“Gom gom-zẽnã” ra yaa tõog Wẽnnaam sẽn kõ pipi kiris-neb kẽere. Tõ-kãng ra sõngd-b lame tɩ b tõe n gom buud-gomde, n yaool n pa zãms-a meng ye. (Tʋʋma 10:46) Kiris-ned sã n da gomd buud-gom-zẽnga, ned a to sẽn gomd buud-gom-kãng ra wʋmda a sẽn yetã võor nana-nana. (Tʋʋma 2:4-8) Wẽnnaam kõo pipi kiris-nebã a vʋʋsem sõngã. Gom gom-zẽnã ra naaga bũmb nins kiris-neb kẽer sẽn da tõe n maan ne vʋʋsem sõngã maasem.​—Ebre-rãmbã 2:4; 1 Korẽnt rãmbã 12:4, 30.

•  Gom gom-zẽnã sɩnga yɛ, la yɩ wakat bʋgo?

•  Gom gom-zẽnã yõod ra yaa bõe?

•  Gom gom-zẽnã ra na n kaoosa wakat fãa bɩ?

•  Gom gom-zẽnã saa wakat bʋgo?

•  La sẽn gomd-b gom-zẽn rũndã-rũndã wã yẽ?

•  Bõe n tõe n sõng tɩ b bãng kiris-neb hakɩɩkã n bake?

Yɩɩ Zerizalɛm, yʋʋmd 33 Zʋɩf-rãmbã Pãntekotã kibs daare, la yel-solem-kãngã maan pipi. A Zeezi karen-biis sẽn kolg bãmb 120 sẽn da tigim taabã, ‘bãmb fãa pida ne Sɩɩg-sõngo. La b sɩngame n gom gom-zẽnã.’ (Tʋʋma 1:15; 2:1-4) Neb kʋʋng “sẽn yi soolem nins fãa sẽn be dũniyã tɛkã,” wʋsg ra tigma taaba. La ‘ned kam fãa da wʋmda Kiris tẽedbã sẽn gomd ne yẽnda meng goamã pʋgẽ.’​—Tʋʋma 2:5, 6.

1. Ra wilgdame tɩ Wẽnnaam bee ne kiris-nebã. Pĩnd wẽndẽ, Wẽnnaam maana yel-soalmã, n na n wilg t’a bee ne neb nins sẽn sakd-a wã. Makre, a Moyiizi. (Yikri 4:1-9, 29-31; Sõdbo 17:10) Gom gom-zẽnã me ra wilgdame tɩ Wẽnnaam bee ne kiris-nebã tigingã b sẽn da lugl paalmã. Tʋm-tʋmd a Poll yeelame yaa: “Gom-zẽnã yaa bãnd neb nins sẽn ka tẽedã yĩnga, la ka tẽedbã yĩng ye.”​—1 Korẽnt rãmbã 14:22.

2. Ra sõngda kiris-nebã tɩ b tõog n kõt kasetã zĩig fãa. Pãntekotã daarã, neb nins sẽn kelg a Zeezi karen-biisã yeelame yaa: “Tõnd wʋmda b sẽn gomd Wẽnnaam tʋʋm kãsemsã ne tõnd mens goama!” (Tʋʋma 2:11) Dẽnd gom gom-zẽnã yõod a to me yaa sõng kiris-nebã tɩ b tõog n “kõ kaset zĩig fãa” la b “sõng buud fãa neb tɩ b lebg a karen-biisi” wa a Zeezi meng sẽn da kõ-b noorã. (Tʋʋma 10:42; Matye 28:19, MN) Sẽn kolg neb tus a tãab sẽn yã yel-solemdã la b kelg koɛɛgã n lebg a Zeezi karen-biis badaare.​—Tʋʋma 2:41.

Ayo. Vʋʋsem sõngã sẽn da sõngd kiris-nebã tɩ b tõog n gomd gom-zẽnã la b maand bũmb a taabã, ra pa na n kaoos wakat fãa ye. Biiblã ra pĩnd n yeelame yaa: “Pĩnd-n-bãngr goam na sa, gom-zẽn na sa.”​—1 Korẽnt rãmbã 13:8.

Tʋm-tʋmdbã sã n da be ne kiris-neb a taaba, kiris-nin-kãens ra tõe n paama tõog vʋʋsem sõngã maasem yĩnga. Naoor wʋsgo, tũuda ne tʋm-tʋmdbã nug tikri. (Tʋʋma 8:18; 10:44-46) Wõnda neb nins sẽn da paam tõ-kãng ne tʋm-tʋmdbã maasmã pa kõ neb a taabã tõ-kãng ye. (Tʋʋma 8:5-7, 14-17) D rɩk makre. Goosneemã wã tʋm-tʋmd tõe n kõo ned sebr sẽn wilgd t’a tara sor n na n wẽn mobilli. La ned ning b sẽn kõ sebrã pa tar sor n na n yiis seb-kãng buudu, n kõ ned a to me ye. Wõnda tʋm-tʋmdbã kũum poore, la neb nins sẽn da paam tɩ b kõ-b tõ-kãngã wã me kũum poore, neb pa le paam tõog n gom gom-zẽn ye.

Yaa vẽeneg tɩ tõog n gom gom-zẽnã saa pipi kiris-nebã wakatã poore. Rũndã-rũndã, ned baa a ye pa tõe n yeel tɩ Wẽnnaam kõ-a-la tõog t’a tõe n gom gom-zẽn ye.

A Zeezi wilgame tɩ yaa nonglem sẽn pa baood a meng nafrã n da na n sõng tɩ b bãng a karen-biisã n bake. (Zã 13:34, 35) Tʋm-tʋmd a Poll me yeelame tɩ yaa nonglem-kãng n da na n sõng tɩ b bãng kiris-neb hakɩɩkã n bak wakat fãa. (1 Korẽnt rãmbã 13:1, 8) A wilgame tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã da na n sõnga kiris-nebã tɩ b bɩɩs zʋg-sõma toor-toore. Yaa zʋg-sõma-kãens sẽn naag taab la b sẽn boond tɩ “Sɩɩg-sõng bilã,” tɩ pipi soabã yaa nonglem.​—Galat-rãmbã 5:22, 23.