) Ta eo Jeova ear loe ippãn Gideon? (2) Ta eo jej katak jãn Jeova?

⁴ Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ejjab baj lo wõt wãween ko rem̦m̦an ippãn rũkarejar ro an ak ej bar lo bwe rekapeel ñan kõm̦m̦ani men ko jet. Ñan waanjoñak, Jeova ear kããlõt Gideon ñan kanemkwõj Ri Israel ro jãn Ri Midian ro me rar kõjdate er. Gideon ear l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn, eñin unin ear ilbõk ke enjel̦ eo ear jiroñe im ba: “[Jeova] ej pãd ippam̦, kwe juon em̦m̦aan eperan im kajoor!” Gideon ear jab l̦õmn̦ak bwe “eperan im kajoor,” im ear kile ippãn make ke ejjab maroñ lo̦mo̦o̦ren armej ro an Anij. Bõtab, Jeova ear lo men ko rem̦m̦an kõn Gideon. Ear jel̦ã kõn ta ko Gideon ear kapeel kaki im ear jel̦ã bwe Emaroñ kõjerbal Gideon ñan lo̦mo̦o̦ren Ri Israel ro.​—Riit Ri Ekajet 6:11-16, UBS.

⁵ Jeova ear lõke Gideon kõnke Ear jel̦ã kõn ta ko Gideon ear kapeel kaki im jel̦ã kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ilo iien eo Gideon ear deñdeñ wit, Jeova ear loe bwe ear kamaat joñan an maroñ ilo jerbal in ear kõm̦m̦ane. Bareinwõt, ilo iien ko etto ekkã an armej ro deñdeñ wit ilo nabõj. Bõtab, Gideon ear tilekek im deñdeñ wit ilowaan juon im̦õn kõm̦m̦an wain bwe Ri Midian ro ren jab loe im bõk wit kein jãne. Jeova ear lo bwe Gideon ear jab baj juon eo me eniknik ilo jerbal, ak ear juon eo emãlõtlõt im ejel̦ã kõppel̦aak. Gideon ear jel̦ã ta eo en kõm̦m̦ane bwe en jab wal̦o̦k jorrããn ñane. Jeova ear lo men kein rem̦m̦an kõn Gideon im ear jerbal ippãn.

6, 7. (1) Ta eo Jeova ear loe ippãn Amos me Ri Israel ro rar jab loe? (2) Etke jejel̦ã bwe ear jim̦we an Jeova kããlõt Amos?

⁶ Jeova ear bar lo bwe rũkanaan Amos enaaj maroñ katõprak jerbal ko ej ba en kõm̦m̦ani. Elõñ rar l̦õmn̦ak bwe Amos ej juon armej me ejej an naan im ejjel̦o̦k tokjãn. Amos ear juon rũlale jiip im juon rũkallib. Bõtab, Jeova ear kõjerbal Amos bwe en kajim̦we bwij ko joñoul an Ri Israel ro me rar bõjrak jãn aer kabuñ ñan E. Ippãn jet Ri Israel, remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ebõd armej in Jeova ear kããlõte. Etke?​—Riit Amos 7:14, 15, UBS.

⁷ Amos ear itok jãn juon bukwõn me ettol̦o̦k jãn jikin kweilo̦k ko me rel̦l̦ap. Bõtab, Amos ear jel̦ã kõn rũtõl im ruutiej ro kab m̦anit ko aer kõnke ro me rar etal ñan bukwõn eo an im kõm̦m̦an peejnej ippãn remaroñ kar kwal̦o̦k men kein ñane. Ñan waanjoñak, Amos ear jel̦ã ta ko renana Ri Israel ro rar kõm̦m̦ani im ear jel̦ã kõn aelõñ ko jet. (Amos 1:6, 9, 11, 13; 2:8; 6:4-6) Bareinwõt, Amos ear juon eo ejel̦ã kilen jeje im em̦m̦an wãween an kõmel̦el̦e. Ear kõjerbal naan ko rekajju im epidodo ad mel̦el̦e kaki. Ear jab mijak in kajju kwal̦o̦k ñan bũrij eo etan Amazaia kõn men ko renana renaaj wal̦o̦k ñane. Elukkuun alikkar bwe Jeova ear kããlõt armej eo ejim̦we bwe en kwal̦o̦k naan ko An. Jeova ear loe jerbal ko me Amos emaroñ kajejjeti meñe ro jet remaroñ kar jab loi.​—Amos 7:12, 13, 16, 17, UBS.

8. (1) Ta eo Jeova ear kallim̦uri Devid bwe enaaj kõm̦m̦ane ñane? (2) Etke Sam 32:8 ej lukkuun kakajoor ro me remaroñ pere er make kõn kapeel ko aer ak men ko remaroñ kõm̦m̦ani?

⁸ Jeova ejel̦ã kõn joñan maroñ ko an kajjojo iaan rũkarejar ro an. Im ekõn̦aan jipañ kõj aolep bwe jen kate kõj joñan wõt ad maroñ. Ñan waanjoñak, Jeova ear kallim̦uri Devid bwe enaaj tõle im lel̦o̦k naan in kakapilõk ko ñane. (Riit Sam 32:8, UBS.) Etke el̦ap an men in kakajoor kõj? Kõnke meñe jemaroñ pere kõj make, ak Jeova emaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani men ko me jejjab kõtmãne ke jen kar maroñ kõm̦m̦ani. Juon rũkaki em̦m̦an enaaj jipañ wõt juon an rijikuul̦ me edik an jel̦ã im kapeel bwe en tõprak an  jikuul̦. Ejjel̦o̦k oktak ippãn Jeova, ej jipañ wõt kõj bwe jen maroñ kõjerbal jel̦ã im kapeel ko ad ilo eklejia eo ad. Im Jeova emaroñ kõjerbal ro jeid im jatid bwe ren jipañ kõj. Ewi wãween an kõm̦m̦ane men in?

9. Ta juon iaan wãween ko me jej “l̦õmn̦ak” kõn ro jeid im jatid ilo tõmak?

⁹ Paul ear rõjañ aolep Kũrjin ro ñan “l̦õmn̦ak” kõn ro jeier im jatier ilo tõmak. (Riit Pilippai 2:3, 4, UBS.) Juon iaan wãween ko me jemaroñ kõm̦m̦ane men in ej ilo ad kile men ko rem̦m̦an ro jeid im jatid rej kõm̦m̦ani im nõbar er kaki. Ta eñjake n̦e am̦ ñe juon armej ej nõbar eok kõn men ko kwõj kõm̦m̦ani? Alikkar bwe kwõm̦õn̦õn̦õ im kokõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate eok ñan kõm̦m̦ani men ko jet rem̦m̦an. Kõn men in, eaorõk bwe jen l̦õmn̦ak kõn men ko rem̦m̦an me ro jeid im jatid rej kõm̦m̦ani im nõbar er kaki. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, renaaj m̦õn̦õn̦õ in bar kate er ilo jerbal ko aer ñan Jeova.

10. Wõn ro el̦aptata aer aikuj kile bwe ewõr kun̦aaer ilo eklejia eo?

¹⁰ Kõj aolep jej m̦õn̦õn̦õ ñe ro jet rej kwal̦o̦k aer itoklimo kõn kõj. Bõtab, ro me el̦aptata aer aikuj kile bwe ewõr kun̦aaer ilo eklejia eo ej em̦m̦aan ro me rej kab peptaij im l̦addik ro. Ñe rej kile men in, renaaj mel̦el̦e bwe el̦ap aer aorõk im bwe doulul eo an Jeova ej aikuji er. Baibõl̦ ej rõjañ l̦addik ro im em̦m̦aan ro ñan kate er bwe ren maroñ bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo. (1 Timote 3:1, UBS) Ak el̦aññe rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn men ko rej kõm̦m̦ani ilo eklejia eo, remaroñ ebbeer im bõjrak jãn aer kate er ilo jerbal ko aer ñan Jeova.

11. (1) Ta eo juon em̦m̦aan ej lale eklejia ear kõm̦m̦ane ñan jipañ juon likao ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k? (2) Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Julien?

¹¹ Juon iaan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia etan Ludovic ej ba bwe em̦õkaj an juon em̦m̦aan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ilo eklejia eo ñe ej kile an ro jet itoklimo kõn men ko ej kõm̦m̦ani. Ludovic ear jipañ juon likao etan Julien ilo eklejia eo an. Likao in ear juon armej me emmijakjak. Im ke ear kõm̦m̦ane jerbal ko ilo eklejia eo, ekõn kar ejjookok im pere e make. Ludovic ej ba, “Meñe ãindein, ak iar loe bwe Julien ear lukkuun jouj im ear kõn̦aan jipañ ilo eklejia eo.” Ludovic ear jab kalimjek likjab ko an Julien. Ak ear l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an me Julien ej kõm̦m̦ani im ear lel̦o̦k naan in rõjañ ko ñane. Tokjãn men in, Julien ear erom juon iaan rijjipañ ro ilo eklejia eo im tokãlik ear rekũl̦ar bainier (regular pioneer).

12. Bwe jen maroñ jipañ l̦addik ro im em̦m̦aan ro ñan kõjerbal jel̦ã im kapeel ko aer, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane? Kwal̦o̦k waanjoñak eo.

¹² Jej aikuj kwal̦o̦k ad itoklimo kõn ta ko l̦addik ro im em̦m̦aan ro rej kõm̦m̦ani el̦aññe jekõn̦aan jipañ er bwe ren kõjerbal jel̦ã im kapeel ko aer. Ijello̦kun ad l̦õmn̦ak kõn likjab ko aer, jej aikuj in lale wãween ko rem̦m̦an ippãer im ta jerbal ko rem̦m̦an rej kõm̦m̦ani. Jijej ear kõm̦m̦ane ejja wãween in wõt ñan rijjilõk Piter. Meñe ewõr iien Piter ar likjab im emaroñ kar kõm̦m̦an an ro jet jãlõke ñan an kajejjete juon jerbal, ak Jijej ear lõke wõt e. Jijej ear kalimjek wõt em̦m̦an ko an Piter, im ear ba bwe tokãlik tõmak eo enaaj kajoor im pen ãinwõt juon “ejm̦aan” ak dekã epen.​—Jon 1:42, UBS.

13, 14. (1) Ewi wãween an kar Barnebas l̦õmn̦ak kõn Mark? (2) Ta tokjãn eo Alexandre ear bõke ke juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo an ear jipañe? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹³ Jen kiiõ lale wãween an kar Barnebas jipañe Mark. (Jerbal 12:25) Jerbal eo Mark ear kõm̦m̦ane ej lale aikuj ko an Paul im Barnebas ilo tũreep eo aer kein kajuon ke rar mijinede. Bõtab, ilo jidimkij Mark ear ilo̦k jãn erro ke rar tõparl̦o̦k juon jikin etan Pampilia. Kõn men in, kar Paul im Barnebas wõt  rar etal ilo jikin in me ekauwõtata. (Jerbal 13:5, 13) Ta eo Barnebas ear kõm̦m̦ane? Ear kalimjek wõt em̦m̦an ko an Mark im jab likjab ko an. Ear jab l̦õmn̦ak bwe Mark ej juon eo me rejjab maroñ lõke. Ijello̦kun an kar Barnebas bõk l̦õmn̦ak in, ear jipañe Mark. Im tokjãn men in, Mark ear juon eo me ekajoor tõmak eo an. (Jerbal 15:37-39) Jet iiõ tokãlik, Mark ear jipañe Paul ke ear pãd ilowaan kalbuuj. Im ke Paul ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo Kolosse, ear nõbar Mark. (Kolosse 4:10, UBS) Bõlen joñan in Barnebas ear l̦ap an m̦õn̦õn̦õ ke ear jel̦ã bwe Paul ear kajjitõk ippãn Mark bwe en jipañe.​—2 Timote 4:11, UBS.

¹⁴ Eñin men eo ear bar wal̦o̦k ñan juon em̦m̦aan me ej lale eklejia etan Alexandre. Ej keememej juon iien ke juon iaan em̦m̦aan ro ilo eklejia eo an ear jipañe. Ear ba: “Ke iar likao, jar ilo im̦aan mejãn armej ro ekar juon men elukkuun pen ñan ña. Juon iaan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo aõ ear jipañ eõ ñan jel̦ã ta ko imaroñ kõm̦m̦ani m̦okta jãn aõ jar bwe in jab ikkũm̦kũm̦. Ijello̦kun an jab bar kũr eõ bwe in jar, ear kajjitõk bwe in jar aolep iien ilo kweilo̦k in kwal̦o̦k naan. Ejjabto tokãlik, ear jako aõ mijak im ikkũm̦kũm̦.”

15. Etke jejel̦ã ke Paul ear l̦ap an kaorõk ro jein im jatin ilo tõmak?

¹⁵ Ta eo kwõj kõm̦m̦ane el̦aññe kwõj loe juon men em̦m̦an kõn rũttõmak ro m̦õttam̦? Kwõj ke nõbar im kam̦m̦oolole er? Ilo bok in Rom jebta 16, Paul ear kwal̦o̦k an kile im kam̦m̦oolole elõñl̦o̦k jãn 20 rũttõmak ro jein im jatin kõn em̦m̦an ko aer. (Rom 16:3-7, 13) Ñan waanjoñak, Paul ear kile bwe Andronaikõs im Junias rar erom Kũrjin m̦okta jãne. Innem, Paul ear kam̦m̦oolole er kõn aer kar kijenmej. Paul ear bar kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol jinen Rupõs kõn an kar lale e im kwal̦o̦k an yokwe e.

16. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jej nõbar im kam̦m̦oolole ro reddik?

¹⁶ Kõj bareinwõt jenaaj maroñ jipañ ro jet el̦aññe jej nõbar im kam̦m̦oolole er. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan juon l̦addik etan Rico jãn aelõñ in France me jemãn ejjab karejar ñan Jeova. Rico ear ebbeer kõnke jemãn ear jab kõn̦aan bwe en peptaij. Kõn men in, ear l̦õmn̦ak bwe ej aikuj in kõttar m̦ae iien erũtto, innem peptaij. Ejjab men in wõt, ak ear bar bũrom̦õj kõnke rijikuul̦ ro m̦õttan rar kajjirere kake e im kõm̦m̦an kõjak kõn tõmak eo an. Bõtab, juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo an etan Frédéric, ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolole im nõbare Rico. Ear nõbare kõn an peran im ear ba bwe an iiooni mãlejjoñ kein ej kaalikkar bwe ear peran ilo an kwal̦o̦k kõn tõmak eo an. Tokjãn an kar em̦m̦aan in kwal̦o̦k naan kein rejouj ñane, men in ear jipañe bwe en kate wõt e im ear epaakel̦o̦k jemãn. Ejjabto tokãlik, Rico ear peptaij ke ear 12 an iiõ.

17. (1) Ewi wãween ad maroñ jipañ likao ro bwe ren kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo aer karejar ñan Jeova? (2) Ewi wãween an kar juon mijinede jipañ likao ro? (3) Im ta tokjãn an kar kõm̦m̦ane men in?

¹⁷ Kajjojo iien ñe jej nõbare im kam̦m̦oolole likao ro im em̦m̦aan ro kõn jerbal ko aer, men in enaaj lujur er ñan kal̦apl̦o̦k ijo  kun̦aaer ilo aer karejar ñan Jeova. Sylvia, eo me elõñ iiõ in an jerbal ilo Betel̦ eo ilo France, ear ba bwe kõrã ro remaroñ bar lel̦o̦k naan in kam̦m̦oolol im nõbar ko ñan likao ro im em̦m̦aan ro. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõrã in ej kile bwe ej bar kun̦aan ñan kam̦m̦oolol im nõbare er. (Jabõn Kõnnaan 3:27, UBS) Eitõn aolep iien, kõrã ro rej kile jet men ko me em̦m̦aan ro remaroñ jab loi. Kõn men in, ñe kõrã ro rej kam̦m̦oolol im nõbare likao ro kõn jerbal ko rej kõm̦m̦ani, ej ãinwõt ñe rej kakkobabal̦o̦k ilo naan in rõjañ ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Juon mijinede ilo aelõñ in French Guiana etan Jérôme, ear jipañ elõñ likao ro bwe ren kõm̦m̦an aer mejãnkajjik ñan erom mijinede. Em̦m̦aan in ej ba bwe ñe ej kwal̦o̦k naan ippãn likao rein im lo an em̦m̦an aer kwal̦o̦k naan ej kwal̦o̦k ta eo rar kõm̦m̦ane im nõbar er kake. Ej bar kõm̦m̦ane men in ñe ej loe an em̦m̦an aer uwaak ilo kweilo̦k. Men in ekõm̦m̦an bwe en jako an likao rein mijak im bwe en l̦apl̦o̦k jel̦ã im kapeel ko aer.

18. Etke em̦m̦an bwe jen jerbal ippãn likao ro ilo eklejia eo ad?

¹⁸ Jemaroñ bar rõjañ im kakajoor Kũrjin ro m̦õttad ñe jej jerbal ippãer. Ñan waanjoñak, em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo remaroñ kajjitõk ippãn juon iaan likao ro ilo eklejia eo aer bwe en bũrini katak ko ñan ro rerũtto me ejjel̦o̦k aer kampiutõr jãn Internet ilo jw.org/mh. Ak kwõmaroñ kajjitõk ippãn juon iaan likao ro bwe ren jipañ eok karreoiki ak kõjparok Im̦õn Kweilo̦k eo ad bwe en jab jorrããn. Ñe jej kate kõj ñan jerbal ippãn ro reddik, jenaaj kile ta ko rejel̦ã im kapeel kaki. Innem, jenaaj maroñ kam̦m̦oolol er im nõbar er im bareinwõt loe aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k.​—Jabõn Kõnnaan 15:23, UBS.

19, 20. Etke jej aikuj in jipañ l̦addik ro im em̦m̦aan ro bwe ren kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ilo eklejia eo?

¹⁹ Jeova ear kããlõt Joshua bwe en tõl Ri Israel ro. Ilo iien in, Anij ear ba ñan Moses bwe en “kaperane,” “kakajoore,” im katakini Joshua. (Riit Duteronomi 3:28.) Ilo raan kein, elõñl̦o̦k armej rej katak kõn Jeova im jino aer kabuñ ñane. Kõn men in, jej aikuji likao ro im em̦m̦aan ro bwe ren loloorjake jerbal ko ilo doulul eo an Jeova. Innem, kõj aolep jej aikuj in jipañ em̦m̦aan ro me rej kab peptaij im l̦addik ro bwe ren kõjerbal jel̦ã im kapeel ko aer. Tokjãn men in, enaaj lõñl̦o̦k wõt oran likao ro im em̦m̦aan ro me renaaj bainier, jerbal ilo Betel̦, im ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko. Bareinwõt, enaaj lõñl̦o̦k likao im em̦m̦aan ro me renaaj jel̦ã kilen “katakin ro jet.”​—2 Timote 2:2.

²⁰ Bõlen jej pãd ilo juon eklejia me elõñ uwaan im elõñ em̦m̦aan ro ie me eto aer lale eklejia eo. Ak bõlen jej pãd ilo juon eklejia me eiiet uwaan im ej kab jutak. Jekdo̦o̦n ak ewõr kun̦aan aolep ñan jipañ doulul eo an Jeova bwe en lõñl̦o̦k wõt tõprak ko rej wal̦o̦k ie. Kõn men in, jej aikuj in anõke Jeova ilo ad kalimjek wõt em̦m̦an ko an ro jet.