1, 2. (1) Ta eo Jijej ear ba bwe ej kien eo kein karuo? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj uwaaki ilo katak in?

 KE JUON Parisi ear mãlejjoñe Jijej ilo an kajjitõk ippãn kõn ta kien eo el̦aptata, Jijej ear uwaake im ba: “Kwõn yokwe Irooj am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦ im kõn aolepen am̦, im kõn am̦ l̦õmn̦ak otemjej.” Jaar katak kake men in ilo kar katak eo l̦o̦k. Jijej ear bar kwal̦o̦k kien eo kein karuo ke ear ba: “Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt kwe.”​—Matu 22:34-39.

² Jijej ear ba bwe jej aikuj yokwe ro rũturid. Ak wõn ro rej rũturid? Im elemen ad kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid? Eokwe, jenaaj lo uwaakin kajjitõk kein ilo ad naaj etale katak in. Im bareinwõt jenaaj lo bwe ñe jej yokwe ro rũturid, men in enaaj kam̦õn̦õn̦õik Jeova im jipañ aolep.

3, 4. (1) Ta waanjoñak eo Jijej ear kõjerbale ñan kwal̦o̦k elemen ad kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid? (2) Ewi wãween an kar Ri Sameria eo jipañe juon Ri Ju? (Lale pija eo itulõñ.)

³ Ekkã wõt ad l̦õmn̦ak bwe ro rũturid ej ro me rej kiki iturin m̦weo im̦õd. (Jabõn Kõnnaan 27:10) Bõtab, ke juon em̦m̦aan ear  kajjitõk ippãn Jijej: “Wõn rũturũ?” Jijej ear uwaake ilo an kar kwal̦o̦k waanjoñak eo kõn Ri Sameria eo, im ear kwal̦o̦k ñane elemen ad kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid. (Riit Luk 10:29-37, UBS.) Jet rinana rar jibwe juon Ri Ju im ko̦o̦te men ko m̦weien im m̦ane. Ãlikin, rar ilo̦k meñe enañin kar mej wõt jidik. Juon bũrij an Ri Israel ro im juon Ri Livai rar loe ak rar jab jipañe. Ilo m̦ool, en kar er eo rej jipañe bwe erjel aolep im Ri Ju. Bõtab, eitok juon Ri Sameria im jipañe em̦m̦aan in. Ilo kar iien in, enañin aolep Ri Ju im Ri Sameria redike doon.​—Jon 4:9.

⁴ Ri Sameria eo ear lutõk jidik pinneep im wain ilo kinej ko kinjen Ri Ju eo bwe en m̦õkaj aer mo. Innem, ear bõke ñan juon m̦õn jokwe im ear kõl̦l̦ãiki armej eo m̦õn m̦weo kõn ruo m̦ani jelba. Jããn in me ear kõl̦l̦ãiki kake ej joñan on̦ãn juon armej me ruo raan in an jerbal. (Matu 20:2, UBS) Ñe jej l̦õmn̦ak kõn joñan an kar l̦ap an Ri Sameria in jipañe em̦m̦aan in, jej kile bwe ear kwal̦o̦k an yokwe ro rũturin. El̦aññe jej kwal̦o̦k ad yokwe im tũriam̦okake ro jet, jenaaj ãinwõt Ri Sameria in.

5. Ewi wãween an kar Ri Kõnnaan ro an Jeova kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturier ke ear wal̦o̦k taibuun eo ilo juon jikin ilo New York City?

⁵ Jej mour ilo “raan ko ãliktata” me elõñ armej rejjab kwal̦o̦k tũriam̦o im jouj. Elõñ armej renana im lãj, rej kowadoñe ro jet, im rejjab yokwe armej. (2 Timote 3:1-3) Ñan waanjoñak, ilo kar Oktoba 2012, ear wal̦o̦k juon taibuun im ear ko̦kkure juon jikin ilo New York City. Ear kun jarom ilo m̦õko im̦õn elõñ armej. Im kõn men in rar jab maroñ kõjo̦ kein kõmmããn̦ãn̦ ko aer ilo iien in em̦õl̦o, im elõñ iaaer rar pãd ilo aikuj. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe rũko̦o̦t ro rar ko̦o̦ti men ko m̦weien ro rar pãd ilo jorrããn. Ak Ri Kõnnaan ro an Jeova rar lukkuun oktak. Rar kõm̦m̦an karõk ko ñan jipañ ro jeid im jatid im bar ro jet me rar jokwe ilo jikin in. Etke? Kõnke Kũrjin ro rem̦ool rej yokwe ro rũturier. Ta jet iaan wãween ko me jej bar kwal̦o̦k ad yokwe ro rũturid?

6. Elemen ad kõjerbal Baibõl̦ ñan jipañ ro rũturid?

⁶ Kõjerbal Baibõl̦ ñan jipañ er. Ñe jej kwal̦o̦k naan, jej kaenõm̦m̦an ro rũturid “jãn Jeje ko” ilo Baibõl̦. (Rom 15:4) Jej kwal̦o̦k yokwe ñan er ñe jej kõjerbal Baibõl̦ ñan jipañ er jel̦ã kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. (Matu 24:14) Ej juon jeraam̦m̦an ñan jiroñ armej ro kõn ennaan in em̦m̦an me ej jãn Jeova Anij.​—Rom 15:13.

7. (1) Ta kien eo eaorõk Jijej ear letok? (2) Im ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej l̦oore kien in?

⁷ Kõm̦m̦an em̦m̦an ñan ro jet. Jijej ear letok juon kien eaorõk bwe jen l̦oore ke ear ba: “Kom̦win kõm̦m̦an ñan ro jet men ko kom̦ kõn̦aan bwe ren bareinwõt kõm̦m̦an ñan kom̦: eñin mel̦el̦ein Kien Moses im katak ko an rũkanaan ro.” (Matu 7:12, UBS) “Kien Moses” ej jitõñl̦o̦k ñan bok in Jenesis l̦o̦k ñan Duteronomi, im “katak ko an rũkanaan ro” ej jitõñl̦o̦k ñan bok ko an rũkanaan ro ilo Jeje ko ilo kajin Hibru. Jeova ear lel̦o̦k “Kien Moses” im “katak ko an rũkanaan ro” ñan armej ro doon kõnke ear yokwe er im kõn̦aan bwe ren yokwe doon. Rainin, Jeova ej bar kõtmãne bwe jen yokwe ro rũturid. Ilo bok in Aiseia, Jeova ear ba: “Kom̦win lale ekajet jim̦we, im kõm̦m̦an wãnõk . . . Em̦õn̦õn̦õ armej eo ej kõm̦m̦an men in.” (Aiseia 56:1, 2) El̦aññe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid im kõm̦m̦an em̦m̦an ñan er, Anij enaaj kajeraam̦m̦an kõj.

8. (1) Etke jej aikuj yokwe ro rej dike ak kõjdate kõj? (2) Im ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro rej dike kõj?

⁸ Yokwe ro rej dike eok. Aolep iien, Jeova ej katakin kõj ñan yokwe ro rej dike ak kõjdate kõj. Ilo kar iien ko an Jijej, jet rar katakin ro jet ñan dike ro rej dike er. Bõtab,  Jijej ear ba: “Kom̦win yokwe ro rũkõjdate kom̦, im jar kõn ro rej matõrtõr kom̦.” (Matu 5:43-45) Paul ear bar letok ejja naan in kauwe rot in ilo an kar ba: “El̦aññe eo ej kõjdate eok ekwõle, kwõn naajdik e; el̦aññe emaro, kwõn kaidaak e.” (Rom 12:20; Jabõn Kõnnaan 25:21) Bareinwõt, ilo kar iien ko etto, Jeova ear kakien Ri Israel ro bwe ren jipañ rũkõjdat ro aer im bar menninmour ko an rũkõjdat rein. (Exodus 23:4, 5, UBS) Ke armej ro rar l̦oore kien kein, rar maroñ oktak im m̦õttaik ro me rekõn kar dike doon ilo jinoin. Ãinwõt Kũrjin ro, ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro rej dike kõj, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en oktak an rein l̦õmn̦ak kõn kõj. Jet iaaer remaroñ erom rũkarejeran Jeova itok wõt jãn ad kwal̦o̦k yokwe ñan er.

9. Ta eo Jijej ear ba bwe jen kõm̦m̦ane ñe ewõr apañ ikõtaad im juon jeid im jatid ilo eklejia eo?

⁹ “Kajjioñ in aenõm̦m̦an ippãn armej otemjej.” (Hibru 12:14, UBS) El̦aññe jej aikuj kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn armej otemjej, alikkar bwe jej aikuj bar kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jeid im jatid ilo eklejia eo. Jijej ear ba: “El̦aññe kwõpojak in lel̦o̦k menin joortak eo am̦ ñan Anij ilo lokatok im kwõj keememej bwe ewõr am̦ bõd n̦ae jeim̦ im jatũm̦, kwõn likũt menin joortak eo am̦ im̦aan lokatok eo im m̦õkajl̦o̦k in jol̦o̦k am̦ bõd ippãn jeim̦ im jatũm̦, innem jepl̦aaktok im lel̦o̦k joortak eo am̦ ñan Anij.” (Matu 5:23, 24, UBS) Jabdewõt iien ewõr apañ ikõtaad im juon ilo eklejia eo, jemaroñ kwal̦o̦k ad yokwe e ilo ad kajjioñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ilo iien eo em̦õkajtata. Ñe em̦õkaj ad kõm̦m̦ane men in, Jeova enaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ippãd.

10. Etke jejjab aikuj ekajete ro jet?

¹⁰ Jab ekajete ro jet. Jijej ear jiroñ kõj ñan jab ekajete ro jet kõn bõd ko aer. Ear ba: “Kom̦win jab ekajete ro jet, bwe Anij en jab ekajete kom̦.” Ear bar ba: “Etke kwõj kalimjek pel̦o̦k edik imejãn jeim̦ im jatũm̦, im jab l̦õmn̦ak kõn wõjke n̦e imejam̦? Kwõnañin maroñ ba ñan jeim̦ ak jatũm̦, ‘In jol̦o̦k pel̦o̦k n̦e imejam̦,’ ak ekab wõr juon wõjke imejam̦. Kwe rijel̦ã m̦on̦! Kwõn jol̦o̦k m̦okta wõjke n̦e jãn mejam̦, innem kwõnaaj maroñ in lol̦o̦kjen̦ im jol̦o̦k pel̦o̦k edik imejãn jeim̦ ak jatũm̦.” (Matu 7:1-5, UBS) Ta eo men in ej katakin kõj? Eokwe, ej katakin kõj ñan jab ekajete ro jet ñe rej kõm̦m̦an bõd kõnke ilo m̦ool, emaroñ l̦apl̦o̦k bõd ko jej kõm̦m̦ani jãn er.

11, 12. Ta wãween eo em̦m̦antata ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid?

¹¹ Elõñ men ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid. Bõtab, Jijej ear katakin kõj bwe wãween eo em̦m̦antata ñan kõm̦m̦ane men in ej ilo ad kwal̦o̦k naan ñan armej ro kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. (Luk 8:1) Ear jiroñ rũkal̦oor ro an: “Kom̦win ilo̦k, im kõm̦m̦an riaelõñ ko otemjej bwe ren rũkal̦oora.” (Matu 28:19, 20) Ñe jej pokake naan kein an Jijej, jenaaj maroñ jipañ armej ro ñan etal jãn ial̦ eo eddepakpak me ej tõll̦o̦k ñan mej, im kwal̦o̦kl̦o̦k ñan er ial̦ eo aidik me ej tõll̦o̦k ñan mour. (Matu 7:13, 14) Jejel̦ã bwe ad kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in ej lukkuun kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova.

¹² Jijej ear jipañ elõñ armej ñan kile bwe rej aikuji Jeova ilo mour ko aer. (Luk 11:28) Jej kajjioñe Jijej ñe jej jiroñ ro jet kõn “Gospel an Anij,” ak nuuj eo em̦m̦an. (Rom 1:1) Jej katakin er bwe katok in mour eo an Jijej ej kamaroñ kõj ñan kabuñbũruon Jeova im erom ro jeran. (2 Korint 5:18, 19, UBS) Kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an ej wãween eo em̦m̦antata ñan kwal̦o̦k ad yokwe ro rũturid.

13. Ta eñjake n̦e am̦ ñe kwõj katakin ro jet kõn Jeova?

¹³ Ñe em̦m̦an ad kõpooji katak ko me jenaaj etali ippãn ro jej jepl̦aak ippãer im rũkkatak ro ad, men in enaaj jipañ kõj ñan katakin er bwe ren pokake Jeova. Jet remaroñ aikuj kõm̦m̦an bwijin oktak ilo mour ko aer. (1 Korint 6:9-11) Ñe jej loe wãween an Jeova jipañ ro rettã bũrueer ñan kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer im erom ro jeran, jelukkuun m̦õn̦õn̦õ. (Jerbal 13:48, UBS) Armej ro me ekar ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik rel̦ak katak Baibõl̦, rej lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer. Rej kiiõ lõke Jeova ñe rej inepata im bũrom̦õj. Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan kõm̦m̦ane jerbal in eaorõk me ej kwal̦o̦k ad yokwe ro rũturid.

14. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k kõn ta mel̦el̦ein yokwe ilo 1 Korint 13:4-8?

¹⁴ El̦aññe jej yokwe ro rũturid ilo ejja wãween eo wõt me Paul ear kwal̦o̦k kake, jenaaj kabuñbũruon Jeova im enaaj dikl̦o̦k ad iioon bũraabl̦õm̦ ko ilo mour ko ad. Bareinwõt, jenaaj m̦õn̦õn̦õ. Men ko Paul ear jei ilo 1 Korint 13:4-8 (UBS), rej jipañ kõj ñan jel̦ã wãween ko jet me jemaroñ yokwe ro rũturid ãinwõt ad yokwe kõj make.—Riit.

15. (1) Etke jej aikuj meanwõd im jouj? (2) Etke jejjab aikuj ebbanban im utiej bõro?

¹⁵ “Yokwe ej meanwõd im jouj.” Jeova ej meanwõd im jouj ñan aolep armej ro meñe rejjab weeppãn. Kõn men in, jej aikuj bar meanwõd im jouj ñe ro jet rej kõm̦m̦an bõd. Jekdo̦o̦n ñe enana aer kõm̦m̦an ñan kõj im rejjab jouj tok, ak jej aikuj in kwal̦o̦k wõt meanwõd im jouj. Baibõl̦ ej bar ba, “Yokwe ejjab ebbanban.” Jet remaroñ bũki jeraam̦m̦an im eddo ko ilo eklejia eo ak lõñ aer men ko jet me ejjel̦o̦k ad. Bõtab, ñe jej lukkuun yokwe ro jeid im jatid, jeban ebbanbane er. Bareinwõt, jeban utiej bõro ak kõmmejãje ñan ro jet. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jeova edike ro rej ‘kabbil im reutiej bũrueer.’​—Jabõn Kõnnaan 21:4.

16, 17. Ekkar ñan 1 Korint 13:5, 6, ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid?

¹⁶ Yokwe “ejjab kõm̦m̦an men ko rejekkar.” El̦aññe jej yokwe ro rũturid, jeban riabe er ak ko̦o̦t jãn er ak kõm̦m̦ane jabdewõt men ñan er me Jeova eban m̦õn̦õn̦õ kaki. Bareinwõt, jeban l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko wõt ad kõnke yokwe “ejjab l̦õmn̦ak wõt kõn e make.” Kõn men in, jenaaj aolep iien kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan ro rũturid.​—Pilippai 2:4, UBS.

¹⁷ Yokwe “ejjab illulu.” Im yokwe “ejjab  pal̦ in bõro,” mel̦el̦ein bwe jejjab dãpiji wõt ilo bũruod men ko renana ro jet rar kõm̦m̦ani ñan kõj. El̦aññe ejjab em̦m̦an an juon kõm̦m̦an ñan kõj, jen jab m̦õkaj im illu ippãn. Jen jab bwine bõd ko an ro jet im likũti wõt ippãd men ko renana rar kõm̦m̦ani me rar kõmetak kõj. (1 Tessalonika 5:15) El̦aññe jej piil̦i ro jet, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ad illu en ãinwõt juon kijeek eurur, im emaroñ jujen kajorrããn kõj make im bar ro jet. (Livitikõs 19:18) Ijello̦kun ad illu, jen jol̦o̦k an ro jet bõd im mel̦o̦kl̦o̦ke. Bareinwõt, yokwe “ejjab m̦õn̦õn̦õ kake jerawiwi,” ak men ko renana. Kõn men in, ñe jej loe an juon eo edike kõj iiooni men ko renana, jejjab m̦õn̦õn̦õ kõn an eñtaan.​—Riit Jabõn Kõnnaan 24:17, 18.

18. Ta eo jej katak kõn yokwe ilo 1 Korint 13:7, 8?

¹⁸ Paul ear ba bwe yokwe “ejaje ebbeer.” Ñe jej yokwe ro rũturid, jenaaj jol̦o̦k aer bõd ñe rej kõm̦m̦ane juon men me ej kainepataiki kõj. Paul ear bar ba bwe yokwe “eban jako an tõmak.” Jej tõmak men ko jej riiti ilo Baibõl̦ im jej kam̦m̦oolole doulul eo an Jeova kõn katak ko ej litok ñan kõj. Yokwe ej “kõjatdikdik” ilo men otemjej. Ewõr ad kõjatdikdik kõnke jej lõke aolep kallim̦ur ko an Jeova. Im kõnke jej yokwe armej, jenaaj kate kõj ñan kwal̦o̦k kõn kõjatdikdik eo ad ñan er. (1 Piter 3:15) Ñe jej jelm̦ae apañ ko reppen, jej jar im kõjatdikdik bwe men otemjej renaaj em̦m̦an. Meñe juon emaroñ bõd n̦ae kõj ak kaeñtaan kõj, ak jenaaj kijenmej wõt. Paul ear ba bwe yokwe ej “kijenmej.” Ear bar ba: “Yokwe ej pãd indeeo.” Ro rej pokake Jeova renaaj kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturier ñan indeeo.

19, 20. Ta eoon ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k bwe jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe ro rũturid?

¹⁹ El̦aññe jej l̦oore naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦, aolep iien jenaaj yokwe ro rũturid ãinwõt kõj make. (Matu 22:39) Jeova im Jijej rej kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ane men in. Jej aikuj yokwe aolep armej, jekdo̦o̦n aelõñ ta eo rej itok jãne ak m̦anit ta eo aer. Jabdewõt iien jej lo bwe epen ad kwal̦o̦k yokwe ñan armej ro, jemaroñ jar ñan Jeova im kajjitõk kõn kajoor eo an. Jejel̦ã bwe men in enaaj kam̦õn̦õn̦õik Jeova, im enaaj jipañ kõj.​—Rom 8:26, 27, UBS.

²⁰ Joñan an aorõk kien in ñan yokwe ro rũturid, Baibõl̦ ej n̦aetan “kien el̦ap.” (Jemes 2:8) Ilo kar kien ko Jeova ear lil̦o̦k ñan Moses, elõñ iaaer rar jipañ Ri Israel ro ñan yokwe ro rũturier. Tokãlik, Jeova ear kõm̦akũt Paul ñan je naan kein: “Aolep men kein im ko jet bareinwõt, rej koba ilo juon wõt kien, ‘Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt am̦ yokwe eok make.’” Eo ej ‘yokwe rũturin eban kõm̦m̦ani men ko renana n̦ae e. Innem eo ej yokwe, ej pokake aolepen Kien eo.’​—Rom 13:8-10, UBS.

21, 22. Etke jej aikuj yokwe Anij im ro rũturid?

²¹ Jijej ear kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn wõn ro rej rũturid ke ear ba bwe Jemãn ej “kõtak al̦ ioon ro renana im ioon ro rem̦m̦an, im kawõt ioon ro rũwãnõk im ioon ro rejjab wãnõk.” (Matu 5:43-45) Jijej ear katakin kõj bwe jej aikuj kwal̦o̦k yokwe ñan aolep armej, jekdo̦o̦n ñe rem̦m̦an ak renana. Jaar katak ilo katak in bwe wãween eo em̦m̦antata ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid ej ilo ad katakin er kõn Jeova im Aelõñ eo an. El̦aññe juon ej l̦oore men ko ej katak kaki jãn Baibõl̦, enaaj maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn an erom juon eo im ej jeran Anij.

²² Em̦õj ad katak etke jej aikuj yokwe Jeova kõn aolepen bũruod, aolepen ad, im kõn ad l̦õmn̦ak otemjej. Jaar bar katak ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid. El̦aññe jej yokwe Jeova im ro rũturid, jej pokake kien ko ruo rel̦l̦aptata im raorõktata. El̦apl̦o̦k jãn men in, jej kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jemãd ilañ Jeova, eo me el̦ap yokwe ippãn.