Jet iaan rũkarejar ro an Anij me ejjel̦o̦k rejetaer em̦õj aer kar ba ejja naan kein wõt. Rejel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan bwe rũkarejar ro an ren m̦are “ilo Irooj wõt,” ak m̦areik wõt ro rej karejar ñan E. (1 Korint 7:39) Innem, etke jet rej ba naan kein?

Bõlen unin an jet iaan Kũrjin ro ba men kein ej kõn aer l̦õmn̦ak bwe eiiet oran likao ro me rej karejar ñan Jeova jãn jiroñ ro. M̦ool men in ilo elõñ aelõñ ko. Ñan waanjoñak, ilo Korea, 57 bõjjããn in Kũrjin ro ijen̦ rej jiroñ im kõrã ro me ejjel̦o̦k rejetaer, im 43 bõjjããn rej likao im em̦m̦aan ro me ejjel̦o̦k rejetaer. Im ilo Colombia, 66 bõjjããn in Kũrjin ro ie rej jiroñ im kõrã ro me ejjel̦o̦k rejetaer im 34 bõjjããn rej likao im em̦m̦aan ro me ejjel̦o̦k rejetaer.

Ilo jet jikin ko, ñe juon likao ej kajjitõk in m̦areik juon jiroñ me jemãn im jinen rejjab karejar ñan Jeova, ekkã an jemãn im jinen jiroñ eo kajjitõk el̦ap jããn ak men ko jet rel̦l̦ap on̦ãer jãn likao eo. Bõtab, jet likao ro ejjel̦o̦k aer maroñ ñan bũki ak wiaik men kein. Eñin unin an jet jiroñ ro inepata kõnke rejaje ñe renaaj lo juon pãleer me ej karejar ñan Jeova. *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Ñe em̦õj am̦ bõk ejja l̦õmn̦ak kein wõt, kwõmaroñ lõke bwe Jeova emel̦el̦e kõn wãween ko kwõj iiooni im ejel̦ã kõn eñjake ko am̦.​—2 Kronikel 6:29, 30, UBS.

Keememej bwe Jeova ej jiroñ kõj ikijjeen Baibõl̦ eo bwe jen m̦are wõt ilo Irooj. Etke? Kõnke ejel̦ã ta  ko rem̦m̦antata ñan kõj im ekõn̦aan kõjparok kõj. Ejjab kõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani pepe ko rejjab jim̦we me remaroñ kõmetak kõj ak kõm̦m̦an ad jab m̦õn̦õn̦õ. Ilo tõre ko an Nihimaia, elõñ RiJu ro rar m̦areik kõrã ro me rar jab karejar ñan Anij. Kõn men in, Nihimaia ear kõnnaan ñan er im kakeememej er kõn waanjoñak eo an Solomon. Ear kwal̦o̦k bwe “kõrã ro rar kõm̦m̦an bwe Solomon en jerawiwi rekar kõrã in aelõñ ko jet. Anij ear yokwe e, im ear kõm̦m̦an bwe en kiiñ in aolepen Israel. Bõtab, Solomon ear po ilo jerawiwi in.” (Nihimaia 13:23-26, UBS) Jeova ejel̦ã bwe naanin kakeememej ko an rem̦m̦an ñan rũkarejar ro an, im eñin unin ej jiroñ kõj bwe jen m̦are ilo Irooj wõt. (Sam 19:7-10; Aiseia 48:17, 18) El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe ej letok ñan kõj naanin kakapilõk ko rej kwal̦o̦k an yokwe kõj im bwe jemaroñ lõke e. Ñe jej pokake Jeova ãinwõt ke ej Rũtõl eo ad, jej kaalikkar ad tõmak bwe epãd ippãn jim̦we im maroñ eo ñan kwal̦o̦k ñan kõj men ko jej aikuj kõm̦m̦ani.​—Jabõn Kõnnaan 1:5.

Ealikkar bwe kwõjjab kõn̦aan ‘kobaik eok ilo jekkar ippãn ro rejjab tõmak,’ ak m̦areik juon eo me ejjab yokwe Jeova. Etke? Kõnke ñe kwõnaaj, armej in enaaj kõm̦m̦an bwe en bõjrak am̦ karejar ñan Anij. (2 Korint 6:14) Naanin kakapilõk ko an Anij rej jipañ im kõjparok kõj aolep iien. Elõñ Kũrjin ro rainin rar kããlõt in pokake wõt Jeova, im rej kile bwe ej juon jokãlõt el̦ap an em̦m̦an im jim̦we. Bõtab, ro jet rar jab.

Juon jiroñ ilo Aujtõrõlia etan Maggy ear jino jerãik juon likao me ear jab karejar ñan Jeova. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ej ba: “Ekar jakol̦o̦k aõ pãd ilo kweilo̦k ko kõnke in maroñ pãdwõt iturin. Ear lukkuun m̦õjn̦o̦l̦o̦k jem̦jerã eo aõ ippãn Anij.” Bar juon jiroñ ilo India etan Ratana ear jerãiki juon iaan ro ilo kilaaj eo an me ear jino katak Baibõl̦. Bõtab, unin an kar likao eo katak Baibõl̦ ej kõnke en jerãiki jiroñ in. Ejjabto tokãlik, ear bõjrak an karejar ñan Jeova im ear kobal̦o̦k ilo bar juon kabuñ bwe en maroñ m̦areik likao eo.

Bar juon waanjoñak ej kõn juon jiroñ etan Ndenguè jãn Cameroon. Jiroñ in ear 19 an iiõ ke ear m̦areik juon em̦m̦aan eo ear jab karejar ñan Jeova. M̦okta jãn aerro kar m̦are, l̦eo ear kallim̦uri jiroñ in bwe enaaj kõtl̦o̦k an wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova. Bõtab, ruo wiik ãlikin aerro kar m̦are, l̦eo ear ba ñan jiroñ in bwe ejjab maroñ etal ñan kweilo̦k ko. Jiroñ in ej ba: “Iar eñjake aõ make iaõ im lukkuun bũrom̦õj. Iar kile bwe ejjel̦o̦k kiiõ aõ maroñ ñan peek eõ make. Iar lukkuun ajl̦o̦k.”

M̦ool bwe ewõr jet Kũrjin ro rar m̦areik ro rar jab karejar ñan Jeova, bõtab rein pãleer rej jet ro me rem̦m̦an im rejouj. Meñe eo pãleem̦ me ejjab karejar ñan Jeova ej juon eo em̦m̦an im jouj, ak ewi wãween an men in jelõt jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova? Ewi wãween am̦ eñjake ke kwõjel̦ã bwe kwaar jab roñjake naanin jiroñ eo Jeova ear kwal̦o̦k ñan eok bwe kwõn maroñ m̦õn̦õn̦õ? Im men eo eaorõktata ej wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn pepe eo kwaar kõm̦m̦ane.​—Jabõn Kõnnaan 1:33, UBS.

Ro jeid im jatid jãn pel̦aakin lal̦ in me rar pokake naanin jiroñ eo an Jeova ñan m̦are “ilo Irooj wõt” rej kile bwe eñin ej pepe eo em̦m̦antata. Elõñ likao im jiroñ ro me ejjel̦o̦k rejetaer rej kate er ñan kam̦õn̦õn̦õik Jeova ilo aer m̦areik ro rej karejar ñan E. Michiko jãn aelõñin Jepaan ear kate bwe en pokake wõt Anij meñe ro nukũn rar kajjioñ kõm̦m̦an bwe en m̦areik juon eo me ear jab karejar ñan Jeova. Ear jab pidodo ñan Michiko ke ear lo an jet iaan ro m̦õttan m̦areik ro rar karejar ñan Jeova, bõtab ekabde ejjel̦o̦k pãleen. Ej ba: “Aolep iien ij ba ñan ña make bwe kõnke Jeova ej juon “Anij em̦õn̦õn̦õ,” m̦õn̦õn̦õ eo ad ejjab wawa ioon ad m̦are ak jab m̦are. Ij bar tõmak bwe ej katõprak kõn̦aan ko ad. Kõn men in, ñe jejjab maroñ lo juon pãleed jekdo̦o̦n ñe jekõn̦aan m̦are, em̦m̦anl̦o̦k ñe jej kõttar jidik im jab kijer in pãlele.” (1 Timote 1:11) Tokãlik, Michiko ear m̦areik juon likao eo em̦m̦an im ej karejar ñan Jeova, im el̦ap an m̦õn̦õn̦õ bwe ear roñjake naanin jiroñ eo an Jeova.

Ebar wõr jet likao ak em̦m̦aan ro rar jab kijer in m̦are kõnke rar kõttar aer lo juon eo me ekkar ñan er. Ñan waanjoñak, Bill jãn aelõñin Aujtõrõlia ear kwal̦o̦k bwe ewõr iien ej kile an kõrã ro me rejjab karejar ñan Jeova kõn̦aan e. Bõtab, ear jab kwal̦o̦k an lukkuun jouj im epaake kõrã rein kõnke ejjab kõn̦aan ‘kobaik e ilo jekkar’ ippãn ro rejjab tõmak. Ear  wõr jet jiroñ ak kõrã ro me rar karejar ñan Jeova im ear kõn̦aan er, bõtab rar jab bõk eñjake in kõn e. Kõn men in, Bill ear kõttar ium̦win 30 iiõ im ej kab loe juon kõrã eo ej karejar ñan Jeova im mejãnkajjik ko an rej ãinl̦o̦kwõt bar mejãnkajjik ko an. Ej ba: “Ijjab ajl̦o̦k ñan jidik. Ilukkuun jeraam̦m̦an kõnke kõmro ej kwal̦o̦k naan ippãn doon, katak ippãn doon, im karejar ñan Anij ippãn doon. Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ in iioon ro m̦õttan kõrã in ippa im kobal̦o̦k ippãer kõnke aolepeer rej bar karejar ñan Jeova. Kõmro ej l̦oori naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ilo pãd e am̦ro.”

Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ilo tõre in kwõj l̦oore naanin jiroñ in an Jeova im kõttar wõt am̦ lo juon pãleem̦ me ej karejar ñan E? Kwõmaroñ l̦õmn̦ak kõn unin am̦ jab m̦are. Ñe kwõj lo bwe unin am̦ jab m̦are ej kõnke kokõn̦aan pokake naanin jiroñ eo an Jeova, eokwe, Jeova em̦õn̦õn̦õ ippam̦. (1 Samuel 15:22; Jabõn Kõnnaan 27:11) Bareinwõt, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im keini am̦ jar ñan Jeova im kwal̦o̦k ñane kõn eñjake ko am̦. (Sam 62:8, UBS) Ilo am̦ kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan jum̦ae menin kapo ko rej wal̦o̦k im tarin̦aeik kõn̦aan ko rejekkar ippam̦, jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova enaaj kajoorl̦o̦k wõt kajjojo raan. Kwõmaroñ tõmak bwe Jeova ej kea kõn kõn̦aan im aikuj ko am̦ kõnke kwõaorõk ippãn. Jeova ejjab kallim̦uri jabdewõt armej bwe enaaj lel̦o̦k pãleer. Bõtab, ñe m̦are ej men eo kwõlukkuun aikuji, Jeova ejel̦ã wãween eo em̦m̦antata ñan katõprak aikuj in am̦.​—Sam 145:16; Matu 6:32.

Jet iien kwõmaroñ bõk eñjake eo an Devid ke ear ba: “O Irooj, kwõn uwaak eõ bwe ikanooj ebbeer. Kwõn jab tilekek jãn eõ.” (Sam 143:5-7, 10, UBS) Meñe ãindein, ak kwõn jab ebbeer. Lel̦o̦k iien ñan an Jeova kwal̦o̦k ñan kwe ta ko ekõn̦aan bwe kwõn kõm̦m̦ani. Roñjake E ilo am̦ riit Baibõl̦ im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko kwõj riiti. Men in enaaj jipañ eok bwe kwõn jel̦ã ta ko Jeova ekõn̦aan bwe kwõn kõm̦m̦ani im wãween an kar jipañ rũkarejar ro an ilo iien ko etto. Ilo am̦ roñjake Jeova, men in enaaj kõm̦m̦an am̦ lõke im tõmak bwe ewõr tokjãn am̦ pokake wõt E.

Ta ko jet kwõmaroñ kõm̦m̦ani bwe kwõn m̦õn̦õn̦õ wõt im poub wõt ilo tõre in me ejjañin wõr pãleem̦? Kwõmaroñ kate eok ñan kakajoorl̦o̦k jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova im kate eok bwe en em̦m̦an etam̦ ippãn ro jet im ippãn Jeova. Kwõmaroñ bar kate eok bwe kwõn juon eo ejouj, ejel̦ã jerbal, epidodo kepaake, im ej tiljek ñan Jeova. Elukkuun aorõk bwe en wõr men kein ippam̦ ñe kwõnaaj m̦are kõnke renaaj jipañ bwe en em̦m̦an im lem̦õn̦õn̦õ pãd eo amiro eo naaj pãleem̦. (Jenesis 24:16-21; Rut 1:16, 17; 2:6, 7, 11, UBS; Jabõn Kõnnaan 31:10-27, UBS) Pukot m̦okta Aelõñ eo ilo am̦ poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im jerbal ko ilo eklejia eo. Men kein renaaj kõjparok eok jãn am̦ kõm̦m̦ani pepe ko rejjab jim̦we. Bill ej kwal̦o̦k kõn iiõ ko me ejjañin kar wõr pãleen. Ej ba: “Ear lukkuun m̦õkaj an ettõr iien! Iar kortokjãn iiõ kein ñan jerbal ñan Jeova ãinwõt juon bainier.”

Naanin jiroñ eo an Jeova ñan m̦are “ilo Irooj wõt” ejjab juon naanin jiroñ me ejako an jerbal ilo raan kein. Ñe jej kããlõt in m̦areik juon eo ej karejar ñan Jeova, jej kaalikkar ad kautiej Jeova im jenaaj m̦õn̦õn̦õ. Baibõl̦ ej ba: “Kom̦win nõbar Irooj! Em̦õn̦õn̦õ armej eo ej kautiej Irooj, Eo ebuñbũruon kõn an pokake kien eo an. Ro nukũn renaaj kanooj m̦weiie, Im enaaj jeraam̦m̦an ñan indeeo.” (Sam 112:1, 3, UBS) Kõn men in, kwõn kate eok im jek ilo bũruom̦ bwe kwõnaaj pokake wõt naanin jiroñ in an Anij ñan m̦are “ilo Irooj wõt.”