1, 2. Ta eo ro rej lol̦o̦k eklejia ko rej kile ilo elõñ eklejia?

 JUON eo me ej lol̦o̦k eklejia ko ear kweilo̦k ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. M̦okta jãn an jem̦l̦o̦k kweilo̦k eo, ear kalimjek er im elukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn aer kate er ñan jabõte eklejia eo. Jet iaaer relukkuun rũtto im remaroñ ãinwõt jemãn. Meñe el̦ap an m̦õn̦õn̦õ kõn er, ak ewõr juon men ear abn̦õn̦õ kake im ear kõn̦aan jel̦ã el̦aññe rar kõm̦m̦ane. Ear kajjitõk ippãer, “Ta ko kom̦ kar kõm̦m̦ani ñan jipañ im kammineneik ro jet bwe ren bõk eddo ko ilo eklejia eo?” Em̦m̦aan rein rej keememej bwe ilo iien lol̦o̦k eo m̦oktal̦o̦k, em̦m̦aan in ear rõjañ er bwe ren jipañ likao im em̦m̦aan ro bwe ren katak im kamminene ñan bõk eddo ko ilo eklejia eo. Juon iaan em̦m̦aan ro ej lale eklejia eo ear ba ñane bwe “ejjab lukkuun l̦ap tõprak rar kõm̦m̦ane.” Ro jet rej lale eklejia eo rar bar errã ippãn.

² El̦aññe kwõj juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ejjel̦o̦k pere bwe kwõmel̦el̦e kõn men ko rar wal̦o̦k ilo kweilo̦k eo. Em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in rej kile bwe ilo elõñ eklejia ko, ej juon menin  aikuj ñan an ro rej lale eklejia jipañ likao im em̦m̦aan ro bwe ren katak im kamminene ñan bõk eddo ko ilo eklejia. Men in ejjab juon men epidodo ñan aer kõm̦m̦ane. Etke ej ãindein?

3. (1) Ewi wãween an Baibõl̦ kwal̦o̦k bwe eaorõk ñan an em̦m̦aan ro rej lale eklejia katakin ro jet ñan bõk eddo ko ilo eklejia eo? (2) Etke kõj aolep jej aikuj jel̦ã kõn aorõkin an ro rej lale eklejia katakin ro jet ñan bõk eddo ko ilo eklejia eo? (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (3) Etke emaroñ pen ñan an jet iaan ro rej lale eklejia jipañ likao im em̦m̦aan ro jet ñan bõk eddo ko ilo eklejia?

³ Ãinwõt juon jabõt, kwõjel̦ã bwe elukkuun aorõk ñan katakin im kammineneik ro jet bwe ren bõk eddo ko ilo eklejia eo. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kwõjel̦ã bwe el̦ap ad aikuji likao im em̦m̦aan ro bwe en maroñ jutak eklejia ko rekããl im ñan jipañ bwe en kajoor wõt eklejia ko. (Riit Aiseia 60:22.) Bareinwõt, kwõjel̦ã bwe Naanin Anij ej rõjañ eok ñan “katakin ro jet.” (Riit 2 Timote 2:2.) Meñe ãindein, ak ãinwõt em̦m̦aan ro rej lale eklejia me jinoin katak in ear kwal̦o̦k kake er, kwõmaroñ lo bwe epen ñan kõm̦m̦ane men in. Etke? Kõnke kwõl̦ak jerbal, kabwe aikuj ko an baam̦le eo am̦, lali eddo ko am̦ ilo eklejia eo, im kõm̦m̦ani men ko jet me rej menin ekkaiuriur, ejjel̦o̦k am̦ iien ñan katakin im kammineneik likao im em̦m̦aan ro jet ilo eklejia eo. Ñe men in ej wal̦o̦k, em̦m̦an jen lale etke elukkuun aorõk bwe kwõn kõm̦m̦an iien ñan katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet.

4. Ta juon iaan un ko unin an em̦m̦aan ro rej lale eklejia jab katakin im kammineneik ro jet?

⁴ Ta juon iaan un ko unin an pen ñan an jet iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõm̦m̦an iien ñan jipañ im kammineneik ro jet? Bõlen kõnke rej l̦õmn̦ak im ba: ‘Eaorõk ñan katakin im kammineneik likao im em̦m̦aan ro, bõtab ejjab lukkuun menin ekkaiuriur ãinwõt jerbal ko jet ilo eklejia eo. Eklejia eo eban bõjrak an wõnm̦aanl̦o̦k meñe ijjab katakin im kammineneik ro jet ium̦win jidik iien.’ M̦ool bwe elukkuun lõñ men ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦ani ilo m̦õkaj. Bõtab, ñe rejjab katakin im kammineneik likao im em̦m̦aan ro, men in emaroñ jelõt eklejia eo.

5, 6. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak eo kõn rũkattõr eo, im ewi wãween an men in jerbal ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo?

⁵ L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in. Juon rũkattõr emaroñ jel̦ã bwe ej aikuj ekkeini an jãniji weil̦ in wa eo waan bwe en jab jorrããn injin eo im en em̦m̦an wõt an ettõr. Meñe ãindein, ak emaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab juon menin aikuj ñan jãniji weil̦ in wa eo aolep iien. Ej l̦õmn̦ak bwe men eo eaorõkl̦o̦k ñan kõm̦m̦ane aolep iien ej teiñi kiaj in wa eo bwe en jab kun. Emaroñ l̦õmn̦ak ippãn make im ba, ‘Ñe ejjel̦o̦k iien aõ jãnij weil̦, wa eo enaaj maroñ ettõr wõt, ium̦win juon iien ebwe an aetok.’ Bõtab, ekauwõtata ke men in? Aet, ñe armej in enaaj wõnm̦aanl̦o̦k im jab jãniji weil̦ in wa eo waan, enaaj etal im jorrããn wa eo im jaje jo̦. Ñe men in ewal̦o̦k, enaaj kiiõ aikuj jol̦o̦k el̦ap jããn im iien ñan kõm̦m̦ane wa eo. Ta eo jemaroñ katak jãn men in?

⁶ Elõñ eddo im jerbal ko ro rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦ani ilo m̦õkaj. Ñe rejjab, enaaj lukkuun l̦ap an jelõt eklejia eo. Ãinwõt an rũkattõr eo ilo waanjoñak eo aikuj etteiñ wõt kiaj in wa eo, em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej aikuj “kããlõt men ko rem̦m̦antata” ak keini aer kõm̦m̦ani men ko raorõkl̦o̦k. (Pilippai 1:10, UBS) Bõtab, kõn an jet iaan ro rej lale eklejia lukkuun poub in kõm̦m̦ani jerbal ko raorõk ilo eklejia eo, jet iien emaroñ etal im ejjel̦o̦k aer iien ñan katakin im kammineneik ro jet. Ej ãinwõt rũkattõr eo me ejjel̦o̦k an iien ñan jãniji weil̦ in wa eo waan. Im ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej wõnm̦aanl̦o̦k im jab jipañ im kammineneik likao im em̦m̦aan ro, enaaj etal im jabwe likao im em̦m̦aan ro me el̦ap imminene ippãer ñan lale eddo im jerbal ko ilo eklejia eo.

7. Kain l̦õmn̦ak rot eo ej aikuj wõr ippãd kõn em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej kõm̦m̦an aer iien ñan katakin im kammineneik likao im em̦m̦aan ro?

 ⁷ Ealikkar bwe ro rej lale eklejia rej aikuj kõjparok er jãn aer l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun aorõk ñan katakin likao im em̦m̦aan ro bwe ren bõk eddo ko ilo eklejia eo. Em̦m̦aan ro me rej kile bwe elukkuun aorõk men in im rej kõm̦m̦an aer iien ñan katakin im kammineneik likao im em̦m̦aan ro, rein remãlõtlõt im el̦ap an eklejia eo jeraam̦m̦an kõn er. (Riit 1 Piter 4:10, UBS.) Ewi wãween an eklejia eo bõk tokjãn jãn men in?

8. (1) Ta ko rej kõm̦akũt em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan katakin im kammineneik ro jet? (2) Ta jerbal eo eaorõk im ej menin ekkaiuriur me em̦m̦aan ro rar etal ñan aelõñ ko el̦ap aikuj ie rej aikuj kõm̦m̦ane? (Lale bo̦o̦k eo etan “Juon Jerbal Eaorõk.”)

⁸ Ej aikuj ettã bũruon aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia ekoba ro me el̦ap imminene ippãer. Ej alikkar an ettã bũrueer ñe rej kile bwe rej rũttol̦o̦k wõt im jidik kõn jidik enaaj etal im dikl̦o̦k aer maroñ ñan kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia eo. (Maika 6:8) Bareinwõt, rej aikuj kile bwe “iien im menin wal̦o̦k” ak men ko reidiñ remaroñ wal̦o̦k ñan er im kõm̦m̦an bwe ren jab maroñ kõm̦m̦ani eddo ko aer ilo eklejia eo. (Ekklisiastis 9:11, 12; Jemes 4:13, 14) Kõn men in, ñe ro rej lale eklejia relukkuun yokwe im kea kõn jiip ro an Jeova, renaaj lukkuun kate er im kõm̦m̦an aer iien ñan katakin likao ro kõn men ko em̦õj aer katak im kamminene kaki ium̦win iiõ ko m̦aantak ñan kiiõ.​—Riit Sam 71:17, 18.

9. Ta eo enaaj wal̦o̦k ilo raan ko repãd im̦aan me ej kaalikkar bwe elukkuun aorõk ñan an ro rej lale eklejia katakin im kammineneik ro jet?

⁹ Ewi wãween an eklejia eo jeraam̦m̦an kõn em̦m̦aan ro rej katakin im kammineneik ro jet? Rejeraam̦m̦an kõnke em̦m̦aan rein el̦ap ijo kun̦aaer ñan kõm̦m̦an bwe eklejia eo en kajoor. Ewi wãween? Eokwe, ilo an ro rej lale eklejia jipañ im katakin likao im em̦m̦aan ro jet, enaaj lõñl̦o̦k ro im renaaj pojak in jipañ eklejia eo bwe en kajoor im bõrokuk wõt. Men in ejjab ñan kiiõ wõt ak el̦aptata ilo iien ko reppen ilo naaj eñtaan eo el̦ap. (Ezekiel 38:10-12; Maika 5:5, 6) Kõn men in, kom̦ em̦m̦aan ro rej lale eklejia, kõmij akwel̦ap ñan kom̦ bwe kom̦win bõk iien ñan ami katakin im lel̦o̦k kamminene ñan likao im em̦m̦aan ro, jino jãn rainin.

10. Bwe en wõr an em̦m̦aan ro iien ñan katakin im kammineneik ro jet, ta eo remaroñ aikuj kõm̦m̦ane?

¹⁰ Jemel̦el̦e bwe ejjel̦o̦k am̦ iien kõnke elõñ jerbal ko raorõk an eklejia me kwõj aikuj kõm̦m̦ani. Meñe ãindein, ak kwõmaroñ aikuj bõk jidikin iien ko kwõj julo̦ki ñan men kein im kõjerbale ñan katakin im kammineneik ro jet. (Ekklisiastis 3:1) Enaaj lukkuun jim̦we im em̦m̦an wãween am̦ kõjerbal iien ko am̦ ñe kwõnaaj kõm̦m̦ane men in. Im elõñ tokjãn ko renaaj wal̦o̦k ñan eklejia eo ilo raan ko repãd im̦aan.

11. (1) Ta eo ekabwilõñlõñ kõn naanin rõjañ ko an em̦m̦aan ro jãn elõñ aelõñ ko me kar kajitũkin er kõn kilen aer katakin likao im em̦m̦aan ro jet? (2) Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 15:22, etke eaorõk ñan roñjake naanin rõjañ ko jãn em̦m̦aan ro jet me rej lale eklejia?

¹¹ Ej kab m̦õj kajitũkin juon kumi in em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rar lo tõprak ilo aer katakin likao im em̦m̦aan ro kilen kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia ko aer. Kar kajitũkin rein kõn ta ko rej kõm̦m̦ani ñe rej katakin likao im em̦m̦aan ro jet. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Meñe eoktak wãween ko em̦m̦aan rein rej iiooni jãn doon, ak ekabwilõñlõñ bwe naanin rõjañ ko rar kwal̦o̦ki rar ãinl̦o̦kwõt juon. Men in ej kaalikkar ta? Ej kaalikkar bwe wãween katakin im kamminene ko me rej pedped ilo Baibõl̦ rej jerbal ñan likao im em̦m̦aan ro “ijoko otemjej ilo jabdewõt eklejia,” ãinwõt an kar bar jerbal ilo tõre ko an rijjilõk Paul. (1 Korint 4:17) Ilo katak in im katak eo tok juon, jenaaj lale jet iaan wãween ko me em̦m̦aan rein rar kõm̦m̦ani.​—Jabõn Kõnnaan 15:22.

12. Ñe juon ej katakin bar juon, ta eo ej aikuj in kõm̦m̦ane m̦okta im etke?

 ¹² Ñe juon ej katakin bar juon, men eo m̦oktata ej aikuj kõm̦m̦ane ej pojak in kõpooj bũruon eo enaaj katakini. Ejjel̦o̦k oktak jãn juon rũkallib. M̦okta jãn an naaj ekkat ine, enaaj kõpooj m̦okta bwidej eo im kapidodoiki bwe en em̦m̦an ñan an ekkat ine ie. Ñe juon ej katakin bar juon ej aikuj in kõpooje bũruon ak lel̦o̦k naanin rõjañ ñane m̦okta jãn an katakini men ko rekããl. Ewi wãween an ro rej katakin ro jet kõm̦m̦ane men in? Remaroñ l̦oore joñak eo an rũkanaan Samuel, eo me ear juon rũkatakin eo ekapeel.

13-15. (1) Ta eo Jeova ear jiroñ Samuel bwe en kõm̦m̦ane? (2) Ewi wãween an kar Samuel kõpooj Saul bwe en pojak ñan tõl RiIsrael ro? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (3) Etke joñak in an Samuel eaorõk ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo raan kein?

¹³ Elõñl̦o̦k jãn 3,000 iiõ ko remootl̦o̦k, Jeova ear jiroñ rũkanaan Samuel im ba: “Ilju ilo ejja awa in wõt inaaj jilkinwaj juon em̦m̦aan ñan ippam̦ jãn bwijjin Benjamin. Kwõn kapiti bwe en Irooj ioon RiIsrael ro doõ.” (1 Samuel 9:15, 16, UBS) Samuel ear kile bwe enaaj kiiõ jako jerbal eo an ñan tõl RiIsrael ro im bwe em̦õj an Jeova kããlõte bwe en kapiti juon em̦m̦aan bwe en bõk jikin im tõl aelõñin Israel. Samuel emaroñ kar kajjitõk ippãn make im ba: ‘Ewi wãween aõ naaj kõpooje em̦m̦aan in bwe en pojak ñan tõl aelõñin Israel?’ Samuel ear l̦õmn̦ak kõn ta ko enaaj kõm̦m̦ani im ear pojak.

¹⁴ Raan eo juon, ke Samuel ear lo Saul, Jeova ear ba ñane bwe eñin armej eo ear kõnono kake. Kõn men in, Samuel ear kõm̦m̦ani men ko em̦õj an kar pepel̦o̦k im̦aan bwe en kõm̦m̦ani ñane. Ear karwaineneik Saul im l̦eo karejeran bwe ren m̦õñã ippãn im ear kajijet erro ilo jea ko rem̦m̦antata. Bareinwõt, ear lel̦o̦k ñan erro m̦õttan kanniõk ko rem̦m̦antata. Im Samuel ear ba: “Kwõn likũti im̦aam̦ im m̦õñã, bwe rar kõjparoke m̦ae eok ñan iien eo ejejjet.” Ãlikin aer m̦õñã, Samuel ear ãñin Saul ippãnl̦o̦k ñan m̦weo im̦õn. Ilo ial̦ in aerro l̦o̦k, erro kar bwebwenato ippãn doon. Ke rar tõparl̦o̦k m̦weo, erro ear wanlõñl̦o̦k ñan raan m̦weo im Samuel ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “kõm̦m̦ao ippãn Saul iraan m̦weo im̦õn” m̦ae iien eo rar kiki. Raan eo juon Samuel ear kapit Saul bwe en kiiñ, im ear mejenmaiki im lel̦o̦k elõñl̦o̦k naanin tõl ñane. Ãlikin an Samuel kõm̦m̦ani men kein, Saul ear ilo̦k. Saul ear pojak ñan men ko renaaj pojak in wal̦o̦k.​—1 Samuel 9:17-27; 10:1.

¹⁵ Samuel ear kapit Saul bwe en tõl aelõñin Israel. Men in el̦ap an oktak jãn katakin im kammineneik likao im em̦m̦aan ro ilo eklejia bwe ren erom ro rej lale eklejia ak rijjipañ ro. Meñe eoktak wãween in, ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ katak elõñ men ko jãn joñak in an Samuel kõn wãween an kar kõpooj bũruon Saul. Jen kiiõ lale ruo iaan men ko Samuel ear kõm̦m̦ani.

16. (1) Kar ta eñjake eo an Samuel ke RiIsrael ro rar kajjitõk bwe en wõr juon aer kiiñ? (2) Ta eo Samuel ear kõm̦m̦ane ke Jeova ear ba ñane bwe en kapiti Saul?

¹⁶ M̦õn̦õn̦õ in jipañ im jab m̦akoko. Ke Samuel ear roñ an RiIsrael ro kõn̦aan bwe en wõr juon aer kiiñ, ear bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe rar kõjekdo̦o̦ne. (1 Samuel 8:4-8) Ilo m̦ool Samuel ear m̦akoko in eo̦roñ kajjitõk eo an armej ro. Eñin unin, jilu alen an kar Jeova aikuj ba ñane bwe en eo̦roñ er. (1 Samuel 8:7, 9, 22) Meñe Samuel ear bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe rar kõjekdo̦o̦ne, bõtab ear jab ebbanban ak illu ippãn eo me enaaj bõk jikin ãinwõt rũtõl. Ke Jeova ear ba ñan Samuel bwe en kapit Saul, Samuel ear jab m̦akoko. Ear kõn̦aan pokake wõt Jeova, ejjab kõnke ej aikuj in pokake ak kõnke ear yokwe Jeova.

17. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo l̦oore joñak eo an Samuel, im ta eo ej kõm̦m̦an aer m̦õn̦õn̦õ?

¹⁷ Elõñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia im el̦ap imminene ko ippãer, rar l̦oore joñak eo an Samuel ñan katakin im kammineneik ro jet ilo yokwe. (1 Piter 5:2) Bareinwõt, rejjab ekkõl in katakin ro jet kõn men ko rejel̦ã kaki kõn aer l̦õmn̦ak bwe ñe renaaj katakin er, mel̦el̦ein bwe enaaj dikl̦o̦k eddo  ak jeraam̦m̦an ko aer ilo eklejia eo. Rej watõk bwe likao im em̦m̦aan ro rej bar “rijjipañ” ãinwõt er, im rej aolep jipañ doon ñan kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia eo. (2 Korint 1:24; Hibru 13:16, UBS) Em̦m̦aan rein me rej lale eklejia eo rejjab l̦õmn̦ak kõn er make, im el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ ñe rej lo an likao im em̦m̦aan ro kõjerbal jel̦ã im kapeel ko aer ñan jipañ armej ro an Jeova.​—Jerbal 20:35.

18, 19. Ewi wãween an ro rej lale eklejia eo maroñ kõpooj bũruon ro rej katakin er, im etke eaorõk men in?

¹⁸ Jab baj katakin wõt, ak kwõn bar m̦õttaik er. Ke Samuel ear iioon Saul, emaroñ kar kajju lutõk weil̦ eo ñan bõran Saul im kapiti bwe en erom kiiñ. Enaaj kar kajju wõr juon an RiIsrael ro kiiñ, bõtab ejjab pojak ñan tõl armej ro an Anij. Samuel ear jab m̦õkaj in kõm̦m̦ane men in, ak ear m̦okta kõpooj bũruon Saul bwe en pojak ñan an kõm̦m̦ane jerbal in an me ekããl. M̦okta jãn an kar kapiti Saul, ear m̦õñã ippãn, etetal ippãn, bwebwenato ippãn, im rar kiki im kakkije. Samuel ear kõttar ñan iien eo ejejjet bwe en kapiti kiiñ in ekããl.

¹⁹ Ãindein ilo raan kein, ro rej lale eklejia eo rej kate er bwe ren m̦õttaiki likao im em̦m̦aan ro jet ilo eklejia eo m̦okta jãn aer katakin er kilen kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia eo. Kõnke eoktak m̦anit im wãween ko jej iiooni jãn doon, enaaj oktak men ko kajjojo ro rej lale eklejia renaaj kõm̦m̦ani ñan kajjioñ m̦õttaiki im katakin likao ak em̦m̦aan ro jet. Mekarta, jekdo̦o̦n ia eo kwõj jokwe ie, ak ñe kwõj kõm̦m̦an am̦ iien ippãn eo kwõj katakini meñe kwõpoub, enaaj kile bwe kwõj kaorõke. (Riit Rom 12:10.) Aet, enaaj l̦ap an likao im em̦m̦aan ro kwõj katakin er kam̦m̦oolol kõn am̦ yokwe er im kea kake er.

20, 21. (1) Bwe juon en lo el̦ap tõprak ilo an katakin ro jet, ta eo ej aikuj in kõm̦m̦ane? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?

²⁰ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia, keememej bwe juon rũkatakin eo me ej lo el̦ap tõprak ejjab baj m̦õn̦õn̦õ in katakin ro jet, ak ej bareinwõt yokwe ro ej katakin er. (Bar lale Jon 5:20.) Etke aorõk men in? Kõnke ñe eo kwõj katakini ej lo am̦ m̦oolin kea kõn e, enaaj m̦õn̦õn̦õ in katak jãn kwe. Kõn men in, em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo, kom̦win kate kom̦ bwe kom̦win jab baj rũkatakin wõt ro jet ak kom̦win bar m̦õttaik er.​—Jabõn Kõnnaan 17:17; Jon 15:15.

²¹ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ jino katakin ak kammineneik likao im em̦m̦aan ro ilo eklejia eo ãlikin aer kõpooj bũrueer. Ta kõl ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ kõjerbali ñan jipañ rein? Jenaaj etale men in ilo katak in tok juon.