PANAYIOTA ear dik im rũttol̦o̦k ilo juon iaan ãne ko rej pãd ilo Mediterranean. Ke ear jo̦dikdik, ear itoklimo ilo m̦akũtkũt ko an kien. Tokãlik, ear jerbalin jekretari ñan juon iaan bade ko ilo kien eo ilo jikin eo ej pãd ie. Joñan, kõrã in ekõn etal jãn em̦ ñan em̦ bwe en kõm̦m̦an bajet ñan bade in. Bõtab tokãlik, Panayiota ej kab kile bwe ejjab em̦m̦an wãween an ro ilo bade in jerbal. Ear loe bwe meñe ro uwaan bade eo rar ba bwe rej juon wõt ilo aer jerbal ippãn doon, ak ear jab bõjrak aer kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k, jiãiik doon, dike doon, im ebbanbane doon.

Daniel ear dik im rũttol̦o̦k ilo juon baam̦le ilo aelõñin Ireland me rar lukkuun tiljek ñan kabuñ eo aer. Ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe Daniel ej keememej wõt an bũrij ro kõn kadek, kããm̦bõl̦, im ko̦o̦ti jããn ko ilo kein jaba ko. Meñe rej kõm̦m̦ani men kein, ak rej katakini Daniel im ba bwe ñe enaaj jerawiwi enaaj mej ilo hell.

Jeffery ear jerbal ium̦win elõñ iiõ ilo juon kom̦bani in tim̦a ilo United Kingdom im Amedka me rej jilkinl̦o̦k m̦weiuk ko ñan jikin ko jet ipel̦aakin lal̦ in. Ej keememej an lõñ alen an kom̦bani ko me rej jiãiik doon im kajtõm̦ar ro riab ñe rej kõm̦m̦an kon̦ ippãn rijerbal in kien ro. Relukkuun jel̦ã riab, joñan remaroñ ba jabdewõt men ñan kõm̦m̦an bwe en tõprak kon̦ ko rej kajjioñ kõm̦m̦ani.

Ilo m̦ool, ejjab armej rein wõt rej loi jerbal ko retao. El̦ap an armej ro ilo raan kein jerbal ilo etao. Ej wal̦o̦k ippãn rijerbal ro ilo kien, rũtõl in kabuñ ro, im ilo peejnej ko. Naanin Pãlle eo ñan naan in “etao” ej itok jãn juon naan ilo kajin Grik me ekkã aer kõjerbale ñe rej kõnnaan kõn juon rũkõnono ak juon eo ej pãd ilo tieta ko me ekkã an ekkõn̦ak mask. Tokãlik, rar kõjerbal naan in ñan juon eo ej riab ñan an m̦on̦e ro jet ak kõm̦m̦an bwe en tõprak kõn̦aan ko an make.

El̦ap an jerbal ko retao jelõt armej ro. Ro rej iiooni men kein ekkã aer illu ilo bũrueer im kõn̦aan ukotl̦o̦k jerbal kein an armej rein retao. Kõn aer illu, rekõn̦aan jel̦ã el̦aññe enaaj jem̦l̦o̦k jerbal rot kein retao im rejjab jim̦we. El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Naanin Anij ej jipañ kõj ñan ad tõmak bwe men in enaaj jem̦l̦o̦k.

Ekkar ñan Baibõl̦, jerbal ko retao rar ijjino ippãn juon enjel̦. Rar jab ijjino ippãn armej ro. Ilo jinointata, Setan Tepil̦ eo ear kõjerbal juon jedpãnit ñan an m̦on̦e kõrã eo m̦oktata, Iv. (Jenesis 3:1-5) Jãn iien in, elõñ armej ro rej kõm̦m̦ane ejja men in wõt ilo aer kõmje mejãn ro jet. Rej kõm̦m̦ane men in ñan m̦on̦e ro jet im ñan katõprak kõn̦aan ko aer.

 Ke RiIsrael ro ilo iien ko etto rar po ilo katak ko reriab im oktak im kabuñ ñan anij waan ko, elõñ alen an Anij kakkõl er kõn ta eo enaaj wal̦o̦k jãn kõm̦m̦an ko aer. Ikijjeen rũkanaan Aiseia, Jeova Anij ear ba: “Armej rein rej ba rej kabuñ ñan eõ, ak naan ko aer ejjel̦o̦k tokjãer, im bũrueer rettol̦o̦k jãn eõ.” (Aiseia 29:13, UBS) Kõnke RiIsrael ro rar jab oktak, Anij ear kõtl̦o̦k bwe RiBabil̦on ro ren ko̦kkure Jerusalem im tampel̦ eo ie ilo iiõ eo 607 m̦okta jãn Kũraij. Innem tokãlik, ear bar kõtl̦o̦k bwe rũttarin̦ae ro an Rom ren kajeepepl̦o̦ke Jerusalem im tampel̦ eo ilo iiõ eo 70. Elukkuun alikkar bwe Anij el̦ap an dike jerbal ko retao im eban kõtl̦o̦k bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt.

Bõtab, el̦ap an Anij im Nejin, Jijej, kaorõk armej ro me em̦ool bũrueer im ejim̦we jerbal ko aer. Ñan waanjoñak, ke Jijej ear jino jerbalin kwal̦o̦k naan, juon em̦m̦aan etan Natanael ear kepaake. Innem, ke Jijej ear loe ear ba: “Lo, RiIsrael em̦ool, ejjel̦o̦k m̦on̦ ippãn!” (Jon 1:47) Natanael, ãt eo juon Bartolomu, ear erom juon iaan rijjilõk ro 12 an Jijej.​—Luk 6:13-16.

Jijej ear kõm̦m̦an an iien ippãn rũkal̦oor ro an im ear katakin er kõn l̦õmn̦ak ko an Anij. Ear katakin er bwe ren jab jerbal ilo etao. Ear kananaik jerbal ko retao an rũtõl in kabuñ ro ilo iien ko an im kakkõl rũkal̦oor ro an bwe ren jab ãinwõt rein. Erkein ej jet iaan men ko rũtõl in kabuñ ro rar kõm̦m̦ani.

Rar kokkwõjarjar er im̦aan mejãn armej. Jijej ear jiroñl̦o̦k ro rar roñjake im ba: “Kõjparok bwe kom̦win jab kõm̦anm̦an ami kwõjarjar im̦aan mejãn armej bwe ren lo kom̦ . . . ãinwõt an ro rejel̦ã m̦on̦ kõm̦anm̦an.” Ear bar jiroñ er bwe ñe rej lel̦o̦k m̦weien tũriam̦o, rej aikuj kõm̦m̦ane “ilo ittino.” Rar bar aikuj jar ilo ittino bwe ro jet ren jab loe. Aer kõm̦m̦ane men in ej kaalikkar bwe rej kabuñ ñan Anij kõn bõro em̦ool, im Anij ebuñbũruon ippãer.​—Matu 6:1-6.

Em̦õkaj aer loe bõd ko an ro jet. Jijej ear ba: “Kwe rũjel̦ã m̦on̦, kwõn jol̦o̦k wõjke eo jãn mejam̦ m̦okta, innem kwõnaaj lol̦o̦kjen̦ im jol̦o̦k pelo̦k edik jãn mejãn jeim̦ im jatũm̦.” (Matu 7:5) El̦aññe juon ej lale wõt bõd ko an ro jet jãn an lale bõd ko an make me rel̦l̦apl̦o̦k, armej in ej kowãnõk e make im kõmje mejãn armej. Ejjab aikuj ãindein kõnke aolep armej rej “jerawiwi im rej likjab jãn aiboojoj an Anij.”​—Rom 3:23.

Ejjab jim̦we kõttõpar ko aer. Juon iien, rũkal̦oor ro an Parisi ro im ro doon Herod rar kepaake Jijej kõn juon kajjitõk kõn wõn eo emãlim ñan eowõj ñane. Rar kwal̦o̦k naan ko rejouj ñan Jijej im ba: “Rũkaki, kõm jel̦ã bwe kwe juon armej em̦ool: kwõj katakin m̦ool eo kõn ankilaan Anij ñan armej.” Ãlikin aer ba naan kein, rar kajjioñ aujiidi Jijej ilo aer kajjitõk im ba: “Ilo ad eowõj ñan Irooj L̦apl̦ap en̦ i Rom ej juon menin jum̦ae Kien Moses ke, ak jab?” Jijej ear uwaake er im ba: “Kom̦ rietao! Etke kom̦ij itõn aujiidi eõ?” Ejim̦we an kar Jijej n̦aetan rein rietao kõnke rar jab lukkuun kõn̦aan jel̦ã uwaakin kajjitõk eo. Kõttõpar eo aer ej ñan “aujiidi Jijej.”​—Matu 22:15-22, UBS.

Ke ear jino jutak eklejia eo an Kũrjin ro ilo Pentekost eo ilo iiõ eo 33, Kũrjin ro rar jerbal ippãn doon ilo m̦ool im jim̦we. Kũrjin rein rar kate er ñan jol̦o̦k jabdewõt kõn̦aan ko rejjab jim̦we ippãer me remaroñ tõll̦o̦k er ñan jerbal ilo etao. Ñan waanjoñak, Piter, juon iaan rijjilõk ro 12, ear rõjañ rũttõmak ro m̦õttan bwe ren ‘pokake m̦ool eo, im yokwe rũttõmak ro m̦õttaer ilo m̦ool.’ (1 Piter 1:22, UBS) Rijjilõk Paul ear bar rõjañ ro rar jerbal ippãn bwe ren “yokwe jãn bõro erreo, im bõklõkõt em̦m̦an, im tõmak em̦ool.”​—1 Timote 1:5.

Katak ko ilo Baibõl̦ an Jijej im rijjilõk ro el̦ap aer jipañ kõj ilo raan kein ãinwõt aer kar jipañ Kũrjin ro ilo iien ko an rijjilõk ro. Em̦ool men in kõnke rijjilõk Paul ear ba: “Naanin Anij ej mour im jerbal wõt, im ekkañ jãn jabdewõt jãje ruo mejãn, im ej wie im bukwe an armej im jetõb, im mo̦kwõj ko im n̦on̦n̦on̦meej, im em̦õkaj an kile l̦õmn̦ak ko im pepe ko an bõro.” (Hibru 4:12) Elõñ armej ro me rekõn  jerbal ilo etao em̦õj aer oktak im kiiõ rej jet armej ro me em̦ool im jim̦we aer jerbal. Rar maroñ oktak itok wõt jãn aer kar katak Baibõl̦ im kate er ñan mour ekkar ñan men ko rar katak kaki. Jen lale ta ko rar wal̦o̦k ñan ro jaar kwal̦o̦k kake er ilo jinoin katak in.

Panayiota ear jino jel̦ã kõn m̦ool eo ke juon ear kũri bwe en etal im kweilo̦k ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo juon Im̦õn Kweilo̦k. Ke ear kobal̦o̦k ippãer, ear jab lo an rein kõmje mejãn ro jet. Ej ba: “Ke iar kobal̦o̦k, iar loe an rein kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool im m̦oolin kea kõn doon. Ijjañin kar loe men in ilo aolepen iiõ ko iar jerbal ilo kien.”

Panayiota ear jino katak Baibõl̦ im ear kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo an im peptaij. Emootl̦o̦k de 30 iiõ jãn iien eo ear peptaij. Kõrã in ej ba: “Iar jab lo m̦õn̦õn̦õ ke iar etetal jãn em̦ ñan em̦ im karreelel kõn bade eo iar jerbal ñane. Ij kab lo m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool ke iar jino kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij. Eñin kien eo wõt emaroñ kõm̦m̦an bwe en jako jerbal ko rejjab jim̦we ilo lal̦ in.”

Daniel ear kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo eklejia eo an im ear lõñ jet eddo ko ear kõm̦m̦ani. Bõtab jet iiõ tokãlik, ear kõm̦m̦ane juon bõd im ear jino nana an mour kake. Ear ba: “Kõn aõ kar keememej jerbal ko retao an bũrij ro ilo im̦õn jar eo aõ kar m̦okta, iar jab kõn̦aan ãinwõt er ilo aõ wõnm̦aanl̦o̦k kõn eddo ko aõ ilo eklejia eo. Iar jab kõn̦aan kõmje mejãn rũttõmak ro m̦õtta.”

Daniel ear bõjrak jãn bõd eo ear kõm̦m̦ane im ear kate. Tokãlik, ear kile bwe emaroñ bar kõm̦m̦ani eddo ko ilo eklejia eo kõnke erreo im̦aan mejãn Anij. Kõn men in, ke kar bar lel̦o̦k eddo ko ñane, ear m̦õn̦õn̦õ in bũki. Ãindein armej ro an Anij me rej karejar ilo m̦ool. Rein rej katak ñan ‘jol̦o̦k wõjke eo jãn mejãer’ m̦okta jãn aer “jol̦o̦k pelo̦k edik” jãn mejãn rũttõmak ro m̦õttaer.

Jeffery, eo me elõñ iiõ in an jerbal ilo kom̦bani eo, ej ba: “Ke ear l̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kõn katak ko jãn Baibõl̦, iar kile bwe ij aikuj bõjrak jãn aõ etaouk ro jet bwe ren kõm̦m̦an kon̦ ippãn kom̦bani eo ij jerbal ñane. Iar kile bwe ebõd men in im̦aan mejãn Anij. Juon iaan eoon ko ilo Baibõl̦ me ear jipañ eõ ñan kile men in ej Jabõn Kõnnaan 11:1 (UBS), me ej kwal̦o̦k bwe Jeova ‘edike armej ro rej kõjerbal kein bo̦un ko rejjab jim̦we.’” Jeffery ear jab ãinwõt ro rar kajjitõk ippãn Jijej kõn wõn eo emãlim bwe ren eowõj ñane. Jeffery ear katak ñan jerbal ilo jim̦we ippãn rũttõmak ro m̦õttan im ro jet im jab jerbal ippãer ilo juon wãween etao ñan katõprak kõn̦aan ko an make.

Elõñ milien Ri Kõnnaan ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in rej kate er ñan l̦oori ta ko rej katak kaki jãn Baibõl̦. Rej kate er ñan “kõn̦ak armej ekããl, eo ekkar ñan Anij em̦õj kõm̦m̦ane ekããl ilo wãnõk im kwõjarjar in m̦ool.” (Epesõs 4:24) Kõmij rõjañ eok ñan kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn wõn Ri Kõnnaan ro an Jeova, ta tõmak ko aer, im wãween aer maroñ jipañ eok bwe kwõn jel̦ã kõn kallim̦ur ko an Anij kõn jukjukun pãd eo ekããl. Ilo jukjukun pãd eo ekããl, aolep men renaaj “wãnõk” im enaaj bar ejjel̦o̦k jerbal ko rejjab jim̦we.​—2 Piter 3:13, UBS.