Olupe wihina wone muselu dhilimo

Olupele muselu wogwaddela

MUSOLO 15

Ehikalawo makalelo apama oomwebedha Mulugu?

Ehikalawo makalelo apama oomwebedha Mulugu?

1. Muthu oofwanelela onaaddela makalelo apama oomwebedha Mulugu baani?

DHIGEREJA dhowinjhiva dhinorumedha wi enahudhiha ebaribari ya Mulugu. Mbwenye dhigereja ndha dhinahudhiha dhego dhihiri dhendho ni enamulabela Mulugu nimakalelo enafuniiwa. Bumwahaya kahiyo olekethiwaga wi dhigereja dhatedhene sebaribari. Ki ehikalawo makalelo apama oomwebedha Mulugu? Muthu oofwanelela waakula nikoho nna di Yehova.

2. Nnande addi onona dhatedhene dhinafuna Mulugu?

2 Yehova onowuthuwathuwela, teto, onowufunana opama. Bumwahaya, oliye ohusoriha mBibliyani makalelo apama oomulabela. Vano omuhudhere Bibliya, werana ndo Mulugu onere wukavihera onona dhatedhene dhinafuniye.—Isaías 48:17.

3. Enahoweleya ddi wihina nimwebedhe Mulugu nimakalelo onarumedhiye?

3 Athu amodha enubuwela wi dhigereja dhatedhene sebaribari. Mbwenye Yesu kahudhihe ndo. Oliye owogile: ‘Kahiyo atene enagiromola yegi: “Nabwiya, Nabwiya” enavolowe mumweneni wodhulu mbwenye baale enerana efunelo ya Baba.” Madhu ala enoniha wi nafuna omwebedha Mulugu nimakalelo onafuniye, enohoweleya onona efunelo yaye ni ohariha dhinawogiye. Ale ehiniwelela dhinawoga Mulugu, Yesu aaliganihe ni athu “enaviriganiha malamulo.” Bumwahaya eriwa yofuneya omwebedha Yehova nimakalelo onarumedhiye.—Mateus 7:21-23.

4. Yesu awaddele ddiniyani anamahara aye?

4 Yesu ohawaddela anamahara aye wi kahi yokweya ohariha dhinafuna Mulugu. Oliye wera: ‘Nvolowe mulago wopurana, mwaha wi mulago worambalala, dila enathukulela omatolosiwelo, owinjhiva enavolowa mulago yoyo. mbwenye wopurana bumulago ni yopurana sidila enathukulela wigumini, ni athu vang’ono binafwanya.’ (Mateus 7:13, 14) Ole onahara dila yopurana, obe, onamulabela Mulugu nimakalelo onarumedhiye, onere wakela egumi yohimala. Ole onahara dila yorambalala, obe onamulabela Mulugu nimakalelo ohunarumedhiye onere oyelela egumaye. Mbwenye Mulugu, kanafuna wi muthu di muthu ayelele egumi. Bumwahaya, oliye onowavaha ofuru athu atene wi ehudhere dhinarumedha oliye.—2 Pedro 3:9.

EHIKALAWO MAKALELO APAMA OOMWEBEDHA MULUGU?

5. Nnande addi wanona ale enamwebedha Mulugu nimakalelo apama?

5 Yesu owogile wi iyo podi wanona athu enamwebedha Mulugu ni makalelo apama, obe, eri Makiristawu eebaribari. Nnande addi wanona? Okale txethe wone dhinarumedhiwa ni dhego dhinerihedhiwa. Yesu owogile: “Nyu munere wanona mwaha dhowima dhewa” Oliye wenjhedhedha: “Muthanko wamutene wapama onovaha dhowima dhapama.” (Mateus 7:16, 17) Ale enamwebedha Mulugu ni makalelo apama athu oohilogomana, mbwenye enowilibihera vanlubale werana dhego dhapama. Nnere woona dhego vang’ ono dhinerana Makiristawu eebaribari.

6, 7. (a) Mwahaya bwaddi Makiristawu eebaribari egahudhiha bahi madhu enadhela mBibliyani? (b) Yesu ovahile addi onamona wapama wodhela muselu yola?

6 Enahariha bahi dhinawoga Bibliya. Madhu a Mulugu enihina: “Dholebela dhatedhene dhinadha wa Mulugu. Dhihikanna mpurelo wohudhiha, wosumulula, wowogola dhego, wolaga mowogowa, wihina muthu a Mulugu akale owakwanelene, wi aapare mabasa apama amatene.” (2 Timóteo 3:16, 17) Murumiwi Pawulo ahalebela Makiristawu wera: “Bumwahaya nigamutamalela Mulugu malabo amatene, mwaha wi mugawiwale madhu ala a Mulugu ni iyo, kamwarumedhile ninga madhu aathu, mbwenye mwaarumedhile ninga mudheliwa, madhu a Mulugu.” (1 Tessalonicenses 2:13) Makiristawu eebaribari enahara bahi dholebela dhiri mBibliyani, mwaha wera madhu a Mulugu. Aliwa kinahudhiha dhammuruni mwewa, mubuwelo waathu, newene dhego bure-bure.

7 Yesu ohuvaha onamona wapama wodhela muselu yola. Dhatedhene dhahudhiha oliye dhafwanyeya mBibliyani. (Omwileri João 17:17.) Malabwene awogesa madhu amBibliyani. (Mateus 4:4, 7, 10) Makalelo Yesu ahudhihiye, enoniha wi Makiristawu eebaribari enofwanelela omutajhiha Yesu yahudhihaga athu muselu dha mBibliyani.

8 Wi emwebedhe Mulugu ni makalelo apama, Makiristawu eebaribari enamutajhiha addi Yesu?

8 Enamwebedha bahi Yehova. Salmos 83:18 onihina: ‘Athu enone wi nyu, ndina nenyu di Yehova, Nyu baahi diri Eedhuludhulu eelabo yatene ya vati.’ (Salmos 83:18) Yesu owahudhiha athu ndina na Mulugu, mwaha oliye afuna athu emwebedhege Mulugu eebaribari Yehova. (Omwileri João 17:6.) Oliye ahiwoga: “Omukokorelege Yehova Mulugu awo, omulabelege oliyeene bahi.” (Mateus 4:10) Bumwahaya Makiristawu eebaribari, egamutajhiha Yesu. Ohiya eyo, enamwebedha bahi Yehova ni enooromola ndina naye malabwene. Ale enamwebedha Mulugu ni makalelo apama, enowahudhiha athu ndina na Mulugu, teto, enolaleya dhego dhapama dhineerena Mulugu wi athu atene ekale oohagalala.

9, 10. Makiristawu eebaribari enoniha addi wi ehikanna odhivela naathu atene?

9 Ehikanna odhivela webaribari naathu. Yesu ohahudhiha anamaharaye wi ekanne odhivela mmodha ni mukwaye. (Omwileri João 13:35.) Makiristawu eebaribari, enoniha addi wi enodhivelana? Vobajha, aliwa kinna nsakulo mmodha ni mukwaye. Makiristawu eebaribari ehikanna odhivela webaribari, enakala ninga emudhi. (Colossenses 3:14) Yanabili, aliwa kinavolowa mukoddoni. Bibliya onihina: Nihanona anamwani a Mulugu ni a Ddiyabo ni makalelo ala: “Ole ohunerihedha dhego dhapama, kanadhela wa Mulugu, newene ole ohunna odhivela ni ddibile.” Bibliya onowenjhedha egi: “Nikanne odhivela mmodha ni mukwaye, kahiyo okala ninga Kayini oruthuwile wambure, vano anoompa ddibile.”—1 João 3:10-12; 4:20, 21.

10 Yanatharu, Makiristawu eebaribari enolabihedha mudhidhi wewa, dhokanna dhewa ni enowilibihera wihina ekaviherane mmodha ni mukwaye. (Hebreus 10:24, 25) Aliwa enowawerela opama “athu atene.”—Gálatas 6:10.

11. Mwahaya bwaddi ekala ebaribari wi ovuluwa winadha ni Yesu?

11 Aliwa enarumedha wi ovuluwa winadha ni Yesu. Bibliya onihina: “Kawo ovuluwa ni muthu mmodhaya, mwaha elabo yavati kawo ndina nimodha nivahiwe athu nnadhena ovulusa.” (Atos 4:12) Musolo wa 5 ohusoriha wi Yehova ohumuruma mwanaye Yesu wihina aleve egumi yaye awobolena athu owiwelela. (Mateus 20:28) Yehova, omusakunle Yesu wi akale mwene amumweneni mwaye. Bumwahaya eriwa yofuneya omwiwelela Yesu niigi naakele egumi yohimala.—Omwileri João 3:36.

12. Mwahaya bwaddi Makiristawu eebaribari ehivolowaga mpulitikani?

12 Aliwa kinavolowa mpulitikani. Yesu kivolosiha mpulitikani. Mudhidhi Yesu atorihiwaga, ahiwoga ni mwene Pilatu, wera: “Omwene waga kahiyo weelabo yela.” (Omwileri João 18:36.) Makiristawu eebaribari enamutajhiha Yesu. Bumwahaya egakodda ovolowa mpulitikani. Mbwenye Bibliya onosoriha wi Makiristawu yawiwelelege ale esakuliwe okala anamathonga. (Romanos 13:1) Hee, Makiristawu eebaribari murudda winakaliwa enowawiwelela malamulo anamathonga. Ki anamathonga yawoga nlamulo nnaviriganiha malamulo a Mulugu? Yereya ndo aliwa enahara mweddelo warumiwi oororomeleya obajha, yawogile yegi: ‘Nimwiwelele Mulugu oli mwene, ohiya wawiwelela athu.”—Atos 5:29; Marcos 12:17.

13. Makiristawu eebaribari enalaleya ddi, wodhela Omwene wa Mulugu?

13 Aliwa enalaleya wi Omwene wa Mulugu baahi, bunamarihe makathamiho amwilaboni. Yesu ahiwoga: “Muthenga ola wapama womwene, ommadha olaleyiwe mwilaboni yatene yavati.” (Omwileri Mateus 24:14.) Kawo Omwene ori mwilaboni, onande werana dhego dhinanerihedhe Omwene wa Mulugu. (Salmos 146:3) Yesu ohudhiha wi mwalobelaga, mulobege Omwene wa Mulugu mwegi: “Omwene wenyu odhe. Efunelo yenyu yereye, odhulu ni elabo yavati.” (Mateus 6:10) Bibliya onosoriha wi Omwene wa Mulugu onere ogujhula Omwene watene wa mwilaboni, vano ‘Omwene wa Mulugu baahi, othongege malabo amatene.”—Daniel 2:44.

14. Mowona mwawo baani enamwebedha Mulugu ni makalelo apama?

14 Dhego ndha 6 dhinerana Makiristawu eebaribari, wamala woona wikohe: Baani enahariha dhili mBibliyani? Baani enahudhiha athu ndina na Mulugu? Baani enna odhivela webaribari naathu ni enarumedha wi Mulugu ohumuruma mwanaye Yesu wihina aleve egumi yaye awobole athu? Baani ehinavolowa mpulitikani? Baani enalaleya wi Omwene wa Mulugu onere omariha makathamiho? Anamona a Yehova bahi binerana dhendha.—Isaías 43:10-12.

WE ONERE DDI?

15. Enahoweleya ddi negi nimwebedhe Mulugu ni makalelo apama?

15 Athu amodha enubuwela wi orumedha bahi wihina ohukalawo Mulugu ehakwana, mbwenye eyo kahiyo ebaribari. Bibliya onosoriha wi ademoniyu, enorumedha wihina ohukalawo Mulugu, mbwenye kinafuna omwiwelela. (Tiago 2:19) Eyo enoniha wi enofuneya wiwelela, ohiya orumedhave bahi wihina ohukalawo Mulugu. Wi nimwebedhe Mulugu ni makalelo apama, enohoweleya ohariha dhatedhene dhinawogiye.

16. Mwahaya bwaddi egahoweleya orabela webedha wowoota?

16 Enohoweleya orabela webedha wowoota. Namavuhulela Izayiya ohuwoga: “Mburumeyevo vari vewa, kamwiitakalihe.” (Isaías 52:11; 2 Coríntios 6:17) Siyela enahoweleya wihina Mulugu adhiveliwe ni iyo.

17, 18.(a) Babiloniya munddimuwa enaagana ddi? (b) Mwahaya bwaddi egahoweleyaga okumamo mowaguva?

17 Nnanda addi onona wi webedha wula fowoota? Nnowanda onona, akala gerejaya enahudhiha dhego dhihiri dhendho dhinawoga Bibliya. Bibliya onasoriha wi gereja dhatedhene dhowoota dhinithaniwa: “Babiloniya Munddimuwa.” (Apocalipse 17:5) Ndina nna Babiloniya Munddimuwa ndhele wuvi? Ndhele elabo ya kale yithaniwa Babiloniya. Dhohudhiha dhowinjhiva dhowoota dhiliwo dhaambele okalawo elabo yela. Motajhiha, elabo yela yoBabiloniya athu yorumedha wi Mulugu eri athu araru mwimodhave, yorumedha wi anookwa ehikalawo ni enowonihiwa goyi othukuthani wamotho. Peeno gereja dhowinjhiva dhinahudhiha dhendho. Mbwenye dhinawoga Bibliya kahiyo dhendho. Bibliya onasoriha wi Yehova Mulugu ori yeka bahi. Ohukanna mwanaye onithaniwa Yesu. (João 17:3) Madhu owi muthu akwa muzimu waye onokalawove obe podi wonihiwa goyi othukuthani wa motho kahiyo ebaribari, mwaha dhinawoga Bibliya kahiyo dhendho.—Osugwe wonelamo 14, 17, ni 18.

18 Mulugu annasoriha wi mohilegela gereja dhatedhene dhowoota dhinere ogujhuliwa. (Apocalipse 18:8) Bumwahaya, egafuneya okumamo mowaguva akala onotugumana ni gereja dhowoota. Yehova annafuna wi okumemo ovanene mudhidhi ohunamale.—Apocalipse 18:4.

Wamwebedha Yehova, onere okala mmudhi a matxikwi ni matxikwi aathu enamwebedha Yehova

19. Yehova onaasamalela addi ale enasakula omwebedha oliye?

19 We wasakula omwebedha Yehova, amudhawo, okwawo podi ohonelamo, vano ebajhe wuharahara. Mbwenye Yehova kadha uusukuma, onere wubarela dhego dhatedhene dhabure. We onere okala mmudhi a matxikwi ni matxikwi aathu enamwebedha Yehova, onere wandana naaliwa ni enere wuwoniha odhivela webaribari. Ohiya eyo, we onere okanna ejhehedho yowakela egumi yohimala elabo exa. (Marcos 10:28-30) Amudhawo, akwawo enuharahara, amodha podi osaddula mubuwelo wewa vano yambele omuhudhera Bibliya.

20. Mwahaya bwaddi egahoweleya osakula ovanene omwebedha Yehova?

20 Ohanle mudhidhi vang’ono wihina Mulugu amarihe obure watene. Omwene wa Mulugu onere othonga elabo yatene yavati. (2 Pedro 3:9, 13) Mudhidhi yoyo, athu atene enamwebedhege Yehova ni makalelo apama. Bumwahaya egahoweleyaga osakula ovanene, omwebedha Mulugu ni makalelo apama.