Ñe jej lale ro rej uwe ioon kidia ko emãn, jemaroñ lõl̦ño̦ñ im l̦õmn̦ak bwe ettino mel̦el̦eir. Ak ilo m̦ool, ejjab aikuj ãindein. Etke? Kõnke Baibõl̦ eo im wãween ko rar wal̦o̦k ilo bwebwenato ko an armej, rej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn ta eo kidia ko emãn im ro rej uwe ioer ej jitõñl̦o̦k ñani. Im meñe kajjojo iaan rein me rej uwe ioon kidia kein rar bõktok jorrããn ko rel̦l̦ap ioon lal̦ in, bõtab men in emaroñ bar juon nuuj em̦m̦an ñan kwe im baam̦le eo am̦. Ewi wãween? Eokwe m̦oktata, jen lale ta mel̦el̦ein kajjojo iaan ro rej uwe ioon kidia kein emãn.

Kar jino kwal̦o̦k kõn pijen in ilo wãween in: “Ke iar reilo̦k ij lo juon horse [ak kidia] mouj ej pãd ijo. Eo ej iuwe ioon ej jibwe juon lippo̦n̦ im em̦õj kõpãlpele kõn juon crown. Ear ilo̦k ãinwõt juon rianjo̦ bwe en anjo̦.”​—Revelesõn 6:2, UBS.

Wõn eo ej uwe ioon kidia eo emouj? Jemaroñ jel̦ã wõn in ilo ad riiti eoon ko jet ilo ejja bok in wõt ilo Baibõl̦. Tokãlik ilo bokin Revelesõn, ej ba bwe etan eo ej uwe ioon kidia eo emouj ej “Naan eo an Anij.” (Revelesõn 19:11-13, UBS) Taitõl̦ in, Naan eo, ej an Jijej Kũraij kõnke e eo ej rũkõnono eo an Anij. (Jon 1:1, 14) Bareinwõt, Baibõl̦ ej n̦aetan “Kiiñ ioon kiiñ ro, im Irooj ioon irooj ro,” im ej bar ba bwe etan ej “Tiljek im M̦ool.” (Revelesõn 19:11, 16, UBS) Alikkar bwe eo ej uwe ioon kidia eo emouj ewõr an maroñ ãinwõt juon kiiñ ej ilo̦k ñan tarin̦ae, im wãween an kõjerbal maroñ in an ewõr ekajet jim̦we. Etke? Kõnke ejjab kõjerbale ilo jabdewõt wãween enana im ejjab jim̦we. Bõtab, men in ej kõm̦m̦an bwe en wanlõñtak bar jet kajjitõk ko.

Wõn eo ej lel̦o̦k maroñ ñan Jijej bwe en ilo̦k ñan tarin̦ae im bõk anjo̦? (Revelesõn 6:2, UBS) Ilo juon pijen, rũkanaan Daniel ear lo Messaia eo, eo im ej “ãinwõt Nejin Armej,” im “em̦õj lel̦o̦k ñan E kajoor, aiboojoj, im bwe En Irooj.” Daniel ear lo an “Eo ej jãn indeeo,” ak Jeova Anij, lel̦o̦k kajoor im maroñ in ñane. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Daniel 7:13, 14) Alikkar bwe eo ej lel̦o̦k kajoor ñan Jijej im bareinwõt jim̦we im maroñ eo ñan an irooj im ko̦kkure ro renana, ej Anij eo ekajoor bõtata. Kidia eo emouj ej kõkkar ñan tarin̦ae eo eokkwõjarjar an Nejin Anij. Elukkuun jejjet men in kõnke ekkã an Baibõl̦ kõkkar kõn color mouj ñan erreo im wãnõk.​—Revelesõn 3:4; 7:9, 13, 14.

Ñããt eo ro rej uwe ioon kidia ko emãn rar jino ettõr kõn kidia kein? Eokwe, eo ear ettõr m̦oktata ej Jijej. Im ear jino an uwe ioon kidia eo waan ke ej m̦õj kõpãlpele kõn juon crown bwe en juon kiiñ ilañ. (Revelesõn 6:2, UBS) Ñããt eo Jijej ear jino an kiiñ ilañ? Ejjab ãlikin an kar jerkakpeje im ilo̦k ñan lañ kõnke Baibõl̦ ej ba bwe ãlikin an kar jepl̦aak ñan lañ, ear aikuj kõttar ium̦win jidik iien. (Hibru 10:12, 13, UBS) Jijej ear kwal̦o̦k kõkal̦l̦e ko ñan rũkal̦oor ro an bwe ren maroñ kab kile ñããt enaaj jem̦l̦o̦k iien an kõttar im an naaj jino irooj ilañ. Ear ba bwe ñe enaaj jino an tõl, aolep wãween ko ilo lal̦ in rej kab baj naaj nanal̦o̦k wõt. Enaaj wõr tarin̦ae, ñũta ak jabwe m̦õñã, im nañinmej ko rel̦l̦ap im rekapopo. (Matu 24:3, 7, UBS; Luk 21:10, 11, UBS) Ear jejjet men in ãlikin wõt an kar jino Pata eo an Lal̦ in Kein Kajuon ilo 1914. Eñin iien eo Baibõl̦ ej n̦aetan “raan ko ãliktata.”​—2 Timote 3:1-5.

Ak etke wãween ko ilo lal̦ in rejab em̦m̦anl̦o̦k ãlikin an kar Jijej kiiñ ilo 1914, ak reitok im nanal̦o̦k wõt? Kõnke ilo iien eo, Jijej ekar jino an kiiñ ilañ, ejjab ioon lal̦ in. Ekar wõr juon tarin̦ae ear wal̦o̦k ilo lañ, im Maikõl, kiiñ eo ekããl im ãt eo juon etan Jijej, ear jolal̦tak Setan im enjel̦ ro doon ñan lal̦ in. (Revelesõn 12:7-9, 12) Innem rar jab maroñ bar jepl̦aak ñan lañ. Jãn iien in, Setan el̦ap an illu bwe ejel̦ã bwe jidik wõt iien ippãn. M̦õttan wõt jidik, Anij enaaj kajejjet ankilaan ilo an naaj jol̦o̦k Setan jãn lal̦ in. (Matu 6:10) Kiiõ, jen lale ewi wãween an ro rej uwe ioon kidia ko tok jilu kaalikkar bwe jej mour ilo “raan ko ãliktata.” Meñe reoktak jidik jãn eo ej uwe ioon kidia eo kein kajuon kõnke ej jitõñl̦o̦k ñan lukkuun juon armej, ak ro rej uwe ioon kidia ko jilu rej kõkkar kõn wãween ko renana rej wal̦o̦k im jelõt aolepen lal̦ in.

“Bar juon horse [ak kidia] ebũrõrõ kilin ear diwõjtok. Eo ej uwe ioon ear bõk maroñ in kõm̦m̦an tarin̦ae ioon lal̦, bwe armej ren m̦an doon; im ej jibwe juon jãje aetoktok, eo em̦õj lel̦o̦k ñane.”​—Revelesõn 6:4, UBS.

Eo ej uwe ioon kidia in ebũrõrõ ej kõkkar kõn tarin̦ae. Eoon eo ej kwal̦o̦k bwe ej kõm̦m̦an tarin̦ae ioon aolepen lal̦ in, ejjab ilo jet wõt aelõñ. Ilo kar 1914 eo, ear wal̦o̦k tarin̦ae ilo aolepen lal̦ im eñin kar iien eo jinointata an wal̦o̦k men in ilo bwebwenato. Ãlikin Pata eo an Lal̦ in kein kajuon, ear bar wal̦o̦k Pata eo an Lal̦ in Kein karuo, eo im el̦apl̦o̦k an kar nana im ear ko̦kkure mour ko an elõñ armej. Jet rej an̦to̦o̦nel̦o̦k im ba bwe jãn kar 1914 tok ñan rainin, elõñl̦o̦k jãn 100 milien oran armej ro rar mej ilo tarin̦ae. Im ebar lõñ oran ro rar kinejnej im jorrããn jãn tarin̦ae ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in.

Ta eo tarin̦ae ko rej wal̦o̦k ilo raan kein rej kaalikkare? Eokwe, ej kab tõn juon alen an wal̦o̦k ilo bwebwenato bwe ewõr an armej maroñ ñan kõm̦m̦an bwe aolep armej ro rej mour ioon lal̦ in, ren mej im jako. Meñe ewõr doulul ko me rej kajjioñ kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ioon lal̦ in, ãinwõt United Nations, bõtab rejjab maroñ kabõjrak tarin̦ae ak eo ej uwe ioon kidia eo ebũrõrõ.

“Ke iar reilo̦k ij lo juon horse [ak kidia] kilmeej ej pãd ijo. Eo ej uwe ioon ej jibwe juon kein bo̦un. Iar roñ juon ainikien ej itok jãn bwiljin menninmour ko emãn. Ear ba, ‘On̦ãn juon joñak in wiit ej dettan wõt on̦ãn jerbal ilo juon raan, ak on̦ãn jilu joñak in baarl̦i ej dettan on̦ãn jerbal ilo juon raan. Ak kwõn jab ko̦kkure oil eo kab wain eo!’”​—Revelesõn 6:5, 6, UBS.

Eo ej uwe ioon kidia in ekilmeej ej kõkkar kõn ñũta. Eoon eo ej kwal̦o̦k bwe joñan an jabwe m̦õñã, on̦ãn juon kuwat (1.08 L) in wiit ej juon denariõs. Ilo kar tõre eo an rũkal̦oor ro an Jijej, eñin kar joñan on̦ãn juon rijerbal ilo juon raan! (Matu 20:2, UBS) Ejja jããn in wõt ekar maroñ bwe ñan wiaik 3 kuwat (3.24 L) in baarl̦i, m̦õñã eo me rekõn watõk bwe edikl̦o̦k tokjãn jãn wiit. Innem alikkar bwe joñan m̦õñã in ejabwe ñan naajdik juon baam̦le kileplep. Eñin unin kar kakkõl armej ro ñan jab ko̦kkure wain, oliv oil, im m̦õñã ko jet kijeer me ekkã aer m̦õñã jãn raan ñan raan.

Jãn kar 1914, ewõr ke kein kam̦ool ko em̦õj ad loi me rej kwal̦o̦k bwe eo ej uwe ioon kidia eo ekilmeej ej ettõr wõt ñan kiiõ? Aet! Enañin 70 milien armej rar mej kõn an wõr ñũta jãn kar 1901 ñan 2001. Juon doulul eutiej ear an̦to̦o̦nel̦o̦k im ba bwe “jãn kar iiõ eo 2012-2014, ewõr joñan in 805 milien armej el̦ap aer nañinmej kõn aer jabwe õn. Mel̦el̦ein bwe ilo population eo an lal̦ in, ewõr juon armej jãn kajjojo kumi me 9 uwaan ejabwe õn ãnbwinnin.” Bar juon ripoot ej ba bwe, “kajjojo iiõ elõñl̦o̦k armej rej mej kõn aer kwõle jãn aer mej jãn nañinmej kein jilu jim̦or ãinwõt AIDS, malaria, im TB.” Jekdo̦o̦n ta eo doulul ko im kien ko an lal̦ in rej kajjioñ kõm̦m̦ane ñan naajdik aolep ro rekwõle, bõtab eo ej uwe ioon kidia eo ekilmeej ak ñũta ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt.

“Ke iar reilo̦k ij lo juon horse [ak kidia] eu kilin. Etan eo ej uwe ioon horse eo, Mej, im Jikin Mej ej l̦ooretok. Ar lel̦o̦k ñan erro maroñ ioon juon m̦õttan emãn in lal̦, bwe ren m̦anm̦an kõn jãje, kõn ñũta, kõn nañinmej im kõn menninmour ko an lal̦ rawiia.”​—Revelesõn 6:8, UBS.

Eo ej uwe ioon kidia eo kein kãmen ej kõkkar kõn mej, itok wõt jãn an wõr nañinmej ko rel̦l̦ap im men ko jet me rej kõm̦m̦an an armej mej. Ãlikin wõt kar 1914, nañinmej eo rej n̦aetan Spanish flu, ear m̦an 10 milien armej ro. Emaroñ kar wõr joñan in 500 milien armej ro me nañinmej in ear jelõt er. Mel̦el̦ein bwe juon jãn 3 armej ilo kajjojo kumi ekkar ñan kar population eo an armej ilo tõre eo, ear bõk nañinmej in Spanish Flu!

Bõtab, ekar bar wõr nañinmej ko jet rar wal̦o̦k ãlikin wõt nañinmej in Spanish flu. Taktõ ro im rũmmãlõtlõt ro rej an̦to̦o̦nel̦o̦k im ba bwe jãn kar 1901-2000 eo, elõñ bukwi milien armej ro rar mej jãn aer kar bõk nañinmej in bok aidik. Ñan rainin, nañinmej ko jet ãinwõt AIDS, TB, im malaria rej bõk mour ko an armej ro meñe ewõr uno ko im kein taktõ ko rekããl ñan bõbraik nañinmej kein.

Jekdo̦o̦n ta ak armej ro rej mej wõt. Rej mej itok jãn an wõr tarin̦ae, ñũta, im nañinmej ko rel̦l̦ap. Jikin Mej, ak lõb eo libõn armej, ejjab bõjrak an ain ãnbwinnin rimej ro im kõm̦m̦an an armej ro l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik.

M̦õttan jidik men ko renana rej wal̦o̦k ilo raan kein renaaj jako. Jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jijej “ear ilo̦k ãinwõt juon rianjo̦” ilo 1914. Ke ear wiin ilo tarin̦ae eo, ear jolal̦tak Setan ñan lal̦ in. Bõtab, ejjañin lukkuun dedel̦o̦k an tarin̦ae ñan an wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk anjo̦. (Revelesõn 6:2, UBS; 12:9, 12) Ejjab etto ilo naaj tarin̦ae eo etan Armagedon, Jijej enaaj jol̦o̦k aolep jerbal ko renana an Setan jãn lal̦ in im enaaj ko̦kkure aolep armej ro rej rejetake Tepil̦ eo. (Revelesõn 20:1-3) Jijej eban baj jol̦o̦k wõt ro rej uwe ilo kidia ko jilu me rej kõkkar kõn tarin̦ae, ñũta, im mej, ak enaaj bar ukoti men kein ñan men ko rem̦m̦an. Ewi wãween? Eokwe jen lale jet iaan kallim̦ur ko ilo Baibõl̦.

Ijello̦kun an naaj wõr tarin̦ae, enaaj wõr aenõm̦m̦an. Jeova enaaj “kõjem̦l̦o̦k tarin̦ae ko ñan jem̦l̦o̦kin lal̦; Ej bwilo̦ke lippo̦n̦ eo, im bukwe m̦ade.” (Sam 46:9) Armej ro redike poktak im rekõn̦aan bwe en wõr aenõm̦m̦an, “renaaj m̦õn̦õn̦õ kõn aenõm̦m̦an el̦ap.”​—Sam 37:11.

Ijello̦kun an naaj wõr ñũta, enaaj kanooj lõñ m̦õñã. ‘Ãneo enaaj obrak kõn wiit; Keinikkan ko renaaj kabwe ioon tol̦ ko, im kouwa.’​—Sam 72:16, UBS.

Ijello̦kun an naaj wõr nañinmej im mej, aolep renaaj ãjmour im mour ñan indeeo. Anij “enaaj kõm̦õrãik jãn mejãer dãnnin kõmjaal̦al̦ otemjej, im enaaj ejjel̦o̦k bar mej, im rejãmin bar liaajlo̦l̦, ak jañ, ak eñtaan; bwe men ko m̦okta rejako.”​—Revelesõn 21:4.

Ke Jijej ear mour ioon lal̦ in, ear kwal̦o̦k kõn jidikin men ko renaaj kar wal̦o̦k ilju im jekl̦aj ñe enaaj irooj ioon lal̦ in. Ear kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko ilo an kar naajdik elõñ to̦ujin armej ro, kõmour ro rar nañinmej, im kõjerkak ro rar mej.​—Matu 12:15, UBS; 14:19-21, UBS; 26:52, UBS; Jon 11:43, 44, UBS.

Ri Kõnnaan ro an Jeova renaaj m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k ñan kwe jãn Baibõl̦ eo am̦ kõn ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane bwe kwõn maroñ pojak ñan iien eo enaaj jako ro rej uwe ioon kidia ko jilu. Kokõn̦aan ke bwe juon en iwõj im jipañ eok kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn men kein?