1. Ta kar l̦õmn̦ak eo an Paul kõn ro me rar niknik wõt ilo aer karejar ñan Jeova?

 RIJJILÕK Paul ear yokwe im kaorõk rũttõmak ro m̦õttan me rar niknik wõt ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Ear je im ba: “Ejjab jokwõd am keememej ami jerbal in tõmak kab yokwe, im ami kijenmej in kõjatdikdik ilo ad Irooj Jijej Kũraij, im̦aan mejãn Anij eo Jemãd.” (1 Tessalonika 1:3) Jeova ej bar yokwe im kaorõk armej ro doon. Ej keememej aolep men ko rej kõm̦m̦ani ilo aer jerbal ñane jekdo̦o̦n ewi joñan maroñ ko aer.​—Hibru 6:10.

2. Ta ko jenaaj bwebwenato kaki ilo katak in?

² Ilo kar iien ko etto kab raan kein, Kũrjin ro rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an el̦ap oktak ko ilo mour ko aer bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova. Ilo katak in, jenaaj bwebwenato kõn ta ko jet Kũrjin ro ilo kar jinoin rar kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova. Bareinwõt, jenaaj bwebwenato kõn ta ko ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova raan kein rej kõm̦m̦ani. Im jenaaj lale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er.

3, 4. (1) Ta jet iaan jerbal ko me ro rar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer rar kõm̦m̦ani ilo iien ko etto? (2) Ta ko rũttõmak ro rar kõm̦m̦ani ñan jipañ ro me rar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova?

³ Ãlikin an kar Jijej peptaij, ear jino kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an  Anij im ear katakin ro jet ñan bar kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ ak kien in. (Luk 3:21-23; 4:14, 15, 43) Im ãlikin an kar Jijej mej, rijjilõk ro rar loloorjake jerbal in kwal̦o̦k naan im ear lõñl̦o̦k oran rũttõmak ro. (Jerbal 5:42, UBS; 6:7, UBS) Jet Kũrjin ro rar m̦õn̦õn̦õ in em̦m̦akũt jãn kapijukuneer im jerbal in mijinede. Ñan waanjoñak, Pilip ear mijinede ilo elõñ iaan jikin ko ilo Palestine. (Jerbal 8:5, 40, UBS; 21:8) Paul ear bar mijinede ilo elõñ aelõñ ko rettol̦o̦k jãn ijo kapijukunen. (Jerbal 13:2-4; 14:26; 2 Korint 1:19) Ro jet ãinwõt Mark, Luk, im Silvenõs (Sailas) rar je jet iaan bok ko ilo Baibõl̦, im jet rar jekretari ñan er. (1 Piter 5:12) Elõñ kõrã ro rar bar jerbal ippãn aolep em̦m̦aan rein. (Jerbal 18:26; Rom 16:1, 2) Ñe jej riiti Matu l̦o̦k ñan Revelesõn, jenaaj loe aolep men ko rem̦m̦an me rein jeid im jatid rar kõm̦m̦ani ilo aer jerbal ñan Jeova. Bwebwenato kein aer rej kakeememej kõj bwe el̦ap an Jeova m̦õn̦õn̦õ kõn men ko ro doon rej kõm̦m̦ani ilo aer jerbal ñane, im bwe ej jipañ er ñan kabwe aikuj ko aer.

⁴ Elemen an rein me rar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova kabwe aikuj ko aer? Eokwe, rar jerbal jidik bwe en wõr aer kein kõke aikuj ko aer. Rar jab kõtmãne ak kajjitõk bwe rũttõmak ro m̦õttaer ren jipañ er. (1 Korint 9:11-15, UBS) Bõtab, ke rũttõmak ro m̦õttaer rar kõn̦aan jipañ er, rar m̦õn̦õn̦õ kõn jipañ ko aer. Ta ko rũttõmak rein rar kõm̦m̦ani ñan jipañ er? Jet iien rar kũr er ñan kõjota ippãer, kiki ilo m̦õko im̦weer, ak jipañ ilo wãween ko jet. Jet iien juon jãn eklejia eo aer ear jipañ er im ilo iien ko jet, aolep ilo eklejia ko rar jipañ er.​—Riit Jerbal 16:14, 15; Pilippai 4:15-18, UBS.

5. Ta eo ruo rippãlele rej ba kõn aerro kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova?

⁵ Raan kein elõñ rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova. (Lale bo̦o̦k eo etan, “ Jerbal ko an Ro Rej Kal̦apl̦o̦k Ijo Kun̦aaer ñan Jeova.”) Ñe kwõnaaj bwebwenato ippãer kõn pepe in rar kããlõte, men in enaaj kakajoor eok. Ewõr juon jeid im jatid em̦m̦aan me ear rekũl̦ar bainier, jipejel̦ bainier (special pioneer), mijinede, im jerbal in Betel̦ ilo juon aelõñ me ejjab kapijukunen. Em̦m̦aan in ej ba: “El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ bwe iar pepe in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaõ ilo jerbal ko an Jeova. Ke ear 18 aõ iiõ, iar aikuj kããlõt ñe inaaj etal im university, bõk juon jerbal el̦ap on̦ãn, ak rekũl̦ar bainier. Ear jab pidodo ta iaan men kein jilu in kããlõte. Bõtab, iar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kããlõt bwe in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaõ ilo jerbal ko an Jeova. Ij kile bwe Jeova eban mel̦o̦kl̦o̦k men ko iar kõm̦m̦ani ñan aõ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaõ ñane. Jeova ej letok kapeel ko ñan kõj. El̦aññe in kar pepe in bõk juon jerbal el̦ap on̦ãn, iban kar maroñ kõjerbal kapeel ko aõ ilo wãween ko me ij kõjerbali kiiõ.” Lio pãleen ej ba: “Aolep jerbal ko kõmar bũki ilo doulul eo an Jeova rar kõm̦m̦an aõ epaakel̦o̦k Jeova. Kõmro ej kile aolep iien bwe Jeova ej kõjparok im tõl kõmro. Kõmro ban kar kile men in el̦aññe kõmro en kar jab kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ro ilo jerbal ko an Jeova. Ij kam̦m̦oolol Jeova aolep raan kõn jerbal ko kõmro ej kõm̦m̦ani ñane.” Kokõn̦aan ke m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo am̦ ãinwõt rein ruo?

6. Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ro me rej karejar ñane?

⁶ Jejel̦ã bwe jet rejjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova. Jekdo̦o̦n ak rej karejar ñan Jeova joñan wõt aer maroñ im Jeova em̦õn̦õn̦õ kõn men ko rej kõm̦m̦ani. Ilo bokin Pailimõn 1-3, Paul ear je im yokyokwe aolep rũttõmak ro jein im jatin ilo eklejia eo ilo Kolosse im ear ba etan jet iaaer. Rein rar aorõk ippãn Paul im Jeova. (Riit.) Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein, Jeova elukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn men ko jej kõm̦m̦ani ilo ad karejar ñane. Ak ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova? Jen lale.

7, 8. (1) Ta ko bainier ro rej kõm̦m̦ani? (2) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ bainier ro?

⁷ Ilo kar iien ko etto, el̦ap an ro me rar kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k kakajoorl̦o̦k ro uwaan eklejia ko aer. Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein. El̦ap an bainier ro kakajoorl̦o̦k kõj ilo eklejia ko ad. Enañin aolepeer  rej kwal̦o̦k naan 70 awa ilo kajjojo allõñ. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er?

⁸ Juon kõrã jeid im jatid me ej bainier etan Shari, ej ba: “Bõlen aolep rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en̦ bainier ro rej inepata kaki kõn aer kwal̦o̦k naan aolep raan. Bõtab, ilo m̦ool, rej bar aikuji an ro jet kaenõm̦m̦an im kakajoorl̦o̦k er.” (Rom 1:11, 12, UBS) Bar juon kõrã me eto an kar bainier ej kwal̦o̦k kõn bainier ro ilo eklejia eo an. Ej ba: “El̦ap aer niknik im kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Rem̦õn̦õn̦õ ñe ro jet rej kauweik er ilo wa ko waaer ñe rej kwal̦o̦k naan, ak kũrl̦o̦k er ñan m̦õñã ippãer. Ej bar jipañ er ñe ro jet rej lel̦o̦k jidik jããn in kiaj ak jidik jããn in jipañ ñan er. Aolep wãween kein rej kaalikkar ñan bainier rein bwe raorõk ippãd.”

9, 10. Ta ko ro jeid im jatid rar kõm̦m̦ani ñan jipañ bainier ro ilo eklejia ko aer?

⁹ Bar ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ bainier ro? Eokwe, jen jerbal ippãer ilo kwal̦o̦k naan. Ruo kõrã me rej bainier rej ba bwe raan ko me el̦ap aer aikuj m̦õttaer ilo kwal̦o̦k naan ej M̦ande l̦o̦k ñan Bõl̦aide im ilo ãlikin raelep. Juon kõrã me ej jerbal ilo Betel̦ eo ilo New York ej kwal̦o̦k kõn wãween an kar juon kõrã ilo eklejia eo an jipañe ke ear bainier. Ej ba: “Juon jeid im jatid kõrã me ewõr waan wa ear ba bwe jabdewõt iien ñe ejjel̦o̦k m̦õtta ilo kwal̦o̦k naan, in ko̦o̦l̦e im enaaj kwal̦o̦k naan ippa. El̦ap an kõrã in kar jipañ eõ ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal in bainier.” Bar juon jeid im jatid kõrã etan Shari ej ba: “Ekkã an bainier ro me ejjel̦o̦k pãleer ro̦o̦l jãn aer kwal̦o̦k naan im make iaaer ilo m̦õko im̦weer. Jemaroñ jipañ er ñe jej kũr er ñan kobatok ippãd jet iien ilo iien kabuñ an baam̦le ko ad. Jemaroñ bar kakajoorl̦o̦k er im jipañ er ilo ad kajjitõk ippãer ñan kobatok ippãd ilo iien ko jet.”

¹⁰ Ewõr juon jeid im jatid kõrã me 50 iiõ in an kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbal ko an Jeova. Ej kwal̦o̦k kõn ta ko em̦m̦aan ro me rar lale eklejia eo an rar kõm̦m̦ani ñan jipañe im kõrã ro jet me ejjel̦o̦k pãleer im rar bainier. Ej ba: “L̦o̦kun 2 allõñ em̦m̦aan rein rar lotok kõm bainier ro. Rar kajjitõk ippemmim ejet ammim mour im ejet jikin jerbal ko ammim. Rar bar kajjitõk el̦aññe ewõr jabdewõt men ko me kõmar inepata kaki. Rar lukkuun itoklimo kõn ta ko kõmar ba im kõn̦aan jipañ. Bareinwõt, rar lotok kõm ñan m̦õko im̦õm im lale ta ko rar maroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kõm kaki.” Em̦m̦aan rein kab ro jet me rej jipañ bainier ro rej l̦oore joñak eo em̦m̦an an kar Onesiporõs. Meñe ekar wõr an baam̦le, ak ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ Paul.​—2 Timote 1:18, UBS.

11. Ta ko jipejel̦ bainier ro rej kõm̦m̦ani kajjojo allõñ?

 ¹¹ Ilo jet eklejia, ewõr jipejel̦ bainier ro. Enañin aolepeer rej kwal̦o̦k naan 130 awa kajjojo allõñ im rej bar poub kõn jerbal ko jet ilowaan eklejia ko aer. Kõn men in, edik ak ejjel̦o̦k aer iien ñan jerbal ilo jikin jerbal ko. Innem, kajjojo allõñ ra eo ej lel̦o̦k jidik jããn ñan kabwe aikuj ko aer.

12. Ta ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko ekoba kõj, jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ jipejel̦ bainier ro?

¹² Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ jipejel̦ bainier ro? Juon em̦m̦aan me ej jerbal ilo juon iaan ra ko ad ear bwebwenato ippãn elõñ jipejel̦ bainier ro im rar kwal̦o̦k kõn ta ko ro jet remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er. Em̦m̦aan in ej ba: “Em̦m̦aan ro me rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦an aer iien ñan bwebwenato ippãn jipejel̦ bainier ro. Ilo wãween in, remaroñ jel̦ã kõn apañ ko rej iiooni im ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er. Ro jet uwaan eklejia ko remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en̦ jipejel̦ bainier ro rej aikuji kõnke ra eo ej kabwe aikuj ko aer. Ak ilo m̦ool elõñ wãween ko rein remaroñ jipañ jipejel̦ bainier ro.” Jipejel̦ bainier ro kab rekũl̦ar bainier ro rem̦õn̦õn̦õ ñe jej jerbal ippãer ilo kwal̦o̦k naan. Kõn men in, kwõmaroñ jipañ er ilo am̦ kõm̦m̦an karõk ñan am̦ jerbal ippãer.

13, 14. (1) Ta eo jen jab mel̦o̦kl̦o̦k kake kõn em̦m̦aan ro me rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ekoba lim̦aro pãleer? (2) Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ em̦m̦aan ro me rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ekoba lim̦aro pãleer?

¹³ Elukkuun kajoor tõmak eo an em̦m̦aan ro rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ekoba lim̦aro pãleer. El̦ap aer jipañ im kakajoorl̦o̦k kõj. Bõtab, jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe rej bar aikuji an ro jet kaenõm̦m̦an im kakajoorl̦o̦k er. Bareinwõt, rej aikuji an ro jeid im jatid jerbal in kwal̦o̦k naan ippãer. Rem̦õn̦õn̦õ ñe jej kũr er ñan kobatok ippãd ilo iien ko relimo ak ilo iien ko jej kakkije bajjek. Ak ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe juon iaaerro ej pãd ilo aujpitõl̦, ak enañinmej? Eokwe, jemaroñ jipañ er ilo ad lol̦o̦k er im lale ta ko rej aikuji. Luk ekar juon “taktõ” im ear jipañ Paul kab ro jet me rar itoitak im lol̦o̦k eklejia ko.​—Kolosse 4:14, UBS; Jerbal 20:5–21:18.

¹⁴ Em̦m̦aan ro me rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ekoba lim̦aro pãleer rem̦õn̦õn̦õ ñe ej wõr ro m̦õttaer im repaake er. Juon iaan em̦m̦aan rein ej ba: “Ro m̦õtta rejel̦ã ñããt eo ij aikuj naan in kakajoor im rõjañ. Wãween aer bwebwenato ippa ej ãinwõt ñe rej tuuri bũruõ bwe in kwal̦o̦k kõn men ko ij eddodo kaki. El̦ap aer jipañ eõ ñe rej baj roñjake aõ kõnnaan.” Ealikkar bwe em̦m̦aan ro me rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ekoba lim̦aro pãleer rem̦õn̦õn̦õ ñe jej kajjioñ jel̦ã kajjier im epaake er.

15, 16. (1) Etke eaorõk jerbal ko an ro ilo Betel̦ kab ro rej lale Im̦õn Kweilo̦k ko ad Rel̦l̦ap? (2) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ RũBetel̦ ro kab ro rej jokwe im jerbal ilo Im̦õn Kweilo̦k ko ad Rel̦l̦ap?

¹⁵ Elukkuun aorõk jerbal ko me ro jeid im jatid rej kõm̦m̦ani ilo Betel̦ kab ilo Im̦õn Kweilo̦k ko ad Rel̦l̦ap. Aolep jerbal ko rej kõm̦m̦ani rej rejetake jerbal in kwal̦o̦k naan. El̦aññe ewõr RũBetel̦ ro ilo eklejia n̦e am̦ ak eklejia ko jet repaake eok, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er?

¹⁶ Ilo jinoin aer jerbal ilo Betel̦ remaroñ lukkuun oñkake ro m̦õttaer im ro uwaan baam̦le ko aer. Kõn men in, el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ ñe RũBetel̦ ro jet kab ro ilo eklejia ko aer rej epaake er im m̦õttaik er! (Mark 10:29, 30) Ekkã an RũBetel̦ ro jerbal jãn M̦ande l̦o̦k ñan Bõl̦aide. Kõn men in, ewõr aer iien ñan pãd ilo kweilo̦k ko im ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Bõtab, jet iien remaroñ jako jãn kweilo̦k ak kwal̦o̦k naan kõnke ewõr jerbal ko rej aikuj kadedel̦o̦ki ilo Betel̦. Em̦m̦an ñe ro uwaan eklejia ko remel̦el̦e kõn men in im ñe rej kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn jerbal ko rein rej kõm̦m̦ani.​—Riit 1 Tessalonika 2:9, UBS.

17, 18. Jerbal rot ko me ro rej em̦m̦akũt jãn kapijukuneer rej kõm̦m̦ani ilo aer jerbal ñan Jeova?

¹⁷ Ewõr ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova, im rej m̦õn̦õn̦õ in em̦m̦akũt ñan  jabdewõt aelõñ me doulul in ad ej jilkinl̦o̦k er ñane. Rein jeid im jatid rej aikuj katak kilen m̦õñã ekkan ko rekããl ñan er, katak bar juon kajin, im katak kõn m̦anit ko an aelõñ eo rej pãd ie. Ebar lõñ oktak ko rej aikuj kõm̦m̦ani ilo mour ko aer. Jerbal rot ko rein jeid im jatid rej kõm̦m̦ani?

¹⁸ Eokwe, jet iaaer rej mijinede, jet rej jerbal ilo ra ko, im ro jet rej jerbal in ekkal. Mijinede ro rej kwal̦o̦k naan aolep raan. El̦ap aer kapeel ilo jerbal in kwal̦o̦k naan kab rejel̦ã katak Baibõl̦ ippãn armej ro. Rej jipañ ro uwaan eklejia ko aer ilo aer katakin er bwe ren bar kapeel ilo kwal̦o̦k naan. Im ra eo ej jipañ er kõn jikin jokwe im jidik jããn ñan kabwe aikuj ko aer. Ak ta kõn rũkkal ro? Eokwe, rein rej kalõk m̦õn ukok ko, ra ko, Im̦õn Kweilo̦k ko, im Im̦õn Kweilo̦k ko Rel̦l̦ap. Im ra eo, ñe eaab ro uwaan eklejia ko rej jipañ er ikijjeen aikuj ko aer ãinwõt m̦õñã im jikin jokwe. Jerbal ko an rũkkal rein rej ãinwõt jerbal ko an RũBetel̦. Kõn men in, ebar wõr aer iien ñan pãd ilo kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan. Elukkuun l̦ap jipañ ko an rũkkal rein jeid im jatid ñan eklejia ko.

19. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro rar em̦m̦akũt waj ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova?

¹⁹ Ewõr ke ro rej kab em̦m̦akũt waj ñan aelõñ eo kwõj pãd ie kõnke rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova? El̦aññe ewõr, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er? Eokwe, jouj im keememej bwe ñe rein rej kab em̦m̦akũt waj, remaroñ jaje nemãn m̦õñã in aelõñ n̦e am̦. Kõn men in, ñe kwõj kũr er ñan kõjota ippam̦ im kwõj l̦õmn̦ak in kõm̦m̦ane juon m̦õñã ekããl ñan er, em̦m̦an ñe kwõj kajjitõk m̦okta el̦aññe rekõn̦aan edjoñe. Im kwõmaroñ bar kajjitõk ta m̦õñã ko rejjab kõn̦aan kañi. Bareinwõt, kwõn kijenmej ippãer ñe rej katak kajin n̦e am̦ kab m̦anit ko an aelõñ eo kwõj pãd ie. Keememej bwe ebõk iien ñan katak kõn men kein. Innem, kwõn kwal̦o̦k meanwõd im jouj ilo am̦ jipañ er. Rein relukkuun kõn̦aan jel̦ã kajin n̦e am̦ im m̦anit ko am̦.

20. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova kab rũtto ro jemãer im jineer?

²⁰ Ñe erũttol̦o̦k jemãn im jinen ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova, renaaj aikuj pepe kõn elemen aer naaj lale er. El̦aññe rũtto ro jemãer im jineer rej Ri Kõnnaan ro an Jeova, reban kõn̦aan bwe ro nejier ren ro̦o̦l im lale er. Renaaj kõn̦aan bwe ro nejier ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal ko rej kõm̦m̦ani ñan Jeova. (3 Jon 4) Meñe ãindein, ak ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova rej aikuj kate er ñan lol̦o̦k jemãer im jineer im jipañ er joñan wõt aer maroñ. Ak ta ko ro jet me rej jokwe ijoko repaake jemãn im jinen rein remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er? Eokwe, ñe rũtto ro rej aikuj jipañ, remaroñ etal im jipañ er. Jen keememej bwe ro rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova relukkuun poub. Jerbal ko me rej kõm̦m̦ani rej rejetake jerbal in kwal̦o̦k naan, jerbal eo eaorõktata ijoko otemjej. (Matu 28:19, 20) Kõn men in, kwõmaroñ jipañ rein ilo am̦ jipañ rũtto ro jemãer im jineer.

21. Ta l̦õmn̦ak eo an ro me rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova ñe ro jet rej jipañ er?

²¹ Armej ro rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova kõnke rej yokwe E im kõn̦aan jipañ ro jet. Rejel̦ã bwe jerbal kein reban kam̦weiek er. Kõn men in, el̦ap aer kam̦m̦oolol ro me rej jipañ er ilo jabdewõt wãween. Ewõr juon jeid im jatid kõrã me ej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbal ko an Jeova ilo juon aelõñ me ear jab dik im rũttol̦o̦k ie. Ej ba: “El̦ap an kakajoor eõ ñe ro jet rej jeje tok im kam̦m̦oolol eõ kõn jerbal ko ij kõm̦m̦ani. Men in ej kaalikkar bwe rej l̦õmn̦ak kake eõ im rem̦õn̦õn̦õ kõn jerbal ko ij kõm̦m̦ani.”

22. Ta am̦ l̦õmn̦ak kõn an armej ro kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova?

²² Kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ilo jerbal ko an Jeova ej make wõt em̦m̦antata. Ro rej kããlõt ñan kõm̦m̦ane men in, rej ekkatak elõñ men ko me rej jipañ er raan kein im bareinwõt ñe jukjukun pãd in enaaj erom pedetaij. M̦õttan jidik aolep rũkarejar ro an Jeova renaaj m̦õn̦õn̦õ ilo aolep jerbal ko rej kõm̦m̦ani. M̦ae tõre en̦, jen jab mel̦o̦kl̦o̦k “jerbal” ko me ro im rej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal ko an Jeova rej kõm̦m̦ani kab “yokwe” eo rej kwal̦o̦ke.​—1 Tessalonika 1:3.