1, 2. Ta ko kar aikuj kõjparok ineen kõrã eo jãni, im etke?

 JEJ aikuj mel̦el̦e kõn kanaan eo jinointata ilo Baibõl̦ kõnke ej kõmel̦el̦e kõn wãween an Anij naaj kajejjet ankilaan ñan armej im lal̦ in. Ke Anij ear kwal̦o̦k kõn kallim̦ur eo ilo Iden, ear ba: “Inaaj likũt kõjdat ikõtaam̦ [Setan] im kõrã eo, im ikõtaan ineem̦ im ineen.” Ewi joñan an naaj Setan im kõrã eo kõjdate doon? Ej alikkar uwaak eo ke Jeova ear ba: “[Ineen kõrã eo] enaaj ko̦kkure bõram̦ [Setan], a kwõnaaj ko̦kkure jim̦win neen.” (Jenesis 3:15) Joñan an Setan im kõrã eo kõjdate doon, Setan enaaj kate e ñan kajjioñ ko̦kkure ak m̦an ine eo ineen kõrã in.

² Eñin unin juon iaan ro rar je bokin Sam ear jar kõn armej ro an Anij. Ear ba: “Lale m̦õk! Ro rej kõjdate eok rej jum̦ae eok, im ro rej matõrtõre eok rej jutak n̦ae eok. Rej kõm̦m̦ani pepe ko rettino n̦ae ro doom̦; rej pepe in ko̦kkure ro kwõj o̦n̦aake er. Rej ba, ‘Kom̦win itok, jen kajeepepl̦o̦k aelõñ in Israel.’” (Sam 83:2-4, UBS) Jibadbad im kõttõpar eo an Setan ej ñan m̦an im kajorrããn ro me ine eo enaaj itok jãn er. Ñan kõjparok ineen kõrã eo, im kaalikkar bwe Aelõñ eo an Anij  enaaj kajejjet ankilaan ñan armej im lal̦ in, Jeova ear kõm̦m̦an bujen ko.

3, 4. (1) Ñããt eo ear weeppãn bujen eo kõn Kien Moses? (2) Ta eo RiIsrael ro rar ba bwe renaaj kõm̦m̦ane? (3) Taunin kar kõm̦m̦ane bujen eo kõn Kien Moses?

³ Ãlikin an kar ro nejin Ebream, Aisak, im Jekob lõñl̦o̦k im orl̦o̦k, Jeova ear n̦aetaer RiIsrael ro. Jeova ear kõm̦m̦ane juon bujen ippãer ilo an kar lel̦o̦k Kien ko an, im rar ba bwe renaaj pokake. Im Jeova ear kõjerbal Moses bwe en rũkõllaajrak eo ikõtaan im RiIsrael ro. Baibõl̦ ej ba bwe Moses ear “bõk bokin bujen eo im kõnono ilowaan ke armej ro rar roñjake, im rar ba: ‘Men otemjej Jeova ear kõnono kake, kõm naaj kõm̦m̦ani, im naaj pokake.’ Im Moses ear bõk bõtõktõk eo [bõtõktõkin kau kom̦aan kar katok kake], im ear kabũtũktũk armej ro kake im ba: ‘Lo bõtõktõkin bujen, eo Jeova ear kõm̦anm̦an ippemi kõn naan kein otemjej.’”​—Exodus 24:3-8.

⁴ Bujen eo kõn Kien Moses ear weeppãn ilo kar iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij. Ikijjeen bujen in, Jeova ear kããlõt RiIsrael ro bwe ren armej ro doon. Kõn men in, Anij ekar aer ‘Riekajet, Rũkaiñi, im aer Kiiñ.’ (Aiseia 33:22) Bwebwenatoun RiIsrael ro ej kwal̦o̦k kõn ta ko rej wal̦o̦k ñe armej ro rej pokake ak jab pokake kien ko an Anij. Ekkar ñan Kien Moses, RiIsrael ro rar jab maroñ kabuñ ñan jabdewõt anij ijello̦kun wõt Jeova im m̦areik ro me rar jab kabuñ ñan E. Unin kar kõm̦m̦ane bujen eo kõn Kien Moses ej ñan kõjparok ineen Ebream bwe en jab jorrããn.​—Exodus 20:4-6; 34:12-16.

5. (1) Ikijjeen bujen eo kõn Kien Moses, ta jeraam̦m̦an eo me RiIsrael ro remaroñ kar bõke? (2) Etke Anij ear kõjekdo̦o̦n RiIsrael ro?

⁵ Ikijjeen bujen eo kõn Kien Moses, Jeova ear kããlõt bwe en wõr ro ren jerbal in bũrij ñan RiIsrael ro. Bũrij rein rar pijaikl̦o̦k juon kumi in bũrij ro me enaaj l̦apl̦o̦k aer jipañ armej ro ilo ilju im jekl̦aj. (Hibru 7:11; 10:1) Bujen in kõn Kien Moses ear lel̦o̦k juon jeraam̦m̦an ñan RiIsrael ro bwe ren “juon aelõñ in bũrij ro.” Bwe RiIsrael ro ren maroñ bõk jeraam̦m̦an in, rar aikuj pokake kien ko an Jeova. (Riit Exodus 19:5, 6.) Bõtab, rar jab pokake. RiIsrael ro rar jab kwal̦o̦k aer tõmak ilo Messaia eo me ej m̦õttan eo el̦ap in ineen Ebream. Rar kõjekdo̦o̦ne Jijej, innem Anij ear bar kõjekdo̦o̦n er.

6. Taunin kar kõm̦m̦ane Kien Moses?

⁶ Kõn an RiIsrael ro kar jab tiljek ñan Anij, rar jab bõk jeraam̦m̦an eo ñan erom juon aelõñ in bũrij ro. Bõtab, men in ejjab mel̦el̦ein bwe ear ejjel̦o̦k tokjãn Kien Moses. Etke jejaam̦ ba men in? Kõnke unin kar kõm̦m̦ane Kien Moses ej ñan  kõjparok ineen kõrã eo im jipañ armej ro bwe ren kile wõn Messaia eo. Ke Kũraij ear itok ñan lal̦ in im armej ro rar kile Messaia eo, ear jejjet unin kar kõm̦m̦ane Kien Moses. Baibõl̦ ej ba: “Em̦õj an Kũraij kõjem̦l̦o̦k Kien eo.” (Rom 10:4, UBS) Innem, kiiõ ke Jeova ear kõjekdo̦o̦n RiIsrael ro im bõk jeraam̦m̦an eo jãn er, wõn ro me renaaj bõk jeraam̦m̦an in ñan erom aelõñ in bũrij ro? Eokwe, Jeova ear bar kõm̦m̦ane juon bujen ñan ejaake juon aelõñ ekããl ak kumi in armej.

7. Ta eo Jeova ear kanaan kake ikijjeen Jeremaia?

⁷ M̦okta jãn an bujen eo kõn Kien Moses jem̦l̦o̦k, Jeova ear kanaan ikijjeen rũkanaan Jeremaia bwe Enaaj kõm̦m̦ane “juon bujen ekããl” ippãn RiIsrael ro. (Riit Jeremaia 31:31-33, UBS.) Bujen in enaaj oktak jãn bujen eo kõn Kien Moses. Etke? Kõnke ilo bujen eo ekããl, armej ro rejjab aikuj katok kõn menninmour ko ñan jol̦o̦k jerawiwi ko aer. Ak enaaj elemen aer jol̦o̦k jerawiwi ko aer? Eokwe, jenaaj lale.

8, 9. (1) Ta tokjãn bõtõktõkin Jijej ñan armej ro? (2) Ta jeraam̦m̦an eo me ro ilo bujen eo ekããl remaroñ bõke? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁸ Elõñ bukwi iiõ tokãlik, Jijej ear kõm̦m̦ane kõjota eo etan, Kõjota eo an Irooj. Men in ear wal̦o̦k ilo Nisan 14 ilo iiõ eo 33. Ilo iien in, Jijej ear ba ñan rijjilõk ro an 11 me rar tiljek ñane kõn kab in wain eo im ba: “Kab in ej bujen ekããl an Anij, em̦õj kapene ilo bõtõktõkũ, eo naaj to̦o̦rl̦o̦k kõn kom̦.” (Luk 22:20, UBS) Im ilo bokin Matu, Jijej ear ba: “Men in bõtõktõkũ, eo ej kapene bujen eo an Anij; bõtõktõkũ ej lutõkl̦o̦k in elõñ armej bwe en jeorl̦o̦k jerawiwi ko.”​—Matu 26:27, 28, UBS.

⁹ Bõtõktõkin Jijej ear koweeppãn bujen eo ekããl. Meñe Jijej ear mej im kato̦o̦rl̦o̦k bõtõktõkin juon wõt alen, ak bõtõktõkin emaroñ jol̦o̦k jerawiwi ko an armej ñan indeeo. Jijej ejjab m̦õttan bujen in ekããl kõnke ejjel̦o̦k an bõd im eweeppãn. Bõtab, ikijjeen katok in mour eo an Jijej, Anij emaroñ jipañ armej ro. Emaroñ bar kõjerbal kajoor eo an ñan kapit ak kããlõt jet iaan ro me rej tiljek ñane bwe ren “ro nejin.” (Rom 8:14-17) Jeova ej watõk rein reweeppãn ãinwõt Jijej, eo Nejin. Rein me Jeova ej kapit ak kããlõt er renaaj “rijolõt ippãn Kũraij,” im bõk jeraam̦m̦an eo me RiIsrael ro rar jerwaane. Ta jeraam̦m̦an in? Ej ñan erom “juon aelõñ in bũrij ro.” Rijjilõk Piter ear ba kõn rein: “Kom̦ epepen em̦õj kããlõte, bũrij ro im irooj ro, riaelõñ rekwõjarjar, armej ro an Anij wõt, bwe kom̦win kõnnaanekl̦o̦k men ko rem̦m̦an an Eo ear kũr kom̦ jãn marok im ñan ilowaan meram eo An.” (1 Piter 2:9) Ealikkar bwe bujen eo ekããl el̦ap an aorõk! Ej kamaroñ rũkal̦oor ro an Jijej bwe ren bar m̦õttan ineen Ebream.

10. Ñããt eo ear weeppãn bujen eo ekããl, im etke jejel̦ã men in?

¹⁰ Ñããt ear weeppãn bujen eo ekããl? Ear jab weeppãn ilo iien Kõjota eo an Irooj. Unin ad jel̦ã men in ej kõnke m̦okta jãn an maroñ weeppãn bujen in, Jijej ear aikuj jerkakpeje ilañ im lel̦o̦k menin katok eo an ñan Anij. Bareinwõt, Anij ear aikuj m̦okta kõjerbal kajoor eo an ñan kããlõt ak kapit ro me renaaj “rijolõt ippãn Kũraij.” Kõn men in, bujen eo ekããl ear weeppãn ilo raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33 ke kajoor eo an Anij ear kããlõt ak kapit rũkal̦oor ro an Jijej.

11. (1) Etke bujen eo ekããl ej kamaroñ RiJu im riaelõñ ko jet bwe ren jim̦or erom Israel an Anij? (2) Jete oran ro ilo bujen eo ekããl?

¹¹ Ke Jeova ear kwal̦o̦k kõn bujen eo ekããl ikijjeen Jeremaia, ear ba bwe enaaj  kõm̦m̦ane ippãn RiIsrael ro. Mel̦el̦ein men in bwe bujen eo kõn Kien Moses enaaj jem̦l̦o̦k ak “jako.” Bõtab, ear jab jem̦l̦o̦k ak jako m̦ae iien eo bujen eo ekããl ear jino jerbal ak weeppãn. (Hibru 8:13) Ke bujen in ekããl ear jino jerbal, RiJu ro im riaelõñ ko jet me rejjab m̦wijm̦wij rar jim̦or maroñ jolõt Aelõñ eo an Anij. Unin ej kõnke rein ilo bujen in rej ‘m̦wijm̦wij ilo bõro’ kõn kajoor eo an Anij im jab kõn “Kien eo em̦õj je.” (Rom 2:29, UBS) Mel̦el̦ein men in bwe Anij ej likũt kien ko an ilo bũrueer im l̦õmn̦ak ko aer. (Hibru 8:10, UBS) Ro ilo bujen eo ekããl ej 144,000, ro me Anij ej kapit ak kããlõt er kõn kajoor eo an. Rein rej ejaakin juon aelõñ ak kumi ekããl, etan “Israel an Anij.”​—Galetia 6:16; Revelesõn 14:1, 4.

12. Ta oktak ko ikõtaan bujen eo kõn Kien Moses im bujen eo ekããl?

¹² Ta oktak ko ikõtaan bujen eo kõn Kien Moses im bujen eo ekããl? Eokwe, bujen eo kõn Kien Moses ear ikõtaan RiIsrael ro im Jeova im rũkõllaajrak eo ilo bujen in ej Moses. Bõtab, bujen eo ekããl ej ikõtaan Jeova im Israel an Anij im rũkõllaajrak eo ilo bujen in ej Jijej. Kar koweeppãn bujen eo kõn Kien Moses kõn bõtõktõkin menninmour. Bõtab, kar koweeppãn bujen eo ekããl kõn bõtõktõkin Jijej. Bareinwõt, Moses ear rũtõl eo an RiIsrael ro ilo bujen eo kõn Kien Moses. Bõtab, Jijej, eo im ej Bõran eklejia eo ej Rũtõl eo an ro ilo bujen eo ekããl.​—Epesõs 1:22.

13, 14. (1) Ewi wãween an bujen eo ekããl ekkejell̦o̦k ñan Aelõñ eo an Anij? (2) Ta eo enaaj kar kamaroñ rũkkapit ro bwe ren kiiñ im bũrij ippãn Kũraij ilañ?

¹³ Ewi wãween an bujen eo ekããl ekkejell̦o̦k ñan Aelõñ ak kien eo an Anij? Bujen in ej ejaake juon kumi in armej rekkwõjarjar im remaroñ kiiñ im bũrij ilo Aelõñ ak kien eo ilañ. Kumi in armej rein rekwõjarjar rej bar m̦õttan ineen Ebream. (Galetia 3:29) Kõn men in, bujen eo ekããl ej kaalikkar bwe bujen eo kõn Ebream enaaj jejjet im m̦ool.

¹⁴ Bujen eo ekããl ej ejaakin Israel an Anij ak rũkkapit ro, im ej kamaroñ er bwe ren “rijolõt ippãn Kũraij.” Ak, ta eo enaaj kar kamaroñ rũkkapit rein bwe ren kiiñ im bũrij ippãn Jijej ilañ? Eokwe, kar aikuj kõm̦m̦ane juon bujen ippãer.

15. Bujen ta eo Jijej ear kõm̦m̦ane ippãn rijjilõk ro retiljek?

¹⁵ Ãlikin an kar Jijej jinoe Kõjota eo an Irooj, ear kõm̦m̦ane juon bujen ippãn rũkal̦oor ro me rar tiljek ñane. Etan bujen in ej bujen eo kõn Aelõñ eo. (Riit Luk 22:28-30.) Bujen in eoktak jãn bujen ko jet kõnke ejjab ikõtaan Jeova im ro jet. Ak bujen in ej ikõtaan Jijej im rũkkapit ro wõt. Ke Jijej ear ba, “ãinwõt Jema ear likũt [juon bujen, NW] ñan Eõ,” emaroñ kar jitõñl̦o̦k ñan bujen eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñane bwe en juon “Bũrij el̦ap indeeo im ãinwõt Melkizedek.”​—Hibru 5:5, 6.

16. Ta eo bujen eo kõn Aelõñ eo ej kamaroñ Kũrjin rũkkapit ro bwe ren kõm̦m̦ane?

¹⁶ Rijjilõk ro 11 an Jijej rar tiljek wõt ñane meñe ilo iien ko reppen. Bujen eo kõn Aelõñ eo ej kaalikkar bwe rein renaaj pãd ippãn Jijej ilañ im jijet ioon tũroon ko ñan aer kiiñ im bũrij. Bõtab, ejjab rein wõt 11 me renaaj bõk jeraam̦m̦an in. Etke jejel̦ã men in? Kõnke ilo juon pijen, Jijej ear wal̦o̦k ñan rijjilõk Jon im ba: “Eo ej bõk anjo̦ Inaaj lel̦o̦k ñane bwe en jijet Ippa ioon tũroon eo Aõ, ãinwõt Iar bareinwõt bõk anjo̦, im Iar jijet ippãn Jema ioon tũroon eo An.” (Revelesõn 3:21) Kõn men in, bujen eo kõn Aelõñ eo ej ikõtaan Jijej  im aolep 144,000 Kũrjin ro me er rũkkapit. (Revelesõn 5:9, 10; 7:4) Bujen in ej juon kon̦ ikõtaan rũkkapit ro im Jijej bwe ren tõl ippãn ilañ. Men in ej ãinwõt juon kon̦ ikõtaan juon kõrã me ej pojak in m̦areik juon kiiñ. Ãlikin aerro m̦are, kõrã in enaaj bar tõl ippãn kiiñ eo pãleen. Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej n̦aetan rũkkapit ro “lio pãleen” Kũraij, im juon “bõjin erreo” me enaaj m̦areik Kũraij.​—Revelesõn 19:7, 8; 21:9; 2 Korint 11:2.

17, 18. (1) Jouj im kõmel̦el̦e ilo tukadu kõn kajjojo iaan bujen ko 6 me jaar katak kaki im rej ekkejell̦o̦k ñan Aelõñ ak kien eo an Anij. (2) Etke jemaroñ lukkuun tõmak ilo Aelõñ ak kien eo an Anij?

¹⁷ Ilo katak in im katak eo l̦o̦k, jaar katak kõn bujen ko im wãween aer ekkejell̦o̦k ñan Aelõñ ak kien eo an Anij. (Lale kõmel̦el̦e ko, “Wãween eo me Anij Enaaj Kajejjet Ankilaan.”) Bujen kein rej kaalikkar bwe Aelõñ ak kien eo an Anij enaaj lo tõprak. Kõn men in, jemaroñ lukkuun tõmak bwe Anij enaaj kajejjet ankilaan ñan armej im lal̦ in ilo an kõjerbal Aelõñ ak kien in me Messaia eo ej tõl ie.​—Revelesõn 11:15.

¹⁸ Ejjel̦o̦k pere bwe Aelõñ ak kien eo an Anij wõt enaaj jol̦o̦k aolep apañ im jorrããn ko jej iiooni. Im el̦ap ad tõmak bwe aolep armej ro renaaj jeraam̦m̦an ñan indeeo kõn wõt Aelõñ ak kien in. Kõn men in, jen aolep kijejeto ilo ad kwal̦o̦k ñan ro jet kõn ennaan kein rem̦ool!​—Matu 24:14.