1. Ta ko rej kõm̦m̦an bwe en jab pidodo ñan kwal̦o̦k naan?

 KE ARMEJ ro an Jeova rar bar jino jerbalin kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an elõñl̦o̦k jãn 130 iiõ ko remootl̦o̦k, elõñ apañ ko rar iiooni. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Armej rein an Anij rar ãinwõt Kũrjin ro ilo epepen eo kein kajuon kõnke ear iiet uwaaer, im ennaan eo rar kwal̦o̦k kake ear jab em̦m̦an ippãn elõñ armej ro. Bareinwõt, elõñ armej rar reilal̦l̦o̦k ñan er kõn aer l̦õmn̦ak bwe ejabwe jel̦ãl̦o̦kjen̦ ippãer. Im armej rein an Anij rar jel̦ã bwe renaaj iioon jum̦ae im matõrtõr kõnke em̦õj jolal̦tak Setan ñan lal̦ in im el̦ap an illu. (Revelesõn 12:12) Jãn kar tõre in, rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo ‘raan kein ãliktata’ me ekanooj “pen mour.”​—2 Timote 3:1, UBS.

2. Ta ko Jeova ej kõm̦m̦ani ñan jipañ kõj ilo raan kein bwe jen maroñ kwal̦o̦k naan?

² Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ armej ro an ilo raan kein. Ekõn̦aan bwe ren kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ilo aolepen lal̦ in, im eban kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kabõjrake jerbal in. Ear  jipañ armej ro an bwe ren kabuñ ñane ilo wãween eo me ej kabuñbũruon ilo an kõjenolo̦k er jãn kabuñ ko reriab. Ear bar kõm̦m̦ane men in ilo iien ko etto ke ear kanemkwõj RiIsrael ro jãn Babil̦on. (Revelesõn 18:1-4) Bareinwõt, men ko Jeova ej katakin kõj kaki rem̦m̦an im jej bõk tokjãn jãni. Ej katakin kõj bwe jen mour ippãn doon ilo aenõm̦m̦an, im ej jipañ kõj bwe jen katakin ro jet kõn E. (Riit Aiseia 48:16-18.) Meñe Jeova ej tõl jerbal eo ad, ak ejjab mel̦el̦ein bwe aolep iien ej kõjbwebweik men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in bwe en pidodol̦o̦k ad kwal̦o̦k naan. M̦ool bwe ewõr jet men rej wal̦o̦k ilo lal̦ in me rej kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ad kõm̦m̦ane jerbal in. Bõtab, jej iioon wõt matõrtõr im jum̦ae jãn jukjukun pãd in an Setan. Meñe ãindein, ak kõn wõt jipañ eo jãn Jeova, jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal in ad.​—Aiseia 41:13; 1 Jon 5:19, UBS.

3. Ewi wãween an jejjet kitien kanaan eo an Daniel?

³ Daniel ear kanaan bwe ilo iien ko ãliktata, elõñ armej renaaj mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦. (Riit Daniel 12:4.) M̦okta wõt jãn an kar jino ‘iien ko ãliktata,’ Jeova ear jipañ armej ro an bwe ren mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ im ilo̦k jãn katak ko reriab an kabuñ ko me rej ba er Kũrjin. Ilo raan kein, armej ro an rej katakin ro jet kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ ilo pel̦aakin lal̦ in. Ealikkar bwe kanaan eo ilo bokin Daniel ejejjet kitien. Enañin 8 milien armej ro em̦õj aer katak kõn m̦ool eo im kiiõ rej katakin ro jet kake. Ta jet iaan men ko me rar jipañ armej ro an Jeova bwe ren maroñ kwal̦o̦k naan ipel̦aakin lal̦ in?

4. Ilo kar iiõ eo 1900, ear wõr ukokin Baibõl̦ ilo jete kajin ko?

⁴ Rainin, elõñ armej ewõr aer Baibõl̦. Kõn an lõñ aer Baibõl̦, men in ekõm̦m̦an bwe en pidodo ad katakin er kõn ennaan eo em̦m̦an. Bõtab, ekar jab ãindein ilo kar jinoin. Elõñ bukwi iiõ ko in an kar rũtõl ro an kabuñ ko reriab me rej ba er Kũrjin jab kõn̦aan bwe armej ro ren riit Baibõl̦. Joñan, rar kaeñtaan ro rar riit Baibõl̦, im rar m̦an jet iaan ro rar kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦. Bõtab, ilo kar 1800 jim̦a ko, jet doulul rar kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦ ak bũriin Baibõl̦ ilo enañin 400 kajin ko. Im ilo kar iiõ eo 1900, elõñ armej ear wõr aer Baibõl̦. Bõtab, meñe ear wõr aer Baibõl̦, ak rar jab mel̦el̦e kõn kobban.

5. Ta tõprak ko Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kõm̦m̦ani ikijjeen jerbalin ukok Baibõl̦?

⁵ Armej ro an Jeova rejel̦ã bwe rej aikuj kwal̦o̦k ñan ro jet kõn katak ko ilo Baibõl̦, im eñin men eo rar kõm̦m̦ane. Ilo kar jinoin, rar kõjerbal ukokin Baibõl̦ ko jet me ear wõr ippãer, im rar lel̦o̦k an armej ro jet kaape. Jãn kar iiõ eo 1950, rar kõm̦m̦ane juon ukokin Baibõl̦ (New World Translation of the Holy Scriptures) ilo elõñl̦o̦k jãn 120 kajin ko. Ilo jet kajin, kar kõm̦m̦an ukokin aolepen Baibõl̦ eo. Im ilo bar jet kajin, rar ukot jimattanin Baibõl̦ eo. Innem ilo iiõ eo 2013, rar bar kõm̦m̦ane juon ukok ekããl ñan Baibõl̦ eo (New World Translation). Ukok in ekããl epidodol̦o̦k ñan mel̦el̦e im ukok ñan elõñ kajin ko. Ñe jej kõjerbal juon ukokin Baibõl̦ me epidodo an armej ro riiti im mel̦el̦e kake, men in ej jipañ kõj ilo ad kwal̦o̦k naan.

6, 7. (1) Tarin̦ae ta ko rar wal̦o̦k ilowaan kar iiõ ko 100 remootl̦o̦k? (2) Kõnke ewõr aenõm̦m̦an ilo jet aelõñ ko, ewi wãween an men in jipañ kõj ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

⁶ Kwõmaroñ l̦õmn̦ak im ba, ‘Ñããt ear wõr aenõm̦m̦an ilo lal̦ in?’ Jãn kar 100 iiõ ko remootl̦o̦k tok ñan kiiõ, ear lõñ tarin̦ae ko rar wal̦o̦k. Tarin̦ae kein rekitibuj pata ko ruo an lal̦ me rar wal̦o̦k. Elõñ milien armej rar mej jãn tarin̦ae kein. Bõtab, ilo kar pata eo an lal̦ in kein karuo, Nathan Knorr, eo im ear tõl Ri Kõnnaan ro an Jeova, ear kwal̦o̦k juon katak ekãitoktoklimo ilo juon kweilo̦k el̦ap. Kweilo̦k in ear wal̦o̦k ilo iiõ eo 1942, im etan taitõl̦in katak eo an ej,  “Aenõm̦m̦an—Emaroñ Ke To an Pãd?” Ilo katak in, jeid im jatid Knorr ear kõmel̦el̦eik kanaan eo ilo bokin Revelesõn jebta 17, im ear kwal̦o̦k bwe ãlikin an jem̦l̦o̦k pata eo, eban jinoe Armagedon bõtab enaaj wõr aenõm̦m̦an.​—Revelesõn 17:3, 11, UBS.

⁷ Ejjab mel̦el̦ein men in bwe ñe ejem̦l̦o̦k pata eo, enaaj wõr aenõm̦m̦an aolep jikin. Ãlikin kar pata eo an lal̦ in kein karuo, ear bar lõñ tarin̦ae ko jet me elõñ milien armej rar mej jãni. Meñe ãindein, ak ear wõr wõt aenõm̦m̦an ilo elõñ aelõñ ko, im men in ear kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k an armej ro an Jeova kwal̦o̦k naan. Ta tõprak ko rar wal̦o̦k jãn aer kwal̦o̦k naan? Ilo kar pata eo an lal̦ in kein karuo, oran Ri Kõnnaan ro an Jeova ear iietl̦o̦k jãn 110,000. Bõtab rainin, ekepaak 8 milien uwaaer! (Riit Aiseia 60:22.) Ilo iien kein me ewõr aenõm̦m̦an, elõñl̦o̦k armej jemaroñ kwal̦o̦k naan ñan er kõn ennaan eo em̦m̦an.

8, 9. (1) Ta ko rej kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ñan etal jãn jikin ñan jikin? (2) Ewi wãween an men in jipañ kõj ilo jerbal in ad?

⁸ Ke armej ro an Jeova rar jino kwal̦o̦k naan ilo Amedka, ear jab pidodo ñan aer etal jãn jikin ñan jikin. Ilo kar iiõ eo 1900, enañin 21 iiõ ãlikin aer kar jino bũriini bok eo me jej kiiõ n̦aetan Naan in Keeañ, ear lukkuun iiet wa. Ear wõr wõt 8,000 wa ilo Amedka im kar jejjo wõt ial̦ ko rem̦m̦an. Bõtab ilo raan kein, elõñl̦o̦k jãn 1.5 bilien wa ipel̦aakin lal̦ in im enañin aolep jikin ewõr ial̦ ko rem̦m̦an ie. Kõn men in, jemaroñ kõjerbal wa ko im ial̦ ko ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro ilo jikin ko rettol̦o̦k im epen tõpari. Meñe jej mour ilo jikin ko me ejjab pidodo ñan etal jãn jikin ñan jikin im ettol̦o̦k jikin ko jej etetal ñani, ak jej aolep kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro jekdo̦o̦n ia ko rej pãd ie.​—Matu 28:19, 20.

⁹ Jej bareinwõt kõjerbal wãween ko jet ñan kajeededl̦o̦k ennaan eo em̦m̦an. Ñan waanjoñak, jej jilkinl̦o̦k Baibõl̦ ko im bok ko jet ñan elõñ jikin ko ilo ad kõjerbal wa, tim̦a, im train. Mel̦el̦ein men in bwe bok ko ad remaroñ tõpar ro jeid im jatid ilo jikin ko me rettol̦o̦k, ium̦win jejjo wõt wiik. Bareinwõt, ro rej jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, em̦m̦aan ro rej loloorjake ra ko jej pãd ium̦wier, mijinede ro, im ro jet rej kãlo̦k ilo bal̦uun ñan elõñ jikin ko bwe ren kwal̦o̦k katak ko ilo kweilo̦k ko rel̦l̦ap im ñan jipañ eklejia ko. Ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova im em̦m̦aan ro jet jãn ra eo el̦ap ilo New York rej bar kãlo̦k ilo bal̦uun  ñan elõñ aelõñ ko bwe ren rõjañ im katakin ro jeid im jatid. Aolep men kein rej jipañ armej ro an Jeova bwe ren bõrokuk ippãn doon.​—Sam 133:1-3.

10. Etke jemaroñ ba bwe elõñ armej ro ilo pel̦aakin lal̦ in rej kõjerbal kajin Pãlle?

¹⁰ Ilo epepen eo kein kajuon, elõñ iaan armej ro me rar pãd ium̦win Kien eo an Rom rar jel̦ã kajin Grik. Rainin, kajin Pãlle ej kajin eo me elõñ armej ilo pel̦aakin lal̦ in rej kõjerbale. Ilo m̦ool juon bok (English as a Global Language) ej ba bwe enañin 25 bõjjããn in armej ro ilo pel̦aakin lal̦ in rejel̦ã ak remel̦el̦e kajin Pãlle. Elõñ armej rej katak kajin Pãlle kõnke eñin kajin eo rej kõjerbale ilo peejnej ko, ilo kien, katak ko an jaintiij ro, im kein jerbal ko rekapeel.

11. Ewi wãween an kajin Pãlle jipañ armej ro an Jeova ñan kajeededl̦o̦k m̦ool eo?

¹¹ Kõn an lõñ armej rejel̦ã kajin Pãlle, men in ej jipañ kõj bwe en pidodo ad kajeededl̦o̦k m̦ool eo. Ilo kar jinoin, bok ko ad rar wal̦o̦k wõt ilo kajin Pãlle. Elõñ armej rar maroñ riiti bok kein ad kõnke kajin Pãlle ej kajin eo elõñ armej ilo pel̦aakin lal̦ in rej kõjerbale. Bareinwõt, kajin Pãlle ej kajin eo rej kõjerbale ilo ra eo ad el̦ap ilo New York. Ñe rej kõm̦m̦an jikuul̦in Baibõl̦ ilo Patterson, New York, ro jeid im jatid jãn aelõñ ko jet me remel̦el̦e kajin Pãlle rej itok ñan ijin bwe ren jikuul̦.

12. (1) Jete kajin ko jej kõm̦m̦an ukokin bok ko ad ñani? (2) Ewi wãween an kampiutõr im bũrookraam̦ in kampiutõr ko jipañ bwe en wõnm̦aanl̦o̦k jerbalin ukok?

¹² Ewõr ippãd jeraam̦m̦an eo ñan kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ñan aolep armej ro ilo pel̦aakin lal̦ in. Eñin unin ad kõm̦m̦an ukok in bok ko ad ilo elõñl̦o̦k jãn 700 kajin. Ta ko rar jipañ bwe en wõnm̦aanl̦o̦k jerbalin ukok? Kampiutõr ko im bũrookraam̦ in kampiutõr ko, ãinwõt MEPS, rar jipañ kõj bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k ilo jerbalin ukok. Jãn wõt jerbalin ukok, Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo pel̦aakin lal̦ in remaroñ mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ im bõrokuk ippãn doon.​—Riit Zepanaia 3:9.

13, 14. Ewi wãween an kakien ko an aelõñ ko im pepe ko an im̦õn ekajet ko jipañ kõj?

¹³ Kakien ko an aelõñin Rom ear jipañ Kũrjin ro ilo epepen eo kein kajuon ilo elõñ wãween ko. Rainin, kakien ko an elõñ aelõñ ko rej jipañ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kwal̦o̦k naan. Ñan waanjoñak, kakien ko ilo kien eo an Amedka rej lel̦o̦k an armej ro jim̦we im maroñ ñan kããlõt kabuñ eo rekõn̦aan, kõnnaan ñan ro jet kõn tõmak ko aer, im ñan kweilo̦k ippãn  doon. Mel̦el̦ein men in bwe ewõr an ro jeid im jatid ilo Amedka maroñ ñan kweilo̦k im kwal̦o̦k naan. Ebar wõr aer maroñ ñan kõm̦m̦ani karõk ko kõn jerbalin kwal̦o̦k naan ilo ra eo ad el̦ap ilo Amedka. M̦ool bwe ear wõr iien ko me rar aikuj etal ñan im̦õn ekajet ko ñan jojomare maroñ eo aer ñan kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. (Pilippai 1:7, UBS) Im ke riekajet ro im ro me kar kããlõt er ñan jipañ ilo jikin ekajet rar kajjioñ kabõjrak er jãn aer kwal̦o̦k naan, rar etal ñan im̦õn ekajet ko reutiejl̦o̦k im elõñ alen aer kar wiin.

¹⁴ Ilo aelõñ ko jet, jaar bar etal ñan im̦õn ekajet ko ñan jojomare jim̦we im maroñ eo ad ñan kabuñ ñan Jeova im ñan kwal̦o̦k naan. Ke jaar luuj, jaar etal ñan im̦õn ekajet ko reutiej. Ñan waanjoñak, elõñ alen ad etal ñan im̦õn ekajet eo el̦ap an Europe (European Court of Human Rights). Ilo kar Juun 2014 eo, em̦õj ad kadede wiini 57 keej ko ilo Im̦õn Ekajet in el̦ap. Im pepe ko me em̦õj an Im̦õn Ekajet in kõm̦m̦ani, enañin aolep aelõñ ko ilo Europe rej aikuj l̦oori. Meñe ‘riaelõñ otemjel̦o̦k rej kõjdate kõj,’ ak kakien ko an elõñ aelõñ ko rej jipañ kõj bwe en wõr ad jim̦we im maroñ ñan karejar ñan Jeova.​—Matu 24:9.

15. (1) Ewi wãween an kar em̦m̦anl̦o̦k kein bũriin ko? (2) Im ewi wãween an kar men kein jipañ kõj?

¹⁵ Elõñ wãween bũriin ko me rar jipañ kõj bwe jen maroñ kwal̦o̦k naan ñan elõñl̦o̦k armej ro. Elõñ bukwi iiõ ko in an kar armej ro kõjerbal juon kein bũriin me Johannes Gutenberg ear jino ejaake ilo 1450 jim̦a ko. Bõtab, jãn 200 iiõ ko remootl̦o̦k tok ñan kiiõ, ear em̦m̦anl̦o̦k wõt kein bũriin ko ilo elõñ wãween ko. Ejjabto tokãlik, kar bar ejaake juon wãween bũriin me em̦m̦anl̦o̦k im m̦õkajl̦o̦k. Bareinwõt, ear dikl̦o̦k on̦ãn kõm̦m̦an peba im kõm̦m̦an bok. Ewi wãween an oktak kein jipañ kõj ilo wãween ad kõm̦m̦ani bok ko ad? Ilo kar 1879 eo, kar jino bũriini bok eo m̦oktata ilo kajin Pãlle me jej kiiõ n̦aetan Naan in Keeañ. Ear ejjel̦o̦k pija, im kar bũriini wõt 6,000 kaape ko. Rainin, jej bũriini Naan in Keeañ eo ilo elõñl̦o̦k jãn 200 kajin ko. Im ewõr pija ko ie me raiboojoj im em̦m̦an kõl̦arier. Bareinwõt, elõñl̦o̦k jãn 50 milien kaape ko jej bũriini kajjojo allõñ.

16. Ta kein jerbal ak men ko armej rar kõm̦m̦ani me rej jipañ kõj ñan kwal̦o̦k naan ipel̦aakin lal̦ in? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁶ Elõñ men ko armej rar jino kõm̦m̦ani jãn 200 iiõ ko remootl̦o̦k tok ñan kiiõ. Im men kein rar jipañ armej ro an Jeova ñan kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. Em̦õj ad kar bwebwenato kake m̦oktal̦o̦k kõn wãween ad kõjerbal train, wa, im bal̦uun ko. Bõtab, ebar wõr men ko jet jekõn kõjerbali im elõñ iaaer jej kõjerbali tok ñan kiiõ. Men kein rekitibuj baajkõl̦, kein taip ko, men ko rej jipañ ripilo ro, telegraph, talboon, kamera, kein rekoot ko, retio, tipi, pijain alwõj ko, kampiutõr, im Internet. Meñe armej ro an Jeova rar jab kõm̦m̦ani men kein, ak rej kõjerbali ñan kõm̦m̦an Baibõl̦ im bok ko jet ilo elõñ kajin ko im ñan kwal̦o̦k naan ipel̦aakin lal̦ in. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, rej kajejjet kitien kanaan eo ilo Baibõl̦ me ej ba bwe armej ro an Jeova renaaj “ninnin milik an ro riaelõñ ko.”​—Riit Aiseia 60:16.

17. (1) An jejjet kitien kanaan eo ilo Aiseia 60:16 ej kaalikkar ta? (2) Etke Jeova ekõn̦aan bwe jen jerbal ippãn?

¹⁷ Ealikkar bwe Jeova ej tõl jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Jeova ear jab letok jerbal in ñan kõj kõnke ej aikuji jipañ eo ad bwe jen kajejjet ankilaan. Unin an Jeova letok jerbal in ñan kõj ej kõnke ej yokwe kõj im ekõn̦aan bwe jen jerbal ippãn. Ilo ad kõm̦m̦ane jerbal in, jej kwal̦o̦k ñane bwe jej yokwe e im armej ro jet. (Mark 12:28-31; 1 Korint 3:9) El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Jeova ej jipañ kõj ñan kwal̦o̦k naan ilo aolepen lal̦ in. Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kwal̦o̦k naan kõn Jeova im Aelõñ eo an!