1, 2. Ilo wãween et Anij ekõn̦aan bwe rũtto ro kab jo̦dikdik ro ren kabuñ ñane?

 KWÕJ ke juon jo̦dikdik? El̦aññe aet, kwõn keememej bwe el̦ap am̦ aorõk ilo doulul eo an Jeova ipel̦aakin lal̦ in. Ilo elõñ aelõñ ko, enañin aolep ro me rej peptaij ej jo̦dikdik ro. Ñe jej lo an elõñ jo̦dikdik ro kããlõt ñan karejar ñan Jeova, men in ej lukkuun kakajoor kõj!

² El̦aññe kwõj juon jo̦dikdik, em̦m̦an ke ippam̦ aetõl ro me rej dettam̦ wõt? Ejjel̦o̦k pere bwe em̦m̦an men in ippam̦. Kõj aolep jekõn̦aan aetõl ro m̦õttad. Meñe ãindein, ak Jeova ekõn̦aan bwe jen bõrokuk im kabuñ ñane ippãn aolep ro jeid im jatid. Ekõn̦aan bwe jen koba ippãn doon meñe jedik ak jerũtto, im jekdo̦o̦n ñe eoktak wãween ad kar dik im rũttol̦o̦k jãn doon. Rijjilõk Paul ear je im ba bwe Anij ekõn̦aan “lo̦mo̦o̦ren armej otemjej, im bwe ren itõm jel̦ã m̦ool.” (1 Timote 2:3, 4) Innem, ilo bokin Revelesõn 7:9 ej kwal̦o̦k bwe ro rej kabuñ ñan Anij rej itok jãn “aolep kain armej, bwij, aelõñ, im kajin.”

3, 4. (1) Ta l̦õmn̦ak eo an elõñ jo̦dikdik in raan kein? (2) Ekkar ñan Epesõs 4:25, ta eo Paul ear ba kõn ro uwaan eklejia eo?

³ Elukkuun l̦ap oktak ikõtaan jo̦dikdik ro me rej karejar ñan  Jeova jãn jo̦dikdik ro jet! Elõñ jo̦dikdik ro me rejjab karejar ñan Jeova rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Armej ro me rej kõm̦m̦an etale ko rej ba bwe ilo raan kein el̦apl̦o̦k an jo̦dikdik ro l̦õmn̦ak kõn er make jãn jo̦dikdik ro kar m̦okta. Wãween an jo̦dikdik in raan kein nuknuk kab kõnnaan rej kaalikkar bwe rejjab kautiej rũtto ro.

⁴ Jekdo̦o̦n ia eo jej pãd ie, ak armej in raan kein rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Eñin unin an jo̦dikdik ro aikuj kate wõt er bwe ren jab ãinwõt armej in lal̦ in. Rej aikuj bar kate er bwe ren maroñ kabuñbũruon Jeova. Ilo raan ko an rijjilõk ro, Paul ear bar kakkõl Kũrjin ro kõn wãween an armej in lal̦ in l̦õmn̦ak. Ear ba bwe eñin ej wãween an ro rejjab pokake l̦õmn̦ak. (Riit Epesõs 2:3, UBS.) El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõn jo̦dikdik ro ilo eklejia ko ad me rejjab ãinwõt armej in lal̦ in. Jo̦dikdik rein rem̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k ippãn aolep ro jeier im jatier im karejar ñan Jeova. Rejel̦ã bwe eklejia eo ej ãinwõt ãnbwinnin juon armej me elõñ m̦õttan ko ie im rej jerbal ippãn doon. Paul ear je im ba bwe “kõj raan doon.” (Epesõs 4:25) Jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in an Setan ej epaaktok. Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen bõrokuk ippãn aolep ro jeid im jatid. Jenaaj kiiõ lale jet iaan bwebwenato ko ilo Baibõl̦. Bwebwenato kein renaaj jipañ kõj ñan kile unin ad aikuj bõrokuk wõt.

5, 6. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak in an Lot im baam̦le eo an?

⁵ Ilo iien ko etto, jet iaan armej ro doon Jeova rar iiooni mãlejjoñ ko relukkuun pen ñan er. Bõtab, Jeova ear kõjparok er kõnke rar bõrokuk wõt im jipañ doon. Kõj aolep, ro reddik kab ro rerũtto, jemaroñ katak elõñ men ko jãn joñak ko an armej rein ilo Baibõl̦. Juon iaan armej rein ej Lot. Jen kiiõ lale ta eo ear wal̦o̦k ñane.

⁶ Lot im baam̦le eo an rar pãd ilo kauwõtata. Jeova ear pojak in ko̦kkure Sodom, jikin eo me rar jokwe ie. Ear jilkinl̦o̦k enjel̦ ro an ñan kakkõl Lot im jiroñ e bwe en ko ñan tol̦ ko. Enjel̦ rein rar ba ñan Lot im ba: “Kwõn ko bwe kwõn mour!” (Jenesis 19:12-22) Lot im lim̦aro 2 nejin rar pokake. Ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe ro jet uwaan baam̦le eo an Lot rar jab pokake. Ñan waanjoñak, Lot ear jiroñ l̦õm̦aro 2 me rar itõn m̦areik lim̦aro nejin bwe rej aikuj bar ko. Bõtab, likao rein rar jab roñjake im rar l̦õmn̦ak bwe Lot ej “kõm̦m̦an kõjak.” Kõn men in, ke Jeova ear ko̦kkure bukwõn in, l̦õm̦arein rar mej. (Jenesis 19:14, UBS) Lot im lim̦aro wõt 2 nejin rar el̦l̦ã im mour. Etke? Kõnke erjel wõt rar pokake. Im ke rar ko jãn Sodom, rekar jim̦or ko ippãn doon.

7. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñan jipañ aolep ro me rar koba ippãn doon im diwõjl̦o̦k jãn Ijipt?

⁷ L̦õmn̦ak m̦õk kõn RiIsrael ro ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. Rar ke kõm̦m̦an kurub ko ñan kõjenolo̦k er jãn doon, im juon kurub ej make kããlõt ial̦ rot eo en etal iel̦o̦k ñan Ãneen Kallim̦ur eo? Rar jab. Aolep RiIsrael ro rar koba ippãn doon im bõrokuk ke rar etal jãn Ijipt. Bareinwõt, ke Jeova ear kõjepel Lom̦al̦o eo, Moses ear ke make kijoone? Ear jab. Ak jejjo wõt ke RiIsrael ro rar etal ippãn Moses? Jaab. Aolep RiIsrael ro rar l̦oore Moses, innem Jeova ear lo̦mo̦o̦ren er aolep. (Exodus 14:21, 22, 29, 30) Elõñ armej ro me ejjab er RiIsrael ak rar pepe in karejar ñan Jeova. Kõn men in, rar kobal̦o̦k ippãn RiIsrael ro im diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. Aolepeer rar ippãn doon ke rar etal. (Exodus 12:38) En kar juon menin bwebwe ñe juon kumi jidikdik, ak jet jo̦dikdik ro ren kar kõjenolo̦k er make im etal ilo bar juon ial̦ me rej l̦õmn̦ak bwe enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k. El̦aññe jabdewõt en kar ãindein, Jeova eban kar kõjparoke.​—1 Korint 10:1.

8. Ilo raan ko an Jihoshapat, ta eo ro doon Anij rar kõm̦m̦ane im ej kaalikkar bwe rar bõrokuk?

⁸ Ilo raan ko an Kiiñ Jihoshapat, juon jarin tarin̦ae el̦ap im ekaamijak ear pojak in tarin̦aeik armej ro doon Anij. (2 Kronikel 20:1, 2) Ta eo RiIsrael ro rar kõm̦m̦ane ke jarin tarin̦ae in ear kaapool̦ er? Rar lõke wõt Jeova im jar im  kajjitõk bwe en tõl er. (Riit 2 Kronikel 20:3, 4, UBS.) RiIsrael ro rar jab lõke er make im pukot kilen aer kõm̦adm̦õde apañ in. Baibõl̦ ej ba: “Aolepen Juda rar jutak im̦aan Jeova, im ippãer ajri ro, im lim̦aro pãleer, im ro nejier.” (2 Kronikel 20:13) Ro reddik kab ro rerũtto jim̦or rar aolep lõke Jeova im pokake naan ko an. Rar pãdwõt ippãn doon, innem Jeova ear kõjparok er im lo̦mo̦o̦ren er jãn ro rar kõjdate er. (2 Kronikel 20:20-27) Em̦m̦an joñak in aer kõnke ej kwal̦o̦k kõn wãween an ro doon Anij maroñ kijenmej ippãn doon ñe rej iiooni apañ ko.

9. Etke em̦m̦an joñak eo an Kũrjin ro ilo raan ko an rijjilõk ro ñan kõj?

⁹ Ilo raan ko an rijjilõk ro, Kũrjin ro rar bar jerbal ippãn doon im bõrokuk. Ñan waanjoñak, ãlikin an kar elõñ RiJu kab ro me rar jab RiJu oktak im Kũrjin, rar aolep katak kõn men ko rijjilõk ro rar katakin er kaki. Ejjab men in wõt, ak rar bareinwõt aetõl doon, m̦õñã ippãn doon, kab jar ippãn doon. (Jerbal 2:46) Im ke ro jet rar jum̦ae im kaeñtaan Kũrjin ro, rar bõrokuk wõt. Eñin ej iien eo me rar lukkuun aikuj jipañ doon. (Jerbal 4:23, 24, UBS) Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein ad. Ñe jej iiooni apañ ko, ej juon menin aikuj bwe jen bõrokuk im jipañ doon.

10. Ñããt eo jenaaj aikuj lukkuun epaakel̦o̦k doon?

¹⁰ M̦õttan wõt jidik armej ro renaaj jelm̦ae juon iien me el̦ap an pen im ejjañin kar wal̦o̦k m̦okta. Rũkanaan Joel ear ba bwe enaaj “juon raan in marok im jerata.” (Joel 2:1, 2; Zepanaia 1:14, UBS) Ilo naaj tõre en̦, armej ro an Anij renaaj aikuj epaakel̦o̦k doon jãn kar m̦okta. Jen keememej naan ko an Jijej ke ear ba: “Jabdewõt aelõñ eo ejepel ilo elõñ m̦õttan im rej tarin̦aeik doon ejãmin to an pãd.”​—Matu 12:25, UBS.

11. Ta eo armej ro doon Anij remaroñ katak jãn Sam 122:3, 4? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹¹ Ewi joñan ad naaj aikuj epaake doon? Eokwe, l̦õmn̦ak m̦õk kõn m̦õko im̦õn armej ro ilo iien ko etto ilo Jerusalem. Juon iaan ro rar je bokin Sam ear ba bwe ear ‘ikkutkut m̦õko.’ Joñan, ear ãinwõt ñe aolep m̦õkein rar pãdwõt ium̦win juon bõrwaj. Armej ro ie rar jab mijak kõnke m̦õko im̦weer rar lukkuun epaake doon innem rar maroñ jipañ im kõjparok doon. Bareinwõt, rijeje in emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe m̦õkein rar ãinwõt bwij ko bwijin Israel ke rar aolep koba ippãn doon im kabuñ ñan Jeova. (Riit Sam 122:3, 4.) Ilo raan kein kab raan ko reppen me repãd im̦aad, armej ro an Jeova renaaj aikuj bõrokuk im epaake doon.

12. Ñe Gog enaaj kajjioñ in m̦an aolep ro doon Jeova, ta eo enaaj jipañ kõj ñan el̦l̦ã im mour?

¹² Etke elukkuun aorõk bwe jen bõrokuk ilo naaj ilju im jekl̦aj? Kõnke bokin Ezekiel 38 ej kanaan im ba bwe “Gog ilo ãne in Megog” enaaj tarin̦aeik im kajjioñ m̦an aolep armej ro an Jeova. Ilo naaj tõre en̦, jen jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kõjepel kõj jãn doon. Bareinwõt, jen jab l̦õmn̦ak bwe lal̦ in an Setan enaaj kõjparok kõj. Jenaaj aikuj bõrokuk im pãdwõt ippãn ro jeid im jatid. Meñe ãindein, ak jeban el̦l̦ã im mour kõn wõt ad baj m̦õttan jarin armej ro an Anij. Jej aikuj lõke Jeova jãn bũruod make im pokake wõt e. El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, Jeova im Jijej renaaj kõjparok kõj im jipañ kõj ñan el̦l̦ã im mour ilo jukjukun pãd eo ekããl. (Joel 2:32; Matu 28:20) Bõtab, enaaj bar aorõk bwe jen bõrokuk wõt ippãn armej ro an Anij. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kajjitõk in, Jeova enaaj ke lo̦mo̦o̦ren ro me rej kõjenolo̦k er make jãn ro doon im l̦oor l̦õmn̦ak ko aer make?​—Maika 2:12.

13. Ta ko jo̦dikdik ro remaroñ katak jãn waanjoñak ko me jaar bwebwenato kaki?

¹³ El̦aññe kwõj juon jo̦dikdik, kwõj ke kiiõ kile unin am̦ aikuj pãd epaake wõt ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo? Kwõn kate eok bwe kwõn aetõl aolep ilo eklejia eo im jab jo̦dikdik ro wõt. Im jab kõjenolo̦k eok jãn ro ilo eklejia eo. M̦õttan wõt jidik, jo̦dikdik ro kab rũtto ro jim̦or renaaj aikuj in jipañ doon el̦apl̦o̦k jãn kar m̦okta. Kõn men in, ej iien kiiõ bwe kwõn epaakel̦o̦k ro  jeim̦ im jatũm̦, jem̦jerãik er, im m̦õn̦õn̦õ in karejar ñan Jeova ippãer. Ilo naaj ilju im jekl̦aj, kwõnaaj maroñ el̦l̦ã im mour kõnke kwaar pãdwõt ippãn armej ro an Jeova im bõrokuk ippãer!

14, 15. (1) Etke Jeova ej katakin kõj kiiõ ñan bõrokuk wõt ippãn doon? (2) Ta naanin kakapilõk ko Jeova ej litok bwe jen maroñ bõrokuk?

¹⁴ Jeova ej jipañ kõj bwe jen “karejar ñan E kõn juon wõt bõro.” (Zepanaia 3:8, 9) Ej katakin kõj kiiõ kilen ad naaj jerbal ippãn doon ilju im jekl̦aj ñe enaaj “kobaik men ko otemjej ilo Kũraij.” (Riit Epesõs 1:9, 10.) Jeova ekõn̦aan bwe aolep ro ilañ im ro ijin ioon lal̦ ren ãinwõt juon baam̦le im kabuñ ñane. Jejel̦ã bwe enaaj tõprak kõn̦aan in an Jeova. Jo̦dikdik ro, kom̦ maroñ ro uwaan baam̦le in an Jeova ñan indeeo. Kokõn̦aan ke bõrokuk wõt ippãn doulul in an Jeova?

¹⁵ Jeova ej katakin kõj ñan bõrokuk ippãn doon kiiõ kõnke jen maroñ aenõm̦m̦an ippãn doon ilo naaj jukjukun pãd eo ekããl. Elõñ alen an Jeova rõjañ kõj bwe jen “kõjparok doon,” “yokwe doon,” “kaenõm̦m̦an doon” im “jipañ doon.” (1 Korint 12:25; Rom 12:10; 1 Tessalonika 4:18; 5:11, UBS) Jeova ejel̦ã bwe jej aikuj lukkuun kate kõj bwe jen bõrokuk wõt ippãn doon kõnke jejjab weeppãn. Eñin unin ej jiroñ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “jol̦o̦k an doon bõd.”​—Epesõs 4:32, UBS.

16, 17. (1) Ta unin ad kweilo̦k ippãn doon? (2) Ta eo jo̦dikdik ro remaroñ katak jãn joñak eo an Jijej?

¹⁶ Kweilo̦k ko ad rej bar juon wãween me Jeova ej jipañ im katakin kõj ñan jel̦ã bõrokuk. Ekkã ad riiti naanin rõjañ ko ilo bokin Hibru 10:24, 25, (UBS). Unin ad kweilo̦k ippãn doon ej bwe jen maroñ “l̦õmn̦ak kake doon im jipañ doon” kab “kwal̦o̦k yokwe ñan doon im kõm̦m̦an em̦m̦an.” Bareinwõt, elukkuun aorõk ad aikuj kweilo̦k bwe jen ‘kakajoor doon, kõnke jej lo bwe Raan eo an Irooj ej epaaktok.’

¹⁷ Em̦m̦an joñak eo an Jijej ke ear juon jo̦dikdik kõnke ear m̦õn̦õn̦õ in kweilo̦k ippãn armej ro an Jeova. Ke ear 12 an iiõ, ear etal ippãn jemãn im jinen ñan juon kweilo̦k el̦ap ilo tampel̦ eo. Tokãlik, jemãn im jinen rar pukote ak rar jab maroñ loe. Jijej ear pãd ia? Ear ke pãd iturin jo̦dikdik ro jet im bwebwenato ippãer? Jaab. Ke Josep im Meri rar loe Jijej, ear pãd ilo tampel̦ eo im ear bwebwenato kõn eoon ko ippãn rũkaki ro.​—Luk 2:45-47, UBS.

18. Ñe jej jar ñan Jeova, etke men in emaroñ kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k wõt doon?

¹⁸ Bar ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen epaakel̦o̦k wõt doon? Jemaroñ jar kõn ro jeid im jatid im kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ er kajjojo  ekkar ñan men ko rej aikuji. Ñe jej jar kõn ro jeid im jatid, men in ej kakeememej kõj kõn joñan an l̦ap ad yokwe er. Eaorõk bwe jen yokwe ro jeid im jatid, kakajoorl̦o̦k er ilo iien kweilo̦k ko, im jar kõn er. Kom̦ jo̦dikdik ro, kom̦ij ke kõm̦m̦ani men kein bwe kom̦win maroñ epaakel̦o̦k ro jet ilo eklejia ko ami? Keememej bwe ñe naaj ko̦kkure jukjukun pãd in an Setan, ro wõt renaaj el̦l̦ã im mour ej ro me rar kattol̦o̦k er jãn armej in lal̦ in im pãd epaake ro jeid im jatid.

19-21. (1) Ta eo jej kõm̦m̦ane ñan kaalikkar bwe jej aolep “koba ippãn doon”? Kwal̦o̦k waanjoñak ko. (2) Ta eo kwõj ekkatak jãn joñak ko an ro jeid im jatid me rar jipañ doon ilo kar iien ko reppen?

¹⁹ Ilo raan kein, ealikkar bwe armej ro an Jeova rej aolep “koba ippãn doon.” (Rom 12:5, UBS) Jej kile men in ñe ewal̦o̦k taibuun ko im men ko ãierl̦o̦kwõt. Ñan waanjoñak, ilo kar Tijem̦ba 2011 eo, ilo juon ãne etan Mindanao ilo Philippines, ear lukkuun nana lañ im wõt mijeljel. Joñan, ear ibwijleplep im 40 to̦ujin m̦õko rar jorrããn ilo juon wõt boñ. Ibwijleplep in ear jelõt elõñ m̦õko im̦õn ro jeid im jatid. Ra eo ilo Philippine ear je juon ripoot im ba bwe m̦okta jãn aer maroñ jilkinl̦o̦k kumi in jipañ ko ñan ãne in, “ro jeid im jatid jãn jikin ko jet rar jilkinl̦o̦k menin jipañ ko ñan er kadede.”

²⁰ Ilo aelõñin Jepaan, ekar wõr juon m̦akũtkũt lal̦ elukkuun l̦ap. Innem, ear wal̦o̦k juon n̦o kileplep. Kõn men in, ro jeid im jatid rar lukkuun eñtaan im jerata. Ñan waanjoñak, ear lukkuun jorrããn m̦weo im̦õn juon jeid im jatid kõrã etan Yoshiko. Ear jokwe 25 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn Im̦õn Kweilo̦k eo. Kõrã in ej ba: “Kõm kar bwilõñ bwe raan eo wõt ãlikin an wal̦o̦k m̦akũtkũt lal̦, em̦m̦aan eo me ej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko kab bar juon jeid im jatid em̦m̦aan rar pukote kõm.” Kõrã in ear ettõñ im ba: “Kõm lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe eklejia eo ear kabwe aolep men ko kõm kar aikuji ñan kõjparok jem̦jerã eo ammim ippãn Jeova. Ejjab men kein wõt, ak rar bar letok kopã, juuj, iep, kab nuknuk in kiki.” Juon iaan em̦m̦aan ro me ej jerbal ilo kumi in lel̦o̦k jipañ eo ej ba: “Ro jeid im jatid jãn ipel̦aakin Jepaan rar juon wõt ilo aer jipañ doon. Bareinwõt, ro jeid im jatid jãn Amedka rar itok im jipañ kõm. Ke kõm kar kajjitõk etke rar m̦õn̦õn̦õ in itok ñan juon jikin elukkuun ettol̦o̦k, rar uwaak im ba, ‘Kõnke kõmij bõrokuk ippãn rein jeid im jatid ilo Jepaan in, im rej aikuji kõm bwe kõmin jipañ er.’” Kwõlukkuun ke m̦õn̦õn̦õ bwe kwõj m̦õttan doulul in me armej ro ie el̦ap aer yokwe doon? L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an Jeova m̦õn̦õn̦õ ñe ej loe ad bõrokuk.

²¹ El̦aññe jejel̦ã jipañ doon kiiõ, jenaaj maroñ pojak in jelm̦ae mãlejjoñ ko jenaaj iiooni ilju im jekl̦aj. Bõlen ilo naaj tõre en̦ eban jerbal Internet im talboon ko nejid, innem ro jeid im jatid ijoko jet reban maroñ tõpar kõj. Meñe men in emaroñ wal̦o̦k, ak jenaaj bõrokuk wõt ippãn ro jeid im jatid ilo eklejia eo ad. Juon jeid im jatid kõrã jãn Jepaan etan Fumiko, ear el̦l̦ã im mour jãn juon taibuun. Ej ba: “Jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in ej epaaktok wõt. Kõn men in, jej aikuj jipañ rũttõmak ro m̦õttad im reim̦aanl̦o̦k wõt ñan ilju im jekl̦aj ñe men kein renana reban bar wal̦o̦k.”

22. Ñe jej bõrokuk wõt, etke men in enaaj jipañ kõj ilju im jekl̦aj?

²² Bwe kwõn maroñ pojak wõt ñan raan eo el̦ap an Jeova, kwõn kiiõ kate eok bwe kwõn epaakel̦o̦k rũttõmak ro m̦õttam̦ im bõrokuk ippãer. Ñe naaj ko̦kkure jukjukun pãd in an Setan, Jeova enaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro doon ãinwõt ear kõm̦m̦ane ilo iien ko etto. (Aiseia 52:9, 10) Kõn men in, jekdo̦o̦n ñe kwe juon eo edik ak juon eo erũtto, kwõj aikuj bõrokuk wõt ippãn armej ro an Anij bwe kwõn maroñ el̦l̦ã im mour. Ebar wõr juon men jej aikuj kõm̦m̦ane. Ta in? Jej aikuj lukkuun kaorõk jem̦jerã eo ad ippãn Jeova im men ko ej litoki. Jenaaj bwebwenato kõn men in ilo katak in tok juon.