1. Sẽn zems ne Matiye 7:13, 14, bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ d bee so-toak zugu?

TÕND fãa bee so-toak zugu. D raabã yaa d wa paam n ta dũni-paalgã pʋgẽ, a Zeova naamã sẽn yaa nonglem naamã sasa. Daar ne a to fãa, d modgdame n ket n tũud sor ning sẽn debd vɩɩm sẽn kõn sa wã zĩigẽ. La wa a Zeezi sẽn yeelã, so-kãng yaa sẽka, t’a tũub yaa toog wakat ning me. (Karm-y Matiye 7:13, 14.) D sẽn pa zems zãngã yĩnga, yaa nana tɩ d bʋdg n bas so-kãnga.—Gal. 6:1.

2. Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ? (Ges-y zĩ-gũbrã: “ Sik-m-mengã sõngda tõnd tɩ d sakd remsgo.”)

² D sã n dat n kell n pa vɩɩm sẽn kõn sa wã sorã sẽn yaa sẽkã zugu, d segd n sakd n toeemda d tagsa wã, d yel-manesmã la d tʋʋm-tʋmdɩ wã. Tʋm-tʋmd a Poll sagla Korẽnt kiris-nebã tɩ b ket n basdẽ tɩ b remsd-ba. (2 Kor. 13:11) Tõnd me segd n tũu sagl-kãnga. Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa Biiblã sẽn tõe n sõng-d to-to tɩ d rems bũmb kẽer d vɩɩmã pʋgẽ, la neb a taab tẽeb sẽn bɩ sẽn tõe n sõng-d to-to tɩ d kell n pa vɩɩm sẽn kõn sa wã sor zugu. D leb n na n yãa wakat ning sẽn tõe n yɩ toog ne-d tɩ d tũ noy la sagls a Zeova siglgã sẽn kõ. D na n yãa sik-m-mengã sẽn tõe n sõng-d to-to tɩ d toeem yɛl kẽer d vɩɩmã pʋgẽ, n ket n tũud a Zeova ne sũ-noogo.

3. Wãn to la Wẽnnaam Gomdã tõe n sõng-yã?

³ Yɩl n fees d mens n bãng d tagsa wã la d yel-manesmã pa nana ye. Bala, d sũurã yaa zãmb soaba, tɩ rẽ kɩt tɩ yaa toog tɩ d bãng a sẽn tõe n tus tõnd tɩ d maan bũmb ninga. (Zer. 17:9) Yaa nana tɩ d belg d mens ne “tagsa sẽn pa sɩda.” (Zak 1:22) Rẽ wã, d segd n talla Wẽnnaam Gomdã n fees d menga.  Wẽnnaam Gomdã tõe n vẽnega d sẽn sɩd yaa ned ningã, rat n yeel tɩ d ‘sũurã tagsa wã la d tʋlsem toor-toorã.’ (Ebre. 4:12, 13) La d sã n dat tɩ sagls nins d sẽn paamd Biiblã pʋgẽ wã, la neb nins siglgã sẽn yãk tɩ b lʋɩt taoorã sagls naf-do, d segd n talla sik-m-menga.

4. Bõe n wilgd tɩ rĩm a Sayull wa n lebga wuk-m-meng soaba?

⁴ Rĩm a Sayull kibarã wilgda bũmb ning sẽn tõe n wa maane, d sã n pa tar sik-m-menga. A Sayull wa n lebga wuk-m-meng soaba, hal n pa sak n deeg t’a segd n demsa a tagsa wã la a tʋʋm-tʋmdɩ wã ye. (Yɩɩn. 36:2, 3; Hab. 2:4) A Sayull wuk-m-mengã wa n puka vẽenega, a Zeova sẽn wa n kõ-a noy takɩ, n wilg a sẽn segd n maanega, a sã n wa zab ne Amalɛk nebã n tõoge. La a Sayull pa sak n maan a Zeova sẽn yeelã ye. No-rɛɛs a Sãmwɛll sẽn gom ne-a rẽ wɛɛngẽ wã, a pa sak n deeg a kongrã ye. A pʋd n baoo padems n na n wilg t’a sẽn maanã pa wẽng wʋsgo, la a rɩk taalã n dogl neb a taaba. (1 Sãm. 15:13-24) Sẽn deng rẽ menga, a Sayull ra talla yel-manesem a woto buudu. (1 Sãm. 13:10-14) Bʋko, a basame t’a sũurã kɩt t’a lebg wuk-m-meng soaba. A pa rems a tagsa wã ye. Rẽ n so t’a Zeova ning-a taale, n daag-a n base.

5. Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Sayull kibarã pʋgẽ?

⁵ Sẽn na yɩl n dɩk yam a Sayull kibarã pʋgẽ, d segd n soka d meng yaa: ‘M sã n yã saglg Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ, m baooda padems n pa na n tũ bɩ? Mam getame tɩ m sã n kɩɩse, pa wẽng bɩ? Mam sã n maan sẽn pa zemse, m rɩkda taalã n dogl neb a taab bɩ?’ D sã n leok sogs-kãensã baa yaa a yembr tɩ n-ye, wilgdame tɩ d segd n demsa d tagsa wã la d yel-manesmã. Sã n pa rẽ, d na n wa lebga wuk-m-meng soaba, t’a Zeova raag-d n base, tɩ d pa le yaa a zoa ye.—Zak 4:6.

6. Bõe n wilgd tɩ rĩm a Davɩɩd sẽn tall manesem ningã yaa toor ne rĩm a Sayulli?

⁶ A Davɩɩd n wa n ledg a Sayull n lebg rĩma. La a sẽn tall manesem ningã yaa toor fasɩ ne a Sayulli. A Davɩɩd ra “nonga Sẽn-Ka-Saab tõogã.” (Yɩɩn. 1:1-3) A ra miime t’a Zeova fãagda sik-m-mens rãmbã, la t’a kisa wuk-m-mens rãmbã. (2 Sãm. 22:28) Woto kɩtame t’a sak tɩ Wẽnnaam Gomdã rems a tagsa wã. A yeelame: “Mam pʋʋsda Sẽn-Ka-Saab sẽn yaa m sagendã barka. Baa yʋngo, mam sũ-bãngrã keoogda maam.”—Yɩɩn. 16:7.

7. D sã n yaa sik-m-mens rãmba, bõe la d na n maane?

⁷ D sã n yaa sik-m-mens rãmba, d na n basame tɩ Wẽnnaam Gomdã rems d tagsa wã, tɩ ra wa kɩt tɩ d maan sẽn pa segd ye. Wẽnnaam Gomdã na n yɩɩ wa koɛɛg sẽn yet tõnd yaa: “Ad sorã, tũ-y-yã-a.” D sã n wa bʋdg n na n kẽng goabg bɩ rɩtgo, a na n keoog-d lame. (Eza. 30:21) D sã n kelgd a Zeova, na n naf-d-la hal wʋsgo. (Eza. 48:17) Wala makre, pa na n le yɩ tɩlɛ tɩ ned rems tõnd tɩ yãnd yõk-d zaalem ye. Sẽn paase, tõnd ne a Zeova zoodã na n maneg n paama pãnga, bala d na n yãa vẽeneg t’a yaa wa ba sẽn nong a kamba.—Ebre. 12:7.

8. Wa b sẽn togs Zak 1:22-25 pʋgẽ wã, wãn to la Wẽnnaam Gomdã tõe n yɩ wa d nen-gɛtga?

⁸ Wẽnnaam Gomdã tõe n yɩɩ wa d nen-gɛtga. (Karm-y Zak 1:22-25.) Tõnd fãa la bal geta nen-gɛtg yibeoog fãa, n yaool n yi. Rẽ, d bãngda d sã n segd n manega d yĩngã zĩis kẽere, nand tɩ neb a taabã yã-do. Woto me, d sã n karemd Biiblã daar fãa, d na n yãa d sẽn tõe n maan n dems d tagsa wã la d yel-manesmã. Neb wʋsg gũus n gesame tɩ b sã n karemd daarã  vɛrse yibeoog fãa n yaool n yi, sõngd-b-la wʋsgo. B basdame tɩ b sẽn karem bũmb ningã rems b tagsa wã. Rẽ poore daarã tõre, b modgdame n tũ saglgã b sẽn yã Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã. Sẽn paase, d segd n karemda Wẽnnaam Gomdã daar fãa la d bʋgsdẽ. Tõe n wõnda pa bõn-kãsenga, la yaool n naaga bũmb nins sẽn tar yõod wʋsgo, n tõe n sõng-d tɩ d kell n pa vɩɩm sẽn kõn sa wã sor zugã.

9. Bõe n tõe n wa kɩt tɩ y tẽed-n-taag keoog yãmba?

⁹ Yãmb zoe n dɩka sor sẽn da tõe n kɩt tɩ y bas a Zeova tũub bɩ? (Yɩɩn. 73:2, 3) Kiris-ned tẽeb sẽn bɩ sã n talla raood n keoog yãmba, rẽ yĩnga y sak n kelga a saglgã la y tũ bɩ? Sã n yaa woto, y maana neere. La sãmbg kae tɩ y sũur yaa noogo, nin-kãng sẽn keoog yãmbã.—Yel. 1:5.

10. Y zoa sã n keoog yãmb bɩ n sagl-yã, y manesem segd n yɩɩ wãna?

¹⁰ Wẽnnaam Gomdã yetame yaa: “F zoa sã n togs-f sɩd tɩ zab-fo, a wilgda foom a nonglem.” (Yel. 27:6) Bõe n wilgd tɩ gom-kãngã yaa sɩda? D rɩk makre: Tags-y n ges-y yãmb sẽn na n dat n pɩʋʋg so-kãsenga, la y tõgd y telefonnã. Y sɩnga pɩʋʋgre, n pa reng n ges mobill sã n watame ye. La zĩig pʋgẽ, y zoa n gãd y nugã n veoog-yã. A veoog-y-la ne pãng hal tɩ y nugã rãmbe. La a yaool n fãaga yãmba, tɩ mobillã pa fão-y ye. Baa y nugã sẽn dãmb tɩ zab wʋsg n kaoos rasmã, yãmb sũur na n yika ne y zoa wã, a sẽn veoog yãmbã yĩng sɩda? A bada! Y sũur pʋd n na n yɩɩ noog a sẽn fãag yãmbã. Woto me, y zoa sã n togs yãmb tɩ y no-goamã la y tʋʋm-tʋmdɩ wã pa zems ne Wẽnnaam Gomdã sẽn yetã, zĩig pʋgẽ wã, tõe n sãama y sũuri. La ra yik-y y sũuri, a sẽn sagl yãmbã yĩng ye. Woto pa na n yɩ yam tʋʋmd ye. (Koɛ. 7:9) Y pʋd n segd n wilgame tɩ y sũur noomame, y zoa wã sẽn tall raood n keoog yãmbã.

11. Bõe n tõe n kɩt tɩ ned pa sak n kelg a zoa sagl-sõngo?

¹¹ Bõe n tõe n kɩt tɩ ned pa sak n kelg a zoa sẽn nong-a saglse? Yaa wuk-m-menga. Wuk-m-mens rãmbã nong n datame tɩ b “salemd b tʋbã.” B ‘basda sɩdã kelgre, n kelgd soalma.’ (2 Tɩm. 4:3, 4) B tagsdame tɩ ned pa tõe n sagl-ba, bala b tẽedame tɩ b yamã yɩɩda b taabã, bɩ tɩ b sãoo b taabã. Tʋm-tʋmd a Poll yaool n yeelame tɩ “ned sã n tagsdẽ t’a yaa bũmb n yaool n pa baa fʋɩ, a belgda a menga.” (Gal. 6:3) Rĩm a Salomo kʋmsa rẽ vẽenega. A yeelame: “Biig sẽn yaa naong soab n tar yam n são rĩm-kʋdr sẽn yaa nin-yaalg n ka leb n deegd saglgo.”—Koɛ. 4:13.

12. Wa b sẽn togs Galat rãmb 2:11-14 pʋgẽ wã, yam-bʋg la d tõe n dɩk tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr mak-sõngã pʋgẽ?

¹² D ges tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr sẽn kõ mak-sõng ningã, tʋm-tʋmd a Poll sẽn wa n sagl-a neb sʋkã. (Karm-y Galat rãmb 2:11-14.) A Pɩyɛɛr ra tõe n yika a sũur ne a Polle, n yeel t’a sẽn kõ saglgã to-to wã pa zemse, la tɩ sẽn yɩ neb sʋkã me pa zems ye. La a Pɩyɛɛr talla yam. A saka saglgã n pa tall sũ-kẽk ne a Poll ye. Kaoosg zugẽ, a pʋd n boola a Poll t’a “saam-bi-nongre.”—2 Pɩy. 3:15.

13. D sã n wa na n sagl neda, bõe ne bõe la d pa segd n yĩmi?

¹³ Yãmb sã n tagsdẽ tɩ y tog n sagla y zoa, bõe ne bõe la y pa segd n yĩmi? Nand tɩ y tɩ gom ne-a, sok-y y meng yaa: ‘Mam yaa ned sẽn wilgd tɩ m yaa “nin-tɩrg tɩ loog nug” bɩ?’ (Koɛ. 7:16) Ned sẽn yaa nin-tɩrg tɩ loog nug tikda a meng noy la pa a  Zeova noyã zugu, n kaood a taabã bʋʋdo. A pa tar nimbãan-zoeer wʋsg me ye. Y sã n fees y meng woto, n ket n neẽ tɩ y segd n tɩ goma ne y zoa wã, bɩ y maag y yĩng n togs-a yellã vẽenega, la y sok-a sogsg sẽn na n kɩt t’a togs a tagsgo, tɩ sõng-a t’a sak n deeg a kongrã. Gũus-y tɩ y sẽn na n yeel bũmb ningã tik Biiblã zugu, la y tẽeg tɩ yaa a Zeova n segd n kao a bʋʋdo, la pa yãmb ye. (Rom. 14:10) Tik-y y saglgã Wẽnnaam Gomdã zugu. Y sã n wa sagend neda, bɩ y rɩk a Zeezi togs-n-taar n tall nimbãan-zoeere. (Yel. 3:5; Mat. 12:20) Bõe yĩnga? Bala tõnd sẽn na n tall manesem ning ne d taabã, yaa manesem-kãng me la a Zeova na n tall ne-do.—Zak 2:13.

14. Bõe la a Zeova siglgã kõt tõndo?

¹⁴ A Zeova tũnugda ne a siglgã babg ning sẽn be tẽngã zugã, n sõngd tõnd sẽn na yɩl tɩ d ket n tũud vɩɩm sẽn kõn sa wã sore. Siglgã yiisda video-rãmba, sɛba, la a sigind tigissi, tɩ rẽ sõngd tõnd fãa tɩ d tũud Biiblã saglse. Siglgã sẽn maand bũmb ninsã fãa tika Gʋls-sõamyã zugu. Siglgã taoor lʋɩtb sullã neb sã n wa tigim taab n na n ges koɛɛgã sẽn na n moon to-to tɩ yɩ sõma n paase, b baooda vʋʋsem sõngã sõngre. Baa ne rẽ, wakat fãa b lebgd n geta b sã n segd n toeema koɛɛgã mooneg sẽn sigl to-to wã. Bõe yĩngã? Bala, “dũni-kãngã yɛlã tara toeengo,” t’a Zeova siglgã me segd n sigl yɛlã tɩ zems ne toeengã.—1 Kor. 7:31.

15. Bõe n pa yɩ nana ne koe-moondb kẽere?

¹⁵ A Zeova siglgã sã n wa lebs n bilg Biiblã gomd ning võore, wall b sã n wa kõ-d noya, sẽn segd la sẽn pa segdã wɛɛngẽ, d sakdame. La b sã n wa toeem yɛl kẽer tɩ d getẽ tɩ yaa toog ne-do, d manesem yaa wãna? Wala makre, yʋʋma noorã, Rĩungã rot meeb la b manegr rɩta ligd wʋsgo. Woto yĩnga, siglgã taoor lʋɩtb sullã gesame tɩ tigims wʋsg na n tigimd taab Rĩung ro-yɛng pʋgẽ. Rẽ n so tɩ b rɩk tigims kẽer n fãoog taaba, la b koos Rĩung rot kẽere, n dɩk ligdã b sẽn paamã n tɩ me Rĩung rot zĩis nins raab sẽn beẽ n yɩɩda. Yãmb sã n bee zĩig b sẽn koos Rĩung rot n dɩk tigims kẽer n fãoog taab tɩ yãmb tiging naage, tõe n yɩɩ toog ne-y tɩ y sak toeengã. Lebga tɩlɛ ne koe-moondb kẽer tɩ b tog sor n zãag zĩiga,  n tɩ maan tigissã. Neb kẽer sẽn tʋm wʋsg n sõng n me Rĩung roog bɩ n maneg-a tõe n sokda b meng bõe yĩng la b sẽn koos roogã. B tõe n getame tɩ b sẽkã la b pãngã b sẽn kẽes tʋʋmdã pʋgẽ wã yɩɩ zaalem. Baa ne rẽ, b sakd n tũuda toeengã. B segda ne pẽgre.

16. D sã n tũud Kolos rãmb 3:23, 24 saglgã, wãn to la na n sõng-d tɩ d kell n tall d sũ-noogã?

¹⁶ D sã n tẽegdẽ tɩ yaa Zeova la d tʋmd n kõtẽ, la tɩ yaa yẽ n wilgd a siglgã sore, d na n kell n talla d sũ-noogã. (Karm-y Kolos rãmb 3:23, 24.) Rĩm a Davɩɩd kõo mak-sõngo, a sẽn yãk ligd tɩ b na n me wẽnd-doogã. A yeelame: “Mam yaa ãnda, la mam nebã yaa ãnda rãmba, tɩ tõnd tõe n kõ kũun a woto ne yamleoogo? Bũmb fãa yita yãmb nengẽ, la bũmb nins tõnd sẽn kõt yãmbã fãa yaa yãmb n kõ tõndo.” (1 Kib. 29:14) Tõnd me sã n kõ ligdi, d kõta a Zeova bũmb sẽn yit yẽ nengẽ. Baa ne rẽ, a Zeova sũur nooma ne d sẽn dɩkd d sẽkã, d pãngã, la d tarmã n teend a tʋʋmdã.—2 Kor. 9:7.

17. Sã n mikame tɩ y segd n demsa yɛl kẽer y vɩɩmã pʋgẽ, bõe yĩng tɩ y pa segd n koms raoodo?

¹⁷ D sã n dat n kell n pa so-sẽkã zugu, tõnd ned kam fãa segd n tũu a Zeezi naoã neere. (1 Pɩy. 2:21) Sã n mikame tɩ y segd n demsa yɛl kẽer y vɩɩmã pʋgẽ, bɩ y ra koms raood ye. Woto tõe n yaa kaset sẽn wilgd tɩ y rat n tũu a Zeova noyã. D tẽeg t’a Zeova sẽn mi tɩ d ket n yaa neb sẽn pa zems zãngã, a pa gũud tɩ d rɩk a Zeezi togs-n-taar tɩ zems zãng ye.

18. Bõe la d segd n maane, n tõog n baas d so-toakã?

¹⁸ Bɩ d fãa tagsd sẽn wat beoogã yell n tɩ yɩɩda, la d sakd n demsd d tagsa wã, d yel-manesmã, la d tʋʋm-tʋmdɩ wã. (Yel. 4:25; Luk 9:62) D kell n yɩ sik-m-mens rãmba, n ‘kell n kɩdem sũ-noogo, la d bas tɩ b rems-do.’ (2 Kor. 13:11) D sã n maand woto, ‘nonglem la laafɩ Wẽnnaamã na n zĩnda ne-do.’ La d pa na n ta d sẽn datẽ wã bal ye. D na n paama sũ-noog so-toakã sasa me.