Olupe wihina wone muselu dhilimo

Olupele muselu wogwaddela

OHUDHERA 14

Mulugu akalelena ddi nikuru naathu owiwanana?

Mulugu akalelena ddi nikuru naathu owiwanana?

1. Mwahaya bwaddi Mulugu adhe awegeredhege amwaana Ezarayeli akale?

Mulugu ahawegeredha ahima a mwana-mpogo ithaniwa Abaraawu anowatamiha okala nlogo ni anowavaha malamulo. Vano ahivaha nlogo nna ndina na “Ezarayeli” ni ahavaha mabasa obarela webedha weebaribari ni wabarela madhu aye. (Salmo 147:19, 20) Vano athu a malogo aamatene yere orelihiwa mwaha wa nlogo na Ezarayeli.​—Omwileri Génesis 22:18.

Mulugu ahasakula amwaana Ezarayeli okala anamona aye. Thalako yewa enonikavihera onona wihina athu enokavihereya yawiwelelaga malamulo a Mulugu. (Deuteronómio 4:6) Mowindala, athu amodhaya yonaga mweddelo wa amwaana Ezarayeli ni yahudhera dhaliwa yomunona Mulugu eebaribari.​—Omwileri Isaías 43:10, 12.

2. Mwahaya bwaddi makiristawu eebaribari ekala owegeredheyene?

Vigavirile mudhidhi, nlogo naamwana Ezarayeli nahiyelela ofuru yanniwana ni Mulugu, vano Jeova wawakakaniha ni mulogo wekiristawu. (Mateus 21:43; 23:37, 38) Peno amwaana Ezarayeli kayiwo. Vano ohanle bu mulogo wa makiristawu eebaribari ninga Anamona a Jeova.​—Omwileri Atos 15:14, 17.

Yesu ohawegeredha anamaharaye wihina elaleye ni yahudhihe athu a malogo aamatene. (Mateus 10:7, 11; 24:14; 28:19, 20) Peno malabo ala ookuthula, mabasa ala ennana ofiya omagomo. Fubajhawene, Jeova wawiwananiha athu owinjhivene a malogo atene muwebedhani mweebaribari. (Apocalipse 7:9, 10) Makiristawu eebaribari eli owegeredheyene ni efunelo yolibihana ni yokaviherana mmodha ni mukwaye. Wapela elabo yatene ya vati, mmutugumanoni mwewa onanfwanya porogarama mmodhave ohudhiha.​—Omwileri Hebreus 10:24, 25.

3. Nikuru na Anamona a Jeova novanene nambele addi?

Vari va yaka 1870 ni 1880 nikuru ning’ono na anamahudhera a Bibliya yahibajha ovirisedha ebaribari ya mBibliyani yaddiwaliwe mudhidhi wowinjhivene. Aliwa yahinona wihina Yesu ahegeredha mulogo wekiristawu wi olaleye. Vano yahibajha olaleya Omwene wa Mulugu wapela elabo yatene. Yaka ya 1931 yahithukula ndina na Anamona a Jeova.​—Omwileri Atos 1:8; 2:1, 4; 5:42.

4. Anamona a Jeova yegeredhiwe addi?

Malabo aarumiwi, mulogo dheekiristawu dhali murudda dhatedhene dhokaviheriwa ni nikuru nolamulela yamwenya Yesu ninga Musolo wa mulogo. (Atos 16:4, 5) Vamodhave ni peno, Anamona a Jeova elabo yatene ya vati enokaviheriwa ni Nikuru Nolamulela na anamaholela athotho. Aliwa enowasogolela mabasa Obeteli a Anamona a Jeova enaatapulela, enaapida ni enaagawa malivuru omuhudherana Bibliya ni dhiwogelo dhokwaranya 700. Nimakalelo yala, Nikuru Nolamulela nnowedha walibiha ni osogolela mulogo dhokwaranya 120 000 wapela elabo yatene ya vati. Kadda mulogo ohukalana alobwana oofwanelela enalaba ninga anamaholela a mulogo. Alobwana ayo enosamalela nikuru na Mulugu nuudhivela.​—Omwileri 1 Pedro 5:2, 3.

Anamona a Jeova eli owegeredheyene wihina elaleye muthenga dhapama ni wakosa anamahudhera. Ninga arumiwi, Anamona a Jeova enolaleya nyumba ni nyumba. (Atos 20:20) Aliwa enowivelela omuhudhera Bibliya naathu oowoma murima enadhivela ebaribari. Mbwenye Anamona a Jeova kahi nikuruve bahi, aliwa emudhi enna Babi oodhivela. Aliwa baaddibila ni arogola enapwathana mmodha ni mukwaye. (2 Tessalonicenses 1:3) Wona wi adhari a Jeova eli owegeredheyene wihina emuhagalase Mulugu ni yakavihere athu amodha, aliwa enokosa emudhi yohagalala veelaboni yatene ya vati.​—Omwileri Salmo 33:12; Atos 20:35.